TASE ’18

TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille peanäitus toimub sel aastal EKA vabade kunstide teaduskonna hoones aadressil Lembitu 10. Näitus avatakse 30. mail kell 17 ning külastajaid oodatakse lõputöödega tutvuma kuni 13. juunini, iga päev kell 10–18.

Näitust võib pidada hüvastijätuks erinevatele ajutistele pindadele, kus EKA on peale Tartu mnt 1 õppehoone lammutamist tegutsenud. Lembitu tn 10 hoones on õppe ja -loometöö kestnud viimased neli aastat ning TASE ’18 näitusega on tudengitel võimalus oma lõputöid näidata ruumides, millest uude majja kolides sümboolselt ka kogu Kunstiakadeemia selja taha ühe peatüki.

Näitusel osalevad vabade kunstide, arhitektuuri, disaini ja kunstikultuuri magistrantuuri lõpetajad, aga lisaks näitavad oma taset ka vabade kunstide bakalaureusetaseme lõpetajad.

Noore kunstniku ja noore tarbekunstniku preemia

Noore kunstniku preemia laureaat valitakse nii MA kui BA taseme EKA vabade kunstide teaduskonna lõpetajate seast. Žürii: Indrek Köster, Jaanus Samma, Kaarin Kivirähk, Liisi Eelmaa ja Ann Pajuväli.

Noore tarbekunstiku preemia laureaat valitakse nii MA kui BA taseme EKA disainiteaduskonna lõpetajate seast. Žürii: Kristjan Mändmaa, Ketli Tiitsar, Maret Sarapu, Kristel Saan, Raili Keiv ja Kadi Pajupuu.

Nii noore kunstniku kui ka noore tarbekunstniku MA taseme preemia kuulutatakse välja TASE peanäituse avamisel, BA taseme preemia EKA lõpuaktusel.

TASE ’18 satelliitprogramm

📡 Näitus “Meelega”, alates 11.05, Tallinna Linnavalitsus, Vabaduse Väljak 7

📡 Eesti kõrgeim moenäitus “NIHE”, 16.05–30.09, Tallinna Teletorn

📡 Keraamika- ja klaasiosakonna ühisnäitus “Omavahel”, 26.05–01.10, Tallinna Botaanikaaed, Kloostrimetsa tee 52

📡 EKA arhitektuuri aastanäitus 2018: Lasnamäe. Lõpetamata linn, 29.05–09.06., Draakoni Galerii, Pikk 18

📡 Ehtekunsti näitus “I Curse the Day”,, 31.05–06.06, Pika Jala väravatorn, Nunne 1

📡 EKA graafilise disaini lõpetajate näitus GD18 SHOW, 01.06 – 19.06, EKA Galerii, Vabaduse väljak 6/8

📡 Note / Noor tekstiil, 01.06–15.06, Kraam artist-run space, Madara 22/Ülase 16

📡 TASE ’18 avalikud giidituurid 2. juunil kell 14 ja 9. juunil kell 14

📡 TASE ’18 Portfolio café, 02.06–03.06, Lembitu 12

📡 EKA FOTO vitriingalerii näituse “Hommage to Lacan” avamine ja performance, 04.06 kell 14, Lembitu 12 hoone ees

📡 Samson Shafran’i avatud loeng “Post-Digital Decadence: Les Fleurs du Mal”, 05.06 kell 10, Estonia pst 7, ruum 429

📡 Tallinn Art Week 2018, 10.–16.06, Tallinn

📡 Portfoolio kiirkursus sisseastujale, 11.06, juhendab Carl-Robert Kagge (Le60)

📡 Interjööri ja eksterjööri joonistamine sisseastujale, 11.-15.06, juhendab EKA joonistamise õppejõud Matti Pärk

📡 TASE ’18 lõputööd Liftis, 12.06 kell 16-19, Lift99co, Telliskivi 60a B-hoone

Peakorraldaja: Keiu Krikmann
Kaaskorraldajad: Fidelia Regina Randmäe, Solveig Jahnke, Mart Vainre, Maarja Pabut, Laura Kuusk, Kelli Turmann, Ingela Heinaste
Näitusekujundus: Ulla Alla, Madli Kaljuste, Margus Tammik
Graafiline disain: Martina Gofman, Johanna Ruukholm, Nathan Tulve; juhendaja: Indrek Sirkel

Toetajad: Akzo Nobel, Club-Mate Eesti OÜ, e-Drinks, Eesti Kultuurkapital, No Bananas, Viacon.

Lisainfo www.artun.ee/tase

Keiu Krikmann
TASE peakorraldaja, galerist
keiu.krikmann@artun.ee
5219932

Mart Vainre
Kommunikatsioonispetsialist
mart.vainre@artun.ee
56649702

Reedel, 11. mail kell 14:00 peab vabade kunstide teaduskonnas Lembitu 12, ruumis 101 avaliku kunstnikuvestluse Kasper Bosmans. Üritus on tasuta ja avatud kõigile.

Kasper Bosmans (s.1990) on Brüsselis ja Amsterdamis elav kunstnik. Ta on õppinud Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias ja  HISKis (Higher Institute for Fine Arts) Gentis. Tema hiljutised soolonäitused on toimunud Gladstone galeriis New Yorgis, De Hallenis Haarlemis ja Witte de Wit’is Rotterdamis. Bosmans töötab maali-, joonistuse-, performance’i- ning skulpturaalsete installatsioonidega, kus ta on kasutanud piima, liiva, marmorit jne. Ta kasutab oma töös folkloorseid elemente, neid dekoratiivsete vormidega mänguliselt kombineerides.

Neljapäeval kell 18:00 toimub näituse “Kristi Kongi dialoogis Kasper Bosmansiga. Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised” (kuraator Kati Ilves) KUMU kunstimuuuseumis https://kumu.ekm.ee/syndmus/kristi-kongi-ja-kasper-bosmans-dialoogis/

Neljapäeval, 10. mail avatakse EKA galeriis Graafikatriennaali noortenäitus “Sfäärid”, mille on kureerinud EKA graafika osakonna dotsendid Eve Kask ja Oliver Laas. Teiste seas osalevad ka EKA vabade kunstide teaduskonna vilistlased ning praegused tudengid.

Näitus mõtestab kaasaegse inimese olukorda tänapäeval ja lähitulevikus. Sfäärid on seaduste, kunsti, kultuuri, religiooni, tavade, tehnoloogia jt inimesele käepäraste vahenditega loodud hübriidsed ja sümboolsed tegelikkused, kooseksisteerimise ruumid, mis võimaldavad inimestel inimestena eksisteerida, sest kogu elu leiab aset meile tähendust ja immuunsust pakkuvate, kaitsvate membraanide sees.

Näitus astub dialoogi 2018. aasta juunis-juulis EKKMis toimuva Tallinna XVII Graafikatriennaali näitusega „Pilvepurustajad. Intensiivsus vs kavatsus“ (kuraator Margit Säde), mis vaatleb ebatraditsioonilisust.

Milline on Lasnamäe tulevik? Millised on Lasnamäe ja teiste sarnaste vabaplaneeringuga paneelelamurajoonide probleemid ja mida saab paremaks muuta? Igakevadine EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus kannab sel korral pealkirja “Lasnamäe. Lõpetamata linn”. Näitus võtab kokku arhitektuuritudengite ja osakonna õppejõudude lõppeva õppeaasta töö, mis keskendus Tallinna suurima linnaosa tulevikuvisioonidele. Näitus avatakse Tallinnas Draakoni Galeriis teisipäeval, 29. mail kell 18 ning see jääb avatuks 9. juunini.

Lõppeval õppeaastal tegelesid Tallinnas asuva Lasnamäe linnaosa mõtestamisega nii EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna tudengid kui ka teaduskonna personal. Koostöös kinnisvaraettevõttega Kapitel ja Tallinna linnaga visioneeris Lasnamäe tuleviku üle ka EKA arhitektuuriosakonna uurimisgrupp Lõpetamata Linn ning sellest omakorda arenes välja koostöö Harvardi Ülikooli disainikooliga, kus samanimelist linnaehituslikku stuudiot vedas eesti linnaplaneerija Andres Sevtšuk. Lõppmängu näituse eesmärk on EKA vedamisel toimunud koostöö tulemuste näitamine ja linnaruumist mõtlemise propageerimine. NB! Laupäeval, 2. juunil kell 11 toimub näitusel kuraatorituur!

Näituse teeb pea igale tallinlasele põnevaks see, et paneelelamurajoonides elab ca pool Tallinna elanikkonnast: Lasnamäe probleemid on tuttavad nii mustamäekatele, õismäekatele, Pelgulinna ja ka palju pisemate asumite, näiteks Keldrimäe asukatele.

Paneelelamurajoonid tõotasid kiirelt kasvavatele linnadele efektiivset ning odavat ehitamist ja tervislikku ning valgusküllast elu ning katavad seetõttu täna suuri alasid. Ent ideeliselt, ruumiliselt ja ehituslikult on need asumid sageli kas iganemas või hoopis lõpetamata. Tallinna “mäed” vajavad täna uut perspektiivi ja mõtestamist praeguseks oluliselt muutunud majanduslikus, kultuurilises ja tehnoloogilises keskkonnas. Näitus “Lasnamäe. Lõpetamata linn” uurib, millised on modernistliku linnaruumi väärtused täna ja võimalused tulevikus, kuidas mõjutavad nende arengut muutused igapäevases transpordis ja liikuvuses ning millist linna me kasutajatena tegelikult ootame ning soovime.

Näitusesse panustanud kolme osapoole – EKA tudengite, Lõpetamata Linna uurimisgrupi ja Harvardi stuudio osalejate – töö on liidetud ülevaatlikuks kogumiks, mis kirjeldab nii linnaosa murekohti, probleeme kui ka otseseid lahendusi ja arengusuundi.

“Lasnamäe. Lõpetamata linn” kuulub EKA igakevadise festivali TASE programmi, mille raames toimuvad magistri- ja bakalaureusetaseme lõpetajate näitused, lõputööde avalikud kaitsmised ning mitmed üliõpilaste isiku- ja ühisnäitused. 2018. aastal toimub TASE’18 peanäitus Lembitu 10 ja 12 hoonetes 30. maist 13. juunini.

Lõpetamata linn on EKA Arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.

Näituse kontseptsioon ja kujundus: arhitekt ja EKA õppejõud Johan Tali koos 2. kursuse arhitektuuritudengitega

Toetajad: Kultuurkapital, Kapitel, Eesti Kunstiakadeemia

Kasutatud visuaalid: EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna tudengite Ulla Alla, Nina Steiner ja Madli Kaljuste stuudioprojekt.

Rohkem infot:

Pille Epner
EKA arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
arhitektuur@artun.ee

PEETER SINGI mälestusnäitus „Värvid igaviku teel“ avatakse 4. mail kell 15.30 Tallinna Jaani kiriku galeriis.

Peeter Sink (1902-1957) – eesti vaimulik, maalikunstnik ja luuletaja. Kunstnikuna lähtus nii Tallinna Kunsttööstuskoolis omandatud juugendlikust stilisatsioonist kui ka 1920ndail levinud ja ositi ka 1930ndail eriti Leedu kunstis juurdunud dekoratiivsest art deco’st. Tema arvukad maastikuvaated, nii vähesed suuremad õlikompositsioonid, kui enam viljeldud guašš- ja pastellmaalid on enamasti loodud vahetust looduselamusest lähtuvalt, ent ka nendes näiliselt pretensioonitutes töödes avaldub kunstniku tõsine vaimne seisukoht, tavatähendusest avaram maailmatunnetus ja kunstnikule nii sõnas kui visuaalses väljenduses omane poeesia. Täna hindavad asjatundjad Peeter Sinki loomingut Eesti kunstipärandis kontekstis oluliseks ja seda isikupäraselt rikastavaks. 2006 ilmus Jaan Klõšeiko kujundutud maaliloomingu ülevaade „Peeter Sink. Maalid. Paintings“.

Peeter Sink sündis Viljandimaal, Pilistvere kihelkonnas. Ta lõpetas 1919.a. Tallinna Kunsttööstuskooli maalikunsti erialal Nikolai Triigi, Ants Laikmaa jt. juhendamisel. Osales vabatahtlikuna Vabadussõjas. Kogenud aastal 1920 usulist ärkamist, loobus Peeter Sink kunstniku karjäärist ning pühendus vaimulikule tööle. Maalimist harrastas ta muu tegevuse kõrval, esinedes oma töödega mitmetel vabariiklikel kunstinäitustel. Tihe sõprus ja koostöö sidus teda läbi aastate oma õpingukaaslase Eduard Viiraltiga, samuti Roman Nymaniga ja Günther Reindorffiga.

Aastast 1923 toimis Peeter Sink rahvusvahelise kristliku noorteliikumise CE (Christian Endeavor) reisisekretärina ning 1926-1932 CE juhina, seejärel Eesti Pühapäevakoolide Allianssliidu reisisekretärina, astus 1938 Euroopa Kristliku Misjoni teenistusse. Peeter Sink andis välja rohkesti vaimulikku noorsookirjandust, sageli tema enda poolt illustreerituna. Kõnemehena oli ta oma aja mõjukamaid äratusjutlustajaid, kelle tegevuse tulemusena puhkesid mitmel pool Eestis rahvarohked vaimsed ärkamised. Tallinnas juhtis Peeter Sink koos Eugen Tanneriga Evangeeliumi Vennaste Ühingu kogudust “Saalem”, mille nõukogude võimud 1949. aastal sulgesid. 1955-1957 oli Peeter Sink luterliku Elva koguduse hingekarjane.

Peeter Sink on loonud kokku üle 500 luuletuse ning umbes sama palju laulutekste, millest paljud on viisistanud tema abikaasa, helilooja Marje Sink. Oma eluajal avaldas Peeter Sink kolm luulekogu: „Sügavuste helid“ (1924), „Kõrveteel“ (1928) ning „Varjude maal“ (1936). Valitseva ateistliku ideoloogia tingimustes oli vaimuliku suunitlusega loomingu kirjastamine võimatu.
1962. aastal, viis aastat pärast Peeter Sinki enneaegset surma, ilmus Torontos tema luulevalimik „Rännutee laulud. Peeter Sinki 100. sünnipäeva puhul ilmus kirjastus „Logos“ väljaandel tema esimene ülevaatlik luulekogu „Taeva vari“.

Sissepääs kiriku kantselei uksest.
Näitus avatud 04.05. – 04.06.2018
T-R 10.00 -18.00

Lisainfo:
Erkki Juhandi
erkki.juhandi@eelk.ee
551 7777

Kas sind kõnetavad kunst, kultuur, suhtlemine ja organiseerimine? Kutsume sind praktikale kaasaegse kunsti galeriisse Kogo, Aparaaditehases Tartus.

Galerii assistendi praktika koosneb järgnevatest tegevustest: galerii lahtihoidmine, külastajate vastuvõtt ning näituste tutvustamine, näituste ettevalmistamine, galeriis toimuvate ürituste korraldus, näituste ja sündmuste turundus.
Sobiv kandidaat osaleb 07.-10.06.2018 toimuval ArtVilnius’18 kunstimessil ja aitab kaasa messi ettevalmistamise protsessis.

Praktika kestab minimaalselt 3 kuud, algusaeg mai keskpaik. Praktika on tasustatud.

Anna endast märku 9. maiks!

Palun saada oma CV ja lühike motivatsioonikiri aadressil kogo@kogogallery.ee või too galeriisse: Kogo galerii, Kastani 42, Tartu, K-R 12-19, L 12-18.

27. augustil avab Eesti Kunstiakadeemia Tallinnas Põhja puiestee ja Kotzebue tänava ristmikul oma kauaunistatud uue maja. Uus kultuurioaas saab olema avatud ka linnarahvale, pakkudes avamispäeval võimalust tutvuda maja arhitektuuri, autorite, rikkaliku raamatukogu ja galeriiga. Avamispäeva peoõhtul astub üles festivali-jagu bände Kukerpillidest Zahirini.

„Sadade või suisa tuhandete EKAlaste unistus saab viimaks teoks – kolime kõik kokku oma uude majja,“ rõõmustab Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm. „EKA uus kodu Kalamaja serval, hingematvate vaadetega Tallinna vanalinnale, lahele, pulbitsevale Loomelinnakule ja jaamaturule on kohe-kohe valmis. See väärib pidulikke kõnesid, juubeldamist, rõõmurõkkeid ja suurt soolaleivapidu.“

27. augustil toimuvale maja avamispäevale oodatakse kõiki akadeemia tudengeid, õppejõude, vilistlasi ja sõpru. Päeva vältel saab tutvuda maja arhitektuuri ja autoritega, uute töökodade, stuudiote ja õpperuumidega ning avastada Eesti kõige rikkalikum ja ainulaadsem arhitektuuri, disaini- ja kunstialane raamatukogu ning uus suur galerii, kus hakkavad juba septembrist toimuma akadeemia tudengite, kutsutud kunstnike näitused ja aulas kõikidele huvilistele avatud loengute sarjad.

Avamispäeva pidulikul aktusel kõnelevad Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, ministrid Mailis Reps ja Indrek Saar, Tallinna linnapea ja EKA kuratooriumi liige Taavi Aas, KUU arhitektide esindajana Eik Hermann ja EKA vilistlasest emeriitprofessor Leonhard Lapin. Aktuse kunstilise osa lavastab Renate Keerd. Õhtul esitletakse värsket raamatut „Kunstiakadeemia uus maja” ja avatakse Rauaniidi hoone ajaloo näitus „EKA uus kodu. Sukavabriku pärand”. Avatud on ka poeke, kust saab soetada uue maja tulekuks värskendatud ilmega EKA meeneid.

Lustimisele annavad õhtul hoogu lausa neljal laval toimuval peol EKA vilistlaste, tudengite ja sõprade bändid ning DJ-d. Teiste seas astuvad üles juba enam kui neli aastakümmet tagasi toonase Kunstiinstituudi pidudel oma loometeed alustanud legendaarsed Kukerpillid, 1990ndate aastatel kunstiakadeemia vanas lasketiirus Heven tegutsenud müraroki bänd Zahir, samuti Erkki Tero ja Janek Murd, meta-kunstnik Kiwa juhitav improprojekt Marko Mägi Trio, kunsträppar San Hani jt.

EKA uue maja unistust hakati realiseerima enam kui kümme aastat tagasi esialgu oma ajaloolisel krundil Tartu maanteel, kuid mitmete ette tulnud takistuste tõttu muudeti plaanides kurssi. Nii avaneb uus hoone hoopis Kalamaja ja Vanalinna piirile uuele elule tärganud Põhja-Tallinna, kus EKA kogukond on end juba pikemat aega hästi sisse seadnud mitmesuguste disaini-, kunsti- ja arhitektuuribüroode ja loometegevusega.

EKA uue maja avamise kava 27. augustil

12.00 Pressiesitlus ja -ekskursioon (etteteatamisega: solveig.jahnke@artun.ee)

16.00 Ekskursioonid kõigile huvilistele (eelregistreerumisega)

17.00 Avaaktus

Kõnelevad Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, EKA rektor Mart Kalm, uue maja arhitektide esindaja Eik Hermann, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kultuuriminister Indrek Saar, Tallinna linnapea ja kuratooriumi esindaja Taavi Aas ning vilistlane ja emeriitprofessor Leonhard Lapin.

19.00 Vastuvõtt

19.15 Vaba mikrofon tervitussõnadele

20.00 Raamatu „Kunstiakadeemia uus maja” esitlus ja maja ajaloo näituse „EKA uus kodu. Sukavabriku pärand” avamine

21.00 Soolaleivapidu. Tuju loovad EKAs võrsunud bändid, DJ-d ja sõbrad Kukerpillidest Zahirini.

Palun teata oma tulekust siin!
Palume pressiesitlusel osalemisest teatada solveig.jahnke@artun.ee

Kasulikud viited

Pressifotod, autor Tõnu Tunnel
EKA uue maja veebileht: artun.ee/akadeemia/uus-maja
EKA uue maja kronoloogia: http://ekamaja.artun.ee , https://drive.google.com/file/d/1tsOvd–dHJmwwl9mflWT5I579zZnRXDc/view?usp=sharing
Pressiinfo:

Solveig Jahnke

EKA kommunikatsioonijuht
Tel 5626 4949
solveig.jahnke@artun.ee

Lisateavet EKA hoonest

Eesti Kunstiakadeemia õppehoones saab olema 12 302 m2 suletud netopinda. Arhitektuuriprojekti autorid on avaliku arhitektuurivõistluse võitnud Eesti Kunstiakadeemia vilistlased Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann arhitektuuribüroost KUU Arhitektid, sisearhitektuuri autorid on Tarmo Piirmets, Raul Tiitus, Birgit Palk ja Inna Fleisher büroost PINK.

Ehitustöid alustas 3. jaanuaril 2017 Astlanda Ehitus. Muinsuskaitsealusele Rauaniidi vabrikuhoonele nõukogude ajal lisandunud tiivad osaliselt lammutati ning hoonele rajati uued osad. Ehitustööde maksumus koos käibemaksuga on 16,2 miljonit eurot. Eesti Kunstiakadeemia uue õppe- ja teadushoone ehitamist rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ASTRA meetmest. Uues õppehoones alustatakse õppetööd 2018. septembris.

EKA uue hoone parameetrid

Ehitisealune pind (m2) 3 748,6

Maapealse osa alune pind (m2) 3 748,6

Maapealsete korruste arv 6

Maa-aluste korruste arv 1

Absoluutne kõrgus (m) 40,3

Suletud netopind (m2) 12 302,2

Ehitusluba ehitise laiendamiseks nr 1512229/03192

EKAst
Eesti Kunstiakadeemias on võimalik õppida ligi kolmekümnel õppekaval arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnas, paljudel neist saab Eestis kõrghariduse omandada vaid siin. Ülikool teeb koostööd maailma tippülikoolidega ning on oluliste rahvusvaheliste haridus- ja erialavõrgustike liige, mis annab siin õppijatele ja töötajatele suurepärased võimalused silmaringi ja mõttemaailma avardamiseks ning enesearenguks. 2017 aastal valiti EKA QS World University Ranking maailma tipp 200 arhitektuuri- ja disainiülikoolide nimistusse. Eesti Kunstiakadeemia on Eesti Disainikeskuse ja Eesti Arhitektuurikeskuse üks ellukutsuja ning osaleb aktiivselt riiklike disaini-, linnaplaneerimise-, hariduse- ja kunstistrateegiate väljatöötamises. Kunstiakadeemia tudengid ja õppejõud räägivad ja teevad aktiivselt kaasa ühiskonna ja elukeskkonna arendamises. Oma vilistlaste kaudu ja nendega koostöös esindab Eesti Kunstiakadeemia liikmeskond Eesti Vabariiki olulistel rahvusvahelistel areenidel. Siia on oodatud õppima ning töötama sotsiaalselt tundlikud, motiveeritud ning loovad mõtlejad.

Reedel, 04.05.2018 kell 18.00 avab MARI-LIIS REBANE (1988) Hobusepea galeriis näituse „Earwitness / Kõrvaltkuulja”.

„Earwitness” (e kõrvaltkuulja) on helisalvestuste kogumise ja jälgimise projekt, mis käsitleb keskkonnaheli kui jälgimisalust materjali. Lisaks helimaterjalile presenteerib autor galeriiruumis igapäevaobjekte ja visuaalset materjali kui helil põhinevat uurimust toetavaid artefakte. Sõna „Earwitness” viitab sündmusele ja selle tunnistajale. Autor keskendub helimaterjalile kui võimalikule lootekke allikale, kus heli ise muutub uurimisobjektiks ja tõendusmaterjaliks.

Näituse keskmes on heliteos „Earstream”, mille galeriiruumis kogejal on võimalik samastada end autoriga või tema tegevusi jälgida. Kunstniku liikumisi muutuvates helikeskkondades kantakse edasi otseülekandena galeriiruumi. Teos on korraga dokumentaalne ja juhuslik, aga ka lavastuslik, sest suundi, kohti ja ruume, kus viibida, kontrollib välises keskkonnas ringi liikuv autor ise. Voogedastust ja field recordingut kasutav „Earstream” annab võimaluse haakuda erinevate helikeskkondade, olukordade ja ajastatusega, korjates üles pidevas ülekandes ja liikuvuses olevat potentsiaali. Nii viitab kunstnik heli efemeersele, pidevalt ruumis ja ajas muutuvale sündmuslikule iseloomule. Ta uurib, kuidas mõjutavad asitõendid, vihjed ja indeksid narratiivi moodustumist ning kuidas on võimalik manipuleerida nende abil meie auditiivset tähelepanu.

Näitus „Earwitness” tervikuna ei loo lugu, vaid kunstnik vaatleb ja uurib näitusel, kuidas tekib narratiivi konstruktsioon info põhjal, mis on kogetav auditiivselt, kuid seostub visuaalselt. Vaataja-kuulja saab helisündmustest osa episoodiliselt, vastavalt galeriisse sattumise hetkele. Näitus sisaldab ka tähelepanu suunavaid tekstilisi ja visuaalseid viiteid.

Mari-Liis Rebane on tegutsenud audiovisuaalse kultuuri sfääris kaasamõtleja, ideekäivitaja, kuraatori ning kriitikuna. Aastatel 2013‒2015 juhtis ta Baltimaade suurimat rahvusvahelist animatsioonfilmide festivali, pidades oma peamiseks eesmärgiks animatsiooni mõiste laiendamist ja ümber defineerimist ning sidudes animatsiooni teiste kunstivaldkondadega. Ta on täiendanud end mitmel pool Euroopas ja osalenud audiovisuaalse valdkonna festivalidel väliseksperdina (Ars Electronica 2016 žüriiliige, Festivali „Radical Atoms” The Prix Forums paneeldiskussiooni moderaator). Aastal 2015 alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia uue meedia osakonnas, keskendudes helikunstile (juhendaja Raul Keller).

„Earwitness” on tema esimene projekt avalikkuse ees iseseisva galeriikunstnikuna. Oma kunstipraktikas uurib Mari-Liis Rebane heli kui mitmekülgset materjali, lõimides interaktsiooni, dokumentatsiooni ja fiktsiooni. Kunstnikuna huvitavad teda heli kui narratiivi käivitav tööriist, heli ontoloogilised omadused ja auditiivse tähelepanuga manipuleerimine.

Tänud: Raul Keller, Silver Liiberg, Marek Jarkovoi, Aimi Etverk, Robin Pilk, Krõõt Mõttus, Maret Mara Aranovich, Märt-Matis Lill, Kärt Hammer ja perekond.

Näitus jääb avatuks kuni 21. maini 2018.

Animatsiooni rahvusvahelisel ingliskeelsel magistriõppekaval koolitatakse animafilmide režissööre – neid, kes annavad filmile selle lõpliku olemuse, stiili, rütmi, hingamise ja heal juhul ka selle raskesti kirjeldatava kihistuse, mis teeb filmist hea filmi. Vahel ka väga hea filmi. Peamised õppejõud: prof Priit Pärn ja dots Olga Pärn.

Urbanistika on rahvusvaheline ingliskeelne õppekava, mis tegeleb uurimustööga. Uuritakse moodsa linna toimimist selle erinevate kasutajate, oluliste osalejate, otsustusprotsesside suunajate ja kavandajate perspektiivist, luuakse strateegiaid tulevikuks ning otsitakse võimalusi nende rakendamiseks. Peamine õppejõud: prof Maroš Krivy

Interaktsioonidisaini rahvusvaheline ingliskeelne õppekava on tõukunud nutitehnoloogia arengust, mis on tekitanud kasvava nõudluse hästi disainitud intuitiivsete kasutajakogemuste järele. Mobiiliäpp, kodumasina juhtpaneel, veebiteenus või digitaalset ja füüsilist kogemust hõlmav kompleksne terviksüsteem – interaktsioonidisain on nende lahutamatu koostisosa. Interaktsioonidisaineri eesmärgiks on muuta kasutaja kokkupuude tehismaailmaga võimalikult lihtsaks ning meeldivaks. Kasutajauuringud, -analüüs ja -testimine moodustavad õppetöö vundamendi. Peamised õppejõud: dots Amid Moradganjeh, külalisdots Tanel Kärp.

Avalduste esitamine õppekavadele toimub 01.03. – 03.05.2018 SAISis.