Arhitektuuriteaduskonna Avalik Loeng: Caroline Voet

Neljapäeval, 15. novembril algusega kell 18.00 esineb Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Leuveni katoliikliku ülikooli (Belgia) arhitektuuriprofessor ja Antwerpenis tegutseva arhitektuuripraksise Voet en De Brabandere kaasasutaja Caroline Voet. Voet keskendub oma töös hoonete algse funktsiooni taastamisele, kultuurihoonete, avalike asutuste interjööride ja mööbli projekteerimisele ning stsenograafiale. Voet tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Voet kaitses 2013. aastal doktorikraadi KU Leuveni arhitektuuriteaduskonnas, uurides Hollandi munga ja arhitekti Dom Hans van der Laani töid. Lisaks Leuvenile on ta lõpetanud AA arhitektuurikooli Londonis ja Henry van de Velde arhitektuuriteaduste instituudi Antwerpenis. Oma büroo asutas ta pärast seda kui oli Londonis töötanud Zaha Hadidi juures ning Brüsselis Christian Kieckensi büroos. Tema töid on avaldanud arhitektuuriväljaanded ARQ ja Interiors Routledge. Hiljuti andis Voet välja ka kaks Dom Hans van der Laani töödest rääkivat raamatut – “Dom Hans van der Laan. Tomelilla (Architectura and Natura) ja “Dom Hans van der Laan. A House for the Mind” (VAi).

Oma Tallinna-loengus pealkirjaga “Otsides arhitektuuri olemust” keskendubki Voet Dom Hans van der Laani töödele. Hollandi benediktiini munk ja arhitekt Dom Hans van der Laan (1904-1991) avaldas 1977. aastal oma traktaadis “Arhitektooniline ruum” viisteist õppetundi inimeste elukorralduse kohta. Samal ajal ehitas ta neli kloostrit ja ühe maja – oma olemuselt lihtsa ja kasina arhitektuuri näited, mis annavad oma olemust edasi läbi kompimise, värvi ja valguse. Läbi filosoofiliste mõistete nagu mass / ruum, sees / väljas püüdis van der Laan oma traktaadis sõnastada, kuidas me tajume ja ehitame ruumi. Kas on võimalik mõista kogemust ja füüsilisust filosoofilises ja ratsionaalses raamistikus? Voeti loeng harutab lahti teooria, disainipraktika ja ehituse läbipõimunud põlvnemislugu, sidudes Dom Hans van der Laani filosooflised eluruumi kontseptsioonid tema hoonete praktilise olemusega. Kui üldse, siis milline on seos teooria ja praktika vahel?

Caroline Voet loeng toimub koostöös EKKMiga, kus 16. novembril kell 18 avatakse Ingel Vaikla näitus “Sinust on saanud see ruum”, kuraatoriks Laura Toots. Link sündmusele: https://www.facebook.com/events/2229621923950764/

Avatud loengut on kuulama oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – lisaks kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali, käesoleva loengu puhul Siim Tuksam.
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee

Jiro Kamata (s. 1978 Hirosaki, Jaapan) on ehtekunstnik, kes elab ja töötab Münchenis. Ta on õppinud prof Otto Künzli juhendamisel The Academy of Fine Arts,  Münchenis ning tema ehteid võib leida nimekatest kollektsioonidest: Hiko-Mizuno Collection, Tokyo; Marzee Collection, Nijmegen; Alice and Louis Koch Ring Collection, Basel; Helen Drutt Collection, Philadelphia.

Jiro ehetest – need on kütkestavad perfektsuse ja meisterliku teostuse poolest ning samas värsked ja jõulised kui ka delikaatsed ja poeetilised.

Jiro Kamata viib läbi  12 – 16 novembril meistriklassi “Mirror, mirror on the wall…” ehtekunsti eriala magistrantidele.

Rohkem infot:
http://www.jirokamata.com/
https://klimt02.net/jewellers/jiro-kamata

Olete oodatud Eesti Sisearhitektide Liidu näituse “80 aastat sisearhitektuuri õpet” avamisele teisipäeval, 20. novembril kell 18.00 EKA Galeriis.

Karin Pauluse kureeritud väljapanek tutvustab Eestis kaheksa aastakümne jooksul pakutud sisearhitektuuri õpet. Kaadris on üliõpilaste põnevamad projektid ja kavandatud mööblitükid, osakonna õppejõud ning haridusteed palistanud akadeemilised sündmused ja lustlikumad ettevõtmised. Näituse kujundajaks on kauaaegne sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna juhataja Toivo Raidmets.

23. novembril toimub EKA aulas näituse seminar. Lisainfo lähiajal.
Näitus jääb avatuks 5. jaanuarini 2019

Kuraator: Karin Paulus
Kontakt: karinpaulus@gmail.com

Interdistsiplinaarne kontsert.

Jõud ühendavad löökpillisolist ja ERSO orkestrant Vambola Krigul ning graafik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Ülle Marks.

Sissepääs tasuta.

Kontserdid on üks osa ERSO eriprojektist “100 kontserti Eestile”.

30. oktoobril kell 17.00 avame Vana-Võromaa Kultuurikojas EV100 kunstiprogrammi kuuluva Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna ja Pärnu Muuseumi koostöönäituse “Eesti oma sinine”.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelikingituseks valminud näitus “Eesti oma sinine” toob kokku moe, looduse ja pärandkultuuri. Rõivakollektsioonid on Eesti oma sinistes toonides, mis saadi Eesti looduses leitavatest taimedest.  „Sinine värv kirjeldab meie rahvust, väärtusi ja kultuurilugu harukordselt hästi – natukene külm ja põhjamaine, natukene sügav ja vaikiv, esmapilgul kättesaamatu ja kauge,“ ütles Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart .„Eesti loodusest pärit sinise värvitooni otsimiseks sukeldus noorem põlvkond lausa laiadesse laantesse ja sohu,“ lisas Puppart.

Näitus põhineb Eesti rahvarõivaste traditsioonilistel motiividel, kuid teosed peegeldavad loojate tõlgendust eestlusest, Eesti moekultuuri arengust ja seostest loodusega.

Näitust kureerib: Aleksandra Lehte (Pärnu Muuseum)

Pärnu Muuseumi ja EKA moeosakonna ühisprojekt „Eesti oma sinine“ valmimist toetasid Riigikantselei EV100 korraldustoimkond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee

Näitus jääb avatuks 09.12.

Näitus “Fibrous” avatakse 06.11.18 vanas EKA Galeriis (Security and Fear), Tallinnas. “Fibrous” on esimese Tallinnas toimuva rahvusvahelise SkulpaKuu festivali raames toimuv näitus. 6.-28. novembrini võtavad seitse rahvusvahelist skulptuuri ja installatsioonikunstnikku üle Vana EKA Galerii. Näitus käsitleb võimu ja autoriteedi teemasid. Lisaks toimub 8. novembril ekskursioon kuraatoriga ning 13. novembril vestlusring skulptuurist tänapäevases kaasaegses mõttemaailmas.

Sa suhestud sellega. Seitse kunstnikku tulevad kokku sümbiootilises suhtes, et võtta üle endine EKA galerii. Olles teadlikud koostöö reeglitest, proovivad kunstnikud kõrgustesse pürgimise asemel põimuda omavahel, ning läbi selle areneda. Näitus Fibrous tegeleb teemadega nagu võim, kontroll, valikuvabadus, tung… Temaatika on ühelt poolt avatud kunstnike individuaalsete teostega, aga teisalt väljendab seda ka viis, kuidas teosed omavahel ruumis suhestuvad. Kunstnike eesmärgiks on teha nähtavaks ühendavad kiud, piiritletud ruumi ülevõtmise ja selles püsimise strateegiaid. Väljendusviis peegeldab kunstnike sisemisi heitlusi, mis leiavad aset tasakaalu otsingutel, kui toimub millegi andmine või võtmine.

Vorm on habras, puudutamisel lahustuv. Miski pole enam sama, mis ta oli enne. See on muutlik. Ma vaatan ringi ja see imbub kõikjale, tuksleb meie veenides ning seetõttu suudame me midagi muuta.

Näituse kuraator on Laura De Jaeger, kunstiline juht on Stacey Koosel. Avamine toimub 6. novembril kell 18.00. Näitusel osalevad kunstnikud Barbara Kocsis, Ben Caro, Darja Krasnopevtseva, Johannes Luik, Laura De Jaeger, LAURi ja Martina Buck.

Fibrous on osa SkulpaKuust, rahvusvahelisest skulptuuri- ja installatsiooni festivalist. Täname Eesti Kunstiakadeemiat, EKA Üliõpilasesindust, Kalamaja pruulikoda, Peninuki craftery Marko Mrkobrad’i ja Arne Nuyts’i graafilise disaini eest.

Neljapäeval, 8. novembril kell 18.30 peab EKA aulas avaliku loengu “Produktiivsed linnad” arhitekt Jonathan Woodroffe (S333 Architecture + Urbanism), kes on töötanud suuremahuliste linnaplaneerimise ja arhitektuuriprojektidega nii Euroopas, Aasias kui USAs.

Modernistlik linn lõi tootmise, puhkamise ja elamistsoonid lahku. Produktiivsete linnade idee otsib töö olemuse muutumise ajastul võimalusi, kuidas need kolm linnalist tegevust uuesti kokku tuua – ühte linnaossa, ühte kvartalisse, isegi ühte majja. Kas see on võimalik? Oodatud on kõik arhitektuuri- ja ruumihuvilised, loeng on inglise keeles ning tasuta. Jonathan Woodroffe tuleb Tallinnasse seoses EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojektiga Lõpetamata Linn, mis võtab sel semestril fookusesse linnakeskuse teema.

“Lõpetamata linn” on EKA Arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna teise kursuse tudengid avavad esmaspäeval, 5. novembril kell 18 Kalamajas EKA uue hoone vastas asuval pargialal eksperimentaalse varjualuse KULG, mis tudengite endi sõnul pakub võimalust kiire elutempo ja tänavamelu eest korraks varju pugeda. Varjualune jääb linnakodanikele ja külalistele vaatamiseks kuni talve tulekuni.

Varjualune “Kulg” on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite loodud ning suvise ehituspraktika käigus elluviidud projekt – varjualusekavandamine ja ehitamine on läbi aastate olnud kunstiakadeemia esimese kursuse arhitektuuritudengite õppeülesanne. Käesoleval suvel valminud varjualune koosneb spiraalist, millest moodustuva kahe tasapinna vahele saab peitu pugeda. Tasapinnad moodustavad kokku neli erinevat kumerate vormiga “pesa”. Varasematest, tavapäraselt puidust ehitatud varjualustest erinevalt proovivad sel korral tudengid kätt klaaskiudmati ning polüestervaiguga.

Varjualune “Kulg” võtab enda alla ringikujulise maa-ala, mille diameeter on 5 meetrit, kõige kõrgemast kohast ulatub varjualus 2,2 meetri kõrgusele. Varjualune on maa külge kinnitatud maasse keeratud terasvaiadega ja kaalub umbes 450 kg. Varjualuse pinnad on kaetud polüuretaanvahu kihiga.

Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on EKA arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba üle kümne aasta. Kui varem ehitati varjualused valmis Eesti põhjarannikul asuval Pedaspeal, siis juba neljandat aastat järjest pannakse varjualune lühikeseks perioodiks välja Tallinna kesklinna, et inimesed saaksid seda katsetada ning tudengitel oleks võimalus näha, kuidas valitud disain, materjal ja ehituskvaliteet suuremale kasutajate hulgale vastu peab.

Varjualune KULG paikneb Tallinna kesklinnas EKA uue hoone esisel avalikult kasutataval pargialal Põhja puiesteel.

Idee autor: Kertu Johanna Jõeste

Projekti autorid: Kertu Johanna Jõeste, Ra Martin Puhkan

Ehitajad: Alex Tähemaa, Anna Riin Velner, Anna Smetanina, Katariina Mustasaar, Kertu Johanna Jõeste, Laura Rohtlaan, Margaretha Aus, Mari Poom, Mark Aleksander Fischer, Markus Maasing, Mia Martina Peil, Nadežda Sassina, Osvald Nuter, Pamela Kristin Kajakas, Patrick Barbo, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson, Tristan Krevald

Juhendajad: Jaan Tiidemann, Avo Tragel, Art Allmägi

Varjualuste valmimist toetasid: Eesti Kultuurkapital, OÜ Terasvai, Purmeister

Lisainfo:

Pille Epner
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eesti Kunstiakadeemia
Tel: +372 6420071
E-post: pille.epner@artun.ee

Reedel, 16. novembril 2018. a kell 14.00 toimub ARSi projektiruumis (Pärnu mnt 154, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Sofia Hallik’u doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse “Tangibility Matters” eelretsenseerimine.

Näitus on avatud:

15.11.2018 kell 12-18

16.11.2018 kell 12-20 (kell 18.00 toimub näituse lõpetamine)

Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Jaak Tomberg.

Näituse eelretsensendid on dr Kärt Ojavee (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia).

Ehtesari, mis on tehtud näituse jaoks doktoritöö raames, kujutab endast käsitöö ja digitaalse tootmise hübriidi. Luues ehet tunneb autor vajadust seda puudutada ja kompida, kuid 3D-printeriga tehtud objekt on tühi vorm, mis tuleb millegagi täita. Tehnoloogiamaailmas tunneb autor puudust füüsilisest kontaktist kunstiteosega, kuna CAD-programmiga töötamine ja 3D-printimine muudavad käeagakatsutavuse olemust. Just seetõttu autor kustutab prinditud objektilt digitaalsuse kihi käsitöö ja ehtekunsti traditsiooniliste võtetega. Nii tekib 3D-prinditud objektile emotsioon.

Näitusel välja pandud tööd on sündinud kahest vastuolulisest algest: digitaalne tootmine ja käsitöö. Need kehastavad inimese ja masina vastastikust lähedust. Teisisõnu, sel ajal, kui inimesed üha enam pöörduvad digitaalse maailma poole, muutub tehnoloogia inimlikumaks.

Sofia Hallik (s.1991) on ehtekunstnik ning Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Oma doktoritöös “Hand vs. Machine: Three Methods of Jewellery Making” keskendub noor kunstnik innovatiivsetele materjalidele ja tehnoloogiatele. Enim huvitab teda, kuidas digitaalne tehnoloogia mõjutab ehtekunsti.

Suured tänud: Kadri Mälk, Jaak Tomberg, Oskar Narusberk, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakond, 3D Koda OÜ.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Date: November 19, 2018 at 14.00 – 17.30

Venue: Estonian Academy of Arts, Põhja pst 7, room A502

Lecturer: Pia Sivenius

The idea of using psychoanalysis for artistic research seems tempting for artists in various fields, designers and architects. The aim of the seminar is to introduce the cornerstones of the theories of psychoanalysis and reflect on their uses in the field of arts.

Pia Sivenius specialises in the French psychoanalysis theories. She has published numerous articles on the subject and translated the works of Lacan, Kristeva and Irigaray into the Finnish language. She is the long standing research coordinator in Aalto Arts (formerly University of Art and Design Helsinki) which gives her valuable insight into current artistic research.

Registration

Theseminar is open to PhD and MA students. Registration is open until16.11.

Registration form.

Program

14.00-15.30 seminar

15.30-16.00 break

16.00-17.30 seminar

This event is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund).