Fashion Tech Talks: Eesti eri

FASHION TECH TALKS toimub Tallinna Loomeinkubaatoris, Veerenni 24, C korpuses.

22. veebruaril leiab aset Fashion Tech Talks sarja teine üritus, mille raames kuuleme Fits.me edulugu sellest, kuidas Tartust alguse saanud ettevõte laia maailma vallutama on läinud. Fits.me rõivasobitus robotid on teiste hulgas kasutusel sellistel brändidel nagu Billabong, Mud Jeans, Henri Lloyd, Hawes & Curtis, J.Lindeberg.

Uute edulugude loomiseks toome ühele põrandale kokku Eesti kõrgkoolid, kes suuremal või vähemal määral Fashion Tech teemat oma programmides puudutavad ja uurime mille põneva kallal nad hetkel töötavad.

Fashion Tech Talks esinejad ja teemad

Virtual changing room
Paul Pällin, Fits Me

Motion monitoring wearables – today and tomorrow
Alar Kuusik , TTÜ

Neuroart as a research tool
Aleksander Väljamäe , TLU

Smart Textile Solutions at the Estonian Academy of Arts
Kristi Kuusk, Eesti Kunstiakadeemia

SWW – Smart Work Clothes
Jane Kivistik, Tallinna Tehnikakõrgkool

KÕNELUSTESARI ON KÕIGILE TASUTA!
https://goo.gl/forms/Fea0nfXFaObXLvR42.

Fashion Tech Talks toimub inglise keeles.

Avati Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna tudengite näitus”Summer in the wintertime”Anykšciai Kultuurimajas Leedus.
Näituse teema oli Balti riikide märgid ja sümbolid. Näitus toimub rahvusvahelise workshopi raames Leedu 100 aastapäeva auks. Näitusel osalevad tudengid Indrė Milašiūtė (Leedu), Ingrid-Helena Pajo, Triin Talts (Eesti), Minta Peltokangas (Soome).

Näitus avati 16.02 ning on avatud 2 kuud.

https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=1621433214578564&id=691142194274342

Avatud Loengute sarja järgmist esinejat paeluvad tehnoloogia ja materjalide mängulised kasutusviisid arhitektuuris. 22. veebruaril kell 18 astub Kanuti Gildi Saali lavale Konstfacki ülikooli ja KTH arhitektuurikooli professor ning disaini- ja arhitektuurikollektiivi Brrum liige Ulrika Karlsson. Kõigil, kes tahavad rohkem teada, kuidas näeb välja Skandinaavia eksperimentalism arhitektuuris, tasub kindlasti kohal olla. Loeng on inglise keeles.

Ulrika Karlsson on arhitekt ja disaini- ja arhitektuurikollektiivide servo stockholm ja Brrum kaasasutaja. Ta on Konstfacki ülikooli ja KTH arhitektuurikooli professor, keskendudes digitaalsetele töömeetoditele ja tööriistadele. Ta on õpetanud linnaplaneerimist ka Bartletti arhitektuurikoolis Londonis ja Kalifornia Ülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas. Arhitektuurikraadi omandas ta Kolumbia Ülikoolis ning maastikuarhitektuuri kraadi Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolis.

Karlsson on teinud kaastööd mitumetele väljaannetele, sealhulgas Perspecta, Via, Arkitektur ja AD. Tema tööd on olnud väljas sellistes kohtades nagu Veneetsia Arhitektuuribiennaal, Pompidou Keskus, ArkDes, SFMoMA, Cooper-Hewitt National Design Museum, Wexner Center for the Arts, MoMA/QNS, Artists Space, MAK Center for Art and Architecture ning Storefront for Art and Architecture.

Tema mänguline lähenemine tehnoloogia ja materjalidega eksperimenteerimisele on kantud huvist arhitektuurse representatsiooni ja selle tõlgenduste vastu, mis mõnikord väljendub materjali ja informatsiooni sünergias.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee 

Disaini eelakadeemia disainiteaduskonna osakondades. Erialaosakondades tekib eelakadeemias osalejal selgem arusaam eriala olemusest ja haridusest ehk sellest, kelleks õpitakse ja kuidas valitud eriala teadmisi ja oskusi tänapäeval rakendatakse. Samuti saavad osalejad teavet EKA sisseastumiseksamite ja edasiõppimisvõimaluste kohta.

Õpituba kestab laupäeviti kl 10–17, kokku 8 akadeemilist tundi.

Õpitoad toimuvad:

• Keraamika, 10. märts
• Moedisain, 17. märts
• Tootedisain, 24. märts
• Tekstiilidisain, 7. aprill
• Nahakunst, aksessuaari- ja köitedisain, 14. aprill
• Ehte- ja sepakunst, 21. aprill
• Klaasikunst ja -disain, 28. aprill
• Graafiline disain, 5. mai

HIND: 40 eurot kord, alla 21aastastele 25 eurot kord

Loe lähemalt SIIT

Eesti Kunstiakadeemia osale erialadele sisseastumisel ei ole joonistamisnõuet. Kui aga soovite astuda ehte- ja sepakunsti, graafilise disaini, kujunduskunsti, klaasikunsti, moedisaini, (sise)arhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise, stsenograafia või kunstide bakalaureuseõppesse, tuleb sooritada ka joonistamisülesanded.

Joonistamisoskus aitab sisseastumisele ja õpingutele väga palju kaasa. Kuidas olla teadlikum joonistaja? Millised on võimalused joonistamisel?

Kursusel mõtestatakse joonistamist laiemalt ning avastatakse selle väljundeid ja võimalusi. Osalejal on võimalus mitmesuguste näidete ja praktiliste ülesannete tulemusel areneda joonistajana, olla paindlikum ning kujundada endas analüüsivõimet. Edeneb ka tema oskus ja motiveeritus kasutada joonistamist oma ideede teostamiseks.

Vaata lähemalt SIIT

EKA disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis Estonia pst 7, ruumis 245 on reedel, 9. veebruaril kell 14.00 – 16.15 modelliks Kärt. Juhendab Ülle Marks.

JUUBELIVÄLK 7. veebruaril kell 19 Von Krahli teatris! Välkloeng saab 10. aastaseks!

60. välkloengu puhul siirdume tagasi sinna, kus täpselt 10 aastat tagasi kõik alguse sai – Von Krahli teatrisse. 07.02.2008 toimus Von Krahli teatri prooviruumis 1. Välkloeng pealkirjaga ‘‘Arhitektuur on Kirg‘‘, mida modereeris Ülar Mark.

60. Välkloengut modereerib taaskord Ülar Mark ning sellel korral võetakse sama teema taas ette, kuid kaevutakse sügavamale. Kümne aastaga on virtuaalruumi näol lisandunud uus avalik ruum. Kas meediaruum, linnaruum ja avalik osa meie mõtetes kattuvad või on need erineva ehitusega. Kui on erinevusi, siis seame kahtluse alla meedia ja linnaruumi olukorra adekvaatsuse. Kui on kattuvusi, siis uurime, millised need on. Teemaga ‘‘Udus olen aus ja pimedas julge‘‘ tehakse kontrollkäik oma pähe või südamesse.

Moderaator: Ülar Mark

Esinejad:
Ülle Madise – õiguskantsler
Marten Kaevats – arhitekt
Märt-Mattis Lill – helilooja
Kaja Pae- arhitekt ja füüsik
Mart Kase – talunik, dramaturg ja lookirjutaja
Doris Kareva – luuletaja, tõlkija ja toimetaja

Loengu lõpus pakume juubelitorti ja veini.

Välkloengut toetavad Eesti Kultuurkapital ja VELUX.

Eesti Arhitektuurikeskuse välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi. Välkloengud on tasuta.

Vaata 2017. a ja varasemaid Välkloenguid Eesti Arhitektuurikeskuse Youtube‘i kanalist: https://www.youtube.com/watch?v=wMUvH98ps1A&list=PLnfiwg6KGCWE7LEiTyL0ZssXsZFGiHlyW

Kolmapäeval, 7. veebruaril 2018 kell 17.30 avavad JAN LÜTJOHANN (1987) ja UKU SEPSIVART (1988) Hobusepea galeriis ühise näituse „Vähekene, iga päev”.

Näituse kaastekstis viitavad kunstnikud huvile kätega töötamise vastu, mis on olulisel kohal nende kunstnikupraktikas ja ühiseks läbivaks jooneks käeoleva näituse kontekstis. Nad mõtisklevad valmistamisest kui protsessist kusagil tööpingi ärakulutamise ja juhusliku materjali akumuleerumise vahele jääval alal.

I

Kui haruldane on hommikul ärgates mitte teada, mida päeval teha.

Töötamine ja töötamine ei ole päris samad

II

Iga kord, kui tööriist on kasutuses, muutub see vähekene väiksemaks.

Iga kord, kui sajab vihma, muutuvad praod mäe sees vähekene suuremaks.

III

Ihalus nikerdamise järele.

Kas on see mõni jõud sarnane sellisele, mis tasaselt kergitab mägesid või laseb mandritel triivida?

IV

Kellel on lubatud lüüa oma korteris lärmi või tekitada segadust?

Ilma aia, õuepealse, kuuri, garaaži või keldrita muutuvad sõrmed rahutuks.

Jan Lütjohann on saksa skulptor ja õpetaja, kes elab ja töötab Soomes. Näituse kontekstis uurib Lütjohann käsitööriistades peituvaid võimalusi ja piiranguid. Lütjohanni skulptuurid põhinevad tema huvil lihtsate, maalähedaste, industrialiseerimis-eelsest ajast pärinevate tööpinkide vastu, mida on kasutatud nii töötamisel kui ka kogukondlikul lävimisel. Ta kasutab elemente traditsioonist, et tekitada loovat ja sotsiaalset potentsiaali.

Uku Sepsivart võrdleb looduslikke protsesse ja inimese vajadust kätega töötamise järele. Ta jälgib näiliselt lihtsaid, loomade poolt tehtavaid toiminguid ning püüab sarnast kergust ka oma oma töö kulgemisse kaasata. Sellise lähenemisega töötades, proovides leida täiusliku rütmi ja olustikku, mõtestab Sepsivart inimese võimalikku eksistentsi väljaspool tsivilisatsiooni.

Näitus jääb avatuks 26. veebruarini 2018.

Täname: Tours n Cars OÜ, Paulo Säätio, Liina Siib, Evelyn Müürsepp-Grzinich, John Grzinich, Nils-Naatan Kaivo, Henna Jula, Marko Sepsivart, Hanna Piksarv.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

​Tomas Saraceno. Galaxies Forming along Filaments, Like Droplets along the Strands of a Spider’s Web. 2009.

5. veebruar kell 17.00, graafika osakond, Lembitu 10B, ruum 144
Esmaspäeval, 5. veebruaril kell 17 toimub Oliver Laasi kuraatorivestlus “Sfäär kui kontseptuaalne metafoor”.

Oliver Laas, mais-juunis toimuva Tallinna graafikatriennaali noortenäituse “Sfäärid” üks kuraatoreid, avab “sfääride” teemat:

Kontseptuaalsed metafoorid on kultuuri läbivad püsivad kalduvused mõista ühte tüüpi asja või nähtust teist tüüpi asja või nähtuse kaudu. Nad on levinud filosoofias ja teadustes, sest võimaldavad abstraktsetest asjadest mõelda konkreetsete asjade kaudu. Nagu tootemid või füüsilised mudelid teaduses, nii on ka kontseptuaalsed metafoorid asjad, millega me mõtleme. Loeng visandab ühe sellise metafoori – sfääri – käekäigu humanitaarias ja teadustes.

Oliver Laas (s 1985) on filosoof, kultuuriteoreetik ja kunstnik, kelle uurimis- ja loometöö puudutab metafüüsikat (virtuaalsuse ja reaalsuse seosed, vaba tahte probleem), loogikat (formaalne ja mitte-formaalne loogika, hägusloogika), keelefilosoofiat (hägusus, mängu-teoreetiline semantika), mängu-uuringuid (ideoloogia ja retoorika arvutimängudes) ning semiootikat (Charles S. Peirce’i semiootika). Viimastel aastatel on oma kunstiloomingus tegelenud valdavalt infograafika ja informatsiooni visualiseerimise küsimustega.

EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 kevadsemestri Seminari sari alapealkirjaga „Sfäärid“ hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.

Olete oodatud!