Marge Monko Puusad ei valeta Hobusepeas

Alates neljapäevast, 28.04.2016 on Hobusepea galeriis avatud MARGE MONKO isiknäitus “Puusad ei valeta”.

Näitusel on võimalik näha kunstniku viimase aasta jooksul valminud töid, mille läbivaks teemaks on iha koreograafia ja selle taasesitamine piltide kaudu.

Väljapaneku juhatab sisse installatsioon, mille peamiseks kujundiks on ekraanitõmmis 1982. aasta Jane Fonda aeroobikavideost. Selle pealkiri Jane Fonda’s Workout viitab treenimis-tööle, mille tsükkel sarnaneselt hooldamis- ja kodutöödele on lõputu. Veneetsia-tüüpi akendega treeningruum ja Fonda värvilisest lycrast aeroobikariided on üks eredamaid läänelikku elustiili sümboliseerivaid elemente, mida kunstnik oma lapsepõlvest mäletab.

Näitusel saab näha ka fotoseeriat “Kümme läbi kümme”, milles kasutatud kujutised on pärit käekellade reklaamidest ning videot “Kallis D”, mille teemaks on tänapäevased armastuse avaldamise viisid.

Olete oodatud näituse avamisele 28. aprillil kell 18.00.

Näitus jääb avatuks 16. maini 2016.

Marge Monko (s. 1976) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ja Viini Rakenduskunstide Ülikoolis fotograafiat ning töötab fotograafia, video ja installatsiooniga. Enamik tema teoseid on inspireeritud ajaloolistest kujutistest ning mõjutatud psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Monko on esinenud isikunäitustega galeriides Tallinnas, Helsingis ja Budapestis ning Viini moodsa kunsti muuseumis (Mumok) ja on osalenud mitmetel mainekatel rahvusvahelistel näitustel. Marge Monko on Ida- ja Kesk-Euroopa kunstiauhinna Henkel Art.Award 2012 laureaat, aastatel 2013–2015 osales ta stuudioprogrammis HISKis (Higher Institute for Contemporary Art) Gentis, Belgias ning 2015. aastal ISCP (International Studio & Curatorial Program) residentuuris New Yorgis.

Monkot esindab Ani Molnár galerii (Budapest).

www.margemonko.com

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja OUTSET Eesti.

Tänud: Mikk Heinsoo, Laura Marmor, Johannes Säre, Toomas Täht, Benjamin Verhoeven, Reimo Võsa-Tangsoo, Valge Kuup OÜ.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

Alates teisipäevast, 26.04.2016 on Draakoni galeriis avatud SIGRID VIIR’i (1979) isiknäitus „Hirmus ilus torukael“.

Pane tuli põlema.

Teooriad on ehitised ja vahel need logisevad täiega,

mõtted on taimed ja kannavad vilja,

mägi on inimene ja teda saab vallutada,

kurb on kitsas ja õnnelik lai,

mõistmine on nägemine, nägemine on puudutamine,

probleemid on tahked objektid, mis lahustuvad,

tundmatu on ülal, miskit on õhus,

aeg on raha ja tähtis on suur.

Näed nüüd kuidas ma seda mõtlesin.*

*koostatud George Lakoff’i ja Mark Johnson’i raamatu ”Metafoorid, mille järgi me elame” ainetel

Näituse “Hirmus ilus torukael” keskmes on katakreesi mõiste rakendamine visuaalse materjali teenistusse. Katakrees on kahe metafoori kokkupõrge, taotuslik apsakas millegi rõhutamiseks, kus sobimatud mõisted ühendatakse sõna tavapärast kasutust eirates. Kummaline, ebatavaline, võõramaine võrdlus või assotsatsioon kahe täiesti erineva asja vahel.

Metafoorid mängivad olulist rolli selles, mis on meie jaoks reaalne. Tegemist pole pelgalt retoorilise võttega vaid reaalsust vormiva ja argikäitumist mõjutava troobiga.

Sõnade tähendus ei tulene nende sarnasusest maailmaga. Fotot peaks pigem vaatma kui iseseisevat objekti ja vähem kui taasesitust. “Hirmus ilus torukael” on uudishimulik meelevaldne võte peaaegu poolikute lugude rääkimiseks, valmis objektide suuna muutmiseks sõltuvalt sellest kes asetseb kelle kõrval ja millised silmad seda vaatavad.

Sigrid Viir

Sigrid Viir on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna ja tegutseb lisaks sooloprojektidele aktiivselt ka kunstnike rühmituse Visible Solutions OÜ liikmena, millega osales 9. Manifesta nüüdiskunsti biennaalil Genkis. Kunstnikuna huvitavad teda sotsiaalsed kokkulepped, moraalinormid ja reeglid, mis on vaikimisi „igapäevasteks tööriistadeks“, mida ühiskonnas toimimiseks tarbitakse, kuid mille kasutamine jääb tihtilugu märkamatuks, sest need on liialt omaks võetud. Viir kasutab loomingus fotograafia, installatsiooni ja video elemente. 2011. aastal oli ta nomineeritud kunstipreemiale Köler Prize, 2013. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali kunstivaldkonna aastapreemia.

Näitus jääb avatuks 14. maini 2016.

Tänud: Villem Säre, Kristiina Hansen, Reimo Võsa-Tangsoo, Marco Laimre, Meelis Pääbo, Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

SIGRID VIIR

Sündinud 1979 Tallinnas

Elab ja töötab Tallinnas

sigridviir.com

visiblesolutions.eu

Haridus

2009- Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, MA

2005-2009 Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, fotograafia, BA

2007-2008 Staatliche Hochschule für Gestaltung Karlsruhe, Saksamaa, meediakunst, juhendaja Prof. Elger Esser

2000-2005 Eesti Humanitaarinstiuut, kultuuriteooria (lõpetamata)

Isiknäitused

2016 „Hirmus ilus torukael“, Draakoni galerii, Tallinn

2016 „Import Export“, Temnikova & Kasela galerii (koss Jimmy Limitiga), Tallinn

2015 „Bussijaamas lõdisev Kim Wilde ümiseb moosipirukat hammustades juhusliku märkuse tagajärjeltekkinud ja aastate pärast edetabeliedu saatvat muusikapala, ise samal ajal traksidelt tolmukübemeid nokkides ja Tartu Vaimu juures munarakuga jagatut analüüsides“ (koos Johannes Säre ja Kristiina Hanseniga), Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii

2015 „Delta India Sierra Charlie“ (koos Kristiina Hanseniga), Draakoni galerii, Tallinn

2014 „Pjotr Iljitš Tšaikovski kohtub päikesetõusul Turritopsis Nutriculaga, et imetleda kaelakuti koos triivivaid luikesid ning arutleda aja lineaarsuse eiramise võimalikkust lähitulevikus“ (koos Kristiina Hanseni ja Johannes Särega), Haapsalu Linnagalerii

2014 „Universumi eesmärk ja värelev lehter“, Hobusepea galerii, Tallinn

2013 „Sales Campagn“, 1. Mai pop-up galerii, Tallinn (OÜ Visible Solutions)

2012 „Rutiinipurustaja, Tuusik, Lauakaru, jt.“, Winkelmann Gallery, Curatorial Research Lab, New York, Ameerika Ühendriigid

2012 OÜ Visible Solutions, B-Gallery, Turu, Soome (OÜ Visible Solutions)

2011 „Sales Campagn“, Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii (OÜ Visible Solutions)

2010 „Koridor“ (koos Taaniel Raudsepaga), Tallinna Linnagalerii

2010 „OÜ Visible Solutions“, Hobusepea galerii, Tallinn (OÜ Visible Solutions)

Grupinäitused

2016 7. Bukaresti Biennaal, Bukarest, Rumeenia, kuraator Niels van Tomme (OÜ Visible Solutions)

2016 „International Fun“, Temnikova & Kasela galerii, Tallinn

2015 „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991-2015“, Tartu Kunstimuuseum, kuraator Anneli Porri

2014 „Society Acts“, Moderna Museet, Malmö, Rootsi, kuraator Andreas Nilsson ja Maija Rudovska (OÜ Visible Solutions)

2014 „Survival Kit 6“, Riia, Läti (Oü Visible Solutions)

2014 Köler Prize. Nominentide näitus, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinn,

(OÜ Visible Solutions)

2014 „Exodic“, metamatic:taf, Athens, Ateena, Kreeka, kuraatorid Angeliki Roussou ja Tatiana Kallergi (OÜ Visible Solutions)

2013 „Kus lõped sina, algan mina“, Tartu Kunstimaja, kuraator Anneli Porri (OÜ Visible Solutions)

2013 „Liquid Assets: In the Aftermath of the Transformation of Capital“, steirisher herbsti kunstifestival, Graz, Austria, kuraatorid Luigi Fassi ja Katerina Gregos (OÜ Visible Solutions)

2013 „Punctum“, Draakoni galerii, Tallinn, kuraatorid Kadri Laas ja Annika Toots

2013 „Romeo ja Julia“, 1. Mai pop-up galerii, Tallinn, kuraator Anneli Porri

2013 „Come In“, Kumu kunstimuuseum, kuraator Renate Goldmann

2013 „Romeo ja Julia“, Y-galerii, Tartu, kuraator Anneli Porri

2012 „Strait Look“, Pop Off Art galerii, Berliin, Saksamaa, kuraator Sergey Popov

2012 „Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik“, Kumu kunstimuuseum, kuraatorid Eha Komissarov, Kati Ilves, Rael Artel, Hilkka Hiiop

2012 Photoville, New York, Ameerika Ühendriigid, organisaator United Photo Industries

2012 Manifesta 9, Genk, Belgia, kuraator Cuauhtémoc Medina, kaaskuraatorid Katerina Gregos, Dawn Ades (OÜ Visible Solutions)

2011 „Sündinud samas kohas: kujutis, mälu ja fiktsioon Baltimaades“, Tallinna Kunstihoone, kuraator Vytautas Michelkevičius

2011 Köler Prize. Nominentide näitus, EKKM, Tallinn, kuraator Anders Härm

2011 „Muuseumi failid I: Kogutud printsiibid“, EKKM, Tallinn, kuraator Anders Härm (OÜ Visible Solutions)

2011 „If it is Part Broke, Half Fix it“, CAC, Vilnius, Leedu, kuraator Margit Säde Lehni

2010 „Welcome to the Machine!“, EKKM, Tallinn, kuraator Marco Laimre

2010 „Lisa 6. Nähtamatu käe poliitika“, ART IST KUKU NU UT, Y-galerii, Tartu, kuraator Rael Artel (OÜ Visible Solutions)

2010 „Take Care“, Art Festival Cesis, Läti, kuraatorid Margit Säde-Lehni (Eesti), Daiga Rudzate (Läti), Virginija Januškevičiuté (Leedu), (OÜ Visible Solutions)

2010 „Illusion of Inclusion“, Vartai galerii, Vilnius, Leedu

2009 „EKKM Pärnus: When ätituuds become norms vm“, Pärnu kunstihall, kuraatorid Marco Laimre ja Neeme Külm

2008 „Positions from the HfG“, Badischer Kunstverein, Karlsuhe, Saksamaa, kuraator Anna Jermolaewa

2008 „Up close and personal“, Hobusepea ja Draakoni galerii, Tallinn, kuraator Marge Monko

2007 „Midagi on valesti“, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinn; Tartu Kunstimaja, kuraator Marco Laimre

2007 „Tagajärjed ja ettepanekud“, Noorte Kunstnike Biennaal, Tallinn, kuraatorid Rael Artel ja Anneli Porri

Residentuur

2011 OÜ Visible Solutions, residentuur Kumu kunstimuuseumis

Stipendiumid ja preemiad

2013 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia

2012 Balti Assamblee kunstipreemia (OÜ Visible Solutions)

2012 Pulse Prize, New York

2009 Wiiralti stipendium, Eesti Kultuuriministeerium

2009 Noore Kunstniku preemia, Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond

2007-2008 Erasmuse stipendium (Staatliche Hochschule für Gestaltung, Karlsruhe)

Raamatud

„Concise Visible Solutions“, Visible Solutions, 2012

Bibliograafia

Artiklid

Hanno Soans. Interikooniline import-eksport. Sirp, 08.04.2016

Indrek Grigor. Wilde’i suvenäitus Tartu kuurordis. KUNST.EE 2015/3

Anne Vetik. Universumi eesmärk ja värelev lehter. KUNST.EE 2014/2

Anneli Porri. http://cca.ee/webarchive/viir/est.html

Anneli Porri. Kas on olemas nähtavaid lahendusi? Vikerkaar nr. 7-8, 2012

Anders Härms. Rahvusvaheliselt pärjatud Sigrid Viir ja Timo Toots. Sirp, 18.05.2012

Indrek Grigor. Mis asi on OÜ Visible Solutions? Sirp, 16.12.2011

Hanno Soans. Kaasaegse kunsti muuseum suurendab panuseid. Köler Prize. Eesti Päevaleht, 07.05.2011

Taaniel Raudsepp, Sigrid Viir. Kunstitöötajate hääl. Näituse „Koridor“ rahastusskeem. Sirp eri, 11.02.2011

Anneli Porri. Nähtamatu Käe järel. KUNST.EE 2010/3-4

Anneli Porri. Follow the Invisible Hand. Studija no 74, 2010

Andri Ksenofontov. Väliuurimuste andmed Suure Venna evolutsiooni kohta. Sirp, 14.10.2010

Andreas Trossek. Up Close and personal. Cheese no. 31, 2008

Sigrid Viir. Postkaart vanavanematele. Cheese no. 26, 2007

Kataloogid

The Straight Look, Contemporary Photography from Eastern Europe. Pop Off Art Berlin, 2012

Sigrid Viir Works. Temnikova & Kasela galerii, 2012

Generation of the Place: Image, Memory and Fiction in the Baltics. Toimetaja Vytautas Michelkevičius, Tallinna Fotokuu, 2011

If it’s Part Broke, Half Fix it. Contemporary art Center (CAC), Vilnius, Leedu, 2011

ART IST KUKU NU UT, 2010

Muu

2016 Art Brussels, Temnikova & Kasela galerii (OÜ Visible Solutions)

2015 Paris Photo, Temnikova & Kasela galerii

2014 Köler Prize’i nominent (OÜ Visible Solutions)

2012 Sadolini kunstipreemia nominent

2012 Eesti Kunstnike Liidu liige

2012 Pulse Art Fair, New York, Temnikova & Kasela galerii

2011 Köler Prize nominent

2011 Fotokunstnikeühendus FOKU liige

Töid kogudes

Eesti Kunstimuuseum

The Carousel Collection

Erakogud Eestis ja välismaal

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (OÜ Visible Solutions)

Tartu Kunstimuuseum (OÜ Visible Solutions)

Äsja ilmus Eesti Sisearhitektide Liidu egiidi all Karin Pauluse „Sajand sisearhitektuuri“. Teosega visandatakse ülevaade enam kui saja aasta vältel sündinud sisearhitektuurist ehk siis perioodist, kui professionaalide seas hakkasid järjest enam domineerima Eesti spetsialistid.Võrreldes ajas püsiva arhitektuuriga on sisekujundus olnud õrn ja kaduv. Interjööre on üpris hõlbus muuta, ruume saab teha enesele veelgi sobilikumaks, mööblit saab ümber tõsta või ringi vahetada, lähenemist muutes annab olla veelgi moekam ja päevakohasem. Meisterlikud sisekujundused tasuvad säilitamist, ent ometi võiks ideaalis olla seda tahet inimestel endal, sest on raske sundida kedagi toimetama vastumeelses keskkonnas. Kas hea disain on seega ühtaegu paeluvalt kaasaegne ja vastupidavalt ajatu? Selle raamatuga tahetaksegi väärtustada sisearhitektuuri, õpetada nii vana kui ka uut interjööri kujundust nägema ja hindama, samuti mõtisklema, milline on õieti sisearhitekti roll.Kogumiku esimene peatükk keskendub sisearhitektuurimaastiku kirjeldamisele. Valdava osa raamatust moodustavad enam kui sajandi vältel valminud interjööride näited. Kokku on koondatud kohalike autorite põnevad interjöörid ehk siis nende majade sisemused, millel on selge kontseptsioon, mis on õnnestunult sisustatud ning mille omapära on võimalik olnud ka pildiliselt esitada. Assortiisse on mahtunud teater Endla ja Riigikogu hoone, kohvikuid-restorane, pühamuid ja büroolahendusi, koole, haigla, kaubandus- ja kultuurikeskusi, muuseume, sportimispaiku, näitusekujundusi ja klubisid. On tahetud teha võimalikult mitmekesine valik, näidata eri stiile ning lähenemisi. Raamatu autor Karin Paulus (sündinud 1975) on tunnustatud sisearhitektuurist, disainist ja ehituskunstist kirjutaja, kes õpetab nende valdkondade ajalugu nii Eesti Kunstiakadeemias, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis ning on kureerinud mitmeid näitusi.„Tänapäeval veedame meie kliimas väga palju aega siseruumides. Seda enam väärib meid ümbritsev enam tähelepanu! Tahtsin näidata nii suurepärase harmoonilise keskkonnana toimimist kui röögatult eripäraseid sisemusi, aga ka ülimalt delikaatset lähenemisviisi olemasolevale ehitisele. Laialt tuntud teoste kõrval on püütud väärtustada ka väiksemaid ja tänaseks juba hävinud või olulisel määral muudetud objekte,“ leiab Paulus. „Raamat kutsub üles sisearhitektuurseid õnnestumisi märkama ning võimaluse korral väärtuslikke kujundusi ka pikemalt säilitama.“Raamatu hõrgu kujunduse autoriks on Maarja Roosi Disainijaamast. Teos sisaldab hulgaliselt uusi pilte, aga ka haruldasi ajaloolisi fotosid ning jooniseid erakogudest ja muuseumitest. Raamatu andmed:Karin Paulus Sajand sisearhitektuuriVäljaandja: Eesti Sisearhitektide LiitKujundus: Maarja Roosi (Disainijaam) Trükikoda: Greif2016, TallinnTäpsem info: Eesti Sisearhitektide Liit, Rüütli 4, Tallinn 10130+372 646 4056, info@esl.eeKarin Paulus, +372 56486961, karinpaulus@gmail.comRaamatu esitlus:27. aprillil 2016 kell 17.30Tartus, hotellis Pallas 

Kunstihuviline, anna vabatahtlikuna panus rahvusvahelise vabaõhunäituse korraldamisse!

Kilomeeter Skulptuuri (kmS) on rahvusvaheline vabaõhunäitus, mis viib kaasaegse kunsti muuseumist välja linna avalikku ruumi. Iga kahe aasta tagant toimub üritus Rakveres ning vahepealsetel aastatel võõrustavad näitust erinevad linnad üle Eesti. Näituse eesmärgiks on tutvustada kaasaegset kunsti laiemale publikule väljaspool suuremaid keskusi ning vürtsitada kohalikku elu omanäolise kultuurisündmuse korraldamisega.

Sellel suvel toimub kmS teist korda oma kodulinnas Rakveres. Vabaõhunäitus, mille juurde kuulub ka väiksematest ekspositsioonidest, ettekannetest, vestlustest, giidituuridest ja töötubadest koosnev kõrvalprogramm, toimub 2. juulist – 24. juulini. Põhinäitusel tulevad eksponeerimisele Soome kuraatori Anna Virtaneni kontseptsioonist lähtuvalt valitud teosed Eesti, Soome, Iirimaa, Taani ja Norra kunstnikelt.

Vabatahtlike peamiseks rolliks on näituse ettevalmistusnädalal abistada kunstnikke ja korraldajaid tööde ülespanekul. Näituseperioodil on põhiülesanneteks külastajate informeerimine ja juhendamine, et pakkuda kunstihuvilistele nauditavat ja meeleolukat näitusekogemust. Anname võimaluse toetada rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikke oma tööde ülespaneku protsessis, saada uusi väärtuslikke kogemusi ja tutvusi kultuurivaldkonnas, veeta tegusalt aega suvises Rakveres ning muuta kvaliteetne kultuurisündmus tõeliselt meeldejäävaks nii endale kui külastajatele.

Juuni keskel toimuval vabatahtlike koolituspäeval tutvume põgusalt omavahel, räägime eelseisvast kultuurisündmusest ja selgitame täpsemalt tööülesandeid. Vabatahtliku töö sooritamise ajaline periood on paindlik, kuid vastavalt näituse toimumisajale langeb see ajavahemikku 27.06–26.07. Majutuse, toitlustuse ja transpordi tagavad korraldajad.

Huvitatutel palume täita ankeet (kmS koduleheküljel) ning saata see 12. juuniks 2016 aadressile vabatahtlik@sculpture.ee. Soovitame ankeedile lisada ka CV.

Küsimustega võib pöörduda vabatahtlike koordinaatori poole kirjutades kadri@sculpture.ee.

Kohtumiseni Rakveres!

www.sculpture.ee

III Mõisakunsti konverents toimub 20. mail algusega 10.30 Raikküla mõisas. Eesmärgiks on taaskord kokku tuua mõisa- ja kunstirahvas, et üheskoos arutada mõisate, nende interjööride, kunstikollektsioonide ning nende tähenduste üle. Jälle mõtiskleme Eesti mõisakunsti fenomenist, teeme mõtterännaku selle kunagistesse hiilgeaegadesse ja räägime mõisatest kui kunsti missiooni kandjatest! Praegu on selleks sobiv hetk, sest järjest enam kuuleme uuele elule ärganud mõisatest. Me ju teame, et mõisate taastamine ei tähenda ainult müüriladumist, vaid tervikliku visuaalse keele loomist, milles kunstil on kandev roll, sest mõisad ise ongi kunstiteosed! See töö tähendab inetrjööride ja eksterjööride taasloomist koos kõikide sinna kuuluvate elementidega.

KAVA

10.30 – 11.00 Kogunemine, registreerimine ja hommikukohv

11.00 – 11.15 Avasõnad, kunstinäituse ja konverentsi tutvustus

11.15 – 12.00 Linda Kaljundi „Baltisaksa kunst, identiteet ja ajalugu“

12.00 – 12.45 Viljar Vissel „Kunst mõisainterjöörides“

12.45 – 13.30 EKA dotsent Hilkka Hiiop „Eesti mõisate interjöörimaalingud”

13.30 – 14.30 Lõunapaus

14.30 – 15.15 Ingrid Sahk “Raadi mõisa kunst läbi Liphartite graafikakogu”

15.15 – 16.00 Siim-Tanel Annus „Kohaspetsiifiline kunst“

16.00 – 16.15 Sandra Jõgeva stand up performance

16.15 – 16.30 Diskussioon vabas vormis, küsimused esinejatele

16.30 Konverentsi lõpetamine, huvilistele ekskursioon Raikküla mõisas

Konverentsi lektoriteks on asjatundlikud ja pühendunud inimesed, kellega koos vaatame Eesti mõisakunstikunsti minevikku ja olevikku ning püüame saada ettekujutust mõisate rollist kunstiväljal. Konverents on mõeldud ajaloolistest hoonetest huvituvatele inimestele, aga loomulikult ka kõikidele kunstnikele, kunstiteadlastele, sisearhitektidele, -kujundajatele ja kindlasti ka mõisahuvilistele. Sel aastal toome rohkem sisse kunstniku rolli, sest just nemad on kõige aktiivsemad tähenduste loojad tänasel kunstiväljal. Võrreldes baltisaksa aegadega on kunstiobjekti mõiste palju muutunud ja seda ilmestab hästi ka puändina konverentsi lõpetav perfomance.

Konverents toimub unikaalses ajaloolises saalis, kus külastajate kasutuses on Raikküla mõisa antiikmööblikollektsioon. Osalejad saavad näiteks võtta kohvitassi aastast 1763 pärinevast nõudekapist, istuda 19 sajandist pärineval biidermeier stiilis sohval ning nautida hetki ühes kunagises klassitsistlikus esindusmõisas! Samas saalis on ürituse ajal avatud kunstinäitus, mille täpsem sisu jääb aga üllatuseks.

Esimese Mõisakunsti konverentsi tulemuse kahe aasta eestl jõudsime järeldusele, et mõisakunst ootab oma väärikat taassündi nõudes endale oma vormi, unikaalset sisu, eraldi paradigmat ning väärikat rolli kultuuri- ja kunstimaastikul. Seekord uurime mõisakunsti sisulist poolt ja keskendume rohkem mõisale endale. Millise loogika alusel moodustus baltisaksa aegne mõisakunst ning kuidas seda loogikat rakendada täna? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele asume vastuseid otsima juba 20. mail Raikkülas!

REGISTREERIMINE kuni 15. maini aadressil: ivo@raikkylamois.ee

Osalustasu 22 € sisaldab lisaks konverentsile ka kohvipausi, lõunasööki ja ettekandeid elektroonilisel kujul! Arve saadetakse e-postiga pärast registreerumist, selle tasumine tagab koha konverentsil!

Info telefonil 56 244 382.

Konverents toimub Raplamaal, Raikküla külas, mõisa kastellihoone suures saalis.

PS! Ürituse kohta saab jooksvat infot Facebookist:

https://www.facebook.com/events/491746911035198/

Kokkuvõtvat artiklit Mõisakunsti konverentsist saab lugeda siit:

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/2014-08-07-14-40-06/

KONVERENTSIL OSALEVATE LEKTORITE TUTVUSTUS:

Linda Kaljundi – on doktorikraadiga eesti ajaloolane ning Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Ajaloo arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur, kelle uurimisteemad ulatuvad ristisõdadest eesti ja baltisakslaste ajaloo tõlgendamiseni. Ta on Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuse asutajaliige, kes on õige inimene rääkima kutuurimälust, mälupaikadest ja nendega seonduvast identiteedist.

Viljar Vissel – on muinsuskaitsja ja interjööri ajaloolane. Interjööride ja mööbli kõrval on domineeriv uurimisvaldkond Eesti ajaloolised tapeedid. Praegune töökoht on Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut maali-, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja.

Hilkka Hiiop – on Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisspetsialist ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent, kes omandas 2012 aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas doktorikraadi töö eest “Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?” Ta on ka praktilise töö käigus uurinud põhjalikult mitmete Eesti mõisate seina- ja maalinguid ning on kahtlemata sobivaim inimene nendel teemadel rääkima.

Ingrid Sahk – on õpingute ning töö kaudu seotud Tartu Ülikooli ja selle kunstikogudega. Koostanud näitusi vanagraafikast ning Eesti kunstist. Praegu tööl kuraatorina Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, kus asub ka suurem osa Liphartite Eestisse jäänud kunstivaradest. Seoses õpingutega Tartu Ülikooli kunstiajaloo doktorantuuris uurinud Karl Eduard von Lipharti graafikakogu ning vanagraafika kollektsioneerimist.

Siim-Tanel Annus – on eesti moodsa kunsti nimekamaid esindajaid, tuntud nii graafiku, maalija kui ka performance’i viljelejana, olles 1980–1993 peamisi performance’i harrastajaid Eestis. Teda peetakse eesti tegevuskunsti isaks, alates 1976. aastast on ta korraldanud ligi kuuskümmend isikunäitust Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Ta on võitnud mitmeid auhindu mainekatelt festivalidelt üle maailma ja tema töid leiame paljudest kunstimuuseumitest.

Sandra Jõgeva – Mis saab olla veel hullem, kui Õhtuleht, Kroonika või Inno ja Irja Tähismaa

blogi? Vastus on Sandra Jõgeva stand-up tragöödia. Kui keegi Eesti

kunstnikest üldse julgebki oma elu ja isiksuse täielikult publikule avada

ning kiskuda päevavalgele kõige personaalsemad ja intiimsemad lood ning

lisada neile piisav annus ühiskonna musta aluspesu, siis on see tema. Ta

peatub teemadel, millest sotsioloogid ei kirjuta ning mis panevad proovile

ka kõige avatuma inimese taktitunde piirid. Tema huumor võib olla nii

kohatult veider, et just sellepärast kanduvadki etteasted pigem tragöödiale

omasesse žanri

Ivo ja Karmel

Raikküla mõis

www.raikkylamois.ee

For the coming issue of Artizein: Arts & Teaching Journal we seek contributions of authors who reflect on the triad of art, education, and the natural environment. In what ways can artistic practice be a way to connect to and learn about nature in its own right? What practices are currently ongoing worldwide and what experiences have been gained so far? Are there pedagogical underpinnings that can be articulated, and perhaps even a developing epistemology? And what would be the relevance of facilitating and further promoting of arts-based environmental education in an age of climate fear? Which challenges come up when participants, through art, are encouraged to open their senses more fully to the world, at a time when psychic numbing and cognitive dissociation seem to be the default mode of many people, faced with the overwhelming news of the scale of the ecological crisis?

Artizein would like to put forth an encouragement for not only papers, but alternative research and dissemination formats such as curriculum, presentations, artworks, interviews, videos, essays, and poetry from artists/teachers/researchers/theorists who use art to share/expose/teach/inquire into the messages from the environment/climate/Nature/ecology via the arts.

Deadline for papers: July 1, 2016

Target publish date: November, 2016

Submit general inquiries to: Jodi at artizeinaatj@gmail.com

Submit editorial inquiries to: Jan van Boeckel at polarstarcentre@yahoo.com

In alignment with the mission of this issue, Artizein is happy to announce our 2016 guest editor to be Dr. Jan van Boeckel.

Dr. Boeckel is a Dutch anthropologist, Professor of Art Education at the Estonian Academy of Arts, visual artist, and filmmaker based in Estonia.

Eesti Vabariik 100 korraldusmeeskond ja Eesti Kunstiakadeemia kuulutavad välja ideekonkursi, et leida parim ideekavand Eesti tutvustamiseks välisriikide linnade avalikus väliruumis 2018. aastal, mil Eesti Vabariik tähistab 100. sünnipäeva ning on ühtlasi aasta esimesel poolel EL Nõukogu eesistujamaa. Ideekonkursi tähtaeg on 22. juuni.

Žürii liikme, EKA sisearhitektuuri osakonna professor Hannes Praksi sõnul on konkursist osa võtma oodatud kunstnikud, disainerid, arhitektid ja teised Eesti nähtavaks tegemisse panustada soovivad loomevaldkonna professionaalid, organisatsioonid ning ühendused. “Me otsime koos EV100 korraldajatega objekti, mis kajastab meie siinset iseomast kohalikku mõtet või väärtust ja milles on samas piisavalt lennupotentsiaali, et see võiks kõnetada teistes Euroopa linnades kõndijad,” selgitas Praks, kelle juhendamisel valmisid eelmise aasta sügisel sisearhitektuuritudengite koolitööna üle maailma tuntust kogunud puidust metsaruuporid – hea tõendusmaterjal sellest, et eestimaine mõte võib inspireerida inimesi Jaapanist ja Austraaliast Poola ja Brasiiliani.

EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi juhi Jorma Sarve sõnul soovitakse teiste sündmuste kõrval, mis on aastal 2018 kavas Eesti tutvustamiseks korraldada, programmi kaasata loojaid, kes panevad ruumi elama ning viivad Eesti sõnumi ka sellistesse paikadesse, kus saal tingimata ei pimene ning kunstist saab osa ka piletita. “See on keel, mida valdavad paljud andekad loojad, kes ongi oodatud konkursile oma ideid ja lahendusi pakkuma,” ütles Sarv.

Ideekonkursi žüriisse kuuluvad EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa (žürii esimees), EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks, Eesti Arhitektide Liidu esimees Katrin Koov, Teater NO99 kunstiline juht Ene-Liis Semper, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Välisministeeriumi esindaja Aino Lepik von Wirén ja arhitektuuriteadlane Ingrid Ruudi.

Ideekonkursi auhinnafond on 13 000 eurot- ideekonkursi võitjat tasutatakse 5 000 euroga, teise koha auhinnaks on 3 000 eurot ning kolmanda koha auhind 2 000 eurot. Võimalik on välja anda ka kolm 1000 eurost eripreemiat. Ideekonkursi võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumus on kuni 100 000 eurot (ilma käibemaksuta).

Ideekavandite esitamise tähtaeg on 22. juuni 2016 kell 15:00. Täpsem info ja avatud ideekonkursist osavõtu tingimused on kättesaadavad Riigihangete Registris: https://riigihanked.riik.ee/register/hange/173385.

Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamine toimub aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Lähem info programmi ja kingituste kohta on leitav EV100 konkursi lehelt.

Lisainfo:

Jorma Sarv

EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi juht

tel 5023343

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) esitles Art Brussels 2016 kunstimessil Anu Vahtra kohaspetsiifilise installatsiooni 17,9° rekonstruktsiooni ja uustõlgendust. Installatsioon 17,9° valmis EKKMis algselt III Artishoki Biennaali kontekstis (kuraator Liisa Kaljula, 2012) ning teistkordselt näituse “Feeling Queezy?! / Kõhe tunne?!“ jaoks (kuraator Rebeka Põldsam, 2014).

Teos rakendab enda kasuks EKKMi kõige omapärasemat näituseruumi – 17,9-kraadise kalde all olevat estakaadi, mis juba oma olemuselt omab tugevat füüsilist kohalolu. Teos avaldub hetkel, mil vaataja satub vastamisi oma tajuga ruumist – olulisus ei peitu mitte ruumi keskel rippuval fotol kujutatu nägemises, vaid mõistmises, et teos ripub (näiliselt) ebaloomuliku nurga all. Tuues osa ülalmainitud keskkonnast 1:1 skaalas kunstimessi konteksti, võimaldame endale ja publikule kohaspetsiifilisuse edasisi tõlgendusvõimalusi ning tutvustame muuseumit selle ruumiliste iseärasuste kaudu.

Installatsiooni saatis koostöös kirjastusega Lugemik spetsiaalselt Art Brussels’i puhul välja antud trükis (kujundaja EKA graafilise disaini osakonna juhataja Indrek Sirkel), mis sisaldab EKA õppejõud, arhitektuuriajaloolase ja kriitiku Ingrid Ruudi poolt kirjutatud installatsiooni tausta avavat esseed.

Kunstimessiga paralleelselt toimus laiem Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) poolt koordineeritud Eesti kaasaegset kunsti tutvustav programm ning rahvusvahelisel kunstipublikul oli Brüsselis võimalus tutvuda mitmete varasemate Köler Prize’i nominentide ja laureaatide loominguga: Flo Kasearu ja Visible Solutions OÜ (Temnikova & Kasela galerii Art Brussels kunstimessil), Marge Monko (Ani Molnár galerii Art Brussels kunstimessil ja kirjastus Lugemik Poppositions alternatiivsel kunstimessil), Paul Kuimet (isikunäitus kaasaegse fotograafia keskuses Contretype).

Anu Vahtra on Eesti noorema põlvkonna silmapaistev kunstnik, kelle autoripositsioon seisneb kohaspetsiifilisuse ja ruumi olemusele orienteeritud problemaatikaga tegelemises ning selle loovas artikuleerimises. Tema installatsioonid, mis sageli toetuvad fotograafiale, lähtuvad ümbritsevast ruumisituatsioonist ning samas haaravad ruumi endasse, muutes selle nii teose sisuks kui vormiks. Anu Vahtra on Lugemiku kirjastuse ja raamatupoe üks asutajatest ning Köler Prize 2015 grand prix laureaat.  Anu Vahtra on ka EKA graafilise disaini osakonna õppejõud.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) on isetekkeline mittetulunduslik näituseasutus, mis paigutab ennast kusagile ametlike riiklike kunstiinstitutsioonide ja artist-run-do-it-yourself projektiruumide vahealasse. See toimib kohatäitena lokaalses kultuuripoliitilises tühimikus. EKKM on ebakonventsionaalne idee kaasaegse kunsti muuseumist, mis produtseerib, näitab, kogub ja populariseerib kaasaegset kunsti, muutes samal ajal kunstivälja juurdunud toimemehhanisme, reegleid ja näituste produtseerimise meetodeid. See on noorema põlvkonna kunstnike, kuraatorite ja kunstitudengite iseinstitutsionaliseerumise vahend. EKKMi asutasid 2006. aasta lõpus Anders Härm, Elin Kard, Neeme Külm ja Marco Laimre. Alates aastast 2016 juhivad EKKMi Marten Esko ja Johannes Säre, kes ühinesid muuseumiga 2011. aastal.

EKKMi osalemist Art Brussels’il toetavad: EV Kultuuriministeerium, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Euroopa Regionaalarengu Fond, Riigikantselei, Eesti Kultuurkapital, Draka Keila Cabels AS, Lugemik

Tänud: Dénes Farkas, Kadri Villand, Mihkel Säre, Raivo Väliste, Raivo Plado, Tanel Ats

Art Brussels 2016

Tour & Taxis

Avenue du Port 86c, Brüssel

www.artbrussels.com

EKKM boksis F5

Preview: 21. aprill, 11.00–17.00

Avamine: 21. aprill, 17.00–22.00

Avatud: 22.–24. aprill, 11.00–19.00

info@ekkm.ee

www.ekkm.ee

www.anuvahtra.com

Eesti Kunstiakadeemia kutsub kõiki huvilisi kuulama EKA korraliste õppejõudude 2016. a konkursi raames toimuvaid avalikke venia legendi loenguid.

EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 10B)

ESMASPÄEVAL, 25. APRILLIL

Kell 11.00 Vabade kunstide teaduskonna fotograafia osakonna dotsendi

ruumis nr 144 ametikohale kandideerija Reimo Võsa-Tangsoo loeng „Browniest Lilyni: Georgi ennustus“

Kell 12.00 Vabade kunstide teaduskonna graafika õppetooli dotsendi

ruumis nr 144 (kommunikatiivsus ja kontekst) ametikohale kandideerija Oliver Laasi loeng „Kunst kui uurimus ja dialoog“

Kell 13.00 Vabade kunstide teaduskonna graafika õppetooli dotsendi

ruumis nr 144 (kommunikatiivsus ja kontekst) ametikohale ja dotsendi (narratiivne graafika) ametikohale kandideerija Tarvi Laamanni loeng „Sõna+pilt=vägi!”

Kell 14.00 Vabade kunstide teaduskonna graafika õppetooli dotsendi (narratiivne

ruumis nr 144 graafika) ametikohale kandideerija Eve Kase loeng „Inventuur”

EKA arhitektuuriteaduskonnas (Pikk 20)

Disainiteaduskonnas (Estonia pst 7/ Teatri väljak 1)

ESMASPÄEVAL, 25. APRILLIL

Kell 12.00 Disainiteaduskonna dotsendi (keskkonnadisain), kujunduskunsti

ruumis nr 426 õppekava juhi ametikohale kandideerija Ilmar Vallikivi loeng „Kuidas õpetada loovust?“

Kell 13.00 Disainiteaduskonna dotsendi (keskkonnadisain), kujunduskunsti

ruumis nr 426 õppekava juhi ametikohale kandideerija Terje Kallast-Luure loeng „Kitš kahe kuhja vahel”

Kell 14.00 Disainiteaduskonna dotsendi (keskkonnadisain), kujunduskunsti

ruumis nr 426 õppekava juhi ametikohale kandideerija Raido-Riho Laasi loeng „Kujunduskunsti õppekava must valgel. Miks?Kuidas?Kellele?“

KOLMAPÄEVAL, 27. APRILLIL

Kell 15.00 Disainiteaduskonna dotsendi (interaktsioonidisain) ametikohale

ruumis nr 440A kandideerija Predrag K. Nikolic’i loeng „Interactive Media Art: Creative Contexts and Perspectives“

Kell 16.00 Disainiteaduskonna dotsendi (interaktsioonidisain) ametikohale

ruumis nr 440A kandideerija Amid Moradganjeh’i loeng „What is interaction design?“

ESMASPÄEVAL, 02. MAIL

Kell 14.00 Vabade kunstide teaduskonna animatsiooni osakonna juhataja,

ruumis nr 440A professori ametikohale kandideerija Priit Pärna loeng „Provokatsioon&ahistamine. Animaspetsiifiline narratiivile orienteeritud loovuse treening.“

TEISIPÄEVAL, 03. MAIL

Kell 14.00 Disainiteaduskonna tootedisaini osakonna dotsendi (tootedisaini

ruumis nr 440A teooria) ametikohale kandideerija Merike Rehepapi loeng „Heli kui funktsionaalse disaini tööriist”

Kell 15.00 Disainiteaduskonna tootedisaini osakonna dotsendi (tootedisaini

ruumis nr 440A teooria) ametikohale kandideerija Ruth-Helene Melioranski loeng „Disainisatsioon Design & Engineering õppekava näitel“

Kell 16.00 Disainiteaduskonna tootedisaini osakonna dotsendi (tootedisaini

ruumis nr 440 praktika) ametikohale kandideerija Mihkel Masso loeng „Praktikast tootedisainiõppes täna ja homme“

NELJAPÄEVAL, 05. MAIL

Kell 14.00 Disainiteaduskonna tekstiilidisaini osakonna dotsendi

ruumis nr 440A (tulevikutekstiilid) ametikohale kandideerija Kristi Kuuse loeng „Crafting sustainable smart textile services“

Kell 15.00 Disainiteaduskonna tekstiilidisaini osakonna dotsendi

ruumis nr 440A (tulevikutekstiilid) ametikohale kandideerija Stella Kalkuni loeng „Innovative materials”

Arhitektuuriteaduskonnas, Pikk 20

ESMASPÄEVAL, 02. MAIL

Kell 16.00 Arhitektuuriteaduskonna arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna

ruumis nr 310 professori (linnaplaneerimine) ametikohale kandideerija Andres Alveri loeng „Mis juhtub täna ruumiga…”

Kell 17.00 Arhitektuuriteaduskonna sisearhitektuuri osakonna dotsendi

ruumis nr 310 ametikohale kandideerija Edina Dufala-Pärna loeng „Inimmõõtu ruum“

Lisainfo: Julia Leitsinger, tel 626 7306, e-post julia.leitsinger@artun.ee

EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 5. mail Brian Cody / Energy Design Cody (Graz, Austria)

Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).

Professor Brian Cody on Hoonete ja Energia Intsituudi (Institute for Buildings and Energy) dekaan Grazi Tehnikaülikoolis ning konsultatsioonifirma Energy Design Cody asutaja. Energy Design Cody arendab uuenduslikke energia- ja kliimakontrollikontseptsioone rahvusvahelistele arhitektuurbüroodele üle maailma. Tema fookus on energiatõhususe maksimeerimine hoonetest linnadeni läbi teadustöö, akadeemia ja praktika. Enne Grazi Tehnikaülikooli (2003) oli ta rahvusvahelise inseneri- ja konsultatsioonibüroo Arup juhataja. Brain Cody kuulub erinevatesse žüriidesse ja nõuandekogudesse ning on lisaks külalisprofessor ja Energy Designi stuudio juhataja Viini Rakenduskunsti Ülikoolis.

http://www.energydesign-cody.com/

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee

Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam

Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital

Olete oodatud!