Näitus “Re_form_aktsioon”

Re – kordumiste tsüklid, taaskasutus, jätkusuutlikkus
Form – vorm, kiht, formaat
Aktsioon – ellukutsutud, aktiivne sündmus; tegevus, millel on tagajärjed

Kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Liisa Kanemägi, Annika Kiidron, Elina Laitinen (FI), Hanna Lampinen (FI), Kris Lemsalu, Urmas Lüüs, Mari Masso, Cärol Ott, Kärolin Raadik, Karl-Christoph Rebane, Jaanus Samma, Lisette Sivard, Kirke Talu, Marta Vaarik, Juha Vehmaanperä (FI), Ron Verlin, Tauri Västrik

„Re_form_aktsioon” on grupi noorema põlvkonna kunstnike ja moeloojate sissevaade kiireloomulises muutuses moesüsteemi – zeitgeist täis kriitilisi peegeldusi, vanade narratiivide lõpuakorde ja uute väärtuste pealesõite. Näituse lähtepunktiks on rõivas kui tunnet või seisundit edasi andev keha kate, s.o emotsioonide talletaja, narratiivide kandja ja ümberlükkaja. Mood kui rõivaese, lugude jutustaja ja kunstiteos.

Moekunst – nagu iga kunstiliik – on pidevas dialoogis ühiskonnas toimuvate protsessidega, võimendades selles keerlevaid tundeid, sündmusi, kultuurimärke ja ajastu vaimu. Ökoloogiline vastutus on tänasel moe- ja kunstiväljal iseenesestmõistetav ja see on hästi integreeritud ka reformaktsionistide tegevustesse. Noorte moekunstnike sotsiaalne ja kultuuriline tunnetus kaasajast on muutnud nende loomingu põhiväärtusi. Läbi re’de, form’ide ja aktsioonide talletavadki näitusel olevad teosed nende loojate tänaseid unistusi, keskseid mälupilte ja loovaid tulevikuvisioone. Olenevalt kunstnikust võib see tunnetus olla nii helge kui tume, lootustandev või düstoopiline.

Eesti ja Soome moekunstis on viimase 10 aastaga toimunud olulised nihked: käsitöö taastulemine ja kestlikkusele keskendumine, sooneutraalsus, kehapositiivsus, emotsionaalsus ja kaasatus. Mood on laienenud rõivastelt ruumi ja võib ilmneda nii aktsiooni, installatsiooni kui alles lõplikku vormi otsiva äkkideena. „Re_form_aktsioon” kombibki moekunsti piire väljaspool klassikalist kehakatet ja hooajalisi trende, et anda sõna isiklikele kogemustele.

Telliskivi Loomelinnak, Roheline saal
10. mai–18. august 2024, K–R 12–19 ja L-P 12–17

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Loovprodutsent: Herkko Labi
Video assistent: Siim Loog
Kujundaja: Anneli Arusaar
Helikujundus: Hendrik Kaljujärv
Graafiline disainer: Martin Veisman

Léan Hötzel, Nils Geffre, Louisa Seidl, Tomasz Jarosz, Anna Broučková, Lucille Gonzalez, Katariina Kesküla, Halyna Yaroshenko, Clara-Marlen Wilke, Charlotte Gisèle Chapuis, Martí Castillo, Marína Gerða Bjarnadóttir, Asmus Soodla

Avamine: 14. mai kell 18.00

Näitus avatud: 15.–16. mai kell 10.00–18.00

See vana küla, augustikuu päike, Euroopa kõrb, lõuna suunas liikuv linnuparv. Ümberringi pole kedagi, välja arvatud soe putukate sumin, päikesepaiste ja vesi, basseinivesi, basseinivesi kuskil kaugel.

Veepritsmed niisutamas liivakivi. Maja soe paekivi, köögi külm graniidist tasapind. Aeg-ajalt vilksatab mõni mälestuskild. Ma arvan, et see on eest ära jooksmine, või lihtsalt jooksmine. Vaene Doe kardab endiselt.

Rong oli veel suurel kiirusel, kui järsku peatus. Pekingist Madridi saab sõita rongiga. Doe sõitis lihtsalt tagasi koju. Euroopa on hea koht nomaad olemiseks, nagu tatarlased, kes aitasid Krimmis Beuysi. Doe soovis, et teda maetaks, nagu Beuysi, kasvõi mõneks päevaks.

Doe vaatas aknast välja. Väljas oli pime. Rongirööpad, kauguses asuv silmapiir ja esimesed rohelised jäljed nisupõldudel. Doe mõtles äärelinnale, magamistoa väikesele aknale, tänavatele, mis ulatuvad nii kaugele kui silm seletab. Miks rong peatus? Doe ärkas ja rong oli tühi. Tegelikult peaaegu tühi, kuid Doe mäletab, et rong oli tühi. Uksed avanesid kui Doe kõndima hakkas. Külm tuuleiil tungis rongi. Mõned leheküljed raamatust, mis Doe istmele maha jäi, hakkasid tuule käes lendlema. Doe mäletab, et see oli roheliste kaantega raamat. Rohkem ta ei mäleta.

Kuraatorid: Léan Hötzel, Clio Pavlidis Andersson
Näituse juht: Katariina Kesküla, Joost Jansohn
Näituse autor: Martí Castillo; eesti keelde tõlkinud Triinu Ojala + Emma Johanson
Näituse kujundaja: Lin Puype, Martí Castillo, Emma Johansohn, Asmus Soodla
Suhtlemine: Emilia Santaella, Lucille Gonzalez
Sisekommunikatsioon: Louisa Seidl
Fotodokumentatsiooni näitus: Clio Pavlidis Andersson, Diána Rakonczai, Tomasz Jarosz
Graafiline disainer: Charlotte Gisèle Chapuis, Joost Jansohn
Toimumiskoha kontaktisik: Laura De Jaeger
Avalikud: Clara
Kaasprodutsendid: Tobias Laborie

Täname kõiki, kes selle näituse elluviimisel osalesid. Ilma nende abita poleks see suurepärane sündmus võimalik olnud. Eriline tänu Laura De Jaegerile, kes kogu selle projekti algatas. Ta andis meile energiat oma iganädalase panusega ja aitas igaühel leida oma konkreetse rolli. Samuti tahame tänada meie külalisartiste Alex Webberit ja Siebert Mispeloni nende lõbusate ja huvitavate harjutuste eest. Lisaks tahame tänada EKA rahvusvahelist osakonda ja Erasmus+ rahalise toetuse eest.

Oleme Krullile tänulikud, et ta meid selle ruumiga toetas. Ja lõpuks tahame tänada kõiki, kes meie näitusele tulid.
Näitust toetavad Erasmus+ ja Eesti Kunstiakadeemia välissuhete osakond.

Kunsti ja disaini õppekava doktorandi Katrin Kabuni doktoritöö juurde kuuluva kolmanda loomeprojekti “Siseruumi õhukvaliteedi parandamine ja ruumisviibijate terviseriskide vähendamine taastuvatel ressurssidel põhineva komposiitmaterjali abil” retsenseerimine toimub 15. mail kell 10.30-12.00 EKAs, ruumis A303.

Loomeprojekti retsensendid on dr Karin Reinhold ja Arvo Pärenson.
Doktoritöö juhendajad on dr Jüri Kermik ja dr Andres Krumme.

Katrin Kabun tegeleb oma disainiuurimuses lambavilla kui väärtusliku taastuva ressursi rakendusküsimustega kaasaegse disaini kontekstis.

Lambavill on unikaalsete omadustega taastuv ressurss, mis vaatamata ajaloolisele väärtusele ei leia enam piisavalt kasutust. Teaduskirjanduses on villa küll hakatud nimetama looduslikuks kõrgtehnoloogiliseks kiuks ja targaks kiuks, kuid reaalses elus on valdav osa lambavillatoodangust lihatootmise kaasprodukt, mis hävitatakse põletamise või matmise teel.

Käesoleva projekti fookuses on lambavilla uudse rakenduse abil alternatiivi pakkumine nafta-põhistele materjalidele, et luua keskkonna- ja tervisesõbralikke töötingimusi ning taastada ka arhailise materjali ajaloolis-kultuurilist ja majanduslikku väärtust. Eesmärk on hinnata lambavillal põhinevate materjalide mõju ruumi sisekliimale, kuidas vill reageerib keskkonnatingimuste muutustele, kas vill mõjutab sisekliima kvaliteeti sel määral, et vähendada ka seal viibivate inimeste terviseriski ja kas erinevate materjalide mõju on ka ruumisviibija poolt tajutav.

Projekti käigus valmis kaks sarnast kõnekabiini – üks on sisustatud lambavillal põhinevate naturaalsete materjalidega ja teine tavatootmises olevate tehis- ja sünteetiliste materjalidega. Läbi on viidud testkabiinide siseõhu kvaliteedi ja akustika võrdlevad mõõtmised ning testkabiinide kasutajate materjalitaju uuring, et välja selgitada, kas ruumisviibija mugavustunne sõltub kasutatud materjalidest ning kas sellist tunnetust toetavad ka eelnevalt läbiviidud mõõtmised.

Suur tänu koostöö eest AS ParagonSleep, OÜ Silen, OÜ Akukon, OÜ Keskkonnauuringute keskus ja Tallinna Tehnikaülikool.

Projekti käigus valminud kahe testkabiiniga saab tutvuda EKA teise ja kolmanda korruse fuajees.

Projekt on rahastatud Kultuuriministeeriumi toel.

Kaarel Kurismaa ajatuse piirid
Dokumentaalfilm
Eesti 2024
59 min

Dokumentaalfilm „Kaarel Kurismaa ajatuse piirid“ – lugu silmapaistva kunstniku elust, kes 2019. aastal pälvis Kultuurkapitali elutööpreemia kunstivaldkonnas.

Kaarel Kurismaa karjäär algas 1960. aastatel. Ta on tuntud nii maalikunstnikuna, vitraažikunstnikuna kui ka Eesti animatsiooni kullafondi kuuluvate multifilmide lavastaja ja lavastuskunstnikuna.

Kurismaa loomingulise töö põhisuunaks on alates 70. aastatest olnud kineetiline kunst: kunstnik loob dünaamilisi skulptuure, objekte, mis interakteeruvad vaatajaga mitte ainult ruumis, vaid ka ajas, sh liikumise ja heli tasandil.

Mitmed Kaarel Kurismaa kineetilised teosed on Eesti ja USA muuseumide kogudes. 1980. aastal lõi ta Tallinna peapostkontori „ohkava“ kineetilise objekti, mis tekitas küll vaidlusi, kuid samas andis nõukogude kultuuriametnikele põhjust väita, et NSV Liidus oli teretulnud ka uus kunst, mis on kaugel klassikalisest. Üks Kurismaa avalikes kohtades ligipääsetav objekt on hiljuti restaureeritud „Tallinna trammi-objekt“.

„Kaarel Kurismaa ajatuse piirides“ annab režissöör Aljona Suržikova sõna kunstnikule endale ning tema abikaasale ja kolleegile Mari Kurismaale – nad räägivad oma elust ja kunstist, eelkõige sellest, kuidas sündisid meistri kuulsaimad kineetilised teosed.

Filmis osalevad ka Kaarel Kurismaa sõber kunstnik Tiit Pääsuke, galeristid Olga Temnikova ja Esther Schipper, näituse kuraatorid Liv Cuniberti ja Katrin Mayer, kunstiajaloolased Ragne Soosalu, Andres Kurg ja Sirje Helme, kunstiajaloolane Tamara Luuk, metakunstnik Kiwa.

Režissöör: Aljona Suržikova

Produtsent: Sergei Trofimov

Tootja: diafilm.ee

TAO kutsub osalema seminaril “Isikuandmete kasutamine teadustöös”, mis toimub reedel 10. mail, kell 14:00-16:30, ruumis A-302.

Seminaril tutvustab Marten Juurik (ETAG/TÜ) juhendit „Andmekaitse teadustöös“, mis on suunatud teadlastele, doktorantidele ning uurimistööd tegevatele tudengitele, kes oma töös puutuvad kokku isikuandmetega.

Käsitletakse põhjalikult, kuidas isikuandmete kaitsega seotud õigusnormid mõjutavad teadustööd ning millised on sellega seotud erandid. Samuti räägitakse sellest, mida peaks teadustööd tehes kindlasti järgima, lähtudes isikuandmete kaitse ja eetilistest põhimõtetest.

Olete väga oodatud!

7.05 kell 19:00 avaneb Lainurga Galeriis Charlotte Gisele Chapuis ja Clio Pavlidis Anderssoni näitus ,,Ruhig Dimma”.

Asukoht: 4. korrusel fotoosakonna ees, B-405
Näituse algus: 07.05 19:00
Näituse lõpp: 21.05

Kaks kunstnikku kahest erinevast riigist eksponeerivad töid oma isiklikust arhiivist, mille tulemuseks on intiimsete portreede ja liikumatute maastike segu. Neil võib olla erinev taust, kuid nende kaks narratiivi kohtuvad koduigatsuses ja nende ümber loodud sidemete tunnustamises. “Ruhig Dimma” eksponeerib intiimsust ja sümboolikat, kasutades pilte täiendavaid südamelähedasi fotosid ja leitud esemeid.

Clio Pavlidis Andersson (s. 1998) on hetkel vahetuskursil Eesti Kunstiakadeemias ja õpib teist aastat BFA fotograafia programmis HDK-Valandis. Tema praktikas on sageli keskseteks tegelasteks perekond ja lähedased sõbrad, võimaldades tal süveneda valulikkusesse ja haprusesse, mis pikkade ja sügavate suhetega paratamatult kaasneb.

Charlotte Giséle Chapuis (s. 1998) õpib neljandal kursusel Folkwangi Kunstiülikooli BFA fotograafia programmis ning on hetkel vahetuskursil Eesti Kunstiakadeemias. Läheduses ja haavatavuses juurdunud ta töötab palju oma arhiivimaterjaliga, püüdes leida ja näidata mustreid, mis jutustavad intiimset lugu.

RAAMATUESITLUS JA VESTLUS: MARIA KAPAJEVA – AASTAPIKKUNE KARJE

9.05, 18:00, Draakoni galerii

Olete oodatud Maria Kapajeva raamatu “Aatsapikkune karje” esitlusele.

“Aastapikkune karje” on Kapajeva esimene tekstikogumik, mille kirjutamist alustas ta 24. veebruaril 2022, päeval mil algas täiemahuline sõda Ukrainas. Raamat käsitleb isiklikus võtmes teemasid identiteedist, kollektiivsest ja individuaalsest vastutusest ja süüst, keelest ja kuulumisest, feminismist ning mõnede Ukraina pagulaste lugudest, kellega autor aasta jooksul kokku puutus.

Koos Kapajevaga loevad luulet ja arutavad raamatu üle erikülalised: Sveta Grigorjeva, Katrin Hallas ja Maarja Kangro.

Raamat on ilmunud kolmes keeles (eesti, Inglise ja vene) ning seda on esitluselt võimalik osta erihinnaga 10€.

Graafiline disain: Kersti Heile

Kirjastaja: OPA! www.opapublishing.com

Raamatu välja andmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia

Kaksiknäitus „4,7 miljardit raamatut. Meelte arhiiv“ ja „4,7 miljardit raamatut. Kunstnikuraamatute kogu“ on sündinud Eve Kase ja Viktor Gurovi ning Eesti Kunstiakadeemia graafikatudengite koostöös. Selle koostöö tulemusi eksponeeritakse Tartu Ülikooli raamatukogu galeriis ja kolmanda korruse ruumides alates 8. maist. 2024. a.

Galeriiekspositsiooni „4,7 miljardit raamatut. Meelte arhiiv“ aluseks on kuraatorite ja tudengite mälu- ja pärimusealane uurimistöö – külaskäigud Tartu ja Tallinna mäluasutustesse ja arhiividesse, mis said seotud tudengite isiklike perekonna- või kogukonnalugudega ning sedakaudu laiemalt identiteedi, kokkuhoidmise, armastuse ja ennekõike mälu teemadega (inimese mälumaht on võrreldav 4,7 miljardis raamatus sisalduva andmehulgaga). Lisaks materjalide kogumisele ammutasid näitusel osalevad autorid inspiratsiooni vestlustest oma lähedastega. Samas seostub näitus selleaastase Prima Vista teemaga „Paremad ja halvemad tulevikud“ ja tõstatab küsimuse, kuidas ammutada jõudu paremaks tulevikuks.

Annamaria Bereczki käsitleb oma töös ajajärku, millest pole palju füüsilisi jäädvustusi – oma vanaema lapsepõlve. Autor visualiseerib nii oma vanaema kui ka iseenda mälestusi ning loob sedakaudu kahe ajastu ja lapsepõlve vahele paralleele.

Margarita Feofanova teos „Flashback“ uurib mälu haprust ja selle mõju meid ümbritsevale maailmale. Näituse pealkiri viitab insuldi mõjul tekkivatele mäluvilksatustele. Üksainus viga aju vereringesüsteemis ajendas kunstnikku mõistma mälu vastuolulisust, traumaatilise kogemuse mõju mäletamise usaldusväärsusele.

Eve Kask eksponeerib kolme tööd. Esiteks rullraamatuid, mis toovad kokku naiste elujõu ja nendevahelise suhtluse lood ning lähedaste või lähedastele valmistatud kudumid. Sel moel tekib omamoodi niidistik, mis seob naised üheks kogukonnaks. Teiseks esitab Kask uuemaid, koostöös kirjanik Jan Kausiga valminud tekstipilte, millele on käsitsi kantud nii autorite endi kui ka nende sõprade mõtted armastusest. Kolmandaks tööks on segatehnikas abstraktsete maastike-valguste konstellatsioon, millele kandis Kask käsitsi peale luuletaja Kätlin Kaldmaa poeemi „Armastus pimeduse südames.“

Triin Mänd vaatleb perekonnalugude ja mälestuste hargnemisi ja vormumist. Identiteeti loovad ja määratlevad lood voolavad nagu vesi jões – aeg-ajalt on vool rahulik, aeg-ajalt kärestikuline, aeg-ajalt soojendab päike vee üles, aeg-ajalt kaanetab külm selle jääks.

Sandra Puusepp kujutab oma vanaema Milde elu ja loomingut. Vanaema suureks kunstiteoseks kujunes põõsaid, lilli, viljapuid ja põllusaadusi tulvil paradiislik aed, mis oma perenaisega samas rütmis hingas ning mis on nüüdseks kadunud monokultuurse põllu ja paratamatu unustuse alla.

Marten Prei ammutab inspiratsiooni Tartu Kirjandusmuuseumi arhiividest avastatud materjalidest, mis käsitlevad tema Saaremaalt pärit suguvõsa laule ja loomingut, ennekõike tema vanaisa noorpõlve seiklusjutte rännakutest võõrastele meredele ja maadele. Prei lindistas vanaisa värvikad, tubaka- ja malaariahõngulised jutud üles, digitaliseeris slaidid ja lõi kunagise meremehe pärandist serigraafiasarja.

*

Ülikooli raamatukogu kolmandal korrusel aga esitletakse koostöös kirjandusfestivaliga Prima Vista ja TÜ raamatukoguga esmakordselt Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna kunstnikuraamatute kogu, mille on kokku pannud ja kujundanud sama osakonna teise kursuse tudengid.

Näituse „4,7 miljardit raamatut. Kunstnikuraamatute kogu“ laiem eesmärk on juhtida nii üldsuse kui ka kunstnikkonna tähelepanu kunstnikuraamatu fenomenile, avada selle meediumi mõistet ja võimalusi. Maailma kunstielus on kunstnikuraamatud andnud tooni alates 1960. aastate avangardliikumisest saati ning nähtus on siiani säilitanud oma populaarsuse, ent siinmail on kunstnikuraamatu praktika peaaegu tundmatu. Siin mängib oma rolli Eesti väiksus, mis pole võimaldanud tekkida kunstnikuraamatute turul ja erihuviga kollektsionääride ringil, nii ongi kunstnikuraamatud jäänud siinmail väheste entusiastide pärusmaaks. Kunstnikuraamatut on lihtne valesti mõista – see pole illustreeritud trükis ega ka kunstniku portfoolio, vaid sõltumatu meedium, mille puhul on kunstnik nii raamatu autori kui ka teostaja rollis ning kontrollib protsessi ideest valmimiseni. Käesolev näitus taotlebki populariseerida kunstnikuraamatu valdkonda nii ekspositsiooni kui ka esitluse kujul.

Näituste töögrupp:

Näituse kunstnikud: Annamaria Bereczki, Margarita Feofanova, Eve Kask, Jan Kaus, Triin Mänd, Marten Prei, Sandra Puusepp

Näituse kujundajad ja graafilised disainerid: Annamaria Bereczki, Margarita Feofanova, Triin Mänd, Marten Prei, Sandra Puusepp Viktor Gurovi juhendamisel.

Haridusprogramm:

Kunstnikuraamatute esitlused 22. mail kell 16: Eve Kask ja Lennart Mänd

Galeriinäitus II korrusel jääb avatuks 15. augustini, kunstnikuraamatute näitus III korrusel kuni 2. juunini.

Tänud:

Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond, TÜ raamatukogu, Prima Vista.