AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
EKA MUINSUSKAITSE JA KONSERVEERIMISE OSAKONNA DOKTORANT KAAREL TRUU ON EESTI TEADUSTE AKADEEMIA KONKURSI “TEADUS 3 MINUTIGA” FINALIST!
23.09.2016
EKA MUINSUSKAITSE JA KONSERVEERIMISE OSAKONNA DOKTORANT KAAREL TRUU ON EESTI TEADUSTE AKADEEMIA KONKURSI “TEADUS 3 MINUTIGA” FINALIST!
Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud kolme minuti pikkuste loengute konkurss kulmineerus 23.septembri õhtul toimunud galaõhtuga. Eelkonkursside sõelale jäänud 17 noorteadlase seas oli ka EKA muinsuskaitse ja konseerveerimise eriala doktorant Kaarel Truu (loeng “Tallinna keskaja taaskasutus”), kelle uurimisteemaks on nõukogudeaegsed restaureerimistööd Tallinna vanalinnas. Kolme minuti jooksul tuli noorteadlastel avada oma teadusvaldkonna suured sihid ja mahutada sellesse oma teadustöö kvintessents. Galaõhtust tegi otseülekande veebis ka ERR Novaator.
Konkursi sügavam mõte on teaduse populariseerimise õppimine ja harjutamine. Tartus ja Tallinnas peetud loengutel ja praktiliste harjutuste raames arutati noorteadlastega teaduskommunikatsiooni tähendust kaasaegses ühiskonnas ning otsiti viise, kuidas viia teadlase sõnum kuulaja-vaatajani.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
EKA MUINSUSKAITSE JA KONSERVEERIMISE OSAKONNA DOKTORANT KAAREL TRUU ON EESTI TEADUSTE AKADEEMIA KONKURSI “TEADUS 3 MINUTIGA” FINALIST!
Reede 23 september, 2016
Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud kolme minuti pikkuste loengute konkurss kulmineerus 23.septembri õhtul toimunud galaõhtuga. Eelkonkursside sõelale jäänud 17 noorteadlase seas oli ka EKA muinsuskaitse ja konseerveerimise eriala doktorant Kaarel Truu (loeng “Tallinna keskaja taaskasutus”), kelle uurimisteemaks on nõukogudeaegsed restaureerimistööd Tallinna vanalinnas. Kolme minuti jooksul tuli noorteadlastel avada oma teadusvaldkonna suured sihid ja mahutada sellesse oma teadustöö kvintessents. Galaõhtust tegi otseülekande veebis ka ERR Novaator.
Konkursi sügavam mõte on teaduse populariseerimise õppimine ja harjutamine. Tartus ja Tallinnas peetud loengutel ja praktiliste harjutuste raames arutati noorteadlastega teaduskommunikatsiooni tähendust kaasaegses ühiskonnas ning otsiti viise, kuidas viia teadlase sõnum kuulaja-vaatajani.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
24.10.2016 — 28.10.2016
PIIRISSAARE PALVELA PÕLENGUS KANNATADA SAANUD KUNSTIMÄLESTISTE KONSERVEERIMISE TÖÖTUBA
Kunstikultuuri teaduskond
Taas toimus konservaatoritele midagi erialaselt erakordset: 24.-28.oktoobrini leidis Eesti Vabaõhumuuseumis aset Piirissaare palvemaja põlengus kannatada saanud kunstiväärtuste “ühiskonserveerimine”. Olukorra kaardistamiseks ja avariitöödeks viidi Eesti Kunstiakadeemia kaasabil läbi põnev ja suurt erialast väljakutset pakkuv seminar-töötuba. Päästeaktsioonis oli osalemas muljetavaldav ring professionaalseid konservaatoreid, kelle käe all avanes suurepärane võimalus kogemusi omandada ka meie tudengitel.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
PIIRISSAARE PALVELA PÕLENGUS KANNATADA SAANUD KUNSTIMÄLESTISTE KONSERVEERIMISE TÖÖTUBA
Esmaspäev 24 oktoober, 2016 — Reede 28 oktoober, 2016
Kunstikultuuri teaduskond
Taas toimus konservaatoritele midagi erialaselt erakordset: 24.-28.oktoobrini leidis Eesti Vabaõhumuuseumis aset Piirissaare palvemaja põlengus kannatada saanud kunstiväärtuste “ühiskonserveerimine”. Olukorra kaardistamiseks ja avariitöödeks viidi Eesti Kunstiakadeemia kaasabil läbi põnev ja suurt erialast väljakutset pakkuv seminar-töötuba. Päästeaktsioonis oli osalemas muljetavaldav ring professionaalseid konservaatoreid, kelle käe all avanes suurepärane võimalus kogemusi omandada ka meie tudengitel.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
21.09.2016 — 17.10.2016
Kas teadsite, et Eesti Rahvuskultuuri Fondi all on mitmeid EKA allfonde, kust saavad stipendiume taotleda Kunstiakadeemia tudengid, õppejõud ja vilistlased!? Taotlusvoor kestab 17. oktoobrini!
|
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kas teadsite, et Eesti Rahvuskultuuri Fondi all on mitmeid EKA allfonde, kust saavad stipendiume taotleda Kunstiakadeemia tudengid, õppejõud ja vilistlased!? Taotlusvoor kestab 17. oktoobrini!
Kolmapäev 21 september, 2016 — Esmaspäev 17 oktoober, 2016
|
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
23.09.2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Mihkel.
vt ka meie tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 23 september, 2016
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Mihkel.
vt ka meie tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
15.09.2016 — 18.09.2016
Kirjastus Lugemik esitleb raamatumessil New York Art Book Fair mitmeid Kunstiakadeemiaga seotud kunstnike teoseid
15.–18. septembril 2016 osaleb kunstiraamatute kirjastus Lugemik neljandat korda raamatumessil New York Art Book Fair, kus näitab sel aastal kokku 27 erinevat teost.
New Yorgis tuleb esmaesitlusele kolm uut Lugemiku väljaannet:
Alice Kase esimene monograafia, mis koondab Kase kui noorema põlvkonna ühe isikupäraseima maalikunstiku maale, joonistusi ja teoste visandeid aastatest 1998–2016. Raamatu on koostöös kunstnikuga koostanud Mikk Heinsoo ja Indrek Sirkel (EKA), raamatu on kujundanud Mikk Heinsoo.
Mikko Rikala kunstnikuraamat “Towards Nothing” käsitleb tajumise subjektiivsust ning aja möödumist ja selle ilmingute vältimatust. Graafiline disainer Tuomas Kortteinen on raamatu kujunduses samuti rõhutanud teatavat haprust ning objektide kaduvat olemust. Raamatusse on kirjutanud teksti kirjanik Harri Salmenniemi.
Samuti on Lugemikul äärmiselt hea meel esitleda oma esimest koostööprojekti kirjastusega Knock! Knock! Books ning kaaskirjastada nende esimene raamat “Knock! Knock! Books. Notes, Memories and Fictional Accounts of the Published Works”.
K!K!B on kirjastus, mis annab välja kultuuriteoreetilisi tekste. Seni on ilmunud muuhulgas Taani misjonäri Christian Harald Nielseni päevaraamat tema aastatepikkuseks veninud külaskäigust nasakkide juurde Gröönimaal ning kõik kaheksa numbrit saksakeelset avangardset sisearhitektuuriajakirjast Der Inneraum des Abendlandes. Kirjastuse Knock! Knock! Books asutajad ning ka uue raamatu autorid ja kujundajad on Else Lagerspetz ja Loore Sundja, kes moodustasid kirjastuse oma graafilise disaini õpingute ajal Eesti Kunstiakadeemias ja asutasid projekti ülikooli lõputööna.
Knock! Knock! Books’i raamatu esitlus toimus 17. septembril, kohal olid autorid Else Lagerspetz ja Loore Sundja.
Lisaks esmaesitlustele sai sel messil Põhja-Ameerika publik tutvuda ka teiste käesoleval aastal ilmunud uute trükistega: Eesti Arhitektuurimuuseumiga koostöös väljaantud Salto arhitektide & Neeme Külma raamat “Face-to-Face: The Story of the Baltic Exchange”, Marge Monko trükis “Don’t Wind It Up, Turn It On” ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga koostöös kirjastatud Ott Metusala Estoplasti toodangut käsitlev teos “Nobody Expected There Would Be Much Discussion About It”.
Eelnevalt ilmunud trükistest olid messil esindatud väljaanded järgnevatelt autoritelt: Dénes Farkas, Laura Kuusk, Tõnis Saadoja, Tuukka Kaila, LeRoy Stevens, Mari Laanemets, Marge Monko, Kadri Noormets, Johan Tali, Johanna Jõekalda, Siim Tuksam, Anna-Stina Treumund, Jaanus Samma, Flo Kasearu, Mark Raidpere, Merike Estna, Marko Mäetamm, Anu Vahtra, Kristi Kongi, Ott Metusala, Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Neeme Külm.
Üheteistkümnendat korda toimuv NY Art Book Fair on maailma suurim kunstiraamatute mess, kus sel korral osaleb rohkem kui 350 väikekirjastust, raamatupoodi, antikvariaati ning kunstnikku 29 riigist üle maailma. Eelmisel aastal külastas messi kolme päeva jooksul rohkem kui 35 000 inimest. Messi korraldab New Yorgis asuv legendaarne Printed Matter – 1978. aastal loodud ja nüüdseks maailma suurim kunstnikuraamatutega tegelev mittetulunduslik organisatsioon.
Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik Anu Vahtra. 2015 aastal liitus Lugemikuga kunstnik ja kuraator Laura Toots. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik tänaseks välja andnud üle 50 trükise. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kahesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid.
Kirjastust Lugemik toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Euroopa Regionaalarengu Fond.
NY Art Book Fair
15.–18. september 2016
Avamine: 15. september
Lugemiku laud: N29
MoMA PS1
22-25 Jackson Ave.
Long Island City
NY 11101
Pressiteate koostas:
Kirjastus Lugemik
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kirjastus Lugemik esitleb raamatumessil New York Art Book Fair mitmeid Kunstiakadeemiaga seotud kunstnike teoseid
Neljapäev 15 september, 2016 — Pühapäev 18 september, 2016
15.–18. septembril 2016 osaleb kunstiraamatute kirjastus Lugemik neljandat korda raamatumessil New York Art Book Fair, kus näitab sel aastal kokku 27 erinevat teost.
New Yorgis tuleb esmaesitlusele kolm uut Lugemiku väljaannet:
Alice Kase esimene monograafia, mis koondab Kase kui noorema põlvkonna ühe isikupäraseima maalikunstiku maale, joonistusi ja teoste visandeid aastatest 1998–2016. Raamatu on koostöös kunstnikuga koostanud Mikk Heinsoo ja Indrek Sirkel (EKA), raamatu on kujundanud Mikk Heinsoo.
Mikko Rikala kunstnikuraamat “Towards Nothing” käsitleb tajumise subjektiivsust ning aja möödumist ja selle ilmingute vältimatust. Graafiline disainer Tuomas Kortteinen on raamatu kujunduses samuti rõhutanud teatavat haprust ning objektide kaduvat olemust. Raamatusse on kirjutanud teksti kirjanik Harri Salmenniemi.
Samuti on Lugemikul äärmiselt hea meel esitleda oma esimest koostööprojekti kirjastusega Knock! Knock! Books ning kaaskirjastada nende esimene raamat “Knock! Knock! Books. Notes, Memories and Fictional Accounts of the Published Works”.
K!K!B on kirjastus, mis annab välja kultuuriteoreetilisi tekste. Seni on ilmunud muuhulgas Taani misjonäri Christian Harald Nielseni päevaraamat tema aastatepikkuseks veninud külaskäigust nasakkide juurde Gröönimaal ning kõik kaheksa numbrit saksakeelset avangardset sisearhitektuuriajakirjast Der Inneraum des Abendlandes. Kirjastuse Knock! Knock! Books asutajad ning ka uue raamatu autorid ja kujundajad on Else Lagerspetz ja Loore Sundja, kes moodustasid kirjastuse oma graafilise disaini õpingute ajal Eesti Kunstiakadeemias ja asutasid projekti ülikooli lõputööna.
Knock! Knock! Books’i raamatu esitlus toimus 17. septembril, kohal olid autorid Else Lagerspetz ja Loore Sundja.
Lisaks esmaesitlustele sai sel messil Põhja-Ameerika publik tutvuda ka teiste käesoleval aastal ilmunud uute trükistega: Eesti Arhitektuurimuuseumiga koostöös väljaantud Salto arhitektide & Neeme Külma raamat “Face-to-Face: The Story of the Baltic Exchange”, Marge Monko trükis “Don’t Wind It Up, Turn It On” ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga koostöös kirjastatud Ott Metusala Estoplasti toodangut käsitlev teos “Nobody Expected There Would Be Much Discussion About It”.
Eelnevalt ilmunud trükistest olid messil esindatud väljaanded järgnevatelt autoritelt: Dénes Farkas, Laura Kuusk, Tõnis Saadoja, Tuukka Kaila, LeRoy Stevens, Mari Laanemets, Marge Monko, Kadri Noormets, Johan Tali, Johanna Jõekalda, Siim Tuksam, Anna-Stina Treumund, Jaanus Samma, Flo Kasearu, Mark Raidpere, Merike Estna, Marko Mäetamm, Anu Vahtra, Kristi Kongi, Ott Metusala, Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Neeme Külm.
Üheteistkümnendat korda toimuv NY Art Book Fair on maailma suurim kunstiraamatute mess, kus sel korral osaleb rohkem kui 350 väikekirjastust, raamatupoodi, antikvariaati ning kunstnikku 29 riigist üle maailma. Eelmisel aastal külastas messi kolme päeva jooksul rohkem kui 35 000 inimest. Messi korraldab New Yorgis asuv legendaarne Printed Matter – 1978. aastal loodud ja nüüdseks maailma suurim kunstnikuraamatutega tegelev mittetulunduslik organisatsioon.
Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik Anu Vahtra. 2015 aastal liitus Lugemikuga kunstnik ja kuraator Laura Toots. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik tänaseks välja andnud üle 50 trükise. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kahesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid.
Kirjastust Lugemik toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Euroopa Regionaalarengu Fond.
NY Art Book Fair
15.–18. september 2016
Avamine: 15. september
Lugemiku laud: N29
MoMA PS1
22-25 Jackson Ave.
Long Island City
NY 11101
Pressiteate koostas:
Kirjastus Lugemik
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
29.09.2016 — 01.01.2017
Näitus „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“
Näitus „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“
Eksponeerimisel:
Anna von Maydell / Atelier für Kunstgewerbe, A.M. Lutheri mööblivabrik, J. Lorupi klaasivabrik, E. Taska töökoda, Tarbeklaas, Standard, Estoplast, Kunst ja Kodu, Tallinna Ehituskeraamikatehas, Kunstitoodete Kombinaat, Punane Ret, Salvo, Ruum ja Vorm, Martin Pärn, Tarmo Luisk, Veiko Liis, Jaanus Orgusaar, Kärt Ojavee, Raili Keiv, Keha3, HUUM, Iseasi, Scheckmann, Kärt Põldmann, Marit Ilison, Warm North, Johanna Tammsalu, Monika Järg, Anton Koovit, Kelpman Textile jt.
Kuraator: Kai Lobjakas, Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseum
Alates 29. septembrist avatakse Tartmusis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis koostatud Eesti disaini ajalugu esitlev ülevaatenäitus, mis keskendub olulisematele nähtustele ja suundumustele Eesti disainimaastikul. Tartmusis on see esimene laiem disainivaldkonda tutvustav näitus. Näitus jääb avatuks 1. jaanuarini 2017.
Eesti disain on mitmetahuline ja –kihiline nähtus, millele on viimase paari aastakümne vältel pööratud üha rohkem tähelepanu. Nagu iga pika ajalooga mõiste või nähtus defineeritakse aja jooksul ümber, peegeldades valitsevaid suhtumisi, nii on ka disainiga. Mida rohkem tähendusi on sellele omandatud, seda raskemini mõistetavamaks on see muutunud ja mitmed uued tõlgendused ei pruugi vanadega enam ühilduda. Nii võib disain tähendada ühele inimesele spetsiifilist tehnilist detaili, teisele hinnalist tooli, kolmandale elumuutvat innovatsiooni. See tõstatab omakorda küsimuse: kas disain on asi või teenus, nähtav või nähtamatu, toode, unikaalne ese või nähtus? Pidevas muutumises on olnud ka disaini geograafilised ja ajalised piirid, mida on tõmmatud nii inimtegevuse algusesse, 18. sajandi lõpu industrialiseerimise või teise maailmasõjajärgsesse aega. Disaini on sageli käsitletud elumuutva distsipliinina, mis toimis ammu enne selle nimetamist disainiks. Nende paljude tähenduste üheks ühendavaks jooneks on näha disainis muutuste vahendit, kas grupi või ühe inimese elus, selle muutmist lihtsamaks, turvalisemaks või õnnelikumaks.
Ehkki eestlastel on olnud võimalus osaleda mitmete elumuutvate disainilahenduste loomisel – nagu spioonikaamera Minox või kommunikatsiooniplatvorm Skype – on siinne disain ajalooliselt olnud seotud eelkõige kergetööstuse ja argikeskkonnaga.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on ligi 15 aasta vältel tegeletud kohaliku disainimaastiku kaardistamise ja kontekstualiseerimisega, tuues käibele uut informatsiooni ja aidates seeläbi ka kohaliku kultuuripärandi kontseptsiooni laiendamisele keskendudes nii ajaloole kui tänapäevale, millele näitus ka toetub.
Käesoleva näituse eesmärk on aidata teadvustada kohalikku disainimaastikku ning anda ülevaade eesti disaini kihtidest, eripäradest ja mitmekülgsusest, tõstes ajaloost välja väikese valiku näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud, seda nii rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all.
Näitusega paralleelselt toimub muuseumis erinevatele sihtgruppidele suunatud haridus- ja kõrvalprogramm. Täpsem info www.tartmus.ee.
Ruumilahendus: Edina Dufala-Pärn (EKA). Kasutatud on arhtiektuuribüroo 3+1 poolt Tallinna Rakenduskunsti Triennaali 2006. aasta näitusele loodud eksponeerimismooduleid.
Näituse toimkond: Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, arhitektuuribüroo 3+1
Täname: UBS Repro, Filmiarhiiv, AS Põltsamaa Felix
Liitu üritusega Facebookis: https://www.
Lisainfo:
Joanna Hoffmann
kaasaegse kunsti kuraator
Telefon: 58817802
Email: joanna@tartmus.ee
TARTMUS
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
Tartu, Eesti
K, R–P 11–18
N 11–21
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Näitus „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“
Neljapäev 29 september, 2016 — Pühapäev 01 jaanuar, 2017
Näitus „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“
Eksponeerimisel:
Anna von Maydell / Atelier für Kunstgewerbe, A.M. Lutheri mööblivabrik, J. Lorupi klaasivabrik, E. Taska töökoda, Tarbeklaas, Standard, Estoplast, Kunst ja Kodu, Tallinna Ehituskeraamikatehas, Kunstitoodete Kombinaat, Punane Ret, Salvo, Ruum ja Vorm, Martin Pärn, Tarmo Luisk, Veiko Liis, Jaanus Orgusaar, Kärt Ojavee, Raili Keiv, Keha3, HUUM, Iseasi, Scheckmann, Kärt Põldmann, Marit Ilison, Warm North, Johanna Tammsalu, Monika Järg, Anton Koovit, Kelpman Textile jt.
Kuraator: Kai Lobjakas, Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseum
Alates 29. septembrist avatakse Tartmusis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis koostatud Eesti disaini ajalugu esitlev ülevaatenäitus, mis keskendub olulisematele nähtustele ja suundumustele Eesti disainimaastikul. Tartmusis on see esimene laiem disainivaldkonda tutvustav näitus. Näitus jääb avatuks 1. jaanuarini 2017.
Eesti disain on mitmetahuline ja –kihiline nähtus, millele on viimase paari aastakümne vältel pööratud üha rohkem tähelepanu. Nagu iga pika ajalooga mõiste või nähtus defineeritakse aja jooksul ümber, peegeldades valitsevaid suhtumisi, nii on ka disainiga. Mida rohkem tähendusi on sellele omandatud, seda raskemini mõistetavamaks on see muutunud ja mitmed uued tõlgendused ei pruugi vanadega enam ühilduda. Nii võib disain tähendada ühele inimesele spetsiifilist tehnilist detaili, teisele hinnalist tooli, kolmandale elumuutvat innovatsiooni. See tõstatab omakorda küsimuse: kas disain on asi või teenus, nähtav või nähtamatu, toode, unikaalne ese või nähtus? Pidevas muutumises on olnud ka disaini geograafilised ja ajalised piirid, mida on tõmmatud nii inimtegevuse algusesse, 18. sajandi lõpu industrialiseerimise või teise maailmasõjajärgsesse aega. Disaini on sageli käsitletud elumuutva distsipliinina, mis toimis ammu enne selle nimetamist disainiks. Nende paljude tähenduste üheks ühendavaks jooneks on näha disainis muutuste vahendit, kas grupi või ühe inimese elus, selle muutmist lihtsamaks, turvalisemaks või õnnelikumaks.
Ehkki eestlastel on olnud võimalus osaleda mitmete elumuutvate disainilahenduste loomisel – nagu spioonikaamera Minox või kommunikatsiooniplatvorm Skype – on siinne disain ajalooliselt olnud seotud eelkõige kergetööstuse ja argikeskkonnaga.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on ligi 15 aasta vältel tegeletud kohaliku disainimaastiku kaardistamise ja kontekstualiseerimisega, tuues käibele uut informatsiooni ja aidates seeläbi ka kohaliku kultuuripärandi kontseptsiooni laiendamisele keskendudes nii ajaloole kui tänapäevale, millele näitus ka toetub.
Käesoleva näituse eesmärk on aidata teadvustada kohalikku disainimaastikku ning anda ülevaade eesti disaini kihtidest, eripäradest ja mitmekülgsusest, tõstes ajaloost välja väikese valiku näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud, seda nii rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all.
Näitusega paralleelselt toimub muuseumis erinevatele sihtgruppidele suunatud haridus- ja kõrvalprogramm. Täpsem info www.tartmus.ee.
Ruumilahendus: Edina Dufala-Pärn (EKA). Kasutatud on arhtiektuuribüroo 3+1 poolt Tallinna Rakenduskunsti Triennaali 2006. aasta näitusele loodud eksponeerimismooduleid.
Näituse toimkond: Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, arhitektuuribüroo 3+1
Täname: UBS Repro, Filmiarhiiv, AS Põltsamaa Felix
Liitu üritusega Facebookis: https://www.
Lisainfo:
Joanna Hoffmann
kaasaegse kunsti kuraator
Telefon: 58817802
Email: joanna@tartmus.ee
TARTMUS
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
Tartu, Eesti
K, R–P 11–18
N 11–21
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
22.09.2016 — 30.10.2016
Pseudo 22.09. – 30.10.2016 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)
Pseudo
22.09. – 30.10.2016 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)
Avamine kolmapäeval 21. septembril kell 18:00
Kunstnikud: Dénes Farkas & Taavi Talve, Dora García, Flo Kasearu, Jevgeni Zolotko, Kristiina Hansen & Sigrid Viir, Neeme Külm
Algust ei ole olemas. Mind sigitati – ka nagu sind – ja sestsaadik olen ma koormatud.
Émile Ajar > Paul Pavlovich > Romain Gary, “Pseudo”
Need on esimesed read 1976. aastal Émile Ajari nime alt ilmunud romaanist “Pseudo”, mis pälvis esialgu vähe tähelepanu. Seda võib pidada Émile Ajari pseudo-autobiograafiliseks kirjutiseks. “Pseudo” oli Émile Ajari kolmas teos, mis ilmus aasta pärast prixGoncourt’i võitnud romaani “Elu alles ees”. Émile Ajar oli Romain Gary pseudonüüm. See oli Gary’le teine kord võita preemia, mida ei saa kaks korda võita. Suurenenud meediatähelepanus palus Gary oma nõol, Paul Pavlowitchil avalikkuse ees Émil Ajari kehastada. “Pseudo” on romaan, mille kirjutas Romain Gary, kehastudes Paul Pavlowitchiks tõendamaks, et Paul Pavlowitch on Émile Ajar, ja see toimis, kuid see näitus ei räägi sellest.
See näitus ei räägi meile arusaadavas keeles sarnaselt minategelasega romaanis “Pseudo”, kes üritab vältida igasugust sidet kontekstiga. Ka see näitus ei räägi eesti keelt, “aga mitte piisavalt hästi”. Me saame millestki ikkagi aru, või vähemalt aimame, isegi kui mingit rääkimist ei toimu.
Muidugi ei eksisteeri siin mingit üks-ühesust, ei midagi etteantut, ei midagi etteöeldut, peale selle sama siin. Aga siin võib tajuda nii universaalsust, aktuaalsust kui määratlematust; teatavat paralleelreaalsuse loomist, mis võib kohati olla reaalsem kui argisus või võrdselt leige; absurdi ja tõsiduse vahealas paiknevaid lavastusi, portreesid ja käsitlusi, mis on samal ajal nii mängulised kui ka rangelt struktureeritud; asju, mis ei sobitu, mis otsivad väljapääsu, mis soovivad eemalduda, mis sobiksid mujale; näitust, mis on pseudo, püüdes olla tervik ning olles vähemasti tervikute kooslus.
Kuraator: Marten Esko
Kujundus: Allan Appelberg
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Draka Keila Cables AS
Lisainfo:
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Pseudo 22.09. – 30.10.2016 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)
Neljapäev 22 september, 2016 — Pühapäev 30 oktoober, 2016
Pseudo
22.09. – 30.10.2016 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)
Avamine kolmapäeval 21. septembril kell 18:00
Kunstnikud: Dénes Farkas & Taavi Talve, Dora García, Flo Kasearu, Jevgeni Zolotko, Kristiina Hansen & Sigrid Viir, Neeme Külm
Algust ei ole olemas. Mind sigitati – ka nagu sind – ja sestsaadik olen ma koormatud.
Émile Ajar > Paul Pavlovich > Romain Gary, “Pseudo”
Need on esimesed read 1976. aastal Émile Ajari nime alt ilmunud romaanist “Pseudo”, mis pälvis esialgu vähe tähelepanu. Seda võib pidada Émile Ajari pseudo-autobiograafiliseks kirjutiseks. “Pseudo” oli Émile Ajari kolmas teos, mis ilmus aasta pärast prixGoncourt’i võitnud romaani “Elu alles ees”. Émile Ajar oli Romain Gary pseudonüüm. See oli Gary’le teine kord võita preemia, mida ei saa kaks korda võita. Suurenenud meediatähelepanus palus Gary oma nõol, Paul Pavlowitchil avalikkuse ees Émil Ajari kehastada. “Pseudo” on romaan, mille kirjutas Romain Gary, kehastudes Paul Pavlowitchiks tõendamaks, et Paul Pavlowitch on Émile Ajar, ja see toimis, kuid see näitus ei räägi sellest.
See näitus ei räägi meile arusaadavas keeles sarnaselt minategelasega romaanis “Pseudo”, kes üritab vältida igasugust sidet kontekstiga. Ka see näitus ei räägi eesti keelt, “aga mitte piisavalt hästi”. Me saame millestki ikkagi aru, või vähemalt aimame, isegi kui mingit rääkimist ei toimu.
Muidugi ei eksisteeri siin mingit üks-ühesust, ei midagi etteantut, ei midagi etteöeldut, peale selle sama siin. Aga siin võib tajuda nii universaalsust, aktuaalsust kui määratlematust; teatavat paralleelreaalsuse loomist, mis võib kohati olla reaalsem kui argisus või võrdselt leige; absurdi ja tõsiduse vahealas paiknevaid lavastusi, portreesid ja käsitlusi, mis on samal ajal nii mängulised kui ka rangelt struktureeritud; asju, mis ei sobitu, mis otsivad väljapääsu, mis soovivad eemalduda, mis sobiksid mujale; näitust, mis on pseudo, püüdes olla tervik ning olles vähemasti tervikute kooslus.
Kuraator: Marten Esko
Kujundus: Allan Appelberg
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Draka Keila Cables AS
Lisainfo:
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
29.09.2016 — 04.12.2016
Arhitektuurinäitus „Kes loob linna?“
29. septembril Tartmusis avatav arhitektuurinäitus „Kes loob linna?“ uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad Tartu linnaruumi. Kolm saali on pühendatud Tartu linnavõimu, arendajate ja kodanikuaktivistide tegevuse ja ruumiliste väljundite tutvustamisele, neljas saal esitleb kaasaegset visuaal- ja tekstikunsti, mis joonistab välja Tartu märkimisväärsed kohad ja voolib linna nägu. Näituse kuraator on arhitektuuriajaloolane ja -kuraator Pille Epner, kaaskuraator arhitekt Kaja Pae. Näitus jääb avatuks 4. detsembrini.
Näituse eesmärk on vaadelda linna erinevate huvigruppide vaatevinklist. Linnakeskkonna mõtestatud areng sõltub erinevate huvigruppide võimest visiooni omada, dialoogi pidada ja koostööd teha. Kui me teame, millised võimalused ja vahendid on linnaruumi arengu suunamisel linnavalitsusel, kinnisvaraarendajal või linnakodanikul, siis oskame paremini koos linna luua.
Näitus on üles ehitatud mitmekülgse väljapanekuna, kus näeb Tartu sündmusruumi kaarti, olulisemaid avaliku ruumi planeeringuid, hästi konteksti sobituvaid arhitektuuriobjekte, aga vilksamisi ka Tartu salapäraseid äärealasid, mis varjatud moel Tartu atmosfääri kujundavad. Näitust täiendab 15 intervjuud erinevate huvirühmade esindajatega, kelle hulgas on nii linnaplaneerimisega tegelevaid arhitekte ja ametnikke, kinnisvaraarendajaid kui linnaaktiviste.
Kuraatorite sõnul keskenduti näitust kokku pannes olulistele Tartu linnaruumi kujundavatele protsessidele ja initsiatiividele. “Viimastel aastatel tekkinud, kohati üsna tuline diskussioon, mis kriitiliselt küsib kvaliteetse ja Tartule omase linnakeskkonna järele, on märk üheltpoolt läbimõelduma planeerimise vajalikkusest ja teisalt valmisolust selle suunas liikuda.“
Näitusega kaasneb ruumigurmaani kaart, mis tutvustab Tartu nüüdisarhitektuuri ja tartulikke kõrvalradu.
Kuraator: Pille Epner
Kaaskuraator: Kaja Pae
Näituse kujundaja ja fotograaf: Paco Ulman
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
Illustraator: Eleonora Kolycheva
Näituse toimkond: Rael Artel, Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Jaanika Kuznetsova, Sten Ojavee, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema.
Täname: Tõnis Arjus, Karin Bachmann, Liisa-Lota Kaivo, Volli Kalm, Lemmit Kaplinski, Kalev Kase, Marie Kliiman, Jarno Laur, Kadri Leetmaa, Kadri Lind, Holger Loodus, Lilian Lukka, Sandra Mälk, Meel Paliale, Ilmar Part, Kristiina Praakli, Martti Preem, Aili Saluveer, Tiit Sild, Sirla, Enriko Talvistu, Anna-Liisa Unt, Siim Vatalin.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/event
Lisainfo:
Joanna Hoffmann
kaasaegse kunsti kuraator
Tel: 58817802
Email: joanna@tartmus.ee
TARTU KUNSTIMUUSEUM
Raekoja plats 18, Tartu
Näitused avatud
K, R–P 11–18 / N 11–21
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Arhitektuurinäitus „Kes loob linna?“
Neljapäev 29 september, 2016 — Pühapäev 04 detsember, 2016
29. septembril Tartmusis avatav arhitektuurinäitus „Kes loob linna?“ uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad Tartu linnaruumi. Kolm saali on pühendatud Tartu linnavõimu, arendajate ja kodanikuaktivistide tegevuse ja ruumiliste väljundite tutvustamisele, neljas saal esitleb kaasaegset visuaal- ja tekstikunsti, mis joonistab välja Tartu märkimisväärsed kohad ja voolib linna nägu. Näituse kuraator on arhitektuuriajaloolane ja -kuraator Pille Epner, kaaskuraator arhitekt Kaja Pae. Näitus jääb avatuks 4. detsembrini.
Näituse eesmärk on vaadelda linna erinevate huvigruppide vaatevinklist. Linnakeskkonna mõtestatud areng sõltub erinevate huvigruppide võimest visiooni omada, dialoogi pidada ja koostööd teha. Kui me teame, millised võimalused ja vahendid on linnaruumi arengu suunamisel linnavalitsusel, kinnisvaraarendajal või linnakodanikul, siis oskame paremini koos linna luua.
Näitus on üles ehitatud mitmekülgse väljapanekuna, kus näeb Tartu sündmusruumi kaarti, olulisemaid avaliku ruumi planeeringuid, hästi konteksti sobituvaid arhitektuuriobjekte, aga vilksamisi ka Tartu salapäraseid äärealasid, mis varjatud moel Tartu atmosfääri kujundavad. Näitust täiendab 15 intervjuud erinevate huvirühmade esindajatega, kelle hulgas on nii linnaplaneerimisega tegelevaid arhitekte ja ametnikke, kinnisvaraarendajaid kui linnaaktiviste.
Kuraatorite sõnul keskenduti näitust kokku pannes olulistele Tartu linnaruumi kujundavatele protsessidele ja initsiatiividele. “Viimastel aastatel tekkinud, kohati üsna tuline diskussioon, mis kriitiliselt küsib kvaliteetse ja Tartule omase linnakeskkonna järele, on märk üheltpoolt läbimõelduma planeerimise vajalikkusest ja teisalt valmisolust selle suunas liikuda.“
Näitusega kaasneb ruumigurmaani kaart, mis tutvustab Tartu nüüdisarhitektuuri ja tartulikke kõrvalradu.
Kuraator: Pille Epner
Kaaskuraator: Kaja Pae
Näituse kujundaja ja fotograaf: Paco Ulman
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
Illustraator: Eleonora Kolycheva
Näituse toimkond: Rael Artel, Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Jaanika Kuznetsova, Sten Ojavee, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema.
Täname: Tõnis Arjus, Karin Bachmann, Liisa-Lota Kaivo, Volli Kalm, Lemmit Kaplinski, Kalev Kase, Marie Kliiman, Jarno Laur, Kadri Leetmaa, Kadri Lind, Holger Loodus, Lilian Lukka, Sandra Mälk, Meel Paliale, Ilmar Part, Kristiina Praakli, Martti Preem, Aili Saluveer, Tiit Sild, Sirla, Enriko Talvistu, Anna-Liisa Unt, Siim Vatalin.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/event
Lisainfo:
Joanna Hoffmann
kaasaegse kunsti kuraator
Tel: 58817802
Email: joanna@tartmus.ee
TARTU KUNSTIMUUSEUM
Raekoja plats 18, Tartu
Näitused avatud
K, R–P 11–18 / N 11–21
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
17.09.2016 — 30.09.2016
Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve
Alates 17. septembrist on Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis avatud uus ruumieksperimentidele ja nende kogemisviisidele avatud näitus „Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve“.
Uuel näitusel esinevaid kunstnikke ühendab keskendumine ruumile ja selle kogemisele ning käsitlusvõimalustele. Esmakordselt Kumu kaasaegse kunsti galerii ruume reaalselt dekonstrueeriv näitus toob vaatajani kolme erineva meediumiga töötava kunstniku uusima loomingu.
Ruum võib siin ühtaegu tähendada nii konkreetset arhitektuurset keskkonda kui ka hoomamatut, enamasti tähelepanu keskmest välja jäävat nn mittekohta. Ruum võib end vaataja ees lahti rullida ka ajalist telge pildi ja laia geograafilise haardega; fiktsiooni ja tegelikkusena. Viidates ühtaegu nii arhiivile ja arhitektuurile, osutab näitus ka oma toimumiskohale – Kumu kunstimuuseumile, selle institutsionaalsele profiilile, tegevusmehhanismidele ja ruumiloogikale.
Neeme Külm, Krista Mölder ja Taavi Talve on peamiselt Tallinnas tegutsevad ja erinevates meediumites töötavad kunstnikud, kõik kolm on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased.
Neeme Külm (1974) on installatsioonikunstnik, kelle loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed. Ka käesolevale näitusele loodud tööd tõukuvad siinsest ruumilisest keskkonnast – kasutades hoone võimalusi ja piiranguid, töötab Külm välja uue näitusesaalis liikumise loogika ja viisi selle keskkonnaga suhtlemiseks.
Krista Mölder (1972) on kaamerapõhiselt, peamiselt fotomeediumis töötav kunstnik. Tema tundlik ja detailne käsitlus toob kadreeringu kaudu esile pildina jäädvustatud keskkonna tunnetusliku ja poeetilise külje. Näitusel on eksponeeritud nii valik Möldri varasematest töödest kui ka uus looming, mis on algmaterjalina üles võetud Kumus. Jäädvustades külastajale tavapäraselt ligipääsmatuid muuseumiruume, otsib kunstnik neis üldisemaid, olemuslikke tähendusi.
Taavi Talve (1970) on olnud tegev meediakriitilises kunstnikerühmituses Johnson ja Johnson ning rakendanud oma soololoomingus arhiivset ja viitelist ainest varemgi. Siinse näituse jaoks valminud film ja sellest lähtuv installatiivne teos baseerub Talve uurimistöö käigus leitud materjalil. Luues filmi, kus segunevad fiktiivne ja faktipõhine, räägib Talve loo New Yorgi kunstiväljal tegutsenud Eesti juurtega tantsijannast, osutades selle fragmentidest moodustuva narratiiviga ka laiemale kultuurikontekstile ja -ruumile. Hetkel on Taavi Talve EKA installatsiooni ja skulptuuri osakonna dotsent.
„Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeski minu, teda pole mulle ealeski antud, pean ta endale vallutama.“ (G. Perec, tlk A. Saar)
Kuraator: Kati Ilves
Näituse kujundaja: Neeme Külm
Graafilised disainerid: Mikk Heinsoo & Kaarel Nõmmik (Stuudio Stuudio)
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve
Laupäev 17 september, 2016 — Reede 30 september, 2016
Alates 17. septembrist on Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis avatud uus ruumieksperimentidele ja nende kogemisviisidele avatud näitus „Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve“.
Uuel näitusel esinevaid kunstnikke ühendab keskendumine ruumile ja selle kogemisele ning käsitlusvõimalustele. Esmakordselt Kumu kaasaegse kunsti galerii ruume reaalselt dekonstrueeriv näitus toob vaatajani kolme erineva meediumiga töötava kunstniku uusima loomingu.
Ruum võib siin ühtaegu tähendada nii konkreetset arhitektuurset keskkonda kui ka hoomamatut, enamasti tähelepanu keskmest välja jäävat nn mittekohta. Ruum võib end vaataja ees lahti rullida ka ajalist telge pildi ja laia geograafilise haardega; fiktsiooni ja tegelikkusena. Viidates ühtaegu nii arhiivile ja arhitektuurile, osutab näitus ka oma toimumiskohale – Kumu kunstimuuseumile, selle institutsionaalsele profiilile, tegevusmehhanismidele ja ruumiloogikale.
Neeme Külm, Krista Mölder ja Taavi Talve on peamiselt Tallinnas tegutsevad ja erinevates meediumites töötavad kunstnikud, kõik kolm on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased.
Neeme Külm (1974) on installatsioonikunstnik, kelle loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed. Ka käesolevale näitusele loodud tööd tõukuvad siinsest ruumilisest keskkonnast – kasutades hoone võimalusi ja piiranguid, töötab Külm välja uue näitusesaalis liikumise loogika ja viisi selle keskkonnaga suhtlemiseks.
Krista Mölder (1972) on kaamerapõhiselt, peamiselt fotomeediumis töötav kunstnik. Tema tundlik ja detailne käsitlus toob kadreeringu kaudu esile pildina jäädvustatud keskkonna tunnetusliku ja poeetilise külje. Näitusel on eksponeeritud nii valik Möldri varasematest töödest kui ka uus looming, mis on algmaterjalina üles võetud Kumus. Jäädvustades külastajale tavapäraselt ligipääsmatuid muuseumiruume, otsib kunstnik neis üldisemaid, olemuslikke tähendusi.
Taavi Talve (1970) on olnud tegev meediakriitilises kunstnikerühmituses Johnson ja Johnson ning rakendanud oma soololoomingus arhiivset ja viitelist ainest varemgi. Siinse näituse jaoks valminud film ja sellest lähtuv installatiivne teos baseerub Talve uurimistöö käigus leitud materjalil. Luues filmi, kus segunevad fiktiivne ja faktipõhine, räägib Talve loo New Yorgi kunstiväljal tegutsenud Eesti juurtega tantsijannast, osutades selle fragmentidest moodustuva narratiiviga ka laiemale kultuurikontekstile ja -ruumile. Hetkel on Taavi Talve EKA installatsiooni ja skulptuuri osakonna dotsent.
„Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeski minu, teda pole mulle ealeski antud, pean ta endale vallutama.“ (G. Perec, tlk A. Saar)
Kuraator: Kati Ilves
Näituse kujundaja: Neeme Külm
Graafilised disainerid: Mikk Heinsoo & Kaarel Nõmmik (Stuudio Stuudio)
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile oodatakse kandideerima kõiki tudengeid
Eesti Teadusagentuur, Eesti Teaduste Akadeemia ja Haridus- ja Teadusministeerium kutsuvad 2016.a üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile osalema kõiki Eestis õppivad üliõpilasi, sh ka välismaalasi, kes on oma konkursitöö teinud Eesti ülikoolis õppides, ja välisriigis õppivaid Eesti tudengeid.
Töid saab esitada kuni 17. oktoobrini 2016. Kandideerima ootame kõikide õppetasemete üliõpilasi!
Preemiafond on nüüdsest suurem, üle 67 000 euro, kuna konkursiga liitus ka Eesti Teaduste Akadeemia, kes seni korraldas sarnast mõõduvõtmist eraldi.
Preemiad jagunevad järgmiselt:
- rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 960 eurot, II preemia 650 eurot, III preemia 320 eurot);
- magistriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
- doktoriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
- valdkondade ja tasemete ülene peaauhind väärtuses 3600 eurot;
Eesti Teaduste Akadeemia eripreemiad:
- rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustöö eripreemia „lootustandvate sähvatuste eest“ – π × 250 eurot (785,40 eurot);
- doktori- ja magistriõppe üliõpilaste teadustööd: I eripreemia „elegantseima üliõpilastöö eest“ – π × 1000 eurot (3141,59 eurot); II eripreemia „ebatraditsioonilise (unconventional) üliõpilastöö eest“ – π × 500 eurot (1570,80 eurot).
Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursiga väärtustame üliõpilaste teadustööd, toetame üliõpilaste aktiivsust ja avaldame tunnustust neile, kes on oma uurimistöödes saavutanud väljapaistvaid tulemusi.
Lisainfo:
Sirli Taniloo
Eesti Teadusagentuur
telefon: 731 7347, +372526 0562
Terje Tuisk
telefon: +372 511 0356
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile oodatakse kandideerima kõiki tudengeid
Eesti Teadusagentuur, Eesti Teaduste Akadeemia ja Haridus- ja Teadusministeerium kutsuvad 2016.a üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile osalema kõiki Eestis õppivad üliõpilasi, sh ka välismaalasi, kes on oma konkursitöö teinud Eesti ülikoolis õppides, ja välisriigis õppivaid Eesti tudengeid.
Töid saab esitada kuni 17. oktoobrini 2016. Kandideerima ootame kõikide õppetasemete üliõpilasi!
Preemiafond on nüüdsest suurem, üle 67 000 euro, kuna konkursiga liitus ka Eesti Teaduste Akadeemia, kes seni korraldas sarnast mõõduvõtmist eraldi.
Preemiad jagunevad järgmiselt:
- rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 960 eurot, II preemia 650 eurot, III preemia 320 eurot);
- magistriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
- doktoriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
- valdkondade ja tasemete ülene peaauhind väärtuses 3600 eurot;
Eesti Teaduste Akadeemia eripreemiad:
- rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustöö eripreemia „lootustandvate sähvatuste eest“ – π × 250 eurot (785,40 eurot);
- doktori- ja magistriõppe üliõpilaste teadustööd: I eripreemia „elegantseima üliõpilastöö eest“ – π × 1000 eurot (3141,59 eurot); II eripreemia „ebatraditsioonilise (unconventional) üliõpilastöö eest“ – π × 500 eurot (1570,80 eurot).
Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursiga väärtustame üliõpilaste teadustööd, toetame üliõpilaste aktiivsust ja avaldame tunnustust neile, kes on oma uurimistöödes saavutanud väljapaistvaid tulemusi.
Lisainfo:
Sirli Taniloo
Eesti Teadusagentuur
telefon: 731 7347, +372526 0562
Terje Tuisk
telefon: +372 511 0356
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink