EKA viib populaarse varjualuste näituse septembrikuuks Võrru

Esimest korda Tallinn Music Weeki ajal populaarsust kogunud fotonäitus 14 erinevast tudengite ehitatud varjualusest ja puitinstallatsioonist jõuab kooliaasta alguses Lõuna-Eestisse. Näitus on avatud Võru Gümnaasiumi ruumides aadressil Seminari 1 ning jääb lahti kuni 30. septembrini. Näitust on teretulnud vaatama kõik – eriti aga need, kes peavad plaani tulla õppima arhitektuuri või sisearhitektuuri.

EKA arhitektuuriteaduskonna dekaani Toomas Tammise sõnul võiksid tulevased üliõpilased eriala valides mõelda, kas soovitakse maailma sekkuda ja seda omade mõtete ja veendumuste järgi muuta. “Üks väheseid erialasid, mis seda pakub, täpsemalt ongi sellele suunatud, on arhitektuur. EKAs arhitektuuri õppides on võimalik juba esimesel kursusel saada oma esimene kogemus kavandamisest ja ehitamisest reaalses kohas ja päris materjalidega, katsetada ja proovida seda, mis tundub endale oluline ja mis võiks kõnetada ka paljusid teisi,” selgitab Tammis EKA arhitektuuriõppe olemust.

EKA arhitektuuriteaduskonna esmakursuslased – varem arhitektuuri- ja nüüd ka sisearhitektuuritudengid – lõpetavad oma esimese kooliaasta, ehitades koos terve kursusega valmis ühe suure puidust varjualuse, õppides nii tundma puidu kui Eestile ajalooliselt omase ehitusmaterjali võimalusi. Valdav osa kümne viimase aasta jooksul kerkinud objektidest pole oma füüsilisest asukohast tulenevalt huvilistele kuigi lihtsalt ligipääsetavad. EKA õppejõu, arhitekt Sille Pihlaku koostatud näitus toob 2006. aastast 2015. aastani sündinud projektid esimest korda ühele fotonäitusele kokku.

Kunstiakadeemias on aegade jooksul pandud proovile õpilaste vormilisi, ehitus- ja materjalialaseid teadmisi, et kujundada Eestile omaseid, siia sobituvaid väikevorme. Puidust installatsioonid ja varjualused – väikesed arhitektuursed vormid – on tudengite jaoks parim viis seninägematute kontseptsioonide ja meetodite järeleproovimiseks.

Näituse külastamiseks võtke ühendust Võru Gümnaasiumiga telefonil 5898 5106 või aadressil helen.korol@voru.edu.ee.

Näituse pressifotod: http://bit.ly/EKAinstallations

Näituse kuraator-koostaja: Sille Pihlak

Näituse kujundus: Stella Skulatšjova

Lisainfo:

Pille Epner

Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator

Eesti Kunstiakadeemia

Tel. +372 555 42 824

E-post: pille.epner@artun.ee

The workshop was dedicated to nanotechnology that has been taken into use in conservation of historical interior finishing (including painted surfaces). The method is not yet practiced in Estonia although we have searched for suitable consolidation agent for the church plasters and wall paintings for decades. The potential solution could be the innovative nano-lime.

The tutors of the workshop are the teachers of Pardubice University (Czech Republic) who have been the leading partners of cross-European project on development and testing of nanotechnology and have significant practical and theoretical experience in the field.

Workshop included both theory and practice, the methodology was tested in situ at Pöide medieval church in Saaremaa.

Tutors: Jan Vojtechovsky (University of Pardubice, Faculty of Restoration) and Karol Bayer (Dean, University of Pardubice, Faculty of Restoration)

Program of the workshop

Lecture notes and final report

Photo documentation

http://www.saartehaal.ee/2016/08/26/lustakas-smaili-kirikulaes-paneb-ahhetama/

http://www.saartehaal.ee/2016/09/09/poide-kirikus-katsetati-nanotehnoloogiat/

Aeg: T 13. september kl 19.00
Koht: Kohvik Must Puudel, Müürivahe 20, Tallinn

Otseülekanne ERR Kultuuriportaalis: http://kultuur.err.ee/v/kunst/130c62f2-e58e-4fde-b212-19d18ad49e20/otseulekanne-kell-19-eka-teaduskohvik-loomepohise-uurimistoo-teemal

13. septembril kell 19 toimub kohvikus Must Puudel esimene EKA teaduskohvik. Kõigile avatud vestlusringis arutlevad EKA teadusprorektor ja arhitektuuriteadlane Epp Lankots, kunstnik ja õppejõud Liina Siib, ehtekunstnik ja õppejõud Tanel Veenre ning arhitekt, Kultuuriministeeriumi disaini- ja arhitektuurinõunik ning EKA arhitektuurivaldkonna teadustöö juht Veronika Valk loomepõhise uurimistöö üle.

Küsime, mida tähistab loomepõhise uurimistöö või “loometeaduse” tulek Euroopa ja muu maailma teadusruumi – on see märk teaduse sisu muutumisest või pelgalt loomingu ellujäämisstrateegia neoliberaalse kõrgharidussüsteemi ja teaduspoliitika surve tingimustes? Mida annab teadusele aga ka ühiskonnale, kultuurile ja majandusele kunsti, arhitektuuri ja disaini muutumine uurimismaterjalist uurimismeetodiks? Kas kunst uurimismeetodina on vaba või seab teadmusvaldkonnana toimimine loomingule raamid (või muutub lausa ohtlikuks)? Kas igasugune looming on uue teadmise loomine?

Õhtu teises osas esinevad EKA neli doktoranti lühiettekannetega oma uurimistööst:

Eva Sepping – “Eestis on hea, aga kodus veel parem – Venemaa eestlaste rahvustundest”
Kaarel Truu – “Keskaja taaskasutus”
Toomas Paaver – “Avalik ruum ja arhitekt”
Rait Rosin – “Vaba loomingu ühiskondlik funktsioon”

Tegu on EKA eelvooruga Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava noorteadlaste kolme minuti loengute konkursile. Konkursi finaal toimub 23. septembril Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Vaata lisaks

Kõik on oodatud kuulama! Üritus on tasuta!
Pane end kirja Facebookis: https://www.facebook.com/events/1225319174187256/

Teaduskohvik on osa Disainöö satelliitprogrammist. Vaata ka teisi Disainiöö üritusi: www.tallinndesignfestival.com

Eesti Kunstiakadeemia tegevust toetab TeaMe+ ja Euroopa Liidu Regionaalarengu fond.

Reedel, 19. augustil kell 17 kutsuvad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna esmakursuslased tallinnlasi ja linnakülalisi Harju tänava haljasalale, kus avatakse uus puidust varjualune. 

Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on kunstiakadeemia arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba kümme aastat. Harju tänava haljasalale kerkib see aga alles teist korda. Kohapeal valmiv varjualune jääb vanalinnas jalutajatele uudistamiseks ja katsetamiseks avatuks kuni 23. septembrini, misjärel transporditakse see kõikide seniste varjualuste koduks saanud Pedaspeale.

Tänavuse varjualuse SILUETT idee autori Elina Liiva sõnul tuli algset ideed projekteerimise käigus oluliselt muuta: “Püüdsin luua ruumi, mis laseks mul olla korraga nii üksi kui inimeste seas. Kuidas olla üksinda mitte olles üksi? Lahenduseks mõtlesin välja varjualuse, mis koosnes põranda ja lae vahel olevast kumminöörimetsast ja oli musta värvi. Kumminööride vahele oli ära peidetud toolid, kuhu inimene saaks istuda. Varjualuse nimeks sai SILUETT, sest kui inimene varjualuse sees oleks, siis väljast vaadates tekiks efekt, mil vaataja taipab, et seal on küll keegi, kuid ei saa tuvastada, kes täpselt – näha on vaid siluetti. Ideed realiseerima hakates, sai üsna kiirelt selgeks, et seda ei saa esialgse plaani järgi ehitama hakata. Selgus kohe, et linnaruumis ei saa kumminööri materjali kasutada – see süttib kiiresti ning on väga kergesti läbilõigatav,” kirjeldab autor varjualuse sünnivalusid.

Üliõpilaste ehitustöö juhendaja arhitekt Jaan Tiidemann ütleb tänavuse aasta varjualuse ehitusprotsessi kommenteerides: “Kui SILUETT juunis ehitamiseks välja valiti, sai meile kohe selgeks, et selle ehitamises pole midagi selget. Nüüd, pärast kahte kuud pingelist kavandamist, on meil selgeks saanud, et tegemist on eksperimendiga.” Eksperimendi tulemus paljastub Harju tänava haljasalal objekti avamisel.

Paarile inimesele hõlpsalt varju pakkuv objekt püstitatakse mõneks ajaks Tallinna südamesse, et näha, kuidas suuremad publikuhulgad eksperimentaalse puitarhitektuuri vastu võtavad. Puidust varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga inimkeha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendasid sel korral professor Andres Alver ja Indrek Rünkla.

Varjualuste ehitamisele läbi aastate kaasa aidanud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhil Henrik Väljal on hea meel tõdeda, et teist järjestikust aastat on tudengite looming ka linnaruumis kõikidele vaadeldav. “Puit on kohalik loodusvara ja selle kasutamist ehituses võiks tunda iga Eesti arhitekt. Puit on ainus tõsiseltvõetav taastuv ehitusmaterjal ja ei ole kahtlust, et puidu osakaal ehitusturul tulevikus kasvab, mistõttu on oluline, et tulevased arhitektid saaksid juba oma esimeste kooliaastate jooksul isikliku kogemuse puidust ehitamisega.”

Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.artun.ee/varjualused.

Varjualune SILUETT
Idee autor: Elina Liiva

Projekti autorid: Elina Liiva, Markus Puidak, Helena Rummo, Gregor Jürna

Ehitajad: Birgit Vider, Andrea Ainjärv, Taavet Malkov, Lisette Eriste, Janeli Voll, Liisi Voll, Markus Puidak, Gregor Jürna, Elina Liiva, Helena Rummo, Anastassia Sirelpuu

Ehitamist toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:

Jaan Tiidemann
Praktika juhendaja
Tel: 5661 7725

Pille Epner
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eesti Kunstiakadeemia
Tel: +372 55542824
E-post: pille.epner@artun.ee

Teate koostas Triin Männik

26.-28. augustil toimub Tallinnas teist korda suur loomealade häkkimismaraton Loomehäkk, mis sel korral otsib võimalusi ühendada füüsiline ja digitaalne disain. Loomehäki korraldajateks on digitaalse loovmeedia inkubaator DIGIX, Tallinna Ülikooli Avatud Akadeemia ja uue partnerina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond, mis annab osalejate käsutusse oma töökojad. Teisele Loomehäkile ootavad korraldajad taas kuni 100 osalejat, üliõpilastele on üritus tasuta.

Kui jaanuari Loomehäkil pingutasid meeskonnad digitaalsete rakenduste väljatöötamise kallal, siis augusti lõpus on võimalus ühendada digitaalsed ekraanid ja rakendused füüsiliste disainiobjektide ja keskkondadega, et luua tarku loovlahendusi. Loomehäki meeskondade juhendajateks on kahel päeval Eesti tippeksperdid: disainiõppejõud Kristjan Mändmaa, disainibüroo Velvet juht Janno Siimar, mobiilimaksete pakkuja Fortumo ja Garage48 asutaja Rain Rannu, kunstiakadeemia disainiosakonna professor Hannes Praks, ühisrahastusplatvormi FundWise turundusjuht Dea Martinjonis ja teised.

DIGIXi püsimentori, maailma esimest mänguarendajate kiirendit GameFounders juhtiva Kadri Ugandi sõnul oli esimese Loomehäki vastu üle ootuste suur huvi. „Tänapäeval juhtub üha enam, et Loomehäki sarnastelt üritustel kasvavad välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ettevõtted, mis mõjutavad terveid majandussektoreid,“ ütles Ugand. Inkubaator DIGIX paneb kolmele paremale meeskonnale välja tasuta pooleaastase inkubatsiooniprogrammi. Prototron annab kolmele paremale tiimile võimaluse pääseda otse Prototroni tänavuse ideekonkursi 40 parema hulka ja kandideerida kuni 10 000-eurostele stipendiumitele. EKA sisearhitektuuri osakond annab parematele füüsilise disaini meeskondadele võimaluse kasutada tasuta oma töökodasid ja sisseseadet. EAS paneb parematele välja tasuta pääsmed idufirmade aasta suursündmusele Latitude59. EBSi poolt on paremate meeskondade tasuta ettevõtlusnõustamine. Loomehäkkijaid turgutab värskendavate toodetega Tere AS. Tallinna Ülikool kutsub kõiki loomehäkkijaid osalema septembris algavas kaheksa kõrgkooli ettevõtlusprogrammis Edu ja Tegu Starter väärtusega 5000 eurot.

Kasuta tasuta registreerimiseks EKA sooduskoodi – 0816EKA

Loomehäkist lähemalt loe digitaalse loovmeedia inkubaatori DIGIX internetilehel http://digix.eu/loomehakk-vol-2/ . Registreerimise otselink – https://en.xing-events.com/loomehakk.html

Loomehäkk on osaks ülikoolideülesest ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmist, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu tõukefondidest.

EKA arhitektuuriteaduskonnal, Eesti Arhitektide Liidul ja Eesti Arhitektuurimuuseumil on rõõm kõiki tervitada Paide arvamusfestivalil reedel, 12. augustil. Sel aastal pakume nii arhitektuuridiskussioone kui ka arhitektuuriekskursioone, sh ühissõitu Eestimaa pealinnast arvamuspealinna ning tagasi.

Neljapäeval, 4. augustil kell 14 avatakse Varbusel, Eesti Maanteemuuseumis Eesti Kunstiakadeemia 4. kursuse arhitektuuritudengite töödest koostatud rändnäitus “Pausid Postiteel”. Näitus käsitleb vana Tartu-Võru maantee ehk ajaloolise Postitee kokkusobivust eksperimentaalse arhitektuuriga. Lühikursust, mille tulemusena valminud ideid rändnäitusel vaadata saab, juhendasid EKA 3D labori juhataja Martin Melioranski ning EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppejõud Paco Ulman.

Tudengid uurisid töö käigus ajaloolist Postiteed, selle ääres tegutsevaid kogukondi ja teeruumi ning pakkusid välja rea põnevaid ideid. “Postitee ääres elavad ja tegutsevad inimesed tulid pea aasta tagasi EKA arhitektuuriteaduskonda aru pidama,” tutvustas mõtte sünnilugu Martin Melioranski. “Et siduda piirkond nii kontseptuaalselt kui ka visuaalselt elamusi pakkuvaks tervikuks, võiks Postitee ääres paikneda nt värskeid ruumikogemusi pakkuvaid bussipeatusi, väiksematele sündmustele sobivaid varjualused ja arhitektuurseid installatsioone, mis tooksid esile Postitee ääres asuvate paikade eripära. 4. augustist avataval näitusel saabki näha, mida tudengid Postitee pärandiruumi mõtestamise tulemusena välja pakkusid ning loodetavasti innustab see kohalikku ning – miks mitte – ka laiemalt tegutsemist. Erinevas võtmes lahendatud tudengitööd moodustavad koos ajaloolise Postiteega omamoodi sündmuste jada, mida võib võrrelda road-movie-ga.”

Tüüplahendustest eristuvate ideede loomiseks andsid juhendajad üliõpilastele lähtepunktid: objektid peavad olema suhteliselt kergesti püstitatavad või eelnevalt kokku pandud ning säilima kasutatavana 5-10 aastat. Vastavalt iga paiga kohalikele vajadustele võib objektidel olla ka erinevaid eesmärke ja kasutusviise. Viie grupi töö tulemusena saadi viis maketti koos eskiisidega, mille kavandamisel on arvestatud kaasaegsete prototüüpimis- ja tootmisprotsessidega. Lahendused on valmis selleks, et järgmise sammuna arhitektuurseid konstruktsioone edasi arendada ja valmis ehitada – võimalusel koostöös Postitee äärsete kompetentsikeskuste ja tootjatega.

“Näitus avab emotsionaalselt ja ehedalt selle tõiga, et liiklemine ei tähenda vaid kvaliteetseid sõiduriistu ja korralikke teid, vaid tähele panemist väärib ka see, mis asub tee kõrval,” ütles maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Loodame, et tulevikus valmib vähemalt osa tudengite loomingust Postiteel rändajatele peavarju pakkumiseks ka elusuuruses.“

“Postiteed tuntakse kui kõige kaunimat asfaltteed Eestis,” nentis MTÜ Postitee juhatuse liige Ott Rätsep. “Kohalikele, keda vahetult Postitee ääres on kokku 13 küla jagu, on selline hinnang ühteaegu nii võimalus kui kohustus. Postitee paviljonid võimaldavad luua kvaliteetset avalikku ruumi, mis erinevaid inimtüüpe kõnetades ja nende omavahelist suhtlemist toetades võiks toimida ka kogukonna katalüsaatorina, tugevdades märkimisväärselt kohaidentiteeti.”

Rändnäitus on Eesti Maanteemuuseumi õppeklassis avatud kuni 17. septembrini ning liigub sügisel Postitee äärsetesse vallakeskustesse. Näitus valmis koostöös Eesti Maanteemuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna ja MTÜga Postitee. Näituse valmimist toetasid Maanteeamet, Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Näituse kuraatorid: Martin Melioranski ja Mari Möldre

Tööde autorid: Arvi Anderson, Inke-Brett Eek, Gaetan Favrie, Mark Grimitliht, Anna Jazõkova, Tarmo Kübard, Valdis Linde, Mathilde Mann, Susann Murtezani, Mari Möldre, Jeromine Ponce, Kristo Põlluaas, Kirke Päss, Ahti Sepsivart, Kaisa Simon, Liina Soosaar, Marianna Zvereva, Kristian Taaksalu

8. juulil avasid Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti III kursuse tudengid Aegnal, endises sõdurite ühiskasarmus-sööklas, oma lõpunäituse URBAN LONELINESS. Näitus on veel avatud 22. juulini. 

10 noort kunstnikku – Lotta Koov, Timmo Lember, Merlin Meremaa, Erle Nemvalts, Johann Põldra, Helina Risti, Mari Saarepera, Hanna-Maria Vanaküla, Agnes Veski ja Kaur Virkebau – on otsustanud üksi ning üheskoos uurida üksindust ja selle erinevaid väljendusvorme linnaruumis.

Urban loneliness on mõiste, millega saab iseloomustada ühte sagedast kõrvalnähtust suurlinna elus: piiritus koguses sotsiaalse võimalusi toob kaasa isoleerituse tunde. See on üksinduse erivorm, mida saab kogeda vaid teistega koos.

Näitusepaigaks on Kunstiakadeemia lõpetajad valinud Aegna saare, kus aastaringselt elab vaid paar inimest, ent mis ometi kuulub Tallinna kesklinna piirkonna alla. See on saar Eesti Vabariigi pealinnas, kuhu viib tasuta ühistransport – koht, kus teoreetiliselt on külastaja justkui elu tsentris, kuid praktiliselt on ta ära lõigatud ning üksinda iseendaga. Selline asukoht – nii füüsilises kui mentaalses mõttes- annab meile võimaluse tegeleda oma intiimseimate unistuste, soovide ja probleemidega. Olgu nendeks kasvõi häbi ja meeleheide.

Tudengite töid on juhendanud Ulvi Haagensen, Nils Hint, Piret Hirv, Eve MargusVillems, Philip Sajet, Rait Siska ja Heikki Zoova.

Näitus on avatud 09.07- 22.07 2016, iga päev kella 11.00st 18.00ni.

Näitusele pääseb Tallinna Kalasadamast ja Rohuneeme sadamast.  Soovitav on minna Rohuneemest kaatriga, kui grupis on 10 inimest (pilet 8 eur edasi-tagasi), sest Kalasadama reisid (kehtib Tallinna transpordi ühiskaart) on ülerahvastatud!

Kalasadamast: E, K, N 10:00, 17:00, R-P 10:00, 15:00, 18:00 http://www.veeteed.com/index.php? Rohuneeme sadamast:http://www.watersport.ee/merematkad/transport-saartele/

Näitust toetavad Altia Eesti AS ja SIP veini- ja õllepood.

Lisainfo:

Helina Risti

e-post: helina.risti@artun.ee

tel: +3725534853

Erle Nemvalts

e-post: erle.nemvalts@artun.ee

tel: +37256686691

10. – 20. juunini 2016 viibivad Eesti Kunstiakadeemia, Vilniuse Kunstiakadeemia ja Läti Kunstide Akadeemia klaasi ja keraamika erialade üliõpilased Nida Loomemajas Kura säärel. Toimub rahvusvaheline meistriklass “THINGS OF WATER”, kus erinevate meediumite vahendusel uuritakse ja visualiseeritakse vee tähendusi, olemust ja tähtsust, palju pööratakse tähelepanu valupunktidele ja otsesele või kaudsele puhta vee ohustatusele. 17. juunist on samas avatud näitus meistriklassi protsessist ja tulemustest. Tallinnast osalevad klaasikunsti tudengid Maarja Mäemets, Eva-Maria Mirzojeva, Elvira Beljajeva, Annika Mätlik ja Rait Lõhmus, õppejõuna prof Mare Saare.