EKA moedisain Pärnu Muuseumi näitusel “Eesti oma sinine”

6. aprillil avatakse Pärnu Muuseumis kaks Eesti moest inspireeritud näitust. Huvilisteni jõuab EV100 kunstiprogrammi kuuluv Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna näitus “Eesti oma sinine” ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi väljapanek “Kaadris ja kaadri taga”.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelikingituseks valminud näitus “Eesti oma sinine” toob kokku moe, looduse ja pärandkultuuri. Rõivakollektsioonid on Eesti oma sinistes toonides, mis saadi Eesti looduses leitavate taimedest.  „Sinine värv kirjeldab meie rahvust, väärtusi ja kultuurilugu harukordselt hästi – natukene külm ja põhjamaine, natukene sügav ja vaikiv, esmapilgul kättesaamatu ja kauge,“ ütles Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart .„Eesti loodusest pärit sinise värvitooni otsimiseks sukeldus noorem põlvkond lausa laiadesse laantesse ja sohu,“ lisas Puppart.

Näitus põhineb Eesti rahvarõivaste traditsioonilistel motiividel, kuid teosed peegeldavad loojate tõlgendust eestlusest, Eesti moekultuuri arengust ja seostest loodusega. Näitus jääb avatuks kuni 26.maini.

“Eesti oma sinine” loovjuht ja idee autor: Piret Puppart

Konsultant: Liisa-Maria-Anette Samm

Kunstnikud: Edvard Hiietam, Külli-Triin Laanet, Karita Kärmet, Hannes Rüütel, Kreet Kärner, Nele Kurvits, Andreas Kübar, Eliise Saar (BA II kursus) ja Kadi Adrikorn (MA II kursus)

Fotograaf: Virge Viertek

Stilistika: Gerly Tinn

Meik ja juuksed: Mammu

Modellid: Hanna Brita Kähari (AL Model Management) ja Alan (Sage Management)

Kuraator: Aleksandra Ehte

Samas näitusesaalis on väljas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus “Kaadris ja kaadri taga“. Väljapanek tutvustab Boris Mäemetsa 1960.–1970. aastatest pärinevat moefotoloomingut laiemalt.

„Esitletud on nii toimetuse heakskiidu saanud ja ajakirja jõudnud materjalid kui ka pildid, mis jäid avaldamata ja pakkusid rõõmu fotograafile endale,“ sõnas kuraator Anne Vetik. Nende ühenduslüliks on omakorda kaadritaguse elu jäädvustused, mis on eksponeeritud esmakordselt.

Boris Mäemets  kujundas Eesti moe ilmet aastatel 1959–1975 töötades 1954. aastast Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus, kus moodustati 1959. aastal ENSV esimene reklaamibüroo. Oma kollektiivis tuntud amatöörfotograaf kutsuti uude büroosse professionaalseks piltnikuks. Samal ajal hakkas Mäemets pildistama näitusi ja interjööre ning nii kasvas tema tuntus kunsti- ja moeringkondades. Leping 1957. aastal asutatud Tallinna Moemajaga sõlmiti Silueti tehnilise toimetaja Valter Muruki ettepanekul 1967. aastal. Tallinna Moemajaga oli Mäemets seotud 1975. aastani, seejärel hakkas ta pildistama Leningradi moemajale.

Pärnu Muuseumi ja EKA moeosakonna ühisprojekt „Eesti oma sinine“ valmimist toetasid Riigikantselei EV100 korraldustoimkond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse. Teavitustegevuste läbiviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee

Link üritusele FB-s: https://www.facebook.com/events/1846203125402502/

Järgmine lektor meie arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas on Tania Tovar Torres, kes astub Kanuti Gildi SAALi (Pikk 20, Tallinn) lavale 5. aprillil kell 18.00, et rääkida oma uuest dokumentaalprojektist, mis uurib arhitektuuri säilitamise alternatiivseid viise.

Mis juhtub, kui hoonet enam olemas ei ole? Tovar Torrese projekt “Elu pärast aega” uurib hoone hääbumist ja järelelu, ning seda, kas arhitektuur võiks säilida mitte objekti ehk ehitisena, vaid dokumentatsiooni ehk loona. Uurides ehitiste ajalugu pärast nende kadumist, räägib Tovar Torres oma loengus Jeruusalemma iidsest Saalomoni templist ja selle rohketest koopiatest, Gordon Matta-Clarki Office Baroque’i ja Chinatownis toimunud röövimisjuhtumi vahelistest seostest, ning 1985. aasta Mexico City maavärinast, võrreldes juriidilist teksti maavärina läbi teinud hoonete reaalse olukorraga.

Tania Tovar Torres on arhitekt, kirjanik ja kuraator, kelle huvi keskmes on arhitektuuri ning ehitatud keskkonnaga seotud lood. Torres on Mexico Citys asuva arhitektuursete uurimisprojektidele mõeldud projektiruumi Proyector asutaja, direktor ning peakuraator ning Saksamaa Säästva arengu koostööameti konsultant Mehhikos. Varem on ta töötanud Montrealis Kanada arhitektuurikeskuses, New Yorgis Arthur Rossi nimelises arhitektuurigaleriis ning Mexico Citys Teaduse ja Kunsti Ülikooli muuseumis. Tema uurimusi on kajastanud ajakirjad Arquine (Mehhiko), MAS Context (USA), ARQ (Tšiili), CCA (Kanada) ja UIC (Hispaania). Torres õppis Mehhiko ülikoolis ja Stuttgarti disainiülikoolis Saksamaal ning omandas magistrikraadi kriitilises, kuratoorses ja kontseptuaalses arhitektuuripraktikas New Yorgis Columbia ülikoolis.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ja on osa Future Architecture programmist. Tegu on innovatsiooni ning eksperimenteerimist edendava programmiga, mis tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda. Vaata: http://futurearchitectureplatform.org/

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Esmaspäeval, 26. märtsil kell 17.00 räägivad oma Erasmusega välismaal veedetud semestrist fotoosakonna magistrandid Kaisa Maasik, Helle Ly Tomberg ja Anna Kaarma. Anna veetis semestri Hochschule Düsseldorfis, Kaisa oli praktikal Berliini galeriis Sprüth Magers ning Helle Ly tudeeris ühe semestri Luca School of Artsis Belgias.

Saame kokku, et nende kogemusest kuulda ja õppida. Võid sõbra kaasa võtta! Loeng toimub fotoosakonnas, aadressil Lembitu 12, ruum 39.

Esmaspäeval, 26. märtsil kell 17.00 toimub Kristina Õlleku avatud loeng “Tri(dia)loog”, mille raames ta tutvustab enda loomingut ja viimaseid näituseprojekte (aadress Lembitu 10B, ruum 144).

Kristina Õllek (s. 1989) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on peamiselt fotograafia, video- ja installatsioonikunst, keskendudes ruumi, objekti ja pildi vahelistele suhetele. Tema teosed tegelevad kaasaegse pildikultuuriga, analüüsides representatsiooni tähendust tänapäeva ühiskonnas. Sellele täiendavalt on ta huvitatud kunstinäitusest kui formaadist ja selle dokumenteerimise nähtusest, vaadeldes kunstiteose dematerialiseerumise küsimusi ja digitaalkujutise mõju vaatajale.

Avamine: 30. märtsil 18:00

Köler Prize on 2011. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt asutatud kunstiauhind, mille keskne eesmärk on kohalikul kunstiväljal silmapaistvalt tegutsevate oluliste kunstnike esiletoomine ning kaasaegse kunsti populariseerimine. Köler Prize’ile nomineeritakse viis eesti päritolu või Eestis alaliselt resideeruvat kunstnikku või kunstirühmitust viimase kolme aasta loomingulise tegevuse põhjal. Köler Prize’i nominendid valib EKKMi juhatus. Alates 2016. aastast toimub Köler Prize üleaastaselt.

2018. aasta Köler Prize’i nominentideks on Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Varres.

Kunstnikud esitavad omal valikul näitusele kaks teost – ühe juba varem eksponeeritud, mida võib ka teatud mõttes pidada kunstniku senist loomingut esindavaks teoseks, ning teise, spetsiaalselt Köler Prize’ile valminud uue teose. Köler Prize 2018 grand prix võitja valib näitusele esitatud tööde ning kunstniku varasema loomingu põhjal rahvusvaheline žürii. Ka publikul on võimalus näitusel oma sõna öelda, sest lisaks peapreemiale selgub ka kuni 9. maini toimuva hääletuse põhjal publiku lemmik. Mõlema auhinna laureaadid kuulutatakse välja Köler Prize 2018 galal, mis toimub 10. mail EKKMi hoovis.

Juba seitsmendat korda, ehk algusest peale, toetab peapreemia väljaandmist Smarten Logistics AS, kelle panus nominentide näitusesse on käesolevaks aastaks kahekordistunud, seda nii suurenenud peapreemia kui lisandunud nomineeringutasu näol.

Näitusega kaasneb nii nominentide loomingut tutvustav katalaoog (tekstide autor Jan Kaus) kui dokumentaalfilm “Ekraaniproovid Köler Prize’ile 2018” (režissöör Nora Särak). Filmi saab vaadata näituse jooksul (alates 3. aprillist) EKKMis või internetis aadressil ekkm.ee/ekraaniproovid. Filmi esilinastus toimub esmaspäeval, 2. aprillil kinos Sõprus.

2018. aastal toimub Köler Prize seitsmendat korda. Varasemalt on Köler Prize’i peapreemia võitnud Jevgeni Zolotko, Flo Kasearu, Jaanus Samma, Jass Kaselaan, Anu Vahtra ja Laura Põld. Publikupreemia on eelnevatel aastatel võitnud Tõnis Saadoja, Flo Kasearu, Jaanus Samma, Johannes Säre, Edith Karlson ja Art Allmägi.

Graafiline disain: Ott Kagovere

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, Smarten Logistics AS, Lugemik, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

__________________

Köler Prize 2018 
Nominentide näitus EKKMis
Avatud 31. märtsist 20. maini, T–P 12–19
Põhja pst. 35, Tallinn, 10415

Avatud loeng toimub esmaspäeval, 19. märtsil kell 17, EKA graafika osakonnas, Lembitu 10B, ruum 144.

Kunstnikuvestluses keskendub kunstnik oma viimaste aastate loomingule avamaks Tartu Kunstimuuseumis kuni 13. maini eksponeeritud isiknäituse
“2 + 2 =…” sisu ja tagamaid.

Näituse kuraator Brigita Reinert näeb kunstnikku triksterina, kes kunstilise fiktiivsuse abil mängib ja kavaldab, soovides sel viisil tühistada võimu autoriteeti ning sotsiaalselt kehtivaid diskursuseid. Näituse jaoks on valminud mitu uut kunstiteost, milles kerkivad esile teemad nagu näiteks uuspopulism, poliitiline propaganda ning teadmiste ja võimu suhe. Näitus asetub tõe ja fiktiivsuse piirimaile ning suhestub tõejärgsuse fenomeniga, esitades neli erinevat, kuid omavahel seotud projekti ja tööd kunstniku lähiaastate loomingust.

Eve Kask (s 1958) lõpetas 1984. aastal ERKI-s raamatukujundajana graafika eriala ja töötab 2009. aastast EKA graafika osakonnas dotsendina. Alates 1992. aastast on Kask olnud seotud Tallinna graafikatriennaalide organiseerimisega (1996–2015 triennaali president) ning 2011. aastast on ta Vikerkaare kunstitoimetaja. 1989–2018 on ta korraldanud 33 personaalnäitust Eestis ja välismaal ja osalenud rohkem kui sajal rahvusvahelisel näitusel. Tema töid on aja jooksul kirjeldatud alateadvuse, müütilisuse, sümbolismi, ekspressionismi, feminismi ja antropoloogilise dokumentalismi võtmes. Nullindatel on ta tegelenud mahukate fotoprojektidega – “Kärberi 37” (2004), “Käsmu inimesed” (1999–2003; 2013–2019), “Bussiputkad” (2004–2008), “Mida inimesed tahavad” (2007–2010), millest kolm viimast on leidnud väljundi ka kunstnikuraamatu formaadis. Viimasel kümnendil on ta pööranud oma loomingus uue lehekülje, mida näeb Tartmusi näitusel “2 + 2 =…”

EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 kevadsemestri Seminari sari alapealkirjaga “Sfäärid” hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 17.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.

Mida hakata peale ehitusplatsi-varemetega – hoonetega, mis ei saanudki kunagi valmis, sest ehitustegevus katkes ühel või teisel põhjusel? Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja on Sloveenia hinnatud ja auhinnatud arhitektuuribüroo SADAR+VUGA asutaja Boštjan Vuga, kes astub Kanuti Gildi SAALi lavale 22. märtsil kell 18.

SADAR+VUGA kavandatud Stožice spordipargi ehitus Ljubljanas jäi pooleli viimase suure majanduskriisi ajal – Tallinnas räägib Vuga lähemalt sellest, kuidas arhitektuuribüroo koos tudengitega hiiglaslikule lagunevale ehitusplatsile uut, post-kapitalistlikule ühiskonnale sobivamat tulevikku otsis. Sarnane, ent vanem ja tuntum juhtum on ka suurejoonelise nimega Revolutsiooni Kodu (arhitekt Marko Mušič) projekt Montenegros. See massiivne hoone Nikšići südames pidi tähistama Jugoslaavia ühtsust, ent hoone ei valminud kunagi – ehitus seiskus juba 1980. aastatel. Võites koos HHF Arhitektide ja Dijana Vučinićiga konkursi ohtlikuks muutunud alale lahenduse leidmiseks, algatas SADAR+VUGA Revolutsiooni Kodu teisendamist linnavaremetest avalikuks ruumiks.

Boštjan Vuga lõpetas 1992. aastal Ljubljanas arhitektuuriõpingud ning täiendas end AA ülikoolis 1993-1995 postgraduate programmis. Koos Juriji Sadariga asutas ta 1996 büroo SADAR+VUGA (S+V), mis on tegutsenud juba üle kahe kümnendi, pakkudes välja lahendusi avatud ja uuenduslikele tootmis- ja loomisprotsessidele hoonetes. Nende tuntumad tööd on Sloveenia Kaubandus ja Tööstuskoja hoone (1996), Rahvusgalerii Ljubljananas (1996), Stožice staadium ja vabaajakeskus (2010) ning Ljubljana õhuliikluse kontrollkeskus (2013). Sadar ja Vuga on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi arhitektuuriauhindu (Bauwelt Prize, Iconic Award, Archmaraton Award, Piranesi award, Plečnik Prize), neid on nomineeritud kaheksal korral Mies van der Rohe auhinnale. Lisaks on Vuga õppejõud tunnustatud arhitetuuriülikoolides ning 2014. aasta oli ta Veneetsia arhitektuuribiennaali Montenegro paviljoni “Treasures in Disguise” kaaskuraator.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
Sündmus Facebookis 

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Neljapäeval, 5. aprillil jätkame kohvihommikute traditsiooniga: kell 9 on kohviliste ees laval Anni Kotov ja Johanna Sepp, kes räägivad ERASMUS praktikast. Anni praktika kulges Hollandis Studio Driftis ja Johanna oma Tšehhis Denisa Strmiskova Studios. Kasulik kokkusaamine eriti kõikidele nendele, kes plaanivad millalgi ERASMUS-praktikale minna ja ei tea, millisest otsast plaane tegema hakata. Ja lisaks sellele muidugi ka – elust, olust ja ruumist Amsterdamis ja Prahas.

Sisearhitektuuri osakonna kohvihommikud toimuvad iga kuu esimesel neljapäeval. Lavale astuvad osakonna tudengid ja vilistlased, kes räägivad meile oma elust, tööst ja õpingutest väljaspool Eestit läbi ruumi spektri. Et kohvihommik oleks oma nime vääriline, pakutakse kõigile osalistele kohvi. On juhtunud, et saab ka kooki (koogi jaoks võiks tsipa sularaha taskusse panna).

Absoluutselt KÕIK on oodatud – tudengid ja õppejõud nii meie kui teistest EKA osakondadest ja teistest koolidest! Sobib ka neile, kes tahavad osakonnas õppimisest paremat pilti ette saada.
NB! Sel korral toimub kohvihommik eesti keeles!

Äratuskell helisema ja kohale!

Neljapäeval, 26. aprillil kell 15.45 – 17.30 ruumis 241 Tšehhi klaasikunstniku Pavlina Cambalova loomingu presentatsioon.

Vaata lisaks: http://cambalova.cz/

Neljapäeval, 19. aprillil kell 15.30 – 17.00 ruumis 405 toimub
Jan Evangelista Purkyně University in Ústí nad Labem õppejõu Jaroslav Johan Polanecky loeng Tšehhi disainist, sh klaasidisainist, ning disainiteaduskonna tööst nimetatud ülikoolis.

Vaata veel:
http://fud.ujep.cz/kdtu/pedagogove/