AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
07.10.2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Natalja.
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 07 oktoober, 2016
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Natalja.
Postitas Ülle Marks — Püsilink
05.10.2016
Avatud loeng: “ERKIDISAIN — ühe legendi sünd”, lektor graafilise disaini professor Ivar Sakk
Disainiteaduskond
| 2016/17 õppeaastal täitub viiskümmend aastat disainiõppe – Bruno Tombergi juhitud tööstuskunsti kateedri – loomisest Eesti Kunstiakadeemias (toona Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut e. ERKI). Täna on Disainiteaduskonna alla koondunud kaheksa erialaosakonda, 10 bakalaureuse-, 11 magistri- ja 1 doktoriõppekava ning see on Eesti Kunstiakadeemia suurim teaduskond. Selle tähistamiseks on kavas mitmeid sisukaid tegevusi kogu õppeaasta vältel. Esimese avaliku üritusena käivitub 5. oktoobrist koostöös Apollo raamatupoega disainiteemaline loengusari “Disaini 9 nägu, 第十是饥饿.” Loengusarja eesmärk on avada kuulajale disaini varjatumaid ja vähemnähtud palgeid. Loengud kulgevad läbi terve õppeaasta ja toimuvad kord kuus kolmapäeviti Solarise Apollo raamatupoe auditooriumis. Esimene loeng: Loengu teemaks on Kunstiakadeemia disainihariduse üks periood, 1980ndad aastad, mil Bruno Tombergi juhatatud tööstuskunsti kateedri nimeks sai lennukas Erkidisain. Sakk vaatleb seda perioodi läbi isiklike kogemuste ja subjektiivse prisma. |
|
|
| Ivar Sakk (sünd 1962 Kiviõlis) õppis aastatel 1980 -1986 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis ja lõpetas tollase tööstuskunsti kateedri kunstnik-konstruktorina (nii oli diplomi peal kirjas). Pärast lõpetamist töötas vabakutselise graafilise disainerina ning büroodes Graaf, Vaal Disain ja Sakk & Sakk, kuni kutsuti 2003. aastal õppejõuks Kunstiakadeemiasse. Seal on ta ametis praegugi. 2005 kuni 2015 oli ta graafilise disaini osakonna juhataja ja professor, aastast 2012 PhD.
Huvide hulka kuuluvad plakat, tüpograafia ja arhitektuuri ajalugu. Sakk sai 2013. aastal oma tüpoajalugu käsitleva raamatu “Aa kuni Zz” eest olulisel rahvusvahelisel raamatukonkursil “Best Book Design from all over the World” pronksmedali. Tema disainitöid on avaldanud ajakirjad Novum, Graphis, Print ja Communication Arts, tema artikleid disaini kohta Sirp, Eesti Ekspress, Estonian Art, kunst.ee, Typo jt väljaanded Loengutesarja korraldab EKA disainiteaduskond Plakati kujundus: Aimur Takk, juhendajad Uku-Kristjan Küttis, Kristjan Mändmaa Loe veel: https://www.artun.ee/ |
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Avatud loeng: “ERKIDISAIN — ühe legendi sünd”, lektor graafilise disaini professor Ivar Sakk
Kolmapäev 05 oktoober, 2016
Disainiteaduskond
| 2016/17 õppeaastal täitub viiskümmend aastat disainiõppe – Bruno Tombergi juhitud tööstuskunsti kateedri – loomisest Eesti Kunstiakadeemias (toona Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut e. ERKI). Täna on Disainiteaduskonna alla koondunud kaheksa erialaosakonda, 10 bakalaureuse-, 11 magistri- ja 1 doktoriõppekava ning see on Eesti Kunstiakadeemia suurim teaduskond. Selle tähistamiseks on kavas mitmeid sisukaid tegevusi kogu õppeaasta vältel. Esimese avaliku üritusena käivitub 5. oktoobrist koostöös Apollo raamatupoega disainiteemaline loengusari “Disaini 9 nägu, 第十是饥饿.” Loengusarja eesmärk on avada kuulajale disaini varjatumaid ja vähemnähtud palgeid. Loengud kulgevad läbi terve õppeaasta ja toimuvad kord kuus kolmapäeviti Solarise Apollo raamatupoe auditooriumis. Esimene loeng: Loengu teemaks on Kunstiakadeemia disainihariduse üks periood, 1980ndad aastad, mil Bruno Tombergi juhatatud tööstuskunsti kateedri nimeks sai lennukas Erkidisain. Sakk vaatleb seda perioodi läbi isiklike kogemuste ja subjektiivse prisma. |
|
|
| Ivar Sakk (sünd 1962 Kiviõlis) õppis aastatel 1980 -1986 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis ja lõpetas tollase tööstuskunsti kateedri kunstnik-konstruktorina (nii oli diplomi peal kirjas). Pärast lõpetamist töötas vabakutselise graafilise disainerina ning büroodes Graaf, Vaal Disain ja Sakk & Sakk, kuni kutsuti 2003. aastal õppejõuks Kunstiakadeemiasse. Seal on ta ametis praegugi. 2005 kuni 2015 oli ta graafilise disaini osakonna juhataja ja professor, aastast 2012 PhD.
Huvide hulka kuuluvad plakat, tüpograafia ja arhitektuuri ajalugu. Sakk sai 2013. aastal oma tüpoajalugu käsitleva raamatu “Aa kuni Zz” eest olulisel rahvusvahelisel raamatukonkursil “Best Book Design from all over the World” pronksmedali. Tema disainitöid on avaldanud ajakirjad Novum, Graphis, Print ja Communication Arts, tema artikleid disaini kohta Sirp, Eesti Ekspress, Estonian Art, kunst.ee, Typo jt väljaanded Loengutesarja korraldab EKA disainiteaduskond Plakati kujundus: Aimur Takk, juhendajad Uku-Kristjan Küttis, Kristjan Mändmaa Loe veel: https://www.artun.ee/ |
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
05.10.2016
ZACH LIHATSH 5.oktoobril kell 18 ehte-ja sepakunsti erialas
Ehte- ja sepakunst
Kolmapäeval, 5.oktoobril kell 18 esineb ehte-ja sepakunsti erialas loenguga ameerika kunstnik, sepp ja disainer Zach Lihatsh.
Zach Lihatsh viibib Eesti Kunstiakadeemias artist-in-residence programmi raames ning juhendab sepakunsti eriala II ja III kursuse üliõpilasi.
Loeng toimub Estonia pst 7, II korrus ruum 221.
Artist statement:
I strive to explore the tension between industry and the organic. I choose forged steel as my primary method. I do this because forged steel retains an industrial weight as it simultaneously can be made plastic and non linear. Within this merging duality I find a larger narrative. These feelings resonate with my own interests in understanding how we as a people seek to find balance in the world. A balance of our own.
The industrial ruins that dot the American landscape inspire some forms in my work. Other forms are directly related to anatomy and the human body. A recent body of work explores the aesthetic nature of graffiti that dominates these industrial ruins. It is my goal to explore the flux of human impact on the natural world and to comment on our social and physical impact through this exploration.
Zachary Lihatsh is an artist, designer, and blacksmith. Born and raised in New Hampshire, Zach later settled in Arizona where he established his studio. He received his undergraduate degree form Prescott College in northern Arizona and is currently an MFA candidate at Southern Illinois University in Carbondale, Illinois. He has taught blacksmithing at high school and college levels as well as assisting at the Penland School of craft in North Carolina. He has exhibited work nationally and internationally. His Public art commissions can be seen in Tucson, Arizona and at The University of Gothenburg, Sweden.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
ZACH LIHATSH 5.oktoobril kell 18 ehte-ja sepakunsti erialas
Kolmapäev 05 oktoober, 2016
Ehte- ja sepakunst
Kolmapäeval, 5.oktoobril kell 18 esineb ehte-ja sepakunsti erialas loenguga ameerika kunstnik, sepp ja disainer Zach Lihatsh.
Zach Lihatsh viibib Eesti Kunstiakadeemias artist-in-residence programmi raames ning juhendab sepakunsti eriala II ja III kursuse üliõpilasi.
Loeng toimub Estonia pst 7, II korrus ruum 221.
Artist statement:
I strive to explore the tension between industry and the organic. I choose forged steel as my primary method. I do this because forged steel retains an industrial weight as it simultaneously can be made plastic and non linear. Within this merging duality I find a larger narrative. These feelings resonate with my own interests in understanding how we as a people seek to find balance in the world. A balance of our own.
The industrial ruins that dot the American landscape inspire some forms in my work. Other forms are directly related to anatomy and the human body. A recent body of work explores the aesthetic nature of graffiti that dominates these industrial ruins. It is my goal to explore the flux of human impact on the natural world and to comment on our social and physical impact through this exploration.
Zachary Lihatsh is an artist, designer, and blacksmith. Born and raised in New Hampshire, Zach later settled in Arizona where he established his studio. He received his undergraduate degree form Prescott College in northern Arizona and is currently an MFA candidate at Southern Illinois University in Carbondale, Illinois. He has taught blacksmithing at high school and college levels as well as assisting at the Penland School of craft in North Carolina. He has exhibited work nationally and internationally. His Public art commissions can be seen in Tucson, Arizona and at The University of Gothenburg, Sweden.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
04.10.2016
Vestlusõhtu arhitekt emeriitprofessor Veljo Kaasikuga
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Teisipäeval, 4. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos kolmas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Sellel korral on külaliseks Veljo Kaasik, arhitekt ja õppejõud, kes tugevalt suunanud siinse arhitektuurikultuuri arengut. Tegevarhitektina on Kaasik projekteerinud hooneid peamiselt Eesti maapiirkondadesse, kuid ta on osalenud ka linnaehituslike ansamblite planeerimisel ning avaliku ruumi kavandamisel.
Vestlusõhtu avab Veljo Kaasiku lühiloeng, kus ta räägib arhitektuurist oma isikliku kogemuse toel. Milline roll on vastuoludel ja inetusel arhitektuuris? Mis on see argiproosa, millega arhitekt igapäevaselt vastamisi seisab? Millised on huvitava ja kvaliteetse arhitektuuri loomise eeldused? Sõnavõtule järgnevas avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.
Veljo Kaasik (1938) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Pärast ERKI lõpetamist (1964) töötas ta peamiselt maaehitisi kavandavates projekteerimisasutustes (Eesti Maaehitusprojekt, EKE, EKE projekt). 1990. aastal sai Kaasikust toonase Tallinna Kunstiülikooli arhitektuurikateedri juhataja. Taasiseseisvunud Eestis on tema põhitegevuseks olnud õppejõutöö. Samuti on ta kirjutanud linnaehitusteemalisi artikleid. Tema tuntumate ehitiste seas on Tallinna Vabaduse väljak (koostöö Andres Alver, Tiit Trummal, I järk 2009) ning postmodernistlik Venna maja (1975-85). Selle aasta kevadel omistas Vabariigi Valitsus Veljo Kaasikule riikliku kultuuri elutööpreemia.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver ja Kalle Komissarov.
Eesti arhitektid. Veljo Kaasik
4. oktoobril 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja, carldag@arhitektuurimuuseum.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Vestlusõhtu arhitekt emeriitprofessor Veljo Kaasikuga
Teisipäev 04 oktoober, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Teisipäeval, 4. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos kolmas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Sellel korral on külaliseks Veljo Kaasik, arhitekt ja õppejõud, kes tugevalt suunanud siinse arhitektuurikultuuri arengut. Tegevarhitektina on Kaasik projekteerinud hooneid peamiselt Eesti maapiirkondadesse, kuid ta on osalenud ka linnaehituslike ansamblite planeerimisel ning avaliku ruumi kavandamisel.
Vestlusõhtu avab Veljo Kaasiku lühiloeng, kus ta räägib arhitektuurist oma isikliku kogemuse toel. Milline roll on vastuoludel ja inetusel arhitektuuris? Mis on see argiproosa, millega arhitekt igapäevaselt vastamisi seisab? Millised on huvitava ja kvaliteetse arhitektuuri loomise eeldused? Sõnavõtule järgnevas avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.
Veljo Kaasik (1938) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Pärast ERKI lõpetamist (1964) töötas ta peamiselt maaehitisi kavandavates projekteerimisasutustes (Eesti Maaehitusprojekt, EKE, EKE projekt). 1990. aastal sai Kaasikust toonase Tallinna Kunstiülikooli arhitektuurikateedri juhataja. Taasiseseisvunud Eestis on tema põhitegevuseks olnud õppejõutöö. Samuti on ta kirjutanud linnaehitusteemalisi artikleid. Tema tuntumate ehitiste seas on Tallinna Vabaduse väljak (koostöö Andres Alver, Tiit Trummal, I järk 2009) ning postmodernistlik Venna maja (1975-85). Selle aasta kevadel omistas Vabariigi Valitsus Veljo Kaasikule riikliku kultuuri elutööpreemia.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver ja Kalle Komissarov.
Eesti arhitektid. Veljo Kaasik
4. oktoobril 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja, carldag@arhitektuurimuuseum.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
06.10.2016
Avatud loeng: Lina Ghotmeh / DGT Architects, 6. oktoobril kl 18
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
ERMi uue hoone arhitekt Lina Ghotmeh räägib Tallinnas oma loo rahvusmuuseumi sünnist
Järgmisel neljapäeval, 6. oktoobril esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames viimased kümme aastat ERMi ehitamist vedanud Liibanoni arhitekt Lina Ghotmeh, kes on üks kolmest ERMi uue hoone arhitektidest. Ghotmeh räägib kuulajatele oma loo ERMi majast – algkonseptist valmimiseni, kui palju on muutunud 10 aastaga ning mida tähendab Eesti Rahva Muuseum tema jaoks. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised. Loeng algusega kell 18:00 toimub Kanuti Gildi SAALis.
Lina Ghotmeh on Beirutis ja Pariisis õppinud arhitekt, kes on lisaks nimetatud linnadele töötanud Londonis ning teinud enne oma arhitektuuribüroo rajamist koostööd Ateliers Jean Nouveliga. Pärast ERMi rahvusvahelise arhitektuurikonkursil esimese koha võitmist asutas Ghotmeh koos Dan Dorelli and Tsuyoshi Tanega Pariisis büroo DGT / Architects.
Ghotmehi inspireerib arhitektina multidistsiplinaarsus ja teaduspõhisus. Ta on juba võitnud mitmeid auhindu, ning valitud European Architects Review poolt 2010. aastal kümnendi kümne visioonikaima arhitekti sekka. Ka Ghotmehi ning tema DGT / Architects partnerite poolt kavandatud suurprojekt ERM on juba enne avamist võitnud vaid iga kahe aasta tagant välja antava Grand Prix AFEX auhinna, millega pärjatakse prantsuse arhitektide silmapaistvaid tulemusi välismaal.
Lisaks on Ghotmeh andnud loenguid arhitektuuri École Spéciale d’Architecture’is (2008-2015), juhendanud töötubasid ning hinnanud võistlusi mitmetes arhitektuurikoolides ja -institutsioonides, sh Parsons School of Design (Pariis), the Rhode Island School of Design, RISD (Providence), the Royal Academy of Arts (London) and Columbia University (New York).
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning need on tasuta. Täpsem info: www.avatudloengud.ee.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
Anna oma tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/1240960255955870/
Lisainfo:
Pille Epner
pille.epner@artun.ee
+372 555 42824
Postitas Pille Epner — Püsilink
Avatud loeng: Lina Ghotmeh / DGT Architects, 6. oktoobril kl 18
Neljapäev 06 oktoober, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
ERMi uue hoone arhitekt Lina Ghotmeh räägib Tallinnas oma loo rahvusmuuseumi sünnist
Järgmisel neljapäeval, 6. oktoobril esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames viimased kümme aastat ERMi ehitamist vedanud Liibanoni arhitekt Lina Ghotmeh, kes on üks kolmest ERMi uue hoone arhitektidest. Ghotmeh räägib kuulajatele oma loo ERMi majast – algkonseptist valmimiseni, kui palju on muutunud 10 aastaga ning mida tähendab Eesti Rahva Muuseum tema jaoks. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised. Loeng algusega kell 18:00 toimub Kanuti Gildi SAALis.
Lina Ghotmeh on Beirutis ja Pariisis õppinud arhitekt, kes on lisaks nimetatud linnadele töötanud Londonis ning teinud enne oma arhitektuuribüroo rajamist koostööd Ateliers Jean Nouveliga. Pärast ERMi rahvusvahelise arhitektuurikonkursil esimese koha võitmist asutas Ghotmeh koos Dan Dorelli and Tsuyoshi Tanega Pariisis büroo DGT / Architects.
Ghotmehi inspireerib arhitektina multidistsiplinaarsus ja teaduspõhisus. Ta on juba võitnud mitmeid auhindu, ning valitud European Architects Review poolt 2010. aastal kümnendi kümne visioonikaima arhitekti sekka. Ka Ghotmehi ning tema DGT / Architects partnerite poolt kavandatud suurprojekt ERM on juba enne avamist võitnud vaid iga kahe aasta tagant välja antava Grand Prix AFEX auhinna, millega pärjatakse prantsuse arhitektide silmapaistvaid tulemusi välismaal.
Lisaks on Ghotmeh andnud loenguid arhitektuuri École Spéciale d’Architecture’is (2008-2015), juhendanud töötubasid ning hinnanud võistlusi mitmetes arhitektuurikoolides ja -institutsioonides, sh Parsons School of Design (Pariis), the Rhode Island School of Design, RISD (Providence), the Royal Academy of Arts (London) and Columbia University (New York).
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning need on tasuta. Täpsem info: www.avatudloengud.ee.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
Anna oma tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/1240960255955870/
Lisainfo:
Pille Epner
pille.epner@artun.ee
+372 555 42824
Postitas Pille Epner — Püsilink
30.09.2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Kai.
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 30 september, 2016
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Kai.
Postitas Ülle Marks — Püsilink
27.09.2016 — 27.10.2016
Kadri Mälk. Testament 28.09.-27.10.2016
Ehte- ja sepakunst
Kadri Mälk. Testament
28.09.-27.10.2016
Niguliste muuseum
Alates kolmapäevast, 28. septembrist on Niguliste muuseumis avatud Eesti ehtekunsti suurkuju, Eesti Kunstiakadeemia professor Kadri Mälgu tööde näitus Kadri Mälk. Testament.
Nõtke ja peen, samas metsik ja iseseisev, on professor Kadri Mälgu, rahvusvaheliselt tuntud eesti ehtekoolkonna looja ja selle hinnatuima esindaja looming. Talle piisab täiesti ehtest kui ehtest, ta ei kipu välja selle intiimsusest, selle väärisobjektilisusest ja ihulähedusest. Kõik, mida võiks nimetada traditsiooniks, aitab tal oskuslikult ohjata kontrollimatut pulbitsevat jõudu, meeleheitlikku kirge ja elutahet kõiges oma leppimises ja leppimatuses, allumises ja allumatuses ühtaegu.
Kadri Mälgu töid on muuhulgas omandanud Victoria ja Alberti Muuseum Londonis, Alice ja Louis Koch Sammlung Zürichis, Riiklik Ermitaaži Kunstimuuseum Peterburis, muuseumid Moskvas, Hamburgis, Berliinis, NY-s, LACMA Los Angeleses, Espace Solidor Cagnes-sur-Mer´is Prantsusmaal ja arvukad erakogud.
Kadri Mälgu viimaste aastate ehteloomingut saab näha 27. septembrist 27. oktoobrini Tallinnas Niguliste muuseumis ja Portreegaleriis, viimases on kõrvuti kunstniku enda ehetega eksponeeritud ka tema joonistusi ja valik 1997.aastal alguse saanud ehtekollektsioonist.
Näitusega paralleelselt ilmuva samanimelise raamatu kaaskirjastaja on Arnoldsche Art Publishers.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kadri Mälk. Testament 28.09.-27.10.2016
Teisipäev 27 september, 2016 — Neljapäev 27 oktoober, 2016
Ehte- ja sepakunst
Kadri Mälk. Testament
28.09.-27.10.2016
Niguliste muuseum
Alates kolmapäevast, 28. septembrist on Niguliste muuseumis avatud Eesti ehtekunsti suurkuju, Eesti Kunstiakadeemia professor Kadri Mälgu tööde näitus Kadri Mälk. Testament.
Nõtke ja peen, samas metsik ja iseseisev, on professor Kadri Mälgu, rahvusvaheliselt tuntud eesti ehtekoolkonna looja ja selle hinnatuima esindaja looming. Talle piisab täiesti ehtest kui ehtest, ta ei kipu välja selle intiimsusest, selle väärisobjektilisusest ja ihulähedusest. Kõik, mida võiks nimetada traditsiooniks, aitab tal oskuslikult ohjata kontrollimatut pulbitsevat jõudu, meeleheitlikku kirge ja elutahet kõiges oma leppimises ja leppimatuses, allumises ja allumatuses ühtaegu.
Kadri Mälgu töid on muuhulgas omandanud Victoria ja Alberti Muuseum Londonis, Alice ja Louis Koch Sammlung Zürichis, Riiklik Ermitaaži Kunstimuuseum Peterburis, muuseumid Moskvas, Hamburgis, Berliinis, NY-s, LACMA Los Angeleses, Espace Solidor Cagnes-sur-Mer´is Prantsusmaal ja arvukad erakogud.
Kadri Mälgu viimaste aastate ehteloomingut saab näha 27. septembrist 27. oktoobrini Tallinnas Niguliste muuseumis ja Portreegaleriis, viimases on kõrvuti kunstniku enda ehetega eksponeeritud ka tema joonistusi ja valik 1997.aastal alguse saanud ehtekollektsioonist.
Näitusega paralleelselt ilmuva samanimelise raamatu kaaskirjastaja on Arnoldsche Art Publishers.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
12.10.2016 — 13.10.2016
Rahvusvaheline konverents Muinsuskaitse seadused omas ajas. õIGUSE JA VÄÄRTUSE VAHEKORD.
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Tänavu on kahe olulise muinsuskaitselise regulatsiooni kehtestamise juubeliaasta. 350 aastat tagasi, 1666. aastal kinnitas Rootsi kuningas Karl XI
muinsuskaitse seaduse ja 50 aastat tagasi, 1966. aastal kehtestati Tallinna vanalinna kaitsetsoon. Rootsi kuninga seaduse rakendamisest Eestis on vähe
teada, küll aga on see alus muinsuskaitse korraldusele Põhjamaades. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala on aga käega katsutav tähis Eesti muinsuskaitse
korralduses ja väärtushinnangute kujunemises. Mõlemad tekstid on oluliselt mõjutanud õigusruumi ja nende valguses on hea käsitleda erinevaid konflikte
õiguse ja väärtuse vahel erinevais maailma paikades.
Konverentsil esinevad lisaks Eesti ettekandjatele ka peamiselt muinsuskaitsega tegelevad juristid ICOMOSi muinsuskaitse administreerimise, seadusandluse ja rahastamise teaduskomiteest, ICLAFI ja Põhja- ja Baltimaade muinsuskaitsjad.
Lisaks sellele tähistab muinsuskaitseala aastapäeva rahvusringhääling teemaõhtuga 16. oktoobril ETV2s.
Konverentsi ajakava leiab siit
Konverentsi toetab Eesti Kunstiakadeemia
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Rahvusvaheline konverents Muinsuskaitse seadused omas ajas. õIGUSE JA VÄÄRTUSE VAHEKORD.
Kolmapäev 12 oktoober, 2016 — Neljapäev 13 oktoober, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Tänavu on kahe olulise muinsuskaitselise regulatsiooni kehtestamise juubeliaasta. 350 aastat tagasi, 1666. aastal kinnitas Rootsi kuningas Karl XI
muinsuskaitse seaduse ja 50 aastat tagasi, 1966. aastal kehtestati Tallinna vanalinna kaitsetsoon. Rootsi kuninga seaduse rakendamisest Eestis on vähe
teada, küll aga on see alus muinsuskaitse korraldusele Põhjamaades. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala on aga käega katsutav tähis Eesti muinsuskaitse
korralduses ja väärtushinnangute kujunemises. Mõlemad tekstid on oluliselt mõjutanud õigusruumi ja nende valguses on hea käsitleda erinevaid konflikte
õiguse ja väärtuse vahel erinevais maailma paikades.
Konverentsil esinevad lisaks Eesti ettekandjatele ka peamiselt muinsuskaitsega tegelevad juristid ICOMOSi muinsuskaitse administreerimise, seadusandluse ja rahastamise teaduskomiteest, ICLAFI ja Põhja- ja Baltimaade muinsuskaitsjad.
Lisaks sellele tähistab muinsuskaitseala aastapäeva rahvusringhääling teemaõhtuga 16. oktoobril ETV2s.
Konverentsi ajakava leiab siit
Konverentsi toetab Eesti Kunstiakadeemia
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
30.09.2016
Briti kunstniku Laura Buckley avatud loeng / Public talk by British artist Laura Buckley 30.09.2016 kell 16, EKA Vabade kunstide teaduskond/30 September 2016 at 4 pm
Vabade kunstide teaduskond
Briti kunstniku Laura Buckley avatud loeng
30.09.2016 kell 16, EKA Vabade kunstide teaduskond, Lembitu 10B, ruum 136
Reedel, 30. septembril kell 16 räägib oma töödest Briti kunstnik Laura Buckley.
Laura Buckley on Kumu kunstifilmide festivali KuFF peakülaline, tema tööd „The Magic Know-How“ (2013, 9’22’’) saab näha KuFFi avaseansil „Moving Pictures: Artist’s Films from the Film London Jarman Award“
29. septembril 2016 kell 19.00 Kumu auditooriumis.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Briti kunstniku Laura Buckley avatud loeng / Public talk by British artist Laura Buckley 30.09.2016 kell 16, EKA Vabade kunstide teaduskond/30 September 2016 at 4 pm
Reede 30 september, 2016
Vabade kunstide teaduskond
Briti kunstniku Laura Buckley avatud loeng
30.09.2016 kell 16, EKA Vabade kunstide teaduskond, Lembitu 10B, ruum 136
Reedel, 30. septembril kell 16 räägib oma töödest Briti kunstnik Laura Buckley.
Laura Buckley on Kumu kunstifilmide festivali KuFF peakülaline, tema tööd „The Magic Know-How“ (2013, 9’22’’) saab näha KuFFi avaseansil „Moving Pictures: Artist’s Films from the Film London Jarman Award“
29. septembril 2016 kell 19.00 Kumu auditooriumis.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
10.09.2016 — 27.11.2016
Arhitektuurifoto võistlus
Eesti Arhitektuurimuuseumil on käimas arhitektuurifoto võistlus, mille peamiseks eesmärgiks on arhitektuurifoto kui spetsiifilise fotožanri elavdamine. Professionaalsetele fotograafidele ja tõsimeelsetele asjaarmastajatele suunatud võistluse teemaks on arhitektuur ja ehitatud keskkond Eestis.
Võistlus koosneb kahest teemaplokist ning esitamisele kuuluvad kahest kuni neljast fotost koosnevad seeriad. Esimese ploki teemaks on klassikaline portreteeriv arhitektuurifoto, mis dokumenteerib objektiivselt Teise maailmasõja järgselt rajatud ja Eestis asuvat arhitektuuriteost või linnaruumi. Teises plokis saab aga kohalikule arhitektuuripärandile läheneda täiesti vabalt, ainsaks piiriks pildistaja fantaasia. Teine plokk on ühtlasi ajaliselt määratlemata.
Kummagi teemaploki peaauhinnaks on 1000 €.
Viimane muuseumi korraldatud arhitektuurifoto võistlus toimus 15 aastat tagasi, 2001. aastal. Toonane võistlus koosnes samuti kahest teemaplokist: arhitektuur enne ja pärast 1990. aastat. Ajaloolise arhitektuuri kategoorias võitis rootslane Michael Perlmutter seeriaga Tallinna Liiva kabeli interjöörist, uuema arhitektuuri kategoorias läks võit jagamisele Arne Maasiku Tallinna botaanikaaia palmimaja ning Peeter Sirge Coca-Cola Plaza kinohoone seeriate vahel.
Käesoleva võistlusega loodab Eesti Arhitektuurimuuseum panna aluse arhitektuurifoto võistluse traditsioonile ning ühtlasi avastada fotograafe, kellega edaspidi koostööd teha. Fotode esitamise tähtaeg on 27. november 2016. Näitus võidutöödest ja ülejäänud fotode paremikust avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis 2017. aasta kevadel.
Jooksvat infot võistluse kohta saab võistluse kodulehel.
Võistluse täpsemad tingimused saab alla laadida siit.
Täpsustavad küsimused võistluse reeglite kohta palume esitada info@arhitektuurimuuseum.ee
Lisainfo:
Jarmo Kauge, võistluse korraldaja
jarmo@arhitektuurimuuseum.ee
Tel 625 7002
Võistlust toetab Eesti Kultuurkapital.
Foto: Kiviõli põlevkivivabrik, 1930. aastate lõpp.
Raamatust “20. aastat Eesti Vabariiki”
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Arhitektuurifoto võistlus
Laupäev 10 september, 2016 — Pühapäev 27 november, 2016
Eesti Arhitektuurimuuseumil on käimas arhitektuurifoto võistlus, mille peamiseks eesmärgiks on arhitektuurifoto kui spetsiifilise fotožanri elavdamine. Professionaalsetele fotograafidele ja tõsimeelsetele asjaarmastajatele suunatud võistluse teemaks on arhitektuur ja ehitatud keskkond Eestis.
Võistlus koosneb kahest teemaplokist ning esitamisele kuuluvad kahest kuni neljast fotost koosnevad seeriad. Esimese ploki teemaks on klassikaline portreteeriv arhitektuurifoto, mis dokumenteerib objektiivselt Teise maailmasõja järgselt rajatud ja Eestis asuvat arhitektuuriteost või linnaruumi. Teises plokis saab aga kohalikule arhitektuuripärandile läheneda täiesti vabalt, ainsaks piiriks pildistaja fantaasia. Teine plokk on ühtlasi ajaliselt määratlemata.
Kummagi teemaploki peaauhinnaks on 1000 €.
Viimane muuseumi korraldatud arhitektuurifoto võistlus toimus 15 aastat tagasi, 2001. aastal. Toonane võistlus koosnes samuti kahest teemaplokist: arhitektuur enne ja pärast 1990. aastat. Ajaloolise arhitektuuri kategoorias võitis rootslane Michael Perlmutter seeriaga Tallinna Liiva kabeli interjöörist, uuema arhitektuuri kategoorias läks võit jagamisele Arne Maasiku Tallinna botaanikaaia palmimaja ning Peeter Sirge Coca-Cola Plaza kinohoone seeriate vahel.
Käesoleva võistlusega loodab Eesti Arhitektuurimuuseum panna aluse arhitektuurifoto võistluse traditsioonile ning ühtlasi avastada fotograafe, kellega edaspidi koostööd teha. Fotode esitamise tähtaeg on 27. november 2016. Näitus võidutöödest ja ülejäänud fotode paremikust avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis 2017. aasta kevadel.
Jooksvat infot võistluse kohta saab võistluse kodulehel.
Võistluse täpsemad tingimused saab alla laadida siit.
Täpsustavad küsimused võistluse reeglite kohta palume esitada info@arhitektuurimuuseum.ee
Lisainfo:
Jarmo Kauge, võistluse korraldaja
jarmo@arhitektuurimuuseum.ee
Tel 625 7002
Võistlust toetab Eesti Kultuurkapital.
Foto: Kiviõli põlevkivivabrik, 1930. aastate lõpp.
Raamatust “20. aastat Eesti Vabariiki”
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink