Santa Zukker “Horisont” Nelja Nurga Galeriis

“Santa Zukkeri maastikumaalide näitus „Horisont”, 02.02-02.03.2024

Hiiumaal, Kärdla linnas, Nelja Nurga Galeriis, avaneb 2. veebruaril noore kunstniku Santa Zukkeri maastikumaalide ekspositsioon. 

Kunstinäitus „Horisont” toob vaatajani Santa viimase paari aasta loomingu, mis just keskendub inimese ja looduse vahelisele suhtele ning selle kujutamisele läbi müstiliste loodusmaastike.

Santa maastikumaalid on erilised, kuna peale vaadates kujutavad justkui reaalseid stseene looduses, kuid kui lülitada sisse mõtlev vaatamine, siis on tajuda klassikalise maali taandumist minimalistliku abstraktsiooni poole. Maalidel on tunnetada ka eriskummalisi kujundeid ja värvikoosluseid, mida muidu looduses alati ei eksisteeri.

„Horisont” representeerib seda silmaga nähtamatut, kuid tajutavat joont, millega kunstnik enda töödes loominguprotsessi alustab.

„Mulle meeldib idee, et Hiiumaal, mis on ühtlasi üks huvitavama looduse, energeetika ja valgusega paik Eestis, saavad minu maastikumaalid, kõige selle kauni taustal, esitletud,” sõnab kunstnik.

Santa Zukkeri ametlik veeb:
https://santazukker.wixsite.com/website

Näitus on avatud 02.02-02.03.2024

Galerii nimi: Nelja Nurga Galerii
Aadress: Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiu County, Estonia
Telefon: 510 9255
kalli@sein.ee
Lahtiolekuajad: R-L 11:00 – 15:00
Avatud kokkuleppel”

Kolmapäeval, 7. veebruaril kell 13:30-15:30 tutvustab Eesti Kunstiakadeemia Tartus Pallase Eha tänava auditooriumis EKA magistriõppevõimalusi. Sündmusele on oodatud kõik Pallase tudengid, vilistlased ning ka kõik teised huvilised Tartu piirkonnast, kes on mõelnud magistriõpingutele Eesti Kunstiakadeemias. Tutvustatakse kümmet magistriõppekava, suuremale osale neist saab sisseastumisavalduse esitada vaid kuni 4. märtsini 2024.

REGISTREERU SIIN

Infotund pakub head võimalust teada saada, miks ja kellele EKA erinevad magistriõppekavad sobida võiks, kuidas toimub õpe, keda õppima oodatakse, kuidas valmistuda sisseastumiseks jpm. Kohapeal on võimalus vabas õhkkonnas kaasa arutleda ja küsimusi küsida.

AJAKAVA

13:15 Kogunemine, kohv ja küpsis

13:30 Tervitus, sissejuhatus ja õppekavade tutvustused:

• Animatsioon MA (avalduste tähtaeg 4. märts)
• Kaasaegne kunst MA (avalduste tähtaeg 4. märts)
• Taidestuudium MA (avalduste tähtaeg 4. märts)
• Ringdisain MA (avalduste tähtaeg 4. märts)
• Sotsiaalne disain MA (avalduste tähtaeg 4. märts)
• Interaktsioonidisain MA (avalduste tähtaeg 4. märts)
• Graafiline disain MA (avalduste tähtaeg 4. märts)
• Teenusedisaini strateegiad ja innovatsioon MA
• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud MA (avalduste tähtaeg 27. juuni)*
• Muinsuskaitse ja konserveerimine MA (avalduste tähtaeg 27. juuni)*
• *sh Kuraatoriõppe ja Museoloogia suunad
• Kunstiõpetaja MA (EKA ja TLÜ ühisõppekava, avalduste tähtaeg 1. juuli)
• Urbanistika MA (avalduste tähtaeg 4. märts)
• Sisearhitektuur MA (avalduste tähtaeg 27. juuni)

15:10-15:45 Vabas vormis arutelud ja küsimused-vastused

REGISTREERU SIIN

Sisseastumisavalduste vastuvõtt 2024/25. õppeaastaks kõikidele EKA õppekavadele algab tänavu 1. veebruaril.

Lisainfo vastuvõtu kohta: https://www.artun.ee/sisseastumine/magistriope/vastuvotuinfo/.

Lisainfo:
Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

Kunstnik Maryliis Teinfeldt-Grins avab neljapäeval, 18. jaanuaril kell 19 Tütar galeriis isikunäituse “Kes mäletab viimasena, kes mäletab paremini?”.

Näituse keskmes on Kadrina kogukonna ühistööna valminud viie meetri pikkune rüiuvaip, läbi mille avaneb lugu 1977. aastal Lääne-Virumaal kadunud külast ja mäest.

Koplimetsa on ajalooline Kadrina kihelkonna küla, mis moodustati 1877. aastal. Küla kaotati 1977. aastal, mil talud asendati kolhoosiga ning inimesed asustati taluhoonetest ümber korrusmajadesse. Paralleelselt teostati muudatusi ka kohalikus looduses, neist kõnekaim on neljakilomeetrise oosivalli, Niinemäe, maastikust eemaldamine. Mäest saadud kruusa kasutati lähedalasuvate militaarobjektide ning Tapa – Loobu maantee ehitamiseks. See episood ei ole Eesti ajaloos eriskummaline. Sääraseid külasid on Eestis rohkelt. Kadumaläinud Koplimetsa aitab ühe näitena jutustada kogu Eesti ja laiemalt kogu meie regiooni lugu.

Maryliis Teinfeldt-Grins on ise sellest kadumaläinud külast pärit, on oma lapsepõlve veetnud selle maastikuga lävides. Olenemata sellest, et kunstnik on Koplimetsa külas üles kasvanud, ei olnud ta koha rikkalikust ajaloost teadlik. Avastades, et vanemad kohalikud kui viimased mäletajad, ei ole kandnud pärimust edasi, asus kunstnik teostama uurimustööd, et taastada mälu sellest, milline oli tema kodukoht enne, kui võõras võim selle enda vajaduste katmiseks ümber kujundas.

Näituse keskne teos, viie meetri laiune rüiutehnikas kootud vaip, valmis pooleteise kuu jooksul Kadrina rahvamajas kunstniku ning sadade vabatahtlike kogukondliku ühistööna. Kunstniku sõnul on rüiutehnika sobilik Koplimetsa ja Niinemäe lugu edasi andma, sest just nagu on ajaloolises mälus palju seda, mis ununeb, läheb ka rüiutehnikas kududes algne kavand justkui kaduma.

Maryliis Teinfeldt-Grins (1993) on tekstiili- ja installatsioonikunstnik, kes käsitleb loomingus mäletamist ja Lääne-Virumaa külamaastike, viljeledes peamiselt tikandit ja gobelääni ning murdekeelset luulet. Ta on õppinud tekstiilikunsti Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Läti Kunstiakadeemias ning kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias.

Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat ja Adamson-Ericu muuseumi poolt välja antava Adamson-Ericu stipendiumi laureaat. 2019. aastal pälvis Teinfeldt-Grins Eesti Tekstiilikunstnike Liidu poolt välja antava Aasta Tekstiilikunstniku preemia.

Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitus jääb Tütar galeriis avatuks 25. veebruarini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni kell 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani kell 14:00-18:00.

Näituse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Kadrina rahvamaja, UAB Teksrena ja Elpec Ehitus.

Kunstnik tänab: Ahto-Lembit Lehtmets, Kevin, Maarika ja Enely Teinfeldt, Francesco Rosso, Zane Shumeiko, Johanna Mauer, Ille Ambos.

www.tutar.ee

BLACKOUT

Avamine 17. jaanuaril kell 19.00 (EET)
Näitus on avatud 26. jaanuarini

Üle maailma sirutuv Nua Collective on visuaalkunstnike rühmitus, mille liikmed teevad koostööd, et luua, jagada ja toetada üksteist oma loomingulisel teekonnal. Näitus “Blackout” on rühmituse esimene füüsiline näitus. Nua Collective’il on hea meel jätkata oma rahvusvahelist haaret Vent Space’is.

“Esitleme kolmeteiskümmet Nua Collective’i kunstniku tööd. Sari “Blackout”
vaatleb kliimamuutusi fokuseerides pimendusele, mida saab tõlgendada ka enesekindluse kaotusena, mis tuleneb meie sõltuvusest ebausaldusväärsest
energiast. Teosed maadlevad meie inimlike reaktsioonidega ebakindlusest
põhjustatud antropomorfsest elektrikatkestusest. Näitusel on trükised, mis on unikaalsed, Tööd on juba mööda maailma reisinud ja näitusel toimub ka esilinastus filmile
“Blackout Documentary”. Film linastub, joostes kogu näituse vältel.”

Nua Collective kunstnikud uurivad koos kliimakatastroofi ja energiakriisi mõjusid, millega jätkuvalt silmitsi seisame.

Tehastel on olnud määrav roll linnade, asulate ja linnaosade kujundamisel, väga paljud neist on välja kasvanud tööstustest. Ajalooliste tehaste paiknemisel on olnud esmatähtis ümbritsev keskkond – tööstused paiknevad vee-, raud- või maanteede läheduses, olulised olid veekogud nii energia tootmiseks kui ka jahutamiseks, piirkonna maavarad tooraineks jne.

Traditsiooniline tööstusmaastik hõlmab mitte ainult tootmishooneid, aga ka elamuid, koole, lasteaedu, haiglaid, klubisid, pesumaju jne moodustades terviklikke kvartaleid ja terveid linnaosi. Ka keskmise suurusega tööstuskompleksil on keskkonnas oluline mõju, tänavune Hüljatud maastike objekt – Kreenholmi manufaktuur oli aga oma rajamise ajal 1857. aastal Euroopa suurim.

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri tudengid kohtuvad taas 15.-18. jaanuaril ühises “Hüljatud maastike” töötoas, kus arutletakse ja otsitakse lahendusi järgnevatele teemadele:

• Skaalanihked tööstusmaastikul
• Suure tööstusmaastiku elavdamine ja uuesti elule äratamine
• Narva kui (piiri)linn ja selle probleemide kajastumine tühjas tehases
• Geograafilised tegurid ja piirid pärandi taaselavdamisel
• Tehas kui kogukonna siduja

Grupitööde tulemuste avalik esitlus toimub reedel, 19. jaanuaril kell 13:00 EKA saalis (A-101) ja EKA TVs.

Kursust juhendavad Riin Alatalu, Triin Reidla ja Aljona Gineiko EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Gregor Taul EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast ning Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

„Hüljatud maastikud“ on EKA ja TTÜ iga-aastane erialaülene töötubade seeria, kus püstitatakse koos küsimusi ja otsitakse lahendusi kasutusest kõrvale jäänud ajaloolisele hoonestusele. Käesolev töötuba toimub juba 13. korda. 

Tallinna Botaanikaaia Palmimajas avatakse kolmapäeval, 17. jaanuaril kl 14 loovuurimuslik näitus “Segaduse külvist teadmiste korjeni”.

Näitus väärtustab hääbumist ja segadust aias, kunstis ja disainis. Disainer Marta Konovalov ja kunstnik Jane Remm eksponeerivad sügis-talvel enda aedades ja botaanikaaia Meelte aias külvatud segaduse kaudu kogunenud teadmisi. Huvilised on oodatud kaasa lööma seemnevahetuses ja töötubades. 

“Aed on koht teadmiste korjeks. Koht, kus füüsiline töö muutub rituaaliks ja me astume dialoogi teiste liikidega. Siin on kunstnik ja disainer edasihoidlikud aednikud,” räägivad näituse autorid.

Alates oktoobrist on Tallinna Botaanikaaia Meelte Aia kastid olnud pühendatud hääbumise, taasloome ja ebakorrapärasuse esteetikale. Osana Eesti Kunstiakadeemia loovuurimuslikust projektist “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontektis” katsetasid Marta Konovalov ja Jane Remm, kuidas läbi aiapidamise ja looduses toimiva jälgimise ning minimaalse sekkumise nihutada tüüpilisi toimimisi viise ja otsida viise aias loodusega ühenduses olemiseks. Kunstnikud külvasid Meelte Aeda segadust jättes eksponeerituks taimede loomuliku hääbumise protsessi, uurides sealjuures, kuidas tavaliselt tarbetuna nähtu, näiteks umbrohi, saab olla kasulik ressurss. Kunsti- ja disainivahenditega protsesse jäädvustades ja väikeste sekkumiste kaudu nihkeid luues väärtustavad autorid looduslikku esteetikat, mis on tihti ebakorrapärane, läbipõimunud ja lagunev. Need dokumentatsioonid dialoogis visualiseeritud mõtteprotsessidega on eksponeeritud loovuurimuslikul näitusel botaanikaaia Palmimajas märtsini 2024. 

Näituse avamisel, 17. jaanuaril kell 14.00 avaneb seemnevahetuspunkt “Külvame segadust”

Võta oma aiast korjatud seemneid näitusele ja sealt sobivaid kaasa. Põllumajandus- ja toiduamet lubab sertifitseerimata  lillede ja maitsetaimede seemnete vahetust. Seemneid saab vahetada kogu näituse jooksul. 

Näitusel toimub kaks töötuba “Hääbumise ilu: taimede mustrid tekstiilil ja jäljed paberil”.

21. jaanuaril kell 11.00-13.00 tutvustab Jane Remm taimede joonistamist kui meetodi süvenemiseks endasse, taimedesse ja inimestevahelistesse suhetesse.

28. jaanuaril kell 13.00-15.00 õpetab Marta Konovalov kulunud kudumite nõelumist taimedelt värvi saanud lõngadega.

4. veebruaril kell 12.00–16.00 toimub Tiia Morfini seemnesäilitaja õpituba “Kasvatan ise endale toidutaimede ja talulillede seemned”, kus räägime erinevate toidutaimede ja talulillede seemnete kogumisest, puhastamisest ja säilitamisest. Õpime milliseid seemneid ja taimi saab ise lihtsal viisil paljundada.

15. märtsil 11.30–14.30 räägib Marian Nummert edasihoidlikust aiandusest.

Marta Konovalov on disainer, EKA doktorant ja lektor. Marta Konovalovi loomepraktika keskmeks on tekstiilide parandamine ja taasloome. Ta mõtestab moodi kui tegemise viisi ja tarbimise ning tootmise süsteemi, mis vajavad ümber disainimist ja parandamist. www.taasloome.ee

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja EKA doktorant. Jane Remmi looming keskendub looduskogemuse representatsioonile, koosloomele ja kommunikatsioonile erinevate eluvormidega. www.janeremm.ee

Tallinna Botaanikaaed on teadus-, haridus- ja kultuuriasutus, mille tegevus on suunatud taimeriigi kaitsele ja tutvustamisele. https://botaanikaaed.ee

Eesti Kunstiakadeemia loovuurimuslik projekti “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajatena ja partneritena tasaarengu kontekstis” (1.07.2023−31.12.2024) eesmärgiks on luua ja arendada loovuurimuslikke meetodeid loodusega suhestumiseks, mis aitavad võimendada teadlikku vähem tegemist kunsti ja disaini valdkonnas ning selle kaudu panustada tasaarengu mõtteviisi levikusse, loodusteadlikkuse tõusu ja liikidevahelise koosloome väärtustamisse.

Finantseerija: Kultuuriministeerium. https://www.artun.ee/segaduse-kulvist-teadmiste-korjeni/

Avatud arhitektuuriloeng “Dumb Emancipatory Housing. Dumb Emancipatory City Planning”: Sebastian Bietenhader ja Matthias Moroder / Büro Bietenhader Moroder

12. jaanuaril kl 18 ruumis A-400

Loeng on toimub inglise keeles, on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.

Avatud loeng toimub EASA (European Architecture Student Assembly) EKAS 8. – 12. jaanuaril läbiviidud “Nürimeelse emantsipeerunud arhitektuuri töötoa” lõpetusena.

Sebastian Bietenhader ja Matthias Moroder on alates 2015. aastast töötanud ühise büroona Bietenhader Moroder. Büroo  tegeleb avalike hoonete tüpoloogiaga, käsitledes kordust kui positiivset arhitektuurse omadust, mis võimaldab vormi kaudu vastu töötada neoliberaalsele eristumise, paindlikkuse ja individualiseerimise arhitektuurile. Maksimeerides samaaegselt arhitektuurilist samasust ja kordust, mõtestab Büro Bietenhader Moroder uuesti maailmasõdade vahelise Prantsuse ja Vene revolutsioonilise arhitektuuri ning Viini sotsiaalehituse vormikeele.

Linnad on järjest enam arendamas munitsipaalset elamuehitust. See uus ühiskondlik elamuarhitektuur vajab omaenda arhitektuurikeelt. Läbi korduste ja ruumiliste mustrite üritatakse vabastada avalike hoonete arhitektuur privaatsetele kõrgklassi eramutele omasest funktsionalistlikust stiilist. Eesmärgiks on leida vorm, mis oleks nii otseselt avalikkusele suunatud, lihtne ja selge, et see oleks kohati lausa nürimeelne. Läbi samasuse ja nürisuse jõutakse ausa uue, läbinisti avaliku vormini.

Töötuba EKAs toetab Eesti Kultuurkapital

Sebastian Bietenhader studied architecture at the ETH Zurich (BSc.) and at the Harvard GSD, as well as history and philosophy of knowledge, also at the ETH Zurich (MSc.), where he did a thesis on the development of the computer modelling space, which will be essential for BIM. He headed the student discussion group “Ambitus”. He is a regular guest critic at the ETH and has been teaching architecture at various (non)- institutions.

Matthias Moroder studied architecture (AA Dipl.) at the Architectural Association in London, art history (BA) and philosophy (BA) at the University of Vienna and history and theory of architecture (MAS) at the ETH Zurich. Besides the work as Büro Bietenhader Moroder, since 2018 he is co-leading MAGAZIN, an independent exhibition space for architecture in Vienna. He is currently a PhD candidate at the department of art history of the University of Vienna and has been teaching architecture and architectural history and theory at various (non)- institutions. Matthias is also co-founder of the Vienna Architecture Summer School.

Sillart kunstigaleriis Sillamäel avatakse 12. jaanuaril kell 16.00 näitus “Kolmes vahetuses. Töö lõpp”, mis toob kokku Ida-Virumaa muuseumide kogudes olevad teosed ja kaasaegse videokunsti.

Näituse keskmes on Kai Kaljo, Ivar Veermäe, Eléonore de Montesquiou, Marge Monko, Raivo Kelomehe ja Maria Kapajeva videokunsti teosed, mida on kõrvutatud Ida-Virumaa muuseumikogudest (Narva Muuseum, Sillamäe muuseum, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Viru Keemia Grupi kunstikogu) pärit maalide ja graafikaga.

Näituse kuraatorid on Eesti Kunstiakadeemia tudengid Milena Appajeva, Õnne Paulus ja Siim Raie.

Vaid kolmel päeval avatud näitus tegeleb Ida-Virumaal jätkuvalt aktuaalse ja tundliku teemaga: traditsioonilise tööstuse, töökohtade kadumise ning töö ja töötamise viiside muutusega. Videokunsti, klassikalise maalikunsti ja graafika abil annab näitus ülevaate, kuidas on muutunud töötamine, sellega seotud väärtused ning töö kujutamine viimase poolesaja aasta jooksul kunstis.

Näituse ühe kuraatori Milena Appajeva sõnul on taoline paralleeli tõmbamine Ida-Virumaa kontekstis unikaalne: “Püüame teoste valikuga tuua vaatajateni põnevaid paralleele, näiteks käsitleme naiste töö küsimusi lokaalselt Ida-Virumaa kontekstis ja töötava naise kujutamist kunstis. Samuti oleme esile toonud keskkonna ja reostuse kujutamise problemaatika – kui kunagi oli suitsev korsten märk progressist, jõukuse kasvust ning töökohtadest, siis nüüdseks on sellest saanud keskkonnavaenulikkuse sümbol.” Kuraatorid osutavad, et Sillarti galerii on samamoodi tähis muutustest, sest hoone on läbinud ja läbimas mitmeid ümberkorraldusi ning on nüüd asetamas Sillamäed Ida-Virumaa kaasaegse kunsti kaardile.

Näitus on avatud 12.–14. jaanuaril, iga päev kell 13.00–18.00.

Avamine toimub 12. jaanuaril kell 16.00 Sillart galeriis (Mere pst 3, Sillamäe).

Näitusele saab Tallinnast kunstibussiga, mis stardib Tallinnast, Eesti Kunstiakadeemia eest (Põhja pst. 7) kell 13.30 ja naaseb samasse kohta orienteeruvalt kell 23.30.

Tasu 5€, maksta eelistatavalt ülekandega (Anita Kodanik EE967700771008489622) või bussis sularahas

NB! Kohtade arv on piiratud ning juhul kui te peale registreerimist ei saa siiski üritusel osaleda, palume sellest aegsasti teada anda!

Lisainfo: Anita Kodanik, anita.kodanik@artun.ee

13. ja 14. jaanuaril kell 14.00 ja 16.00 toimuvad näitusel kuraatorituurid.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, Sillart, Sillamäe Muuseum ja Purtse pruulikoda.

Lisainfo:
Õnne Paulus, kuraator
onnepaulus@gmail.com

Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/1996360600723006

EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 7. veebruaril 2024 kell 13.00-14.30 Zoomis. Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub tänavu 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2024.

Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.

REGISTREERU SIIN

EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:

• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
• Kunst ja disain
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/

Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/

NB! Vaata ka: Ettevalmistuskursus doktoriõppeks 2024

Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee