“Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu

Teadusprojekti “Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu Eesti Kunstiakadeemias 

7. mail kell 18.00 kutsub EKA muinsuskaitse ja konserveerimise ning EKA installatsiooni ja skulptuuri osakond teadusprojekti “Monumendi uued raamid” (MUR) Tehumardi monumendi teemalisele arutelule ruumis D-412, EKAs. 

Arutelu austab oma kohaloluga monumendi autor Riho Kuld, kes räägib monumendi sündimise tagapõhjast,  kommenteerides toonast mäluskulptuuride zeitgeisti. 

Õhtut juhib Anu Soojärv. Monumenti kaasajastavaid kavandeid esitleb Kirke Kangro. 

Lähemalt monumendist ja arutelust. 

Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli uus teadusprojekt “Monumendi uued raamid” uurib, kuidas tegeleda keerulise pärandiga, luues avalikus ruumis samal ajal nii uusi kvaliteete kui säilitada vastuolulise pärandi oluline roll ajaloo kandjana. Projekti esimeseks juhtumiuuringuks on Tehumardi memoriaal Saaremaal. 

Tehumardi öölahingule pühendatud mälestussammas valmis skulptorite Riho Kulla ning Matti Variku ja arhitekt Allan Murdmaa ühisloominguna 1966. aastal, samba kõrval paiknev vennaskalmistu rajati 1975. Tehumardi mälestusväli kerkis avalikkuse huviorbiiti 2022. aastal, kui pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse seati küsimärgi alla nõukogude perioodi sõjamonumentide sobivus Eesti avalikku ruumi. 2024. aastal rahuldas sõjahaudade komisjon Saaremaa valla poolt esitatud taotluse Tehumardi memoriaalkompleksi kuuluvate sõjahaudade avamiseks ning oletatavate säilmete ümbermatmiseks, millega paratamatult kaasneb kõrge kunsti- ja maastikuarhitektuurilise väärtusega modernistliku memoriaalansambli säilimise ja säilitamise problemaatika. 

23. aprillil kohtusid EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Kirke Kangro, kunstikultuuri teaduskonna dekaan Hilkka Hiiop, ICOMOSi asepresident Riin Alatalu, nooremteadur Anu Soojärv ning projekti koostööpartneri Muinsuskaitseameti nõunikud Jüri-Martin Lepp ja Liis Koppel Saaremaa vallavalitsuse liikmetega, et arutada ühises ringis võimalikke lahendusi Tehumardi memoriaali raamistamiseks.

Projekti saadab kaasaegse kunsti programm, kus loomingulise lahenduse Tehumardi kontseptuaalseks ümbermõtestamiseks pakkusid  kunstnikud Anna-Mari Liivrand, Taavi Piibemann, Johannes Säre, Kristina Norman ja Kirke Kangro. 

Anna-Mari Liivranna kavand „Kõrred“ pakub memoriaali terviku sälitamiseks välja lahenduse, kus hauatähised kaetakse dolomiidist plaatidega. Plaatidele on kinnitatud pronksist/messingist jooned, mis on inspireeritud memoriaali ümbritsevatest tuulisest maastikust,eelkõige seal kasvavatest punakatest kõrrelistest. Aja jooksul metall oksüdeerub ja hakkab nõrguma plaadile ning nii lisandub plaadile pisara motiiv. Sümboolselt saab kõrremotiivi käsitleda ka kui viidet tuulte (võõrvõimude) meelevalda jäänud haprale inimhingele, kellele pole jäetud valikut enda tõekspidamiste järgi toimida. Taavi Piibemanni kavand “Peaaegu igavene tuli/ Kuidas toita mälestust” asetab hauakividele päikesepaneelid. Energia, mis kogutakse tahukate endi seest, hakkab memoriaali tasaselt valgustama. Piibemanni teine kavand loob praegusest kivitahukate maastikule veel tihedama, mastaapsema tahukavälja, uued paerahnud varjutavad viisnurkade märgid tahvlitel. Johannes Säre kavand katab memoriaali tahukad samblakihiga ja toob mõõga-obeliski juurde delikaatse vaateplatvormi. Kirke Kangro kavandi kohaselt hakkaks 90 tahukat katma graafilise novelli formaadis jutustus Tehumardist – alates traagilisest lahingust, selle ärakasutamisest ajalooteadmiste nihestajana ja lõpetades hetkel käimasoleva debatiga.

1. – 2. juunil toimub pärandilinnas Viljandis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXVI kevadkonverents “Kodu, kallis kodu. Vanalinn kui elukeskkond”.

Mis teeb vanalinnade muinsuskaitsealadel ja mälestistes asuvad kodud „kalliks“, mil moel ja kelle jaoks? Kuidas toetada muinsuskodude omanikke oma elukeskkonna parendamisel? Arutame selle üle ajalooliste väärtuste, linnaruumi, muinsuskaitsealuste elamute renoveerimise võimaluste ja valikute ning energiatõhususe vaatest.
Oma kogemusi ja seisukohti jagavad muinsuskaitsjad, arhitektid, insenerid ja koduomanikud.

Ettekandeid saab kuulata laupäeval, 1. juunil algusega kell 11.00 Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Kell 20.00 jätkame sealsamas tempoka teemapeoga “Säärane mulk”. Laua katab Aida Kohvik, pastlakeerutust pakub kollektiiv Heldene Aeg.

Pühapäeval, 2. juunil kell 11.00 seame sammud Viljandi vanalinna, kus toimuvad kohaliku kultuuripärandi erinevaid tahke tutvustavad ringkäigud. Päeva lõpetab piknik kunstikohvikus.

Konverentsi kava
Registreerimine (v.a EKA tudengid)
Registreerimine (EKA tudengid)

Registreerida ja osalustasu saab maksta kuni 24. maini. 

Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee

Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja  teadusarendusprogramm LIFE heritageHOME.

Kaasaegne tippkultuur veab ühiskondlike valupunktide arutelu eest, aitab maailma mõtestada ja uut, teisiti toimivat maailma luua. Eesti Kunstiakadeemia ja EBS Executive Educationi korraldavad 10. mail kell 9.00–11.00 ühise hommikukohvi, et arutleda, kuidas tippkultuuri loogikaid saaks rakendada juhtimises ning seeläbi luua kütkestavamaid lahendusi, visioone ning organisatsiooni tähenduslikkust tänases keerulises maailmas.

Piletid Fientas: https://fienta.com/et/hommikukohv-ebs-executive-educationi-ja-eka

Paneelarutelus osalevad:
Kaarel Suuk, pikaajalise kogemusega tippjuht;
Kirke Kangro, Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan;
Ruth-Helene Melioranski, Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskonna dekaan;
Marko Rillo, EBS tootearendusjuht ja vestluse moderaator

Sündmus toimub osana EBS Executive Educationi ärihommikute sarjast, kuhu on oodatud ettevõtjad, juhid ja spetsialistid, kes soovivad olla kursis aktuaalsete teemadega ning osaleda vestluses oma ala spetsialistidega.

Pärast hommikukohvi on võimalus osaleda ka EKA majatuuril, kus tutvustatakse maja, mis on 2018. aastal valminud ning auhinnatud mitmete arhitektuuripreemiatega.

Pavlo Stepanenko korraldab TEKKEN 8 turniiri mängu uustulnukatele või väheste žanriteadmistega inimestele.

Kogenud mängijad on samuti teretulnud liituma ja vastamisi vääriliste vastastega.

Liitu meiega! Teil on võimalus avastada ka muid võitlusmänge videomängude disainerilt ja produtsendilt Takashi Nishiyama või Katsuhiro Harada.

Koht EKA ruum B-305

Aeg: 17:00

https://www.facebook.com/share/thwWUSydQ7P6fQnU/?mibextid=9l3rBW

Ukraina disainer Pavlo Stepanenko kutsus EKA Uusmeedia osakonda rääkima kaklusmängudest ruumis B305:

“Mis puudutab mind, siis selline inimestevaheline interaktiivsus, mida sageli esitatakse konfliktina negatiivses valguses, ei ole alati nii. tahaks kutsuda teid arutlema videomängude žanri üle, mis minu jaoks aitab seda probleemi lahendada.”

Koht EKA ruum B-305

Aeg: 17:00

FB 

Urbanistika ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid kutsuvad näituse teekonnale.

Kohtume 3. mail, kell 16.00 EKA mere-terassil 5. korrusel. Tegemist on eluaseme kursuse “Linna mudelid” lõpuhindamisega, mida juhendasid urbanistid Kristi Grišakov ja Keiti Kljavin.

Kui kaevata rikutud maastikku uus auk, siis võib paista vastu sissevarisenud kaevanduskäik. Kui avada aastaid tühjana seisnud korteri uks, siis ruum on lugusid täis. Väljakaevamise viide pealkirjas võtab kokku meie ülesande suhestuda sellega, mis on juba lahkunud, et leida kunagise inimtegevuse jälgedest ainest suuremate regionaalsete muutuste mõistmiseks. Viie erineva loovuurimusliku katsetuse eesmärk on kajastada Eestimaa serval asuva maakonna ilmajäämise tunnet, igatsust ja jõetust muutustele vastu hakata. Tutvume Ahtme ja Järve linnaosade ning Kiviõli linnaga, kus ekstraktivistliku tootmise monofunktsionaalsus on põhjustanud väljakutset väljarändest tingitud elamispindade ülejäägile tähelepanu pöörama.

Uurides erinevaid Ida-Virumaa asulate (mitte)materiaalsete aspektidega seotud teemasid, põhinevad meie projektid kohapealsel analüüsil ja uurimusel, elamistingimuste turuvaatel, kahanemisega kohanemise individuaalsetel väljakutsete ümbermõtestamisel. Õhus virvendab alati lootusesudu, kummati toksiline ja erkroheline, aga täis struktuurfondide taaskäivitamise jõudu ning elanike sotsiaalse kohanemisvõime piire.

Tudengid: Marta Bodnar, Ayse Betul Gesen, Mariana Gomes Pedro, Lion Herrmann, Sofia Ignateva, Maria Kazlovskaya, Madita Laura Kümmeringer, Ella Nikulina, Henry Rikk, Piret Saar, Annika Ülejõe, Anneli Virts, Clara-Marlen Wilke 

Urbanistika ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid kutsuvad näituse teekonnale.

Kohtume 3. mail, kell 16.00 EKA mere-terassil 5. korrusel. Tegemist on eluaseme kursuse “Linna mudelid” lõpuhindamisega, mida juhendasid urbanistid Kristi Grišakov ja Keiti Kljavin.

Kui kaevata rikutud maastikku uus auk, siis võib paista vastu sissevarisenud kaevanduskäik. Kui avada aastaid tühjana seisnud korteri uks, siis ruum on lugusid täis. Väljakaevamise viide pealkirjas võtab kokku meie ülesande suhestuda sellega, mis on juba lahkunud, et leida kunagise inimtegevuse jälgedest ainest suuremate regionaalsete muutuste mõistmiseks. Viie erineva loovuurimusliku katsetuse eesmärk on kajastada Eestimaa serval asuva maakonna ilmajäämise tunnet, igatsust ja jõetust muutustele vastu hakata. Tutvume Ahtme ja Järve linnaosade ning Kiviõli linnaga, kus ekstraktivistliku tootmise monofunktsionaalsus on põhjustanud väljakutset väljarändest tingitud elamispindade ülejäägile tähelepanu pöörama. Uurides erinevaid Ida-Virumaa asulate (mitte)materiaalsete aspektidega seotud teemasid, põhinevad meie projektid kohapealsel analüüsil ja uurimusel, elamistingimuste turuvaatel, kahanemisega kohanemise individuaalsetel väljakutsete ümbermõtestamisel. Õhus virvendab alati lootusesudu, kummati toksiline ja erkroheline, aga täis struktuurfondide taaskäivitamise jõudu ning elanike sotsiaalse kohanemisvõime piire. 

Tudengid: Marta Bodnar; Ayse Betul Gesen; Mariana Gomes Pedro; Lion Herrmann; Sofia Ignateva; Maria Kazlovskaya; Madita Laura Kümmeringer; Ella Nikulina; Henry Rikk; Piret Saar; Annika Ülejõe; Anneli Virts; Clara-Marlen Wilke.

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Lara Almarcegui peab 2. mail EKA aulas loengu “Ehituspraht, tühermaad ja kaevandamise õigused: kellele kuulub maa ja kes võib sealt võtta” / Construction Rubble, Wastelands and Mining Rights: who owns the ground and who can extract it.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab peateemat järgmiselt:

“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Lara Almárcegui kunstipraktika uurib maa ja linnaruumi materiaalseid tahke. Ta on töötanud erinevates linnades, tuvastades mahajäetud, kasutamata või unustatud paiku ning uurides sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste põhjustatud kaasaegseid ümberkujundamise protsesse. Viimastel aastatel on Almárcegui pööranud tähelepanu ehitusplatsidele, eelkõige uute hoonete ehitamisel kasutatavatele komposiitmaterjalidele ning maa ja arhitektuuri tsüklilisele suhtele. Almárcegui esindas Hispaaniat 55. Veneetsia biennaalil (2013).

Lara Almarcegui uurib oma töödes linnaliste nn perifeeriate ruume ning nende ehitamise, arendamise, kasutamise praktikaid ning lagunemist. Oma suuremahuliste projektidega soovib ta käivitada dialoogi linnamaastiku füüsilist reaalsust loovate elementide ja maastikule omase pideva muutuse vahel, uurides seda lammutamise, kaevandamise, ehitusmaterjalide ja kaasaegsete varemete kaudu.

Lara Almarcegui toormaterjali installatsioonid teevad tajutavaks ekstraktivismi, mida on uue ruumi tootmiseks vaja, joonides alla ehitatu ja linna, maapõue ja maapinna omavahelisi suhteid. Et juhtida tähelepanu ehitatud keskkondade määratule maa- ja ressursikasutusele, kuhjas kunstnik Baseli linnaväljakule sealsamas linnaäärses karjääris igapäevaselt kaevandatavas mahus kruusa, millest kerkis nelja päevaga 1000-tonnine mägi (projekti tellija Creative Time, Messe Basel, 2018). Kunstnik on teinud ka eri objektidele ehitusmaterjalide inventuure: nt  Sâo Paolo on ehitatud 446 miljonist tonnist betoonist (Sâo Paulo biennaal 2006) ning Hongkongi M+, üks viimaseid suuri muuseumiprojekte, on valmistatud 168 938 tonnist kruusast.

Kellele kuuluvad maa ja ressursid, kellel on õigus neid kaevandada? Juriidiliselt kuuluvad loodusvarad riigile, kuid valitsustel on voli anda uurimis- või kaevandamisõigusi ka ettevõtetele. Maavarade omandiõigust ja loodusvarade kasutamise õigust uurides on Almarcegui samuti omandanud vastava loa (Mineral Rights, Graz, alates 2015): Oslo lähedal asuvas Tveitvangenis laieneb tema maavarade uurimisõigus alates 2015. aastast ühe ruutkilomeetri suurusele alale ja ulatub aluspõhjast maakera keskmesse.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Täisnurga Galeriis avatakse 24. aprillil kell 18.00 Elo Vahtriku ja Irma Holmi näitus “Ohtlik lend”.

Näitus on avatud 3. maini.

Näitus “Ohtlik lend” võtab luubi alla tiivuliste elu akadeemia esimesel ja teisel korrusel. Kunstnikud pööravad oma sinised silmad sinna, kus kipitab, kopitab ja kõduneb. 

Kunstnikest:

Elo Vahtrik on kõik, mis sa tahad, et ta oleks.

Irma Holm on naine kui orkester. 

Täisnurga Galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda ja Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond.

Maikuu vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on EKA Galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuse lõpu töödega.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid.

Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamispäeval on näitus avatud kell 15–18, mitme päeva vältel toimuvad näitused on järgneval päeval avatud kell 12–18.

AJAKAVA:

E 29.04. Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
T 30.04. Joonistamine, juhendajad Eero Alev, Britta Benno
K 1.05. galerii on suletud
N 2.05. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen
R 3.05. Joonistamine ja maal, juhendajad Britta Benno, Brenda Purtstak
L 4.05. – P 5.05. Abstraktne joonistamine, juhendaja Lembe Ruben-Kangur

E 6.05. Fotograafia, juhendaja Madis Kurss
T 7.05. – K 8.05. Fotograafia, juhendaja Marge Monko
N 9.05. – R 10.05. Maal, juhendajad Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus, Jaan Toomik
L 11.05. – P 12.05. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Kristi Kongi, Holger Loodus

E 13.05. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Kristi Kongi, Camille Laurelli, Marge Monko, Liina Siib, Taavi Talve, Eve Kask, Laura Põld, David K. Ross, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo
T 14.05. Graafika, juhendajad Maria Erikson, Merilin Metsamaa, Mirjam Varik, Lembe Ruben, Sandra Puusepp
K 15.05. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Lucija Mrzljak, Anu-Laura Tuttelberg
N 16.05. Stsenograafia, juhendajad Liina Keevallik, Mark Raidpere
R 17.05. Stsenograafia, juhendaja Renzo Alexander Van Steenbergen
L 18.05. Joonistamine, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau
P 19.05. galerii on suletud

E 20.05. Graafika, juhendajad Eve Kask, Viktor Gurov, Erik Alalooga, Eve Kaaret, Monica Langwe