Moetudengite helkurkostüümide särav tähelend džässmuusika kontserdil “Üheksa hümni Eestile”

“9 hümni vabadusele” on üheksaosaline uudisteos, mille loovad üheksa eriilmelist Eesti jazziheliloojate kooslust ning mille iga osa sümboliseerib ühte olulist sündmust või persooni Eesti Vabariigi ajaloos ning on teenäitajaks eestlase südamesse. Koos jazzmuusikutega astuvad kontserdil lavale pärimus-, rokk-, elektroonilise ja teiste žanrite muusikud.

Erikollektsioonide loomisel osalevad oma nägemusega filmimaailma köitvamatest süžeedest moedisaini eriala 2. kursuse tudengid Karl-Cristoph Rebane ja Anne Liis Puhk, ürituse kunstiline juht on 3. kursuse tudeng Sirli Pohlak.

Uudisteoste autorid on hinnatud jazzmuusikud, ansamblite liidrid ja heliloojad ning igaüks neist on valinud endale põnevad loovpartnerid – Maria Faust ja Kirke Karja, Kadri Voorand ja Kristjan Randalu, Mingo Rajandi ja Meelis Vind, Holger Marjamaa ja Raun Juurikas, Mairo Marjamaa ja Sander Mölder, Peedu Kass ja Siim Aimla, Raul Sööt ja Aleksander Paal, Joel Remmel ja Paul Daniel ning Tanel Ruben, Jaak Sooäär, Ivi Rausi ja Laura Põldvere.

Eesti Vabariigi 100. juubelile pühendatud uudisloomingut esitletakse Alexela Kontserdimajas 28. novembril.

Vt lisaks: https://www.jazzkaar.ee/programm/2018/9-humni-vabadusele/

8. detsembril kell 15.00 avatakse Narva kunstiresidentuuris Laura Pählapuu näitus “Võta mind oma jõkke” («Возьми меня в свою реку»). Näitus jääb avatuks 28. detsembrini (kolmapäevast reedeni 12:00-20:00 ja laupäevast pühapäevani 12.00-18:00).

9. detsembril juhendab Pählapuu residentuuris noortele mõeldud töötuba EV100 haridusliku kunstiprogrammi raames.

Kõige äärmuslikumal moel muudab ruumi sõda. Idüllilistest maastikest saavad pommiaugud, baroksetest vanalinnadest rusud. Sõja ajal saavad kirkutest haiglad, koolimajadest laskemoonalaod, elumajadest staabid.

Oleme harjunud võtma sõda kui abstraktset poliitilist nähtust, kuid sõda on alati isiklik. Sõda toimub alati kellegi riigis, maalapil, kodutänaval, tagahoovis, korteris, toas. Vältides otsest vägivalla kujutamist, on sõdurid paigutatud avalikku või privaatsesse ruumi, kuhu on lisatud pateetiline hollywoodlik muusika ning klassikalisest maalikunstist tuntud sümbolid. Ühes ruumis kohtuvad ülev-pateetiline ja absurdihõngiline moment, millega on dialoogis ajalooline kuju – Sadako Sasaki. Jaapani tüdruk, kes on Hiroshima tuumaplahvatuse ning laiemalt sõjaohvri sümbolkuju.

Laura Pählapuu näitus tegeleb ruumi tähendustega ning nende tähenduste muutumise uurimisega. Kunstnikku huvitab, kuidas lihtsate videolavastuslike vahenditega muuta formaalne puhas ruum allutatuks, kaotatuks, peatselt hävivaks.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital, EV100

27. novembril kell 17.00 toimub kunstnik Johann Arensi avalik kunstnikuvestlus EKA skulptuuriosakonna monumetaalstuudios.

Johann Arens (1981) on kunstnik, kes elab ja töötab Londonis. Ta on omandanud magistrikraadi vabade kunstide erialal Londoni Goldsmithsi ülikoolis. Teda on auhinnatud kaasaegse kunsti stipendiumiga British School at Rome poolt ning ta on viibinud Fondazione Antonio Ratti, Space Londoni ja Amsterdami Rijksakademie kunstiresidentuurides. Eelmisel aastal võitis Arens Neuer Aachener Kunstvereini Prize of the Young Art auhinna. Ta on osalenud näitustel: “These Rotten Words”,Chapter Arts, Cardiff (2017); “Anxiety Impress”, Neuer Aacherer Kunstverein, Saksamaa (2016); “Somatic Matter”, Le Foyer, Zürich; “New Acquisitions”, Fondazione Fotografia Modena; “Pillar Huggers”, Or Gallery, Berlin (2015); “TTTT”, Jerwood Space, London; “Emotional Resources”, Northern Gallery for Contemporary Art, Sunderland (2014) and “Internet Centre & Habesha Grocery”, Paradise Row, London (2013).

Johann Arensi toob Tallinnasse töötuba “Sculpting the Moving Image”, mille ta viib läbi 26.-28. novembrini Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonnas. Ühtlasi on Arensi kunstnikuvestlus osa EKA tudengite algatatud rahvusvahelise skulptuuri ja installatsiooni sündmuse SkulpaKuu programmist.

Neljapäeval, 29. novembril algusega kell 18.00 esineb Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Stockholmis tegutsev kuraator-ajakirjanik-arhitekt James Taylor-Foster loenguga “Arhitektuur, jaht ja korilus”. Taylor-Foster on maailma külastatuima arhitektuuriportaali ArchDaily endine Euroopa peatoimetaja, kes hetkel töötab Rootsi riikliku arhitektuuri- ja disainikeskuse ArkDes kaasaegse arhitektuuri kuraatorina. Taylor-Foster tuleb Tallinnasse EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Arhitektuuriloengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Taylor-Foster tegutseb arhitektuuri, disaini, e-kultuuri ja tehnoloogia vallas, praktiseeriva arhitektina on ta töötanud Suurbritannias ja Hollandis. Aastal 2016 oli ta 15. Veneetsia arhitektuuribiennaali Põhjamaade paviljoni kaaskuraator ja 2018. aasta biennaalil osales biennaali peanäitusel Freespace. Ta on kirjutanud sellistele väljaannetele nagu Metropolis, PIN-UP, Domus, Volume, Monocle, Mousse, Disegno ja Real Review, regulaarselt esineb ta ka Monocle 24 raadios. Arhitektuurivaldkonna külaliskriitiku ja -lektorina on James tegutsenud Cambridge’i ülikoolis, UCL Bartletti arhitektuurikoolis, Dublini ülikoolis, AA arhitektuurikoolis, CASSis, Strelka instituudis, TU Delftis ja Berlage instituudis ning MIT-s. Ta on ka Future Architecture programmi nõukogu liige – FAP tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda.

Taylor-Fosteri sõnul on arhitektuur eriala, mis tegeleb viitamise, jäljendamise ja kommunikeerimisega. Arhitektid – samuti kõik teised, kes loovad tehiskeskkondi inimestele ja asjadele – tegelevad pideva jahtimise ja korilusega, et suuta ümbritsevat paremini endasse haarata ja (arhitektuurina) taasesitada. Oma loengus käsitleb ta väljapanekute, ekshibitsionismi, sõnade ja kõne kui arhitektuuripraktika töövahendite rolli.

Avatud loengut on kuulama oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – lisaks kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
Sündmus Facebookis

Polimoda esindaja Marco Bartolucci ja Leedu moetööstuse spetsialist Marija Palaikyte avatud loeng “Loominguline juhtimine ja moekommunikatsioon: tõejärgsus – käsitledes autentsuse uusi avaldumisvorme” toimub 28. novembril kell 17.30 EKA ruumis A501.

Baltimaades ringreisil olevad POLIMODA disaininstituudi esindajad annavad esmakordselt avaliku loengu Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias! POLIMODA näol on tegu väga mainekas rahvusvaheline moeinstituudiga, mis rahvusvahelises moekoolide edetabelis on Itaalias esimesel ja maailmas viiendal kohal. Ära jää ilma võimalusest kuulda kõnelemas rahvusvahelist moeeksperti Marco Bartoluccit ja Leedu moetööstuse spetsialisti Marija Palaikytet. Loeng toimub inglise keeles.

Loeng kutsub kuulajaid üles kogema uut käsitlust moes ning pakub kõige värskemat teavet üleilmse moetööstuse, loomingulise juhtimise ja moekommunikatsiooni kohta.

See üritus on võimalus õppida rahvusvaheliselt edukate, suurte kogemustega asjatundjate käest nii teoreetilisi teadmisi kui ka väga väärtuslikke rakenduslikke oskusi.

KAVA

Marija Palaikyte: „Moeäri: teadmisest edasi“
Sissejuhatav esitlus, mis põhineb arusaamal üleilmsest moetööstusest ja nüüdisaegsel lähenemisel kultuurile, moele ja edule loomemajanduses.

Marco Bartolucci: „Loominguline juhtimine ja moekommunikatsioon: tõejärgsus – käsitledes autentsuse uusi avaldumisvorme“
Laia haardega loeng, mis põhineb rahvusvahelisel kogemusel ja arusaamal moenähtustest ja moeantropoloogiast ning sellel, kuidas seda teadmist igapäevases moekommunikatsioonis kasutada.

SISU

– Nüüdistarbija – antropoloogiline lähenemine

– Publikuga sügavamal tasandil puutepunkti leidmine: mis juhtub, kui tõest ja läbipaistvusest enam ei piisa

– Paljusus kui norm: kui joondumine ja eristumine hakkavad esteetikas ja suhtluses võtmerolli täitma

– Ikonograafilise ja ikonoklastilise vaimsuse uute vormide omaksvõtt: oskus avardada vestlust ilu, eetika, esteetika teemadel ning nihestada arusaama sellest, mis on õige ja mis on vale

Avatud loeng kestab 1,5 tundi + küsimused
Korraldaja: Marija Palaikyte, Polimoda
Kaaskorraldaja: EKA

LEKTORID

Marija Palaikyte on moetrendide ennustaja, meeste moenädala korraldaja Leedus, raadiosaate „Moemissioon Marija Palaikytega“ juht, lektor ja moekirjutaja. Karjääri algusest peale on ta kohalikus ühiskonnas edukalt arendanud uut alternatiivset arusaama moenähtustest ja moeantropoloogiast. Viimase viie aasta jooksul on Marija korraldanud mitmeid moeärile suunatud üritusi nii akadeemilises kui ka äritegevuse raamistikus. Marija Palaikyte usub, et nii unistustel kui ka eesmärkidel pole piire. Edu võti on siiras elujanu, avar üleilmne pilk kultuurilisele kliimale ja pidev isiklikesse kogemustesse investeerimine. „Mood ei ole ainult võluv ja glamuurne institutsioon, vaid ka ainulaadne ühiskondlik-kultuuriline nähtus, mida tuleb sellisena ka väärtustada. Et selle nähtuse sügavust tõeliselt mõista, peame oma vaatevälja avardama,“ sõnab Marija.

Marco Bartolucci on moetrendide ennustaja ja õppejõud Polimoda rahvusvahelises moeinstituudis, kes pälvis oma ainulaadse moekäsitlusega tähelepanu juba õpingute ajal. „Mind on alati kirglikult huvitanud kõik eneseväljenduse avaldumisvormid. Filmi „Rouge“, mis on mind elus saatnud ja saadab endiselt, iseloomustab äärmine huvi ja uudishimu mõista, kuidas on võimalik vormida, täpsustada, teostada ja kanaldada oma seesmust läbi kunsti, muusika, moe ja kirjanduse. Uurides kultuuriüleseid ja vastukultuurilisi moe- ja kultuurinähtuseid, olen fenomenoloogilise lähenemise sidunud sügava psühhosotsioloogilise uurimusstruktuuriga. Käsitledes küll visuaalse eneseväljenduse ja kujutamisviiside (mood, kunst, fotograafia, kino) lõikumisi ja seega uurimisvaldkonda puudutavaid teemasid, on siiski sügavama tähelepanu all subjektiivsuse teke ja keha roll, inimesejärgsed läbikäimised tegeliku-mittetegeliku vastanduses, psühhoanalüüs ja mood ning inimese eneseväljenduse, nüüdisaegse rituaalsuse ja piiripealsete sündmuste konstruktsioon ja dekonstruktsioon.“ Selle kirjeldusega loob Marco Bartolucci saabuva loengu osas ainulaadse pinevuse, jättes ruumi loovaks mõtlemiseks ja tõlgenduseks.

21. detsembril 2018. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Varvara Guljajeva doktoritööd “Interaktsioonist osalusjärgsuseni: aktiivse osaleja kaduv roll”(“From interaction to post-participation: the disappearing role of the active participant”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 12.00 Põhja pst 7, ruumis A101

Doktoritöö juhendajad: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Pau Waelder (The Open University of Catalonia)

Eelretsensendid: prof dr Christa Sommerer (Interface Cultures, The University of Art and Design Linz) ja prof dr Moises Mañas Carbonell (Faculty of Fine Arts, Polytechnic University of Valencia)

Oponent: prof dr Christa Sommerer (Interface Cultures, The University of Art and Design Linz)

Varvara Guljajeva loomepõhine doktoritöö analüüsib ja kontekstualiseerib osalusjärgsuse vaatepunktist passiivset interaktsiooni publikuga ning vaatleb, kuidas interaktiivses kunstis on aktiivne osalus asendunud passiivsega. Doktoritöö käsitleb interaktiivse kunsti ajalugu ja identiteedidiskursust, uurides seda, kuidas räägitakse kunstiteostest, mis ei kaasa publikut, kuid hõlmavad sisemist süsteemiinteraktsiooni andmeallikaga. Teisisõnu, uurimus käsitleb huvi nihkumist inimese ja masina vaheliselt interaktsioonilt süsteemidevahelisele ning selle põhjusi. Käesolevas doktoritöös on eristatud vahetut ja kaudset osalusjärgsust. Valitud kunstiteoseid on uuritud seega kontseptsiooni, vahetu või kaudse osalusjärgsuse ja teostuse vaatepunktist. Lisaks on iga osalusjärgsuse alamkategooria all tutvustatud ja analüüsitud teiste kunstnike seonduvaid teoseid.

Lõpuks annab doktoritöö oma panuse interaktiivse kunsti arendamisse, analüüsides ja kontekstualiseerides osalusjärgsusena avalduvat passiivset osalust publikuga. Autor väidab, et osalusjärgsuse mõiste aitab käsitleda nihet aktiivselt vaatajalt passiivsele keerulisel andmejälitusajastul, mil inimestelt nõusolekut küsimata neid pidevalt jälgitakse, jälitatakse ja vaadeldakse.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Liina Unt, dr Epp Lankots, dr Virve Sarapik, dr Roomet Jakapi, dr Tahiroglu Koray, prof Kirke Kangro

Dr Helena Gabrijelčič Tomc (Ljubljana Ülikool, tekstiili-, graafika- ja disainiosakond) avatud loeng “Kultuuripärand ja 3D tehnoloogiad” toimub kolmapäeval, 28. novembril kell 18 EKA auditiooriumis A101.

Kultuuripärandi esitlemine ja tõlgendamine seab teadlaste ette mitmeid väljakutseid: lisaks uurimisobjekti puudutavate andmete dokumenteerimisele peab nende esitamise viis olema võimalikult atraktiivne, interaktiivne ning kasutajasõbralik. 3D-tehnoloogiad pakuvad selleks mitmeid erinevaid võimalusi. Peale andmete kogumist on nende talletamise ja haldamise üheks eesmärgiks säilitada andmete täpsus ning anda neile täiendavat lisandväärtust töötlemise ja analüüsi abil. Järgnevatel etappidel, st. esitlemisel, tõlgendamisel ja reprodutseerimisel, pakuvad 3D-lahendused (3D- skaneerimine, 3D-printimine ning 3D- mudeldamine) laialdasi kasutusvõimalusi ning on kohandatavad eelkõige saadud tulemuste täpsuse, korratavuse ja mittesekkuvuse tõttu. Siiski ei tohiks selles raamistikus tähelepanuta jätta uuritavale objektile iseloomulikke aspekte, st. eelkõige detailide ja autorile isikupärase stiili säilitamist.

Loengus tutvustatakse 3D-tehnoloogiate ja -disaini kasutamist kultuuripärandis erinevate projektide tulemuste põhjal:

1. 3D-visualiseerimine tekstiilipärandi taaselustamisel Gorenjski piirkonna naisterõivaste näitel;

2. 3D-tehnoloogia kui tõlgendusvahend;

3. 3D-tehnoloogia võimalused kultuurimälestise interpretatiivseks teostamiseks ja rekonstrueerimiseks juhtudel, mil objekti puudutav dokumentatsioon on vastuoluline või ei ole säilinud;

4. 3D-visualiseerimine kaasaegse disaini säilitusprotsessis.

Dr Helena Gabrijelčič Tomc on Ljubljana ülikooli (Sloveenia) Loodusteaduskonna tekstiili-, graafika- ja disainiosakonna õppejõud ja teadur. Oma teadustöös tegeleb ta reaalsetel objektidel ja arvutisimulatsioonidel põhinevate konstruktsiooniliste- ja värvimõõtmismudelite väljatöötamisega ning andmete genereerimise, töötlemise ja taasesitamisega ning 3D-rakendustes. Tänu Helenale ja tema kolleegidele on märkimisväärselt suurenenud 3D-tehnoloogiate kasutamise osakaal Sloveenia kultuuri- ja looduspärandi uurimisel. Koostöös tudengitega on kaasaegsed 2D- ja 3D-lahendused leidnud rakendust ka õppe- ja loomeprotsessides. Lisaks osaleb Helena mitmete Sloveenia ettevõtete ja uurimisasutuste projektides, mis on seotud multimeedia tootmise, interaktsioonidisaini ja graafilise visualiseerimisega.

Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee

Tallinna Linnavalitsus asutas 10. oktoobri 2018 istungil Tallinna linna Raestipendiumi, mille eesmärgiks on:

• toetada ja tunnustada teadus- ja õppetöös edukaid magistrante ja doktorante, kelle magistritöö, doktoritöö või teaduspublikatsioon käsitleb teemat, mis seondub Tallinna linna kui kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkondadega ja on linnale rakendusliku väärtusega ning aitab kaasa mõne Tallinna linna ees seisva küsimuse lahendamisele;
• propageerida ja soodustada Tallinna kui Eesti Vabariigi pealinna eluvaldkondadega seonduvate teemade uurimist Tallinnas asuvate ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide magistrandide ja doktorandide poolt;
• toetada heal tasemel uurimistöödega Tallinna linna asutusi arendustegevuses ning aidata kaasa nende ees seisvate ülesannete ja probleemide teaduspõhisele lahendamisele.

Stipendium on mõeldud magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele. Kandidaadi esitamise õigus on õppeasutuse struktuuriüksusel ja üliõpilase juhendajal. Kui üliõpilane teeb uurimistöö kirjutamisel koostööd Tallinna linna asutusega, võib üliõpilase esitada stipendiumi kandidaadiks ka selle asutuse teenistuja.

Stipendiumifondi suurus on 45 000 eurot aastas. Magistrandidele on iga eelarveaasta jooksul ette nähtud kuni 36 stipendiumi (iga stipendium 1000 eurot) ja doktorandidele kuni 6 stipendiumi (iga stipendium 1500 eurot).

Magistrant või doktorant ennast ise kandidaadiks esitada ei saa.

Taotlemistingimuste kohta saab infot veebiaadressilt: www.tallinn.ee/est/Tallinna-linna-Raestipendium.

Uurimisteema võib olla üliõpilase ja tema juhendaja poolt sõnastatud, kuid mõned võimalikud uurimisteemad on välja pakutud ka Tallinna linna asutuste poolt. Neid näeb samuti ülalnimetatud veebilehel.

Raestipendium kuulutatakse välja igal aastal hiljemalt 1. märtsiks. Teade selle kohta saadetakse ülikoolide ja kõrgkoolide kaudu ning avaldatakse Tallinna linna veebilehel.

Üliõpilasi saab stipendiumikonkursile esitada konkursi väljakuulutamisest kuni 1. aprillini (kaasa arvatud) e-posti aadressil raestipendium@tallinnlv.ee.

Täiendav informatsioon:
Liina Kilemit
raestipendium@tallinnlv.ee

22. novembril kell 17.30 ruumis B604 räägib avatud loengu raames oma Jaapani visiidist ja Toyama Klaasimuuseumi näitustest emeriitprofessor Mare Saare.

Jaapanis Seto-Aichis 14.–16. septembrini 2018 toimunud rahvusvahelisel klaasisümpoosionil ja sellele järgnenud Japan Glass Education Network’i aastakonverentsi ümarlaual osales ettekandega ka Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Mare Saare. Ettekanne käsitles muudatusi Eesti klaasihariduses viimaste aastate lõikes ning keskendus peamisele üleminekule tehnoloogiakeskselt õppelt projektikesksele. Sümpoosioni fookuses oli lisaks Balti klaasiharidusele veel rahvusvahelise koostöö edendamine ning võimalused tudengite osalemiseks olulistes maailma klaasikeskustes, nagu Corningi klaasimuuseumi stuudio USA-s, BerlinGlass Saksamaal ning North Lands Creative Glass Šotimaal.

Toyama Klaasiinstituut. Foto: Mare Saare

15. septembrist 25. novembrini 2018 toimub Toyama Klaasimuuseumis Jaapanis ka rahvusvaheline klaasinäitus, kus esineb oma tööga „Videviku definitsioon“ EKA klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Mare Saare. Konkurssnäitusele esitas oma töid 1110 kunstnikku 46 riigist, millest valituks osutus 54 tööd. Näituse Grand Prix pälvis Norra klaasikunstnik Æsa Björk.

Mare Saare “Videviku definitsioon”

Lisaks tutvustab õppejõud Eve Koha ICOM GLASSi aastakonverentsi “Klaasimuuseumid ja -kollektsioonid Venemaal“, mis toimus 24.09-29.09.2018 St. Peterburis, Venemaal.  Konverents oli korraldatud koostöös Riikliku Ermitaaži Muuseumiga St. Peterburis.

Lauakaunistus (detail). Värvuseta klaas, portselan, lõige, poleerimine, vormivalu. 18. saj. Veneetsia. A. Botkina kogust