Sisearhitektuuri magistriõppekava infotund

Kolmapäeval, 24. aprillil kell 17.30-19.00 toimub sisearhitektuuri magistriõppekava infotund. Kohtumine toimub EKA õppehoone arhitektuuriteaduskonna tudengite ühisalal neljandal korrusel (C-400). Teeme kohtumisest ka ülekande Zoomis, mis läheb ühtlasi salvestamisele. 

Infotunnis annab õppekava juht Gregor Taul ühelt poolt ülevaate kursustest ja projektidest, mis seni on toimunud ning annab teisalt täpsema ülevaate järgmise aasta plaanidest. Lisaks räägime sisseastumisest ning püüame vastata teie küsimustele.

Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.

Huvilistel palume registreeruda Google’i vormi kaudu.

Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 27.06.2024  sisseastumise infosüsteemis SAIS.

Laupäeval, 27. aprillil kell 14.00 avatakse Rüki galeriis Urmas Ploomipuu loomingule pühendatud näitus „Urmas Ploomipuu geomeetriline realism. Kokkupuuted ja peegeldused“.

Näituse kuraator on Tõnis Saadoja, konsultant Elnara Taidre.

Väljapaneku eesmärk on tutvustada laiemalt vähetuntud, kuid tähelepanuväärset kunstnikku Urmas Ploomipuud (1942–1990), tuues esile tema loomingu tänapäevalgi jätkuvat aktuaalsust. Ploomipuu teosed on asetatud dialoogi nii kunstniku kaasajal valminud teiste autorite tööde kui ka noorema põlvkonna kunstnike tõlgenduste ja austusavaldustena valminud uudisteostega. Ploomipuu ületamatul tehnilisel meisterlikkusel graafiku ja maalijana, samuti oskusel luua argikeskkonnast ja selle elementidest mõistujutte, on võime kõnetada tänapäeva kunsti, aga ka vaatajat – ja seda mitmeski plaanis.

Väljapaneku teljeks on kümmekond Ploomipuu graafilist lehte: autori tuntumad tööd, mis on tähelepanuväärne nähtus 1970. aastate Eesti graafikas. Lisaks krestomaatilistele teostele tuuakse erialasesse käibesse graafilised proovitrükid ja seni avalikult eksponeerimata jäänud tõmmised Laur Kivistiku kogust. Graafika kõrval eksponeeritakse
kahte õlimaali, „Vaikelu hõbedase kepiga“ (1984) ja „Vaikelu kotiga“ (1984, Tartu Kunstimuuseum).

Näituse rõhk on aga Ploomipuu loomingu peegelduste ja kokkupuudete visualiseerimisel tema kaasaegsete ja tänapäeva autorite loomingus. Kaisa Puustaku, Mare Vindi ja Andres Toltsi teosed avavad laiemalt 1970.–1980. aastate graafika ja maali konteksti, tuues ühe olulise tendentsina esile üleliigsest puhastatud ja korrastatud kujutise võimestavat, kummastavat ja koguni metafüüsilist potentsiaali. Seda joont jätkab tänapäeva fotokunstis Arne Maasik, jõudes geomeetrilise kujundi metafüüsiliste mõõtmeteni. Näitusele on kutsutud Ploomipuu pärandiga suhestuma nooremad autorid Britta Benno, Sirja-Liisa Eelma, Paul Kuimet, Holger Loodus, Tanja Muravskaja ja Helen Tago, kes toovad oma uutes teostes esile selliseid aspekte nagu tehniline meisterlikkus, trükitud kujutise maalilised omadused, (visuaalne) poeesia, kujundimängud ning esteetilise pildi sotsiaalne kõnetamisvõime. Ploomipuuga koos kunstiinstituudis õppinud Tiit Pääsuke on aga loonud
uue teose ühe õpinguaegse krutski mälestuste põhjal. Pakkudes põnevaid dialooge Ploomipuu loominguga, on kõik autorid jäänud ka iseendaks, hoides tasakaalu empaatia ja isikupära vahel.

Rüki galerii näitus on Urmas Ploomipuu loomingu kõigest neljas sooloväljapanek, kusjuures kõik on leidnud aset postuumselt: 1992. aastal Draakoni galeriis, 2000. aastate alguses Eesti Panga galeriis, 2011. aastal Kumu kunstimuuseumi graafikakabinetis. Viimase näitusega kaasnes Tõnis Saadoja koostatud monograafia „Urmas Ploomipuu valge
maja“, mis avab Ploomipuud tunnustatud graafiku, aga ka fenomenaalse maalijana, kelle neli ainsat õlimaali moodustavad silmapaistva tehnilise ja kontseptuaalse peatüki Eesti 1980. aastate fotorealismi taustal.

Osalevad kunstnikud: Urmas Ploomipuu, Britta Benno, Sirja-Liisa Eelma, Paul Kuimet, Holger Loodus, Arne Maasik, Tanja Muravskaja, Kaisa Puustak, Tiit Pääsuke, Helen Tago, Andres Tolts, Mare Vint

Näituse raames toimub laupäeval, 18. mail kell 15 vestlusring kunstnike ja kuraatoriga. Vestlust juhib kunstiteadlane Andreas Trossek.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Viljandi Linnavalitsus
Täname: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Gristel Mänd, osalevad
kunstnikud

Näitus jääb avatuks 9. juunini 2024.

ARS Projektiruumis avatakse neljapäeval, 25. aprillil kell 18 maalikunsti ja tehisaru kokkupuutepunkte käsitlev näitus “Luba endal muutuda”.

Maalikunsti keskmes on alati olnud inimlikkus talle eriomaste puuduste ja voorustega – inimkäe unikaalsus ja ebatäiuslikkus, suutmatus sooritada liigutusi kiirelt ja veatult ning neid identsena korrata on maalikunsti tuumaks olnud läbi meediumi sajanditepikkuse ajaloo. Samas kui tänane tehisaru suudab luua veatuid vorme välgukiirusel, neid lõputul arvul korrata ning ammutada kujundeid kogu inimkonna visuaalkultuuri varasalvest.

Ent mis saab siis, kui maalikunsti aeglane protsessuaalsus saab kokku masinkunsti instantse ning globaalseid andmemassiive kiirelt ja tõhusalt kaasava töömeetodiga? Milline roll võiks aeglustusele orienteeritud kunstil olla totaalse kiirenduse ajastul, mil inimesed usaldavad end efektiivsuse, konkurentsivõime ja majanduskasvu nimel üha enam selliste tehnoloogiliste süsteemide hoolde, mille toimimismehhanisme nad ei tunne?

Näitusel osalevad viis Eesti kunstnikku, kes on viimastel aastatel pühendunud maalikunsti ja tehisaru suhete uurimisele ning ristavad traditsioonilisi maalikunsti tehnikaid erinevate digitehnoloogiatega. Vano Allsalu toidab tehisaru oma signatuurstiilis maalidega ja kaardistab selle võimeid abstraktses väljendusviisis; Gerda Hansen mängib mõttega, kas masinkunsti ajastu maalikunstnik saab astuda kaks korda ühte jõkke; Siiri Jüris lubab oma figuraalabstraktsetel maalidel digitehnoloogia abil muteeruda; Carl-Robert Kagge kasutab maaliekraanide loomisel Photoshopi generatiivse täitmise funktsiooni ja Mart Vainre on arendanud välja ouroborosliku analoog-digitaal-analoog värvitransformaatori. Näituse kuraator on Liisa Kaljula, kes töötab Eesti Kunstimuuseumi maalikogus ning on kureerinud mitmeid maalikunsti näitusi.

Näituse ettevalmistusprotsess on tavapärasest kureeritud grupinäitusest erinev – kuraator ja kunstnikud on kohtunud regulaarselt osalevate kunstnike ateljeedes, et arutleda uue olukorra üle, millesse tehisaru jõuline ilmumine kunsti on asetanud: kas maalikunst oma aegluse, füüsilise töö ja inimliku vea pühitsemisega võiks olla digitaalse aktseleratsiooniajastu kontrakultuur? Osalejate vahel tekkinud ajutine kogukond on aidanud mõtestada seda ajahetke, mil maalikunsti ja tehisaru teed paratamatut ristuvad ning inimlik ja masinlik läbi põimuvad.

Kunstnikud: Vano Allsalu, Gerda Hansen, Siiri Jüris, Carl-Robert Kagge, Mart Vainre
Kuraator: Liisa Kaljula
Graafiline disain: Carl-Robert Kagge
Näituse projektijuht: Mart Vainre
Installeerimine: Johannes Säre

Näitus “Luba endal muutuda. Maalikunstist masinkunsti ajastul” jääb ARS Projektiruumis avatuks kuni 18. maini 2024.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit, avamist toetab Põhjala.

Seoses ARSi avatud ateljeede päevaga toimuvad 17. mail näitusel osalejate poolt läbi viidud ekskursioonid, näituse finissage´i lõpetab vestlusring maalikunsti ja uute tehnoloogiate suhetest.

ARS Projektiruum, Pärnu mnt 154, Tallinn

Avatud E-L kell 12–18

Sissepääs tasuta

arsfactory.ee

Aprillis ja mais on kõigil tänavustel sisseastujatel ja ka teistel huvilistel, kellele EKA erialad huvi pakuvad, võimalik osaleda erinevates EKA disainiteaduskonna erialasid tutvustavates töötubades. Kõik töötoad toimuvad Eesti Kunstiakadeemias kohapeal.

REGISTREERU TÖÖTUBADESSE SIIN

Hetkel on valikus järgmised töötoad:

Aksessuaaridisain: materjalis visandamine

Töötoas saab kerge ülevaate aksessuaari osakonna võimalustest ja ühtlasi katsetada üht kavandamise meetodit, mille käigus valmib idee jalanõu või koti disainist. Selle kiir-disainirünnaku töötoas saab oma loovuse käiku lasta ja käed-külge kogemuse, sest kasutada saab erinevaid materjale ja meediume. Kõik taiesed saab üles pildistada kohapealses fotokastis, mis panna oma kasuks tööle sisseastumisportfooliot koostades. Töötoa viib läbi 2. kursuse magistrant Maria Rojko Nisu. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.

Toimumisajad:

• T 30.04 kl 17–18.30
• R 03.05 kl 14–15.30
• R 10.05 kl 14–15.30
• T 28.05 kl 16–17.30

Tekstiilidisain: nunoviltimine

Töötuba keskendub nunoviltimisele, mis võimaldab omavahel ühendada erinevaid materjale – villa on võimalik kokku vanutada nii siidi, kui ka puuvillkangaga. Valmib lausmaterjal, mida saab vormida tegemise käigus ja mille viimistlemisel ei ole vaja kasutada õmbluseid. Igal töötoas osalejal on võimalus valmistada rõivadetail. Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada sisseastumiseks vajalikku loomingulist portfooliot. Viltimise töötuba tutvustab tekstiilidisaini eriala võimalusi bakalaureuseõppekaval Moe-, tekstiili ja aksessuaaridisain (BMAT). Juhendavad tekstiilidisaini 2. kursuse tudengid Lilli Ann Linno ja Vivian Vuks. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.

Toimumisajad:

• T 30.04 kl 17-18.30
• T 07.05 kl 17-18.30
• T 14.05 kl 17-18.30
• T 21.05 kl 16-17.30
• T 28.05 kl 16–17.30

Moedisain: drapeerimine

Töötuba pakub osalejatele võimaluse eksperimentaalsete loomingunäidete valmistamiseks. Leiame kangaste, lõigete ja struktuuridega katsetades uusi lahendusi drapeerimise kunstile, kus loovuse ja eneseväljenduse platvormiks muutuvad pisikesed mannekeenid. Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada oma loomingulist portfooliot, mida esitada EKA vastuvõtukomisjonile. Töötuba juhendavad moedisaini eriala 3. kursuse tudengid Maria Roosiaas, Ron-Jonas Verlin ja Jaagup Kaiv. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 12 osalejat.

Toimumisajad:

• 26.04.kl 14-15.30
• 03.05 kl 14-15.30
• 10.05 kl 14-15.30

REGISTREERU TÖÖTUBADESSE SIIN

Juba toimunud:

Klaas, keraamika, ehe ja sepis

EKA materjalikunstid ehk klaasi, keraamika, ehte ja sepise osakonnad korraldavad 12. aprillil õppimisvõimalusi ning osakondi tutvustava ürituse. Näha saab põnevaid demosid – tuld ja tossu, sulavat klaasi, metalli ja hõõguvat keraamikat. Kindlasti saab erinevate materjalidega ka ise lähemat tutvust teha. Oodatud on kõik, kellel huvi kunsti, disaini ning erinevate elementide koostöös muundatavate materjalide vastu. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.

Toimumisajad:

• 12.04. kell 10–11.30
• 12.04. kell 12–13.30
• 12.04. kell 14–15.30

Lisainfo:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

EKA Pop-Up ehk EKA (t)ärkav disain on Eesti Kunstiakadeemia kevadine festival Telliskivi Loomelinnakus. Kutsume suuri ja väikseid erinevatesse töötubadesse, mida viivad läbi EKA tudengid!

REGISTREERIMINE

Kavas on järgmised töötoad:

• 22.04 kell 17:30 Abstraktse maali töötuba (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Santa Zukker
• 23.04 kell 15:00 Klaaskuulidega maalimine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Kaisa Uik
• 23.04 kell 17:00 Klaaskuulidega maalimine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Kaisa Uik
• 24.04 kell 17:00 Naharibadest meisterdamine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendajad: Mariann Henrikson ja Karolin Eks
• 25.04 kell 15:30 Abstraktse maali töötuba ( sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Santa Zukker
• 25.04 kell 17:00 Tekstiilitrükk koduste vahenditega (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Mari Maiste
• 28.04 kell 13:00 Naharibadest meisterdamine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendajad: Mariann Henrikson ja Karolin Eks
• 08.05 kell 17:00 Tekstiilitrükk koduste vahenditega (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Mari Maiste

Hoia silma peal ka EKA POP-UP Facebooki lehel!

Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Kätlin Leokin
katlin.leokin@artun.ee

Neljapäeval, 2. mail kell 18 avaneb grupinäitus „Igavesti õites“ Vaal galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 1. juunini, T–R 12–18, L 12–16.

Kunstnikud: Tõnis Jürgens, Loora Kaubi, Rebecca Norman, Viivi Saikkonen, Marleen Suvi, Roman-Sten Tõnissoo
Kuraator: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Jaan Pavliuk

Grupinäitus „Igavesti õites“ pakub isiklikke sissevaateid kujunemis- ja kasvamislugudesse. See, kuidas keegi ennast täna (enda kehas) tunneb, on otseselt mõjutatud kokkupuudetest teistega, koos eksisteerides, samas omi asju ajades. Näitamisele tulevad teosed, mis väljendavad siiraid tundeid, kaduvust, seksuaalsust ja enda kehas (eba)mugavalt tundmist. See on kui austusavaldus kasvamisele, mille käigus õpitakse end ja enda eri tahke tundma, lahti laskma teiste ootustest ja isiklikust piinlikkustundest.

15. mail kell 18.00 toimub näitusel kuraatori ja kunstnike juhitud ringkäik, millele järgneb Peeter Simmi filmi „Mitut värvi haldjad“ (1981) linastus. Üritus on tasuta ning toimub eesti keeles.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Ledzep Group.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Lisainfo:
Kaisa Maasik
kaisa.maasik@artun.ee

16. aprillil kell 19.00 avaneb Lainurga Galeriis Sonja Suti näitus “Laabub seegi”.

Näitus tuletab meelde, nagu pealkirigi viitab, et kõik laabub.

Neljapäeval,  25. aprillil kell 16.00 toimub Zoomis EKA ja Tallinna ülikooli ühise magistriõppekava Kunstiõpetaja MA online infotund.

Kunstiõpetaja MA ühisõppekava aitab kujundada loovust väärtustavat ühiskonda, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Kunstiõpetaja õppekava soodustab kultuuridevahelise dialoogi edendamist ja teenib ka ühise kultuuriruumi loomise eesmärki.

Huvilistel palume registreeruda Tallinna Ülikooli veebilehe kaudu: https://www.tlu.ee/vormid/kunstiopetaja-oppekava-infotund.

Kunstiõpetaja magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada perioodil 1.05–1.07 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Loe õppekava kohta lähemalt SIIT.

Marju Mutsu ja Reti Saks (Laanemäe)

Sellel näitusel on kõrvuti asetatud kahe eriti omanäolise naisgraafiku diplomitööd, vabagraafilised seeriad: 1969. aastal lõpetanud Marju Mutsu (1941–1980) ja 1987. aastal graafiku diplomi saanud Reti Saks, tollal Laanemäe (1960). Mõlema laad on isikupärane ja teiste autoritega äravahetamatu algusest peale. Mõlemad kraabivad oma nägemused terava nõelaga metallplaadi happekindlale lakikihile, kasutades sügavtrükki, täpsemalt oforti. Mõlemad tõlgendavad maailma sügavuti ja suure üldistusjõuga – täiesti erineval moel.

Marju Mutsu reibas seeria „Noorus“ koosneb 6 lehest, mis on pealkirjastatud temaatiliselt: Tuul, Tõde, Õrnus, Laul, Kool, Maa. Siin võib ühelt poolt märgata veel 1960. aastate ajastuvaimu, mis väljendub kaasaja elu kiirete rütmide pildile püüdmises, samuti tugeva lõuaga teotahtelistes mehekujudes. Teisalt kohtame Eesti graafikas seninägematuid kujundite uperpalle, vaimukat vihjelisust, pildiruumi fragmentaarsust; tundeelamusi ja meeleseisundeid, loodusfragmentide ilu. Mutsu graafika erilisus seisnes mitte üksi väljendusviisi hoogsuses, astridlindgrenilikus huumoris, vaid ka sügavtrükitehnika kõigi võimaluste kompamises, julges katsetamises: kohati on plaat täielikult trükivärvist puhtaks pühkimata, äratuntava kujundi joonteräga suubub abstraktsiooni, omaette tegelaseks saab plaadi pind jne.
Elurõõmus graafik lahkus meie seast ebaõiglaselt vara, kõigest 39 aastasena.

Reti Saksa 7 lehest koosnev pildirida „Mängud“ on minoorsem ja staatilisem. Autor otsib algusest peale vastuseid kõige suurematele ja sügavamatele küsimustele, elu ja surma müsteeriumile. Kui sügavale, kohati suisa pildipinna sisse võiks proovida minna, näitab leht pealkirjaga Sügav trükk, millised on inimlikud valikud, osutavad lehed Trepp, Pael, Kõndija, kuidas maailma vaadata ja tajuda on mõistukõneliselt adutav töödes Silm silma, Käsi, Pilt. Kunstnik peegeldab maailma läbi enese, tema pildid on oma näolised ka sõna otseses mõttes. Metafüüsilises lagedas pildiruumis askeldab pooleldi tardunult lapsnaine, tihti mitmekordses korduses, kes on kunstniku enese nägu. Selline sügavalt sisekaemuslik maailma kompamine on valulik ja nukker, kuid samas rikas ja mitmekihiline.

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Graafiline disain Pärtel Eelmere