Üleskutse osalemiseks Eesti Kunstnike Liidu 18. aastanäitusel „KEVAD 2018“

„KEVAD 2018“ toob 19.05.-12.06.2018 Tallinna Kunstihoonesse, Tallinna Kunstihoone galeriisse ja Tallinna Linnagaleriisse hulga erinevaid põlvkondi ja loominguplatvorme. Näitusel on oodatud osalema kunstnikud oma 2017-2018. aastal valminud maali, graafika, skulptuuri, installatsiooni ja foto/digitaalprindiga, mida ei ole esitatud varasematele EKL aastanäitustele.

Kunstimessile sarnases formaadis toimuv müüginäituse eesmärk on elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Uus formaat võimaldab igal kunstnikul senisest enam kontrollida oma teoste näitamise konteksti, mis  koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest ja on ennekõike kunstnikukeskne. Igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekuruum, mis moodustub 2- ja 3-meetristest moodulitest ning seinapindadest. Teoste arvu kunstniku ekspositsioonis otsustab žürii koostöös näituse kujundajaga.

Juubeliaastal on Eesti kunstikollektsionääride ja –toetajate Riivo Antoni, Aivar Berzini, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamme poolt välja pandud parima teose publikupreemia summas 5000 eurot. Preemia laureaat selgub kõiki kevadnäituse töid hõlmava publikuhääletuse tulemusel. Publikupreemia laureaat avalikustatakse 08.06.2018, preemia annab üle Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

Kandideerimiseks palume kunstniku ja tema teos(t)e andmed sisestada veebikeskkonda kunstihoone.ee/kevad2018  ajavahemikus 10.03-13.04.2018.

Taotlusvormi kohta tõstatuvaid küsimusi aitab lahendada kunstnike liidu sekretär (e-post ekl@eaa.ee; tel 6273 630); juhul kui kunstnikku esindab galerii, palume osalemis- ja müügitingimuste kokku leppimiseks võtta ühendust Taaniel Raudsepaga taaniel@kunstihoone.ee;  tel 6442818.

Žürii valikust teavitatakse osalejaid hiljemalt 27.04.2018.

Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Kunstihoone tänavad oma pikaajalisi ja tänaseid toetajaid: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli, Rain Tamm.

Head osalemist!

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info ettevalmistuste ja sündmuste kohta www.ev100.ee.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja on spetsialiseerunud spordihoonete ja aktiivse avaliku ruumi arendamisele. 19. aprillil kell 18 astub Kanuti Gildi SAALi lavale Keingarti arhitektuuribüroo asutaja Maria Keinicke Davidsen. Oodatud on kõik, keda paeluvad mängulised ja aktiivsed ruumid ning kes tahavad teada saada, kuidas arhitektuur ka täiskasvanud mängima paneb.

Maria Keinicke Davidsen küsib kuidas saavad arhitektid luua keskkondi ja ruume, mis julgustavad ja kutsuvad inimesi oma elustiili aktiivsemaks muutma? Kuidas läbi planeerimise ja ruumiloome muuta inimesi spontaanseks ja aktiivsemaks? Kuidas panna inimesi mängima ja õpetada neid aktiivsemad olema, kasvõi lihtsalt omaenese lõbuks?

Maria Keinicke Davidsen on üle kümne aasta tegelenud spordihoonete ja aktiivse avaliku ruumi arendamisega. Tema fookuseks on luua kvaliteetseid rekreatsiooniruume, mis kutsuvad liikuma ja ruumi läbi liikumist kogema. Kombineerides valgust, vorme ja värve, loob ta seninägematuid siseruume ning kutsub esile muutusi, mis kasutaja kogemust mõjutavad. Alates 2003 aastast on ta praktiseerinud arhitekti ja õppejõuna. Ta on juhendanud arhitektuuri, selle protsesse ja meetodeid Kopenhaageni Sisearhitektuurikoolis ning töötanud aastaid Kopenhaageni Ülikoolis, tegeledes interdisiplinaarse linnaplaneerimisega. Maria töötab hetkel Keingartis, mille ta asutas koos Flemming Overgaardiga aastal 2007. Nende tuntumate tööde hulka kuuluvad Athletic Exploratorium Lõuna-Taani Ülikoolis, kus klassikalisel kergejõustikul (kuulitõuge, kaugushüpe, jooksualad) põhinev projekt on samaaegselt väljakutsuvaks mänguväljakuks ülikooli tudengitele ja linnaelanikele, kes saavad proovida nii klassikalisi kui ka uusi ebatavalisemaid harjutusi.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/ 

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Disainerite mõjust erinevates organisatoorsetes üksustes.

IxD.ma teises ja IxDA Tallinna kõige esimeses avatud loengus astub üles Ine Marie Vassøy, teenusedisaini juht Ciscost. Ine kõneleb disaineriks olemisest suurtes vs. väikestes ettevõtetes.

Ine on Norrast pärit teenusedisainer. Tal on aastatepikkune töökogemus erinevates agentuurides, disainides teenuseid tervise-, telekomi-, energia-, finants- ja teistes sektorites. Tal on interaktsioonidisaini magistrikraad Umeå Disainiinstituudist, ning on olnud juhtivatel positsioonidel mitmetes rahvuvaheliselt tunnustatud büroodes, seehulgas Designitis Norras, Fjordis ning Spotlessis Londonis. Hetkel töötab ta vanem-teenusedisaineriga Ciscos, kus loob teenuseid koostöötamise tuleviku jaoks.

Interaktsioonidisain (IxD) käsitleb tehnoloogia ülikiirest arengust tulenevaid uusi võimalusi, ning seostab need inimeste käitumisega. EKA Interkatsioonidisaini õppekaval käsitleme valdkonda laiahaardeliselt ning vaatame kaugemale pelgalt digitaalsest tehnoloogiast.

Loeng on tasuta ja inglise keeles. Osalemiseks palume eelregistreerida:
https://www.eventbrite.com/e/open-seminar-critical-design-tickets-43316677348

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverentsile!

Tänavune Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub
11. aprillil algusega kell 10.00 Õpetajate Majas.

Konverentsil osalemiseks tuleb ennast registreerida SIIN.

Ajakava

10.00—10.10 Konverentsi avab EKA doktorikooli juhataja prof dr Krista Kodres

Külalisesinejad doktoritöö kirjutamisest ja elust pärast doktorantuuri

10.10—10.40 Lavastaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakooli dotsent ning filosoofiadoktor Anne Türnpu 

10.40—11.10 Arhitekt, Eesti Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik ning arhitektuuridoktor Veronika Valk-Siska

Doktorantide ettekanded

Muinsuskaitse ja konserveerimine 
modereerib õppekava juht dots dr Anneli Randla

11.10—11.45 Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel. (Diskussant: Kaarel Truu)

Kunst ja disain 
modereerib õppekava juht dr Liina Unt

11.45—12.20 Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes. (Diskussant: Sofja Hallik)

12.20—12.55 Sofja Hallik: Hand vs. Machine. (Diskussant: Miina Leesment)

Lõunapaus

Lõunasöök registreerunud osalejatele

Kunstiteadus ja visuaalkultuur 
modereerib õppekava juht prof dr Krista Kodres

14.00—14.35 Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus. (Diskussant: Anders Härm)

14.35—15.10 Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides. (Diskussant: Andrus Laansalu)

15.10—15.45 Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”. (Diskussant: Liis Kibuspuu)

15.45—16.20 Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused. (Diskussant: Elise Eimre)

Lõpusõnad

16.20—16.50 Kokkuvõttev arutelu õppekavade juhtide poolt

Ettekannete sünopsised

Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel

Kultuuripärandi objektide dokumenteerimine on kestev protsess ning selle haldamine ja säilitamine on oluline samm pärandi kui terviku säilitamisel. Kaasaegses kultuuripärandi uuringutes ja halduses on olulisele kohale kerkinud tehniliste rakenduste kasutamine nii säilitamise kui uurimise aga ka populariseerimise osas. Viimase paarikümne aasta jooksul on instrumentaaluuringud, pildindus ja 3D mõõdistamine arenenud tänu infotehnoloogilistele lahendustele väga kiiresti ja saanud töövahenditeks erinevate objektide ja materjalide uuringutel. Dokumenteerimisel tuleb optimaalse meetodi valikul lähtuda eeskätt objekti omadustest, uuringu eesmärkidest, vajalikest uuringutest, samuti sellest, et tulemused oleks korratavad ja jälgitavad. Ettekanne analüüsib erinevate näidete varal mitmeid erinevaid võimalusi ja probleeme tehnilise kunstiajaloo uurimisel, fokusseerides eeskätt 3D lahendustele.

Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes

Disainivaldkonda kuuluva doktoritöö teemaks on Jätkusuutliku ja tervisliku tekstiiltooteseeria välja arendamine inimese magamiskeskkonda. Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes on oluliseks sisendiks originaalsete kestlike ja tervislike toodete arendamiseks. Uurimisobjektideks on inimese magamisotstarbelised tekstiiltooted ja nendes peituva kestliku ja tervisliku potentsiaali välja toomine ning kaardistamine. Millistele protsessidele on vaja tootearenduses tähelepanu pöörata? Milliseid algatusi, arendusi ja näiteid on iga tootearendusetapi kohta maailmast tuua? Millised disainipraktikad järgida? Milline võiks välja näha toote disainitud kasutus ja eluiga? Millised materjale valida? Millised suundmusi ja võimalusi rakendada just magamiseks ette nähtud tekstiiltoodete arendamisel?

Sofja Hallik: Hand vs. Machine

In the context of contemporaneity there is a mutation of some sort happening to jewellery as one of the most physical and material of all the art forms by means of its absorption into Cyberspace and its interrelation with the Machine. What if both hand and machine could have really blended in a ready object? ‘Digital craft’ represents the idea of a work that comes from the digital environment but is still highly crafted, work that comes from the skilful combination of a hand with the machine, in which both digital and craft are 100% complementary to each other. Using these concepts, it is possible to define the influence of digital technology on the essence of jewellery and also answer the question what happens in between when digital and physical, immaterial and material meet.

Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus

Tegevuskunst kujunes 1980ndatel Siim-Tanel Annuse (s. 1960) loomingus audiovisuaalseks tervikuks, kus seisundit esilekutsuv muusika omas võrdset kaalu nähtavaga. Seni on heli rolli performance’ites vähe uuritud ning seetõttu alahinnatud. Helilooja Ariel Lagle (s. 1963) lõi Annuse etendustele “Läbimised”(1987) ja “Kullavalamine”(1988) originaalmuusika, mis aga “kaduva” kunstina on jäänud sündmuste visuaalse dokumentatsiooni varju. Omapäraseks näiteks muusiku ja kunstniku vastastikmõjust on Annuse poolt Laglele komponeerimise hõlbustamiseks joonistatud skeem “Psychalgia” (1987). Ettekandes analüüsin nimetatud teoste põhjal Lagle ja Annuse koostööd, tuginedes performance’itest maha jäänud arhiivimaterjali kõrval ka intervjuude käigus kogutud infole. Uurimus püüab leida vastust küsimusele, millistel tingimustel on edukas koostöö muusiku ja kunstniku vahel võimalik?

Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides

Ajaloofilm kui žanr võimaldab tajuda minevikku afektiivselt, seda audiovisuaalse meediumi raames struktureerides, narrativeerides ning dramatiseerides. Antud ettekanne uurib Eesti ajalooliste mängufilmide diametraalseid motiive, mis joonistuvad välja dokumenteeriva ja fiktiivse ning omakorda generatsioonide iseärasuste dünaamikast. Ettekande valimik kulgeb läbi mitmekülgsete Eesti ajaloofilmide allžanrite, analüüsides nii rahvus-eepilisi sõjafilme, biograafilisi portreteeringuid kui ka nostalgiast pakatavaid retrofilme. Millised impulsid on nende ajalooliste filmide loomet ajendanud? Kellele ja miks on need ajaloolised filmid suunatud? Millised tegurid on kujundanud nende filmide dramaturgilist ja omakorda visuaalset spetsiifikat? Need küsimused on kõigest mõned suuremast tervikust, mille kaudu analüüsida ajalooliste filmide arvukaid kihistusi, kuhu on kätketud mitmetahuline materjal mineviku representatsiooni kohta.

Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”

Käesoleva ettekande raames analüüsitakse Peeter ja Eve Linnapi kureeritud I Saaremaa biennaali näituse “Ajaloo vabrik” kontseptualiseerimise ajaloofilosoofilist ja sotsiopoliitilist kontekst, kus kuraatoritele aktualiseerus väga selgelt Michel Foucault filosoofiline pärand, mis tegeles võimu ja  teadusdistsipliinide suhete analüüsiga ja millest sai näituse (millest paljuski algas ka kriitilise teooria sissetung kohalikule kunstiväljale) üks kontseptuaalseid alustalasid. Läänest ülevõetud kunstibiennaali mudel ei pruugi olla post-sotsialistlikus kultuurikontekstis ühemõtteliselt enesekolonisatsiooni vahendiks, vaid see võib toimida ka võimestavalt, andes kunstnikele-kuraatoritele vahendid kritiseerimaks uue rahvusliku režiimi ajaloopoliitilist (tõe)diskursust, kus uus ajalootõde oli sageli poliitiliste eesmärkide teenistuses. Marek Tamm on nimetanud Eesti Vabariiki “ajaloolaste vabariigiks” seda taastanud poliitiliste jõudude suure ajaloolaste “sisalduse” tõttu.

Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused

Töö keskne eesmärk on analüüsida biosemiootikal (ja osalt ka neuroteadustel) põhinevalt inimliigi materjalitaju. Milline võiks olla biosemiootika vahenditega kirjeldatult seos loomade materjalitaju ja ellujäämisviiside vahel? Juhul, kui see seos on piisavalt tugev (mida ma väitsin magistritöös), siis kas ellujäämissurves väljakujunenud materjalitaju ja -kasutamisviisid on edasi kandunud inimliigi kunstipraktikatesse? Ja kas kunstiobjektide tõlgendamisviisid on või ei ole läbi kunstiajaloo seotud nende eelnevate külgnevustega? Süvaajaloo (deep history) traditsioonis esitatud kaugvaates on põhjust küsida – kus ja millal toimusid fundamentaalsed muutused materjalide kasutusviisides. Mismoodi materjalist, mis lõhub, kannab või lihtsalt vedeleb metsas, sai kunstiobjektide tegemise materjal ja mis selliste üleminekute käigus muutus materjalitajus? Praktiline kirjutuskäik on tihedalt seotud nii kunstiajalukku kui ka restaureerimispraktikatesse kuuluvate objektide ja nende materjalidega.

EKA doktorikooli konverents on rahastatud Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projektist EKA LOOVKÄRG.

Neljapäeval, 12.aprillil kell 17.00 avatakse HOP galeriis Katrin Kabuni näitus “ARHAILISELT HIGH-TECH”

Vill on meie kultuuriruumis olnud hindamatu väärtusega tekstiilimaterjal. See oli üks põhilistest materjalidest, mis meie esivanematele riided selga andis ja millest valmisid majapidamises vajaminevad tekstiilid. Ilmselt poleks ilma villata saanud siisnses kliimas ellugi jääda. Meie aineline kultuuripärand on nii rikas just tänu lambavillale: alates arhailistest kõlavöödest triibuseelikute või lambanahksete kasukateni välja, rääkimata kirikinnastest või meeste kampsunitest – Kihnu troid, Ruhnu vamsad või Muhu vatid.

Vill on unikaalsete omadustega biolagunev materjal, mis vaatamata ajaloolisele väärtusele ei leia enam piisavalt väärikat rakendust. Teaduskirjanduses on villa küll hakatud nimetama looduslikult kõrgtehnoloogiliseks kiuks ja targaks kiuks, kuid reaalses elus suurem osa lambavillatoodangust hävitatakse põletamise või matmise teel. Ametlikult on lambavillast saanud 3. kategooria loomne jääde.

Näituse eesmärgiks ongi tähelepanu juhtimine alakasutuses olevale, samas eriliste omadustega taastuvale ressursile.

Katrin Kabun on Eesti Kunstiakadeemia doktorant, kes oma disainiuurimuses tegeleb lambavilla kui väärtusliku taastuva ressursi rakendusküsimustega. Ta on kaitsnud EKAs magistritöö jääkvilla teemal, kus keskmes taastuvatel ressurssidel põhineva biolaguneva komposiitmaterjali loomine. Magistritöö eest pälvis ta ka EKA Noore Tarbekunstniku preemia.

„KEVAD 2018“ toob 19.05.-12.06.2018 Tallinna Kunstihoonesse, Tallinna Kunstihoone galeriisse ja Tallinna Linnagaleriisse hulga erinevaid põlvkondi ja loominguplatvorme. Näitusel on oodatud osalema kunstnikud oma 2017-2018. aastal valminud maali, graafika, skulptuuri, installatsiooni ja foto/digitaalprindiga, mida ei ole esitatud varasematele EKL aastanäitustele.

Kunstimessile sarnases formaadis toimuv müüginäituse eesmärk on elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Uus formaat võimaldab igal kunstnikul senisest enam kontrollida oma teoste näitamise konteksti, mis  koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest ja on ennekõike kunstnikukeskne. Igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekuruum, mis moodustub 2- ja 3-meetristest moodulitest ning seinapindadest. Teoste arvu kunstniku ekspositsioonis otsustab žürii koostöös näituse kujundajaga.

Juubeli aastal on Eesti kunstikollektsionääride ja –toetajate Riivo Antoni, Aivar Berzini, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamme poolt välja pandud parima teose publikupreemia summas 5000 eurot. Preemia laureaat selgub kõiki kevadnäituse töid hõlmava publikuhääletuse tulemusel. Publikupreemia laureaat avalikustatakse 08.06.2018, preemia annab üle Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

Kandideerimiseks palume kunstniku ja tema teos(t)e andmed sisestada veebikeskkonda kunstihoone.ee/kevad2018  ajavahemikus 10.03-13.04.2018.

Taotlusvormi kohta tõstatuvaid küsimusi aitab lahendada kunstnike liidu sekretär: e-post ekl@eaa.ee; tel 6273 630;

juhul kui kunstnikku esindab galerii, palume osalemis- ja müügitingimuste kokku leppimiseks võtta ühendust Taaniel Raudsepaga taaniel@kunstihoone.ee;  tel 6442818.

Žürii valikust teavitatakse osalejaid hiljemalt 27.04.2018.

Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Kunstihoone tänavad oma pikaajalisi ja tänaseid toetajaid: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli, Rain Tamm.

Head osalemist!

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info ettevalmistuste ja sündmuste kohta www.ev100.ee.

Alates 13. aprillist on Bergenis Hordaland Kunstsenteris avatud Mihkel Ilusa isikunäitus „Kuidas saaksingi teisiti“. Tallinna Kunstihoone ja Hordaland Kunstsenteri koostöös valminud näitusel otsib Ilus uusi viise lõuendist, õlivärvist ja puidust maalide loomiseks. Näituse kuraator on Siim Preiman.

Näituse avamine toimub reedel, 13. aprillil kell 17.00 ning see jääb avatuks 3. juunini.

„Kuidas saaksingi teisiti“ arendab edasi Ilusa 2017. aasta suvel Hobusepea galeriis toimunud näitusel „Pista see omale seina“ alguse saanud monokroomset puidu- ja valgekarva pildikeelt, mille algosakesteks on jätkuvalt õli, lõuend ja puit. Kuigi võib tunduda, et pika traditsiooniga materjalidega julgelt ringi käiva Ilusa kunst näeb üha vähem maalikunsti moodi välja, näeb kunstnik ise oma praktikat kindlameelselt just maali laiendatud väljana.

„Ilusat on mõnes mõttes palju huvitavam jälgida isiksuse kui maalikunstnikuna,“ kommenteerib kunstihoone kuraator Tamara Luuk, viidates tõsiasjale, et sõltumata valitud meediumist kumab kunstniku projektidest alati läbi formaadikriitika, küsitlev hoiak või siiras soov uuenduse järele. Kuigi Ilusa loomingut on lihtne mõista vastuhakuna traditsioonidele, on tema kunst pigem nende asjatundlik edasiarendus.

„Hoolimata sellest, et me ei leia käesolevalt näituselt ühtegi tavapärast maali, on näituse materjalid valitud maalikunstnikule omase hoolsusega,“ kirjeldab näituse kuraator Siim Preiman kunstniku tööprotsessi. „Kui me mõni nädal tagasi koos lõuendit ostsime, pidi see kindlasti olema linane. Mina võhikuna ei teinud sõrmede vahel mudides linasel ja odavamal puuvillasel vahet ja küsisin, et kes sellest aru saab, kui ta selle niikuinii ribadeks lõikab. „Mina saan,“ vastas Ilus lihtsalt.“

Mihkel Ilus (1987) on Tallinnas elav ja töötav visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta pistab sageli rinda suuremõõtmeliste installatsioonidega, lähenedes neile maalija loogikaga. Õppinud maalikunsti Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias, moodustab olulise osa tema tegevusest kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Viimaste isikunäituste hulka kuuluvad: „Kapriisid: Eelvõim“ (koos Henri Hütiga) Disaini ja Arhitektuurigaleriis (2017), „Pista see omale seina“ Hobusepea galeriis (2017) ja „Tupik“ (koos Marten Eskoga) Kunstihoone galeriis (2016).

Täname: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Sadolin.

1976. aastal asutatud Hordaland Kunstsenter on esimene artist-run kunstikeskus Norras ja kuulub nüüdseks Norra Kunstikeskuste Liitu. Hordaland Kunstsenter, mille eesmärk on arendada ja edendada kaasaegse kunsti loomist ja vahendamist, teeb aktiivselt näitusi ning pakub kunstiresidentuuri ja avaliku ruumi programmi. Keskuses asub ka raamatupood. Lahtiolekuajad: kolmapäev – pühapäev 12.00–18.00.

www.kunstsenter.no/

SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis. Tallinna Kunstihoone näitusi paigaldab Valge Kuup.

www.kunstihoone.ee

www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/

www.instagram.com/tallinnarthall/

Rohkem infot:

Siim Preiman

53432526

siim@kunstihoone.ee

Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia ja ICOMOS Eesti kutsuvad 19. aprillil toimuvale ühisseminarile “XX sajandi arhitektuur”. Seminar toimub Loksa laevatehase punases saalis ja linnas. Selle sündmusega tähistame Euroopa kultuuripärandi aastat, muinsuskaitsekuu algust ja sajandit Eesti arhitektuuris.

Kava:
9.30-10.00 Kogunemine, registreerimine
10.00 Siim Raie. XX sajandi vastuoluline pärand
10.40 Mart Kalm. 1990ndate arhitektuur kui pärand
11.20 Leele Välja. XX sajandi arhitektuuripärandi inventuurist
12-12.30 kohvipaus, soolased ja magusad suupisted
12.30 Triin Talk. Viimastel aastatel kaitse alla võetud objekte XX sajandist
13.00 Ave Paulus. Ülevaade Lahemaa rahvuspargis kaitstavast XX sajandi pärandist
13.30 Riin Alatalu. XX sajandi ohustatud maailmapärand
14.00 Lõuna. Ekskursioon Loksa laevatehases
14.45-17.00 Heiki Pärdi, Oliver Orro, Ly Renter – Jalutuskäik Loksa linnas ja külas
Vajalik eelregistreerimine – https://doodle.com/poll/bxt2cgkfefcphp49
Osavõtutasu 10 eurot (sularahas koha peal) katab kogu päeva toitlustamise. Registreerida saab kuni 17.04 või
kuni kohad täituvad.
Koostööpartnerid Loksa laevatehas, Loksa Canteen, Kass Arturi külakino, toetab SA KIK

Eesti Kunstiakadeemia kutsub kõiki huvilisi kuulama tänavuse EKA korraliste õppejõudude konkursi raames toimuvaid avalikke venia legendi loenguid.

EKA disainiteaduskonnas (Estonia pst 7/ Teatri väljak 1)

KOLMAPÄEVAL, 4. APRILLIL

Ruumis 440

Kell 12 Disainiteaduskonna tekstiilidisaini osakonna professori kandidaadi Nithikul Nimkulrati loeng “Textile Knot Practice Through Digitisation and Mathematics” (loeng on inglise keeles).

Kell 14.30 Disainiteaduskonna graafilise disaini osakonna dotsendi kandidaadi Ott Kagovere loeng “Kaasaegne graafiline disain ja kuidas seda õpetada”.

NELJAPÄEVAL, 19. APRILLIL

Ruumis 440

Kell 10.30 Disainiteaduskonna moedisaini osakonna dotsendi (eksperimentaalne mood) kandidaadi Laivi Suurväli loeng “Eksperimentaalsed praktikad moedisainis”.

Kell 13.00 Disainiteaduskonna moedisaini osakonna dotsendi (eksperimentaalne mood) kandidaadi Julia Valle Noronha loeng “What (experimental) clothes can do” (loeng on inglise keeles).

EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 12)

KOLMAPÄEVAL, 11. APRILLIL

Ruumis 05

Kell 13.30 Vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetooli dotsendi kandidaadi Mari Prekupi loeng „Ühendavad jooned“.

Kell 14.30 Vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetooli dotsendi kandidaadi Feliks Sarve loeng “KUJUTAMISE KUNST ja kõik on võimalik”.

Kell 17.00 Vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetooli dotsendi kandidaadi Toomas Tõnissoo loeng ” Figuraalne kompositsioon”.

EKA Kunstikultuuri teaduskonnas (Suur-Kloostri 11)

ESMASPÄEVAL, 9. APRILLIL

Ruumis S-103

Kell 14.30 Kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsendi kandidaadi Riin Alatalu loeng „Muinsuskaitse minapilt”.

Lisainfo: Dagmar Raide, tel 626 7306, e-post dagmar.raide@artun.ee

Avamine neljapäeval, 5. aprill kell 20.00 Kanuti aed (Mere puiestee 6e)

Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgusinstallatsioonid Kanuti aias, juhendaja Elo Liiv

Ei pea hoidma silmi lahti, et näha.
Ei pea olema valguses, et tunda valgust.
Ära põgene, liigu valguse suunas.
Ole sina ise.

Alates neljapäevast, 5. aprillist kosutavad Tallinn Music Week`i külalisi ja öiseid kulgejaid Kanuti aia pargis TMW Linnaprogrammi raames Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgus- ja heliinstallatsioonid koondpealkirja all “Pimedus on Valgus”. Skulptor Elo Liivi juhendamisel EKA tudengite poolt valmistatud valgus- ja heliinstallatsioonid  loovad ligipääsu kujuteldavatesse valgusruumidesse ja tasanditele.

Teed näitavad pimedusest valgusesse toodud mälestusmärk Dostojevskile ning nähtav ja puudutatav linnaheli, mis muudab linnarütmid valguseks. Sobimatut ja liigset valgust koguv prügikonteiner puhastab linnaruumi ja juhib tähelepanu valgusreostusele kui igapäevasele probleemile. Talveunne suikunud ja nüüd ellu äratatud purskkaev pargi keskpunktis on kui geiser ning selle taga valgust lauludesse ümisev ürgne tegelane paneb mõtlema, kas mitte kõige alguses polnud hoopis laul.

Kanutiaia üks peatee on muutunud Varjude käiguks, kus näidatakse, kuidas valgustada varju. Teisel peateel saab kogeda katkestatud linna, mis kutsub üles mõtlema valguse rolli üle meie elukeskkonnas. Sadadest CD-plaatidest loodud installatsiooni eesmärgiks on aga pakkuda vaatajale meditatiivset visuaallahendust, mis vastavalt vaataja asukohale on erinev. Suur valguskuu peegeldab aegluubina linnas toimuvaid keerukaid valgusmänge.

Osalevad tudengid: Kaisa Ernits, Karen Isabel Talitee, Triin Uustalu, Fey Piir, Katharina Kuusemets, Mari-Liis Reinsoo, Triinu Oberšneider, Mark Aleksander Fischer, Cristo Madissoo, Ingrid Helena Pajo, Mari Männa, Heidi Paju, Aivi Erm, Tim Suvi, Karl Johanson, Taavi Kasemägi, Heleliis Hõim, Lauri Urb, Joanna Jürimäe, Mari-Liis Makus.

Noorte kunstnikega on võimalik kohtuda näituse avamisel 5. aprillil kell 20.00.
Valgusinstallatsioonid jäävad avatuks ainult kolmel õhtul, pühapäeva hommikul on Kanutis kõik taas endine. EKA ja TMW koostöös sündinud valgus on oma võnkumise sooritanud.