Sotsiaalne disain magistriõppekava infotund sisseastujatele

EKA sotsiaalse disaini magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema uudset õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub neljapäeval, 1. veebruaril 2024 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub õpe sotsiaalse disaini õppekaval, keda oodatakse õppima, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Sotsiaalne disain magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/sotsiaalne-disain
• https://www.instagram.com/eka_sotsiaalne_disain/

Vastuvõtt EKA sotsiaalse disaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2024 ning kestab kuni 4. märtsini 2024.

Lisainfo vastuvõtu kohta.

EKA ringdisaini magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema uudset õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub neljapäeval, 25. jaanuaril 2024 kell 16:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub õpe ringdisaini õppekaval, keda oodatakse õppima, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Ringdisain magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/ringdisain
• https://www.instagram.com/eka_ringdisain

Vastuvõtt EKA ringdisaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2024 ning kestab kuni 4. märtsini 2024.

Lisainfo vastuvõtu kohta.

Doktorikool kutsub ettevalmistuskursusele EKA loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid. 
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja/või arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses.

Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele, tutvustab valminud ja valmivaid doktoritöid ning aitab muuhulgas selgusele jõuda, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.

Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist, kus on võimalik saada oma projekti kohta individuaalset tagasisidet. Kursust viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Konsultatsioonideks liitub nendega dr Kristi Kuusk.

Kursust toetab Vabade kunstide teaduskonna traditsiooniline „PhD Vitamin“, mis viib avalikes loengutes ja konsultatsioonides kokku loovuurimuse eksperdid ja doktoriõppesse astumisest huvitatud.

NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.

AJAKAVA

Osalemiseks palume saata 12. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk)
tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning
teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame
hiljemalt 14. veebruaril.

Kursus toimub inglise keeles.

Lisainfo:

Doktoriõppe infotund 2024 – 7. veebruaril kell 13.00

Doktoriõppe vastuvõtutingimused

Eesti loovuurimuse raamlepe

EKA interaktsioonidisaini eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub neljapäeval, 1. veebruaril 2024 kell 18:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe interaktsioonidisaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on ingliskeelse õppekavaga, siis toimub ka infotund inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Interaktsioonidisaini (IxD.ma) magistriõppekava kohta leiab:

• https://www.ixd.ma
• https://www.artun.ee/ixd
• https://www.facebook.com/IxD.ma

Vastuvõtt Interaktsioonidisaini jt rahvusvahelistele õppekavadele algab 1. veebruaril ning kestab kuni 4. märtsini 2024.

Lisainfo vastuvõtu kohta.

EKA kaasaegse kunsti magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub esmaspäeval, 29. jaanuaril 2024 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe kaasaegse kunsti õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Kaasaegne kunst magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/makk
• https://www.instagram.com/macatallinn

Vastuvõtt EKA kaasaegse kunsti magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2024 ning kestab kuni 4. märtsini.

Lisainfo vastuvõtu kohta.

VOJAAŽ
Leon Höllhumer
12.01.–14.02.2024
Avamine: 11.01 kell 19.00

Höllhumeri filmid valmivad läbi performatiivsete filmivõtete – need on vaatemängulised sündmused, kus olmeline askeldamine vaheldub intensiivsete ja brutaalsete sessioonidega. Performance’ite juures on oluline lavakujundus ja erinevate igapäevaste rekvisiitide kasutamine, mis tegevuse käigus omandavad maskeraadile omase tunnetuse.

Leon Höllhumer (s. 1986, Austrias) on Viinis elav kunstnik, kes kombineerib oma loomingus tegevuskunsti, skulptuuri, filmi ja fotograafiat. Piirid meediumite vahel on hägused ja fookuses on fiktiivsete maailmade loomine. Grotesksed müütilised karakterid esitavad humoorikalt ühiskonna toimimis-mehhanismide absurdsust horror-düstoopilises võtmes.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Põhjala Pruulikoda.

EKA Galerii
Kotzebue 7, Tallinn
Avatud T–L 12–18, sissepääs tasuta

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus
14.12.2023 -13.01.2024

13. detsembril kell 17 avatakse ARS Kunstilinnaku projektiruumis Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus ETTE/VAATLIK.

Mis seostub sõnaga ettevaatlik? Kas esimesena meenub ettevaatlikkus, alalhoidlikkus, pelgus millegi ees, mis võib juhtuda? Või tundub põnev mõelda ettepoole vaatamisest, tulevikuootusest mis silmapiiril vaevumärgatavalt terendamas? Näituse teema pakub mõlemat võimalust.

1993. aastal asutatud Eesti Tekstiilikunstnike Liidul on lõppemas kolmekümnes tegevusaasta, mis viib mõtted nii tulevikku kui ahvatleb tagasi vaatama. Liit on aastatega suuremaks kasvanud nii liikmete arvult kui tegevuse ulatuselt, algatades rahvusvahelist koostööd ning pakkudes liikmetele igal aastal osalemisvõimalust näitustel ja suvistes töötubades. Liit on oma liikmete nägu, rikkalik ja mitmekülgne näituste ja autorite kaleidoskoop on talletatud kaks korda aastas ilmuvas väljaandes Koiliblikas. Kuhu edasi? Ettevaatlikult või ette poole vaadates? Aastanäitus avab teemat läbi tekstiilikunstile omaste meediumite, tehnikate ja mõtteviiside.

Näitusel osalevad: Ehalill Halliste, Sigrid Huik, Elna Kaasik, Mariann Kallas, Krista Leesi, Aet Ollisaar, Kadi Pajupuu, Ene Pars, Erika Pedak, Marilyn Piirsalu, Tiina Puhkan, Anu Raud, Tuuli Reinsoo, Ilme Rätsep, Ülle Saatmäe, Malle-Maria Sild, Zane Shumeiko, Ljudmila Swarczewskaja, Aune Taamal, Reet Talimaa, Erika Tammpere, Milvi Thalheim, Svetlana Todurova, Liisa Torsus, Kerttu Varik.

Näitusega kaasneb kolmel laupäeval toimuv publikuprogramm:
16. detsembril on näitus avatud kell 12-16 ning kell 13 tutvustab näitust tekstiilikunstnik Kadi Pajupuu.

Kell 13-16 saavad huvilised tutvuda Aasta Tekstiilikunstnik 2022 Elna Kaasiku stuudioga ARS Kunstilinnakus.

Samuti on kell 13-15 avatud Zane Shumeiko stuudio aadressil Tondi 1 ( 2. korrus, ruum nr.208).

Kell 15-17 toimub samas paberil vabakäetikandi töötuba (eelregistreerimisega). Info registreerimise kohta siin:
6. jaanuaril on näitus avatud kell 12-16, näitust tutvustavad autorid.
13. jaanuaril on näitus avatud kell 12-16, toimuvad noortele suunatud tegevused. Huvilistele tutvustab näitust Aet Ollisaar ning näituse lahtioleku viimastel tundidel saab näituseruumis kohtuda osalevate autoritega.

Näituse kujundus Madis Liplap, graafiline kujundus Kadi Pajupuu
Näitust korraldab ETeKL juhatus
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit

https://tekstiilikunst.ee/
@eestitekstiilikunst

Näitus on avatud E-R kell 12-18, L 16.12, 6.01 ja 13.01 kell 12-16

29. detsembril 2023 kell 17.00 avaneb Draakoni galeriis Lilli-Krõõt Repnau isiknäitus „Kaduva maastiku kannul”.

Näitusel „Kaduva maastiku kannul“ saavad kokku hetkelised, igapäevased märkamised linnaruumist ning teistest isiklikest paikadest. Need kihistused erinevatest kohtadest põimuvad omavahel: kaovad, tuhmuvad ja tärkavad taas. Kujutelmad graafilistes tõmmistes on tabatud mitme aasta jooksul ning tihtilugu on olnud käivitavaks ajendiks nende jäädvutamiseks keskkonna muutumine valguse mõjul. Valitud kohad asuvad minu igapäevaste liikumiste trajektooridel, nii satuvad lähestikku näiteks Tartu mnt 24 hoone või Lääne-Virumaal asuv Palganeem. Kutsun näitusel tähelepanelikult vaatlema meid ümbritsevat kiiresti kaduvat keskkonda ja selle ümberpaiknemist nii linnaruumis kui ka maastikes.

Selle olemusliku kaduvuse nähtavale toomiseks olen kasutanud kummitustrüki meetodit –samadelt plaatidelt korduvalt trükkides pigment kaob. Minu jaoks on oluline mitte niivõrd tehnikatele keskendumine, vaid erinevate kontseptsioonide avamine graafika kaudu. Mind kõnetab ajaline mõõde sügavtrükiprotsessis, materjaliga töötamine ning tähenduste loomine. Näituse „Kaduva maastiku kannul“ loomine on olnud otsinguline protsess, milles kasutan erinevaid värve ja kihistusi uute graafiliste teoste loomiseks.

Lilli-Krõõt Repnau on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna aastal 2005 ning 2015. aastal animatsiooni osakonna, viimases töötab hetkel osakonnajuhatajana. Aastast 2020 jätkab magistriõpinguid kunstiõpetajana. Lisaks on ta end täiendanud Šveitsis, Lutserni Ülikooli Kunsti- ja Disainikolledži videoosakonnas. Aastal 2010 tunnustati Lilli-Krõõt Repnau graafikaloomingut Edmund Valtmani stipendiumiga ja aastal 2018 Tallinna graafika- triennaali preemiaga. Ta on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse ning graafika.ee stuudio liige.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Michaela Režová

“Veri-higi-pisarad-animatsioon” 

Animation at UMPRUM in Praha

Praha kunsti-, arhitektuuri ja disaini ülikooli animatsiooni ja filmi osakond on Tšehhi Vabariigi vanim, asutatud 1951. aastal. Tuginedes oma traditsioonidele, uurib osakond aktiivselt vormilisi ristumisi ja audiovisuaalsete teostega. Seee loeng kaardistab  viimast 70 aasta muutuseid.  Sellest, milline on õppetöö ja õppekava tänapäeval räägib meile Michaela Režová, filmitegija ja stuudio õppejõud. Pärast loengut näidatakse valikut lühifilme.

Michaela Režová on filmitegija ja režissöör, kes keskendub peamiselt animeeritud doklfilmi žanrile ja selle erinevatele esitlusviisidele. Ta lõpetas 2017. aastal UMPRUMi animatsiooni ja filmi erialal. Tema lõputöö, lühifilm “Chase” (2017), äratab ellu tšehhoslovakkia hoki hiilgeajad, uurides nii selle võidukäike kui ka tumedamaid hetki. 2018. aastal tegi ta koostööd Tšehhi Raadioga filmi “Gambler” loomisel. Aastatel 2020-2022 oli ta näituse ANIMATION 70 (mis tähistab UMPRUMi animatsioonistuudio 70. aastapäeva) kuraator ja samanimelise väljaande toimetaja.

Loovjuhina töötas ta Praha rahvusmuuseumi 20. sajandi ajaloo püsinäituse ja disaininäituse 360° video ja kuue filmi kallal.

Reedel, 29. detsembril kell 18.00 avaneb Sten Saaritsa isiknäitus „Selle näituse kogemine võtab umbkaudu 25 minutit, vabandame võimelike ebamugavuste pärast“. Näitus jääb avatuks 22. jaanuarini 2024.

Kui palju me alateadlikult kingime oma väärtuslikku aega mitte millegi eest, mitte midagi vastu saamata.. Triivime teadvustamata, märkamata ümbritsevat ja ümberkaudseid. Soov kuuluda on fundamentaalselt inimese põhivajadus. Uuringute järgi vajame me suhtlemist sama osa kaudu ajust, mille kaudu me vajame süüa ning kui meid on välja arvatud, kogeme seda sama aju osaga, millega tunneme füüsilist valu.. Ja siis me aktiveerume nagu uute patareidega mänguasjad. Algab paaniline võltskuulumine ning nutiseadmed aitavad ühenduse loomise põhivajadusele kenasti kaasa. Veidi kõhedaks tegev mitte-kuulumine loob pinnase jälle uutele mittekohtadele digiruumis ning fantastilistele, butafoorsetele paikadele selles.

Inimestes on ürgne vajadus jälgida ja olla jälgitud, olla nähtud, kuuldud ja teiste poolt arvestatud. Kambana koos liikumine on turvaline, igaüks üksikuna silm kilamas mitte-maailma.. sest võimalus mitte maailmaks on alati olemas, ta ei ole kuskil ega kellegi oma.. vastutust ei ole, ei tegude ega tagajärgede ees, ma ei osale, ma lihtsalt jälgin.. Pisut rahustav, veidi meelelahutuslik aga ajaveetmiseks suurepärane. Meie soov kuuluda lükkab meid rindele, kuid see ei saa juhtuda ohverduseta. Aga kas ma ikka raatsin.. Minu kogemused, minu asjad, minu inimesed, mõtted ja tunded.. mis siis saab kui uusi ei tule.. kas jään siis täitsa tühjalt siia tammuma, vahemaailma vabalangema.. Nii pöördume, usaldust tasakesi proovides ja jalutame tulevikku. Tihti hakkame nagu vaikselt liikuma ja siis lähme jälle tagasi sinna oma vanasse keskmesse.. Inimene tunneb kindlustunnet teades, et ta asub Just Seal, vähemalt füüsiliselt on ta kindlas kohas. „Ma panen helkurvesti ka selga, et kui ma juhuslikult liiga kaugele lähen siis olge nii kenad ja kutsuge palun tagasi eks? “ Kui keegi hea inimene paneks meile päriselt ka need täpid maha, siis oleks siht ja lihtne.. ise ei peaks palju mõtlema. Tihtipeale lasemegi enda elu teiste täppide poolt kureerida.. arvates, et need on meie endi valikud.

Kristel Saan

Erilised tänud: Erko Ever, Carmen Kalata, Egle Ehtjen, Madli Kadakas, Tiina Vändre, Mart Joost, Kert Viiart, Kristel Saan, Sirje ja Rein Kuusik, Kertu Rooma ja T1 Keskus.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.