Carol Katkoffi näitus “Metamorfoosse fotoloo kasutamine vaataja analüüsiks” Vent Space projektiruumis

Kolmapäeval, 6. veebruaril kell 18 toimub Vent Space projektiruumis Carol Katkoffi isikunäituse “Metamorfoosse fotoloo kasutamine vaataja
analüüsiks” avamine.

Carol Katkoffi huvitab, kuidas toimib maailma tajumise psühholoogiline protsess, mis paneb igaüht ümbrust kogema läbi enese kõverpeegli. Maailm, mida enese ümber tajume, on vaid kujutluspilt reaalsusest. Meie kujutluspilt aga määrab ära selle, kuidas maailma tajume.

Näituse võtmeks on akordionistiilis raamatuks köidetud metamorfoosne fotolugu. Raamatut saadavad videod
selle vaatajatest ning nendega tehtud intervjuudest. Raamatu lõi autor ideega, et lugu selles tekib vaataja olemasoluga olenevalt tema kogemustest ja kujutlusvõimest. Kaootilises, kuid narratiivses fotoloos tekitab kaamera uitav rännak metamorfoosse sündmustiku, mille vahetuvad peategelased võivad, aga ei pruugi, olla omavahel seotud vaid ajalis-ruumilise juhusliku kokkusattuvuse tõttu. Tegevustel on justkui eesmärgipärasus olemas, kuid iga hetk võib viia absurdini või enne püändi saabumist uue huviobjekti leidmiseni.

Fotolugu on kui väike replikaat maailmas kogetavale kaosele, milles püüame tähendusi luua juba seetõttu, et meil on selleks instinktiivne vajadus. Selle instinktiivse vajaduse kaudu proovib ka vaataja kaoses korda luua ja leida loos tähenduskihte. Vaataja osaleb aktiivselt loomeprotsessis, mille läbi tekib lugu vastavalt tema kogemustele ja kujutlusvõimele. Terviklik vorm tekib siis, kui kohtuvad vaataja oma isiksusega ja fotolugu. Protsess, mille vaataja läbib, on reflektsioon sellest, kuidas võiks analüüs toimuda ka muu vastuvõetud infoga ning eeskätt iseendaga. Tähenduskihid, mis autoril enesel teost luues võisid olla, ei oma tähtsust.

Näitus jääb avatuks 9. veebruarini
ning on avatud iga päev kell 12-18.

Carol Katkoff õpib Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistriõppes. Käesolev
näitus valmis 2018. aastal tema Kõrgem Kunstikool Pallase Fotograafia eriala lõputööna.

EKA on esindatud reedel, 8. veebruaril, Tartus Intellektika haridusmessil. Tule ja küsi meilt kõik need küsimused õppimise kohta, mis sind vaevanud on!

Uudistada saab sisearhitektuuri pop-up näitust “Pingid ja toolid” ja osaleda saab disainimängus “Don´t / Do this!!”, mis annab aimu sellest, mida tootedisainer oma igapäevases töös teeb. Registreeru töötuppa siin: https://goo.gl/3r8Bdn

Kohtume reedel Tartu messikeskuses kell 9:00-17:00.

Vaata rohkem: https://intellektika.ee

AVATUD UKSED EKA uues majas – siin kohtuvad traditsioonilised oskused ja tulevikutehnoloogiad!

Märgi 28. veebruar ja tule Eesti Kunstiakadeemia avatud uste päevale. Saa osa välkloengutest, pop-up näitustest, töötubadest, proovieksamitest, infotundidest, tuuridest teaduskondades, põnevatest performance’itest ja osale ühel tõelisel tudengite saunapeol!

🔹 Registreeri ennast siin → https://goo.gl/QpNDQq

🔹 FB/https://www.facebook.com/events/238721057015798/

Konkurss vahetusõpinguteks ja praktikateks 2019/2020 õa on avatud!

Ootame kandideerima kõiki EKA tudengeid!

Taotlustähtaeg 1. märts 2019.

Infotund 21. veebruaril kl 16.00 A501.

• Vahetusõpingutele ja välispraktikale saavad minna kõik EKA tudengid alates BA 2. aastast (taotleda saab juba 1. õppeaasta kevadel)
• Tudeng ei tohi vahetusõpingute või praktika ajal viibida akadeemilisel puhkusel
• Vahetusõpingute ajal kehtivad endiselt kõik tudengile mõeldud õigused ja kohustused
• Partnerülikool ei küsi vahetustudengilt õppemaksu
• Välisõpingute/praktika arvelt on tudengil võimalik saada nominaalaja pikendust (vt allpool õppekorralduslik info)

Stipendiumiprogrammid:

ERASMUS+ vahetusõpingud ja praktika Euroopa Liidus

ERASMUS+ üleilmne õpiränne (partnerülikoolid väljapool Euroopa Liitu)

NORDPLUS (Põhjamaade võrgustike partnerülikoolid)

EKA-sisene taotlusvoor tähtajaga 1. märts:

• Täida ära taotlusvorm ja moodusta pingerida partnerülikoolidest.
• Praktika puhul lisa taotlusvormi planeeritav praktika sihtriik ning asutus. Saad sihtkohta ka hiljem muuta.

Taotlusvormi tuleb lisada ka motivatsioonikirja ning portfoolio lingid. Motivatsioonikiri on praeguses taotlusvoorus suunatud EKA välisstipendiumide komisjonile. Võid põhjendada oma koolivalikut ning selgitada soovi vahetusõpinguteks või praktikaks.

Taotlusesse tuleb kopeerida partnerülikooli täisnimetus, valida saad kolm varianti, lisa need pingereas. Vajadusel võid lisada taotlusvormi lõppu kommentaarid eelistuste kohta.

Partnerülikoolide tabelis on eraldi leheküljed: Erasmus+ Euroopa-sisesed, Šveitsi ning kolmandate riikide partnerülikoolid. Tabelit saab ülevalt sorteerida vastavalt oma teaduskonnale. Partnerülikoolide vastuvõtt võib erialati ning aasta/semestri kaupa erinev olla. Uuri välisülikooli kodulehelt “incoming exchange” märksõna abil rohkem infot. Vajadusel küsi abi EKA välissuhete osakonnast.

• Laekunud taotlused kinnitab õppeosakond ning erialaosakond. Üliõpilase edasijõudmine õppetöös peab olema rahuldaval tasemel ning ei tohi olla õppemaksuvõlga.
• Kui taotlusi laekub rohkem, kui on kohti, otsustab stipendiumide eraldamise üle EKA välisstipendiumide komisjon, kuhu kuuluvad iga teaduskonna akadeemiline esindaja, akadeemiline prorektor ja välissuhete osakonna juhataja. Arvesse võetakse portfooliot ning motivatsioonikirja, eelistatud on magistrandid ja vanema kursuse tudengid.
• Kui välissuhete osakond on kinnitanud, et oled saanud stipendiumi ning kooskõlastanud koolivaliku, saad edasi kandideerida välisülikooli. Uuri varakult taotlustähtaegade ning -nõuete kohta. Tudeng vastutab oma taotluse välisülikooli saatmise eest.

Lisainfo:

EKA välissuhete osakond
international@artun.ee
Põhja pst 7, A203
tel 6267 388

5. kuni 9. veebruarini osaleb Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakond esmakordselt Põhjamaade suurimal disainimessil Stockholm Furniture & Light 2019. Tutvustades igal aastal umbes kolmekümne erineva disainiülikooli stuudioklasside raames valminud tooteprototüüpe, on Greenhouse üks mainekamaid noortele disaineritele suunatud esitlusplatvorme.

Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakonnalt on C-hallis asukohaga C18:37 väljas 2018./2019. õppeaasta sügissemestri erialastuudiote raames valminud mööbliesemete prototüübid.

Eesti Kunstiakadeemia osalemist disainimessil Stockholm Furniture & Light 2019 on toetatud Eesti Kultuurikapitali arhitektuuri sihtkapitali ja Euroopa Regionaalarengu Fondi EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus (Sisutegevuste projekt) 2014-2020.4.01.16-0045 vahenditest.

Rohkem infot ja pressimaterjalid: anna-liisa.laarits@artun.ee

29. jaanuarist on EKA fotograafia osakonna vitriingaleriis avatud Misa Asanuma näitus “enkei”.

Misa Asanuma näitus “enkei” heidab kahtlust meie fotografeerimise soovile sel pilditihedal ajastul. Kunstnik küsib, miks soovime arhiveerida mõned stseenid piltidena ning kuidas me pildistatud kaadreid hiljem kohtleme? Miks teeme aeg-ajalt automaatselt teatud hetkedest pilti, isegi kui pärast saadud kaadrist nii väga ei hooligi?

Materjalide unikaalne sobimatus, mis vitriingaleriisse raamitud, on kunstniku isiklikust kogemusest tekkinud kujutletav maastik.

Misa Asanuma (b. 1994) on Jaapanist pärit kunstnik. Ta õppis Tokyo Meiji Ülikoolis kirjandust. Hetkel on ta Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammi tudeng ning töötab peamiselt fotograafiaga.

Misa Asanuma näitus jääb avatuks kuni 24.03.2019 aadressil Põhja pst 35, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ees. Näitus on avatud 24h.

Esmaspäeval, 28. jaanuaril kell 18 toimub Vent Space projektiruumis Sergei Lotsmanovi isiknäituse “SD Sinine lill” avamine ja kunstnikuraamatu esitlus. 

Oma uues metainstallatsioonis „SD Sinine lill“ esitleb Sergei Lotsmanov dokumente, mis kinnitavad tema uut teooriat sinise lille kohta. Jena romantikute otsinguis sündinud sinise
lille sümbol on pärast dekabristide ülestõusu 14. (26.) detsembril 1825. a Senati väljakul Peterburis, ekseldes läbi Pariisi barrikaadide püssirohusuitsu, leidnud ennast Moskva sürrealistliku argipäeva hoogsas keerises.

9. märtsil 2017 avati Moskvas kaasaegse kunsti keskuses Garaaž Venemaa esimene kaasaegse kunsti triennaal. Näituse tunnusgraafikas kasutas institutsioon nüüdisaegse Venemaa kaardi kujutist, kusjuures Krimmi poolsaar oli kujutatud Vene Föderatsiooni osana.

Nii vene kui ka eesti keeles on sõnal „kaart“ lisaks geograafilisele tähendusele ka seos digitehnoloogia maailmaga, nagu näiteks SD-mälukaardi puhul. Secure Digital (SD) on säilmäluga, täpsemalt välkmäluga mälukaardi formaat, mis töötati SD Card Associationi (SDA) poolt välja infotehnoloogilistes kandeseadmetes kasutamiseks. SD-standardiga tehnoloogiat kasutavad täna paljud tootjad: SD-mäluformaat on kasutusel eeskätt paljudes mobiil-
telefonides, digitaalsetes helimängijates, navigatsioonisüsteemides ja elektroonilistes raamatutes.

Näitus jääb avatuks 3. veebruarini,
olles nädala sees avatud 17-20 ning
nädalavahetusel 14-17.

Sergei Lotsmanov (s. 1983, Tartu) elab ja töötab Moskvas. Ta on lõpetanud Venetsianovi-nimelise kunstikooli Tveris (2004), Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (2010) ja Moskva Kaasaegse Kunsti Instituudi (2012). Viimastel aastatel on Lotsmanovil olnud hulgaliselt nii isik- kui grupinäituseid, lisaks on ta osalenud Viini ja Artissima kunstimessidel. Tema teosed kuuluvad muuhulgas Moskva Kaasaegse Kunsti Muuseumi, Venemaa Riikliku Kaasaegse Kunsti Keskuse ja Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonidesse.

1. veebruarist on Tallinna Linnagaleriis avatud EKA vilistlase ja 2014. aasta EKA noore kunstniku preemia laureaat Taavi Suisalu näitus „Valgus ookeanide vahel“. Oma loomingus inimese ja tehnoloogia vahelisi sidemeid käsitlev kunstnik võtab vaatluse alla ühtaegu elu andva ja informatsiooni kandva valguse, mis hargneb juuksekarvapaksuste kiirte võrgustikuna ookeanide põhjas, kuhu ükski teine valgus ei ulatu.

Taavi Suisalu (1982) on kunstnik, kes virvendab pidevalt justkui mitme aja vahel, vaadates ühtaegu iidsesse minevikku ja veel napilt käeulatusest välja jäävasse tulevikku. Näib, et selline aegadevaheline pinge on tema töid käivitavaks jõuks. Näitusel „Valgus ookeanide vahel“ on valgus see, mis toob kokku iidse ja uudse, olles ühelt poolt maapealse elu algtingimuseks ning teisalt maailma ämblikuvõrguna katvates ülikiiretes valguskaablites liikuvaks infokandjaks.

„Valgus ei ole pelgalt elu võimalikkuse tarvilik tingimus, vaid sellele toetub ka infoühiskonna infrastruktuur – internet sõltub suurel määral valguse kaudu informatsiooni edastavatest fiiberoptilistest kaablitest. Lisaks sellele, et internet on tõhus, odav ja kasutajasõbralik, on see aidanud kaasa informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ulatuslikule levikule. Selle tulemusel sõltuvad esimese maailma riikides peaaegu kõik olulised tooted ning teenused IKT-st,“ kirjutab Oliver Laas näitusevihikus.

Näitusel eksponeeritud installatsioonid toovad kokku valguse iidsed ja uudsed omadused. Suisalu justkui püüab oma loomingus tabada jätkuvust ja otsib teatavat pikemat perspektiivi. „Kuigi inimese käitumine ja mõtlemine kohanevad uue tehnoloogilise reaalsusega kiiresti, siis muutused tajudes, füsioloogias ning psüühikas on pikaldased,“ kirjutab ta ühes töötekstis. Näib, et kunstnik püüdleb säärase üldistusastme poole, mis võimaldaks meil üle saada näiliselt aina kiireneva ning pidurdamatu tehnoloogilise arengu vaimustusest.

Taavi Suisalu aktiveerib tehnoloogilise, heli- ja tegevuskunsti vahenditega perifeerseid alasid kummastavateks kohtumisteks. Tema looming tõukub moodsa ühiskonna suhtest tehnoloogiaga ning selle mõjust sotsiaalse olendi käitumisele, tajule ja mõtlemisele. Teostes seob ta kultuurifenomene tänapäevase kultuuripraktika ja traditsioonilisema mõttelaadiga. Suisalu hiljutisimad isikunäitused on „Maastikud ja portreed“ (Hobusepea galerii, 2017) ja „Akende lummuses“ (Draakoni galerii, 2015).

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstnike Liit, Veinisõber, AkzoNobel, WRO Art Center, EMAP / EMARE, Creative Europe, Tartu Valgus, KOOR wood, Kadri Toom, Indrek Tali, Mihkel Säre, Tõnu Narro, John Grzinich

Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12–19. Sissepääs tasuta.

Riigi Kinnisvara AS koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudiga kuulutas välja kunstikonkursi, et leida sobivaim ideelahendus 2019. aastal Jõgevamaal valmiva Eesti Taimekasvatuse Instituudi teraviljade aretuskeskuse õuealale. Kunstikonkursi raames otsitakse avalikku ruumi rikastavat taiest, mis lähtuks aretuskeskuse arhitektuursest lahendusest ja ümbritsevast keskkonnast.

Plaanitav kunstiteos hakkab asuma Eesti Taimekasvatus Instituudi teraviljade ja heintaimede aretuskeskuse Jõgeva aleviku Seemne tn ääres paikneval ristikheina murualal. Otsitav kunstiteos võiks olla skulptuur või installatsioon. Taies võib koosneda osadest, mis moodustavad omavahel terviku. Taiese materjaliks on soovitatavalt metall, mis on töödeldud vabalt valitud tehnikas. Keelatud ei ole teiste materjalide kasutamine või lisamine, kuid lähtuda tuleb vastupidavusest ja sobivusest ümbritseva keskkonnaga. Kunstiteose gabariitmõõtmed ei ole määratletud, kuid taies peab olema eemalt nähtav ja mõõtmetelt sobituma ehitatava hoonega.

Žüriisse kuuluvad Eesti Taimekasvatuse Instituudi uue hoone arhitekt Maiu Hirtentreu arhitektuuribüroost Boa, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Reimo Võsa-Tangsoo ja Elin Kard, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Tiina Tammet ja Gregor Taul ning Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel. Hääletusõiguseta ekspertidena osalevad žürii töös Riigi Kinnisvara esindaja Enno Parker ja Taimekasvatuse Instituudi uue hoone arhitekt Jürgen Lepper.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib Riigi Kinnisvara läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 22 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 600 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, see sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 21. märts 2019 kell 12.00. Võistlusjuhendi leiad Riigi Kinnisvara kodulehelt www.rkas.ee/hanked-ja-konkursid/kunstikonkursid.
Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot, summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

Uudisnupp RKAS-i kodulehel: https://www.rkas.ee/uudised/eesti-taimekasvatuse-instituut-otsib-kunstikonkursiga-skulptuuri

Infot käimasolevate protsendikunsti konkursside, juba tellitud teoste, näituste, infotundide kohta leiate: https://www.facebook.com/protsendikunst