Millised on tulevased ja praegused EKA tudengid? Hea õpetamise seminar

Millised on tänased tudengid? Kas meil on põhjust rääkida muutuvast üliõpilasest? Kuulame poolt ja vastuhääli õppejõudude ja üliõpilaste paneeldiskussioonis õppeprorektori Anne Pikkovi juhatamisel.

Professor Marju Lauristin tutvustab uuringut, millest koorub välja mh ka EKA tänaste ja tulevaste tudengite üldistatud portree. Ka üks kümnend sünniaastate erinevuses võib tunduda kuristikuna elukogemuse ja hoiakute vahel. Noorus ei ole hukas, aga ta on hoopis teistsugune kui nende kogemus, kes seda noorust õpetavad. Kõik me oleme kuulnud, et süvenemisvõime on järjest lühem, teadmised laiad, aga pinnapealsed, ülesanded peavad olema maskeerunud mõnuseks koosveetmiseks jne. Kui palju peaks EKA õppejõud nende Zeitgeisti tunnustega arvestama ja kui palju neile vastu seisma?

Seminari veavad professor Marju Lauristin ja õppeprorektor Anne Pikkov.

Kohtumine on osa hea õpetamise seminaride sarjast.

Osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 1. novembriks.

Seminarid on EKA koosseisulisele ja mittekoosseisulisele õppejõule tasuta. Seminare toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Kolmapäeval, 20.09 kell 19 avab galerii Mihhail näituse “Drenaažsüsteemide vaatlustorn barokklillas”. Pakume argipäeva poeesiat ja kummastust läbi kildude, plekkide, kolimise ja pooliku siseviimistluse. Teoseid ühendab elukeskkond Pirital, maagiline realism ja igapäevaesteetika, pooleli remont, juhtmed seintest ja lagedest välja rippumas. Kvaliteetparkett seal, kus peaks olema köök. See mis kaasaegsele kunstile on mitteruum, on inimese kodune mõõde, ja just kodustatuses omandab kunst arhitektoonilised tüpoloogiad.

Mis on põranda all, on järgmine põrand, kastanipuust. Hiljem sellel päeval istusin aias, juues energiajooke, vaadates asju üle helendaval ekraanil. Oli olnud üks kaetud lauaga pidu, aga ma keerasin selle üle katuse. Järjekordne. Ma tõesti lootsin, et see kodu jääb säravaks, aga nüüd on sellel plekid. Ma näen elu jälgi, tunnen ostja kahetsust. Minu kodu on sinu kodu. Igapäevane maagia või kodustatud esteetika, kuidas-iganes sa seda tahad võtta. Usk privaatsusse, kannab nüüd mind kõikjal. Lisanditega. Me lihtsalt külastame.

Osalevad kunstnikud Kadi Adrikorn, Spencer M. A., Vilen Künnapu, Anna Mari Liivrand, Joosep Maripuu, Eva Mustonen, Ann Paljuväli, Tomáš Roček, AW stuff, Anni Kivisto & Kirke Talu, Roman-Sten Tõnissoo.  Enamik kunstnikest on EKA tudengid.

Näitus on osa Tallinna Fotokuu ’17 kaasaegse kunsti biennaali galeriide programmist.
Graafiline disain: Tarmo Kübard
Näitusevaated: Roman-Sten Tõnissoo
Koordinaatorid: Madli Ehasalu, Sven Parker
Tänud: Rand ja Tuulberg, Ober-Haus Kinnisvara, Merilin Paart, Hannus Luure, Eda Tuulberg, Lauri Tuulberg, Salto Arhitektuuribüroo

Avamiskuupäev: 20.09.2017 kell 19:00
Lahtiolekuajad: 21.09 – 24.09 kell 15:00 – 20:00 ja
28.09 – 1.10 kell 15:00 – 20:00
Aadress: Kosemetsa 11 Tallinn, http://www.vallikraavi.ee/projects/kosemetsa-91113/
Kohale saab bussiga nr 5, peatus Haljas tee
Kontakt: +372 5621 8422

Laupäeval 16. septembril kell 19.30 avab Urbiquity Sveta Baaris (Telliskivi 62, Tallinn) Urban Lab Tallinn residentuuri lõpunäituse “Urban cartographies”, mis on osa Tallinna Arhitektuuribiennaali satelliitprogrammist.

Näitus on avatud 16.-24. September. E.-P. 11.00-19.00.

Osalevad kunstnikud: Diego Ferrari (AR), Kamal Badhey (US), Stefano Carnelli (IT), Pablo Conejo (ES), Eve Kiiler (ET), Anna Kaarma (ET), Silvia Sosaar (ET), Mattias Malk (ET).

Näitus “Urban cartographies” on osa Urbiquity Urban Lab Tallinn residentuurist ja esitleb osalevate kunstnike, arhitektide ja linnahuviliste residentuuri raames loodud projekte. Kõik osalejad on kaardistanud konkreetseid huvipunkte, mis on Tallinnale iseloomulikud, ajalooliselt määravad või saatuslikud.Need on omakorda nädala jooksul kunsti, arhitektuuri, sotsioloogia, jt. meetodite abil projektideks raamistatud. Näitusel on teoseid nii Paljassaarest, Koplist, Lasnamäelt ja Kesklinnast ning ka konkreetsetest ruumiliste nähtuste ja vastuolude kohta Tallinna linnaruumis.

Urbiquity on kriitiline ja loominguline linnaruumiuurimisplatvorm, mis seob tugevad teoreetilised teadmised interdistsiplinaarsete praktikatega. Grupeeringu eesmärgiks on lahata protsesse, mis linnaelanike teadvuses tahaplaanile kipuvad jääma. Toetudes urbanismiteooriale, loov-praktilisele lähenemisele ning kaasavatele meetoditele, keskendub Urbiquity teadlikult just sotsiaalselt hoomamatule; sellele, mis on liialt väike või vastupidi suur, et seda möödaminnes teadvustada.

Tallinna Urban Lab on nädalane urbanisimi residentuur. Urban Labi platvorm on avatud kunstnikele, arhitektidele, sotsioloogidele, antropoloogidele ja kõigile, kes uurivad linnaruumi ning kasutavad (audio-)visuaalseid uurimismeetodeid oma projektides. Tallinna Urban Lab on osa Tallinna arhitektuuribiennaali satelliitprogrammist.

Käesoleval aastal on Urbiquity korraldanud kaks residentuuri: Tallinnas ja Madriidis. Mõlemil on osalenud nii kohalikke kui ka välismaalasi ning nende hulgas mitmed eestlased. Kahe residentuuri töid esitletakse kohalikus kontekstis residentuuride lõpus ning üheskoos Urbiquity kureeritud lõpunäitusel, mis on osa Londoni Urban Photo Fest 2017 programmist.

Näitust toetab Kultuurkapital. Vestlus kunstnikega toimub ingliskeeles.

Lisainfo:

http://www.urbiquity.co/

www.facebook.com/events/1881233675225223/

http://2017.tab.ee/programme/satellite-programme/urbiquity-urban-lab-17/

Mattias Malk: info@mattiasmalk.com / +372 509 7775

Kasutajakeskne lähenemine on saanud keskseks komponendiks edukate toodete ja teenuste loomisel. Tehnoloogia ülikiire areng viimase mõnekümne aasta jooksul on viinud punkti, kus luuakse tavainimesele hoomamatult keerukaid lahendusi. Ometi määrab uue toote-tehnoloogia või teenuse edukuse see, kuidas turg selle vastu võtab: kui hästi ta arvestab sihtgrupi vajaduste, kogemuste ja eeldustega, kui hästi ta sobib konteksti ning kui lihtsalt on kasutatav.

Edu saavutamine eeldab seega teadlikku lähenemist toodete ja teenuste kujundamisel, kasutajakeskse disaniprotsessi läbimist, erialase mõttelaadi ja metodoloogia rakendamist.

Koolituse põhiraskus on interaktsioonidisainil.

Sihtgrupp

Kursus on suunatud veebidisaineritele, projektijuhtidele-tooteomanikele panganduse, telekomi ettevõtetes, idufirmades või inkubaatorites osalejatele, aga ka kõigile teistele huvilistele.

Koolituse sisu

Koolitus koosneb neljast sessioonist, millest igaüks käsitleb kasutajakeskse disaini erinevat aspekti.

Õppemetoodika

Koolituse sessioonid järgivad sarnast ülesehitust ja koosnevad teoreetilisest loengust ning praktilisest harjutusest.

TEOREETILINE LOENG. Loeng kombineerib akadeemilise taustateadmise ning juhtumiuuringud terviklikuks ja kaasahaaravaks sissejuhatuseks kõnealusesse valdkonda ning pakub nõudlikumale osalejale seletuse disainimetodoloogiate toimimise tagamaadest. Juhtumid põhinevad koolitaja kogemusel ning aitavad luua hoomatavad seosed teooria ja praktika vahel.

PRAKTILINE HARJUTUS. Praktilise harjutusega mängitakse läbi konkreetse teemaga seonduvad ülesanded.

Koolituse läbinu

– mõistab kasutajakeskse disaini mõttelaadi, kasutajakeskse disaini vajadust,

– orienteerub valdkonna metodoloogiates ja disaineri kaasamise võimalustes ja vajalikkuses tootearendusse.

– Koolituse läbijad saavad õpitut koheselt rakendada oma projektide hindamisel ning astuda esimesi samme nende kasutajakeskseks muutmisel.

Juhendaja: Tanel Kärp (MA Cum Laude virtuaalkeskkondade disain ja arendus, Tartu ülikool; BA graafiline disain, Eesti Kunstiakadeemia) on interaktsioonidisainer, iduettevõtja, õppejõud ning eestvedaja disainistuudios Ars Experentia. Omandanud bakalaureusekraadi graafilise disainerina ning magistri virtuaalkeskkondade loomises, kasutab ta oma kriitilise mõtlemise oskusi kasutajakesksete lahenduste väljatöötamiseks.

Alustanud veebidisainerina 2001. aastal, jõudis Tanel proaktiivse õppijana kasutajakogemuse (UX) disaini maailma ning leidis end peagi temaatikat teistele õpetamas. Tanel on seitsme aasta jooksul korraldanud erialaseid loenguid ja töötubasid Eesti Kunstiakadeemias, Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, arvukatel iduettevõtetele suunatud üritustel ja koolitustel.

Aeg: teisipäeviti 7. kuni 28. november 2017

Kell: 17.00–18.30 I osa (2 ah) Paus

18.45–20.15 II osa (2 ah)

Koht: Lembitu 10, ruum L-104
Maht: 16 akadeemilist tundi
Hind: 220 eurot

Õppekavarühm: Humanitaaria ja kunsti interdistsilinaarne õppekavarühm

Registreerumine vormi kaudu SIIT

Info ja registreerimine: pirje.kovatomas@artun.ee / +372 626 7327

Tallinna Fotokuu raames naaseb Londonis elav Eesti kunstnik Maria Kapajeva Narva
kunstiresidentuuri Kreenholmi sotsiaalset pärandit uuriva isikunäitusega. Tekstiilivabrik
Kreenholm, mille pankrott kuulutati välja 2010. aastal, oli oma 150 tegutsemisaasta
jooksul Narva olulisemaid ettevõtteid, mis kujundas nii linna sotsiaalset, kultuurilist kui
arhitektuurset miljööd. Näituse fookuses on tekstiilivabrik hilissotsialistlikul perioodil,
mil selle tsehhid andsid tööd 12 000-liikmelisele, peamiselt naistest koosnevale
kollektiivile. 

Näituse inspiratsiooniallikaks on tekstiilivabriku endiste töölistega läbi viidud intervjuud
ning kunstniku poolt nende käigus kogutud digitaliseeritud perekonnaalbumite,
kalendermärkmike ja mälestusesemete kollektsioon. Asetades selle materjali
multimediaalse kaasaegse kunsti näituse konteksti, muudab Kapajeva nähtavaks
kohaliku töölisklassi ajalugu ning vääristab seda kõikide tema valduses olevate
kunstiliste vahenditega. Vaataja ees kangastub elavatest naiskollektiividest ja
kõrvulukustavast masinarütmist täidetud manufaktuur, mis paistab ometi helge ja
kauge unistusena tänases võistlevas maailmas, kus naistevahelisele kollektiivsusele ja
ühtekuuluvustundele esitab väljakutseid individualistlik ja konkurentsipõhine globaalne
kapitalism. 

Maria Kapajeva on Eesti kunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Narvas, kuid elab ja
töötab juba kümmekond aastat Londonis ning osaleb rahvusvahelistel näitustel. Olles
Kreenholmi disaineri tütar, kelle lapsepõlv möödus manufaktuuris kangamustreid
joonistades ja tekstiilikunstniku ametist unistades, on käesolev näitus ühtlasi
nahalähedaselt isiklik, ehkki siit võib leida Kapajeva kunsti peamised teemad:
leidesemete omastamise ja perifeersete ajalugude väljavalgustamise, tekstiilitehnikate
kasutamise ja naise representatsioonile keskendumise, teravdatud ühiskondliku ja
poliitilise tundlikkuse ning spetsiifilise Ida-Euroopa feminismi.
Näitus on saanud oma nime 1940. aastal valminud nõukogude filmi „Helge tee“
tunnusloost „Entusiastide marss“. See filmiklassika, milles tegi ikoonilise naiskangru
rolli nõukogude filmitäht Ljubov Orlova, innustas üht tekstiilivabriku kangrutest II
maailmasõja järgselt manufaktuuri tööle tulema. Näituse samanimeline, nõukogude
filmiklassikat taasesitav avatöö võrdleb naise üksindust toona ja nüüd ning toob
esmakordselt publiku ette Maria Kapajeva ja tantsukunstnik Maarja Tõnissoni koostöö
endise tekstiilitehase hüljatud interjöörides. 

Näituse kuraator on Tallinnas töötav Liisa Kaljula, kelle huvideringi kuuluvad
sotsialismiperioodi kunst ja postsotsialistlik kaasaegne kunst, mis tegeleb omaenda
regiooni lähiajalooga.
Näitusega kaasneb mitmekesine kolmkeelne publikuprogramm Maria Kapajeva
meistriklassist, kunstnikuvestlustest ja kuraatorituurist kuni Narva koolidele välja
töötatud haridusprogrammi ja Reverse Resources loenguni tänasest globaalsest
rõivatootmisest. 

Näituse avamine toimub 8. septembril kell 18.00 Narva kunstiresidentuuri esimesel
korrusel, aadressiga Joala 18.
8. septembril viib Tallinnast näituse avamisele eribuss, mis väljub 14.00 Vene
Kultuurikeskuse eest, aadressiga Mere pst 5. Lisainfo ja eelregistreerimine aadressil
koordinaator@fotokuu.ee.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Narva Gate OÜ. Kogu
näituse publikuprogramm saab teoks Briti Nõukogu toetusel.
Maria Kapajeva isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная,
ещё неясная“ jääb Narva kunstiresidentuuris avatuks kuni 8. oktoobrini 2017 (T–P
12–18).
Lisainfo:
Liisa Kaljula
Näituse kuraator
5162688
Maria Kapajeva
www.mariakapajeva.com
Tallinna Fotokuu
www.fotokuu.ee

Tallinna Fotokuu raames naaseb Londonis elav Eesti kunstnik Maria Kapajeva Narva
kunstiresidentuuri Kreenholmi sotsiaalset pärandit uuriva isikunäitusega. Tekstiilivabrik
Kreenholm, mille pankrott kuulutati välja 2010. aastal, oli oma 150 tegutsemisaasta
jooksul Narva olulisemaid ettevõtteid, mis kujundas nii linna sotsiaalset, kultuurilist kui
arhitektuurset miljööd. Näituse fookuses on tekstiilivabrik hilissotsialistlikul perioodil,
mil selle tsehhid andsid tööd 12 000-liikmelisele, peamiselt naistest koosnevale
kollektiivile. 

Näituse inspiratsiooniallikaks on tekstiilivabriku endiste töölistega läbi viidud intervjuud
ning kunstniku poolt nende käigus kogutud digitaliseeritud perekonnaalbumite,
kalendermärkmike ja mälestusesemete kollektsioon. Asetades selle materjali
multimediaalse kaasaegse kunsti näituse konteksti, muudab Kapajeva nähtavaks
kohaliku töölisklassi ajalugu ning vääristab seda kõikide tema valduses olevate
kunstiliste vahenditega. Vaataja ees kangastub elavatest naiskollektiividest ja
kõrvulukustavast masinarütmist täidetud manufaktuur, mis paistab ometi helge ja
kauge unistusena tänases võistlevas maailmas, kus naistevahelisele kollektiivsusele ja
ühtekuuluvustundele esitab väljakutseid individualistlik ja konkurentsipõhine globaalne
kapitalism. 

Maria Kapajeva on Eesti kunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Narvas, kuid elab ja
töötab juba kümmekond aastat Londonis ning osaleb rahvusvahelistel näitustel. Olles
Kreenholmi disaineri tütar, kelle lapsepõlv möödus manufaktuuris kangamustreid
joonistades ja tekstiilikunstniku ametist unistades, on käesolev näitus ühtlasi
nahalähedaselt isiklik, ehkki siit võib leida Kapajeva kunsti peamised teemad:
leidesemete omastamise ja perifeersete ajalugude väljavalgustamise, tekstiilitehnikate
kasutamise ja naise representatsioonile keskendumise, teravdatud ühiskondliku ja
poliitilise tundlikkuse ning spetsiifilise Ida-Euroopa feminismi.
Näitus on saanud oma nime 1940. aastal valminud nõukogude filmi „Helge tee“
tunnusloost „Entusiastide marss“. See filmiklassika, milles tegi ikoonilise naiskangru
rolli nõukogude filmitäht Ljubov Orlova, innustas üht tekstiilivabriku kangrutest II
maailmasõja järgselt manufaktuuri tööle tulema. Näituse samanimeline, nõukogude
filmiklassikat taasesitav avatöö võrdleb naise üksindust toona ja nüüd ning toob
esmakordselt publiku ette Maria Kapajeva ja tantsukunstnik Maarja Tõnissoni koostöö
endise tekstiilitehase hüljatud interjöörides. 

Näituse kuraator on Tallinnas töötav Liisa Kaljula, kelle huvideringi kuuluvad
sotsialismiperioodi kunst ja postsotsialistlik kaasaegne kunst, mis tegeleb omaenda
regiooni lähiajalooga.
Näitusega kaasneb mitmekesine kolmkeelne publikuprogramm Maria Kapajeva
meistriklassist, kunstnikuvestlustest ja kuraatorituurist kuni Narva koolidele välja
töötatud haridusprogrammi ja Reverse Resources loenguni tänasest globaalsest
rõivatootmisest. 

Näituse avamine toimub 8. septembril kell 18.00 Narva kunstiresidentuuri esimesel
korrusel, aadressiga Joala 18.
8. septembril viib Tallinnast näituse avamisele eribuss, mis väljub 14.00 Vene
Kultuurikeskuse eest, aadressiga Mere pst 5. Lisainfo ja eelregistreerimine aadressil
koordinaator@fotokuu.ee.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Narva Gate OÜ. Kogu
näituse publikuprogramm saab teoks Briti Nõukogu toetusel.
Maria Kapajeva isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная,
ещё неясная“ jääb Narva kunstiresidentuuris avatuks kuni 8. oktoobrini 2017 (T–P
12–18).
Lisainfo:
Liisa Kaljula
Näituse kuraator
5162688
Maria Kapajeva
www.mariakapajeva.com
Tallinna Fotokuu
www.fotokuu.ee

25.-27. septembrini viib stsenograafia osakonnas magistrikursuse raames läbi meistriklassi ning peab avaliku loengu kostüümikunstnik ja kostüümi-uurija Donatella Barbieri (London College of Fashion/ Victoria& Albert Museum). Kursusel osalevad nii stsenograafia kui ka moeosakonna tudengid.

Donatella Barbieri uurimisobjektiks on kostüümi, keha ja inimeksistentsi omavaheline suhe ehk kehastunud kogemus teatrilaval.

2017. aastal on temalt ilmunud ka Bloomsbury kirjastuse väljaandena raamat

“Costume in Performance: Materiality, Culture and the Body”

Bloomsbury kirjastus tutvustab raamatut järgmiselt:

“This beautifully illustrated book conveys the centrality of costume to live performance. Finding associations between contemporary practices and historical manifestations, costume is explored in six thematic chapters, examining the transformative ritual of costuming; choruses as reflective of society; the grotesque, transgressive costume; the female sublime as emancipation; costume as sculptural art in motion; and the here-and-now as history.
Viewing the material costume as a crucial aspect in the preparation, presentation and reception of live performance, the book brings together costumed performances through history. These range from ancient Greece to modern experimental productions, from medieval theatre to modernist dance, from the ‘fashion plays’ to contemporary Shakespeare, marking developments in both culture and performance.
Revealing the relationship between dress, the body and human existence, and acknowledging a global as well as an Anglo and Eurocentric perspective, this book shows costume’s ability to cross both geographical and disciplinary borders. Through it, we come to question the extent to which the material costume actually co-authors the performance itself, speaking of embodied histories, states of being and never-before imagined futures, which come to life in the temporary space of the performance.”

https://www.bloomsbury.com/uk/costume-in-performance-9781474236881/