Open Lecture Series: Liam Young, 12.05 at 6 pm

Estonian Academy of Arts Faculty of Architecture Open Lecture Series

12.05 Liam Young / Tomorrow’s Thoughts Today (England, London)

Tomorrow’s Thoughts Today is a London-based think tank exploring the consequences of fantastic, speculative and imaginary urbanisms. Liam Young is an architect who operates in the spaces between design, fiction and futures. With TTT he has consulted and conducted workshops on speculation, emerging technologies and future forecasting for firms including Arup- Drivers for Change, Phillips Technologies, BBC, the film industry and various arts and science organisations. His projects include ‘Under Tomorrows Sky’ a science fiction movie set for a fictional future city developed through collaborations with scientists and technologists and ‘Electronic Countermeasures’, a swarm of quadcopter drones that drift through the city broadcasting a pirate internet and file sharing hub.

www.tomorrowsthoughtstoday.com

At the Open Lecture Series internationally renowned architects, artists, theoreticians, critics and urbanists from all around the globe give talks to offer fresh perspectives on architecture, design, urban development and critical thought. The lectures are open to everyone interested in the future of our living environment.

www.avatudloengud.ee

The lectures are held in English, free of charge.

The lecture series is supported by the Estonian Cultural Endowment.

Neljapäeval, 12. mail kell 18 esineb Tallinnas ulmemaastike arhitekt Liam Young, kes räägib düstoopilistest tulevikulinnadest.

Avatud loengute sarja hooaja lõpetab arhitektuurimaailma tõusev täht Liam Young, kes tegutseb disaini, väljamõeldise ja tuleviku piirimail. Liam Youngi panoraamsed animatsioonid näitavad meile üht võimalikku versiooni tulevikulinnast – düstoopiat, kus on võimendatud need nähtused, mis meie kaasaegsetes linnades juba olemas: reklaami üleküllus, probleemid prügimajandusega, jms.

Miks on täna üldse oluline tulevikulinnadele mõelda? Loengusarja ühe kuraatori, arhitekt Sille Pihlaku selgitusel peaks olukorras, kus maailm sõidab lähituledega, vähemasti arhitektid kasutama kaugtulesid, viidates arhitektide tööle vastata väljakutsetele, mis seisavad ees aastakümnete pärast.

Animatsioonidega küsib Young, kas ja kuidas kõik need küsimused tulevikus meie linnade väljanägemist võiksid mõjutada: autor ise nimetab oma loodud filme “liialdatud kaasajaks”. Intervjuus arhitektuuriportaalile Dezeen ütleb Young, et ta loob alternatiivseid maailmu, et mõista meie enda maailma uuel moel. Iga spekulatiivse tulevikulinna filmi saadab ulmejutt, mis avab visuaalsete linnamaastike tausta, autoriteks ulmekirjanikud Jeff Noon, Tim Maughan ja Pat Cadigan. Animatsioonide helitausta on loonud Briti elektroonilise muusika täht-duo Coldcut. Coldcuti muusika lisab vilkuvate tulukeste ning aeglaselt hajuva linnauduga kummituslikele linnamaastikele veel ühe mõõtme, pannes animatsioonid eriti hästi tööle suurel ekraanil vaadatuna, võimaldades keskenduda saab vaheldumisi nii rohketele detalidele kui õõvastavale tervikule.

Liam Youngi loodud, Londonis tegutsev mõttekoda Tomorrow’s Thoughts Today uurib fantastiliste, oletuslike ja kujuteldavate sündmuste tagajärgi. Young organiseerib spekulatiivseid, nüüdistehnoloogial põhinevaid ja tulevikku ennustavaid töötubasid Arupis, Phillips Technologie’s, BBCs, filmi-, kunsti- ja teadusorganisatsioonides. Youngi loomingut on viimastel aastatel rohkelt kajastanud nii eriala- kui üldmeedia, sealhulgas BBC, NBC, Wired, Time ja Dazed and Confused. 2010. aastal valis ajakiri Blueprint Liam Youngi 25 tegija sekka, kes muudavad arhitektuuri ja disaini. Youngi viimase aja projektide seas on ka ulmefilm “Under Tomorrows Sky”, mille maastiku lõi Young koos teadlaste ja tehnoloogiaekspertidega ning mis sarnaneb tema linna-animatsioonidele: droonid hõljuvad läbi linnamaastiku, hoides üleval piraatinternetti ja failijagamis-võrku. Kas sellised võiksid olla meie tuleviku-linnamaastikud, küsib Liam Young neljapäeval kl 18 Kanuti Gildi SAALis toimuval loengul ning seletab ka, miks võiks ja peaks arhitekt selliste teemadega tegelema.

Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital

Olete oodatud!

Kirjastus Lugemik osaleb 21.–24. aprillil Brüsselis viiendat korda toimuval alternatiivsel kunstimessil Poppositions. Messil tuleb esmaesitlusele Eesti kunstniku Marge Monko performance “Don’t Wind It Up, Turn It On” ning samanimeline trükis.

Monko performance “Don’t Wind It Up, Turn It On” lähtub iha konstruktsioonidest reklaamfotodel, mille stiil küll aja jooksul varieerub, ent mille semantiline tähendus on jäänud samaks. Nais- ja meesnäitleja kannavad ette erinevaid tekste 1970. ja 1980. aastate käekellade reklaamidest, mängides samas läbi ka reklaamfotodelt pärit käte kompositsioonid.

Tegemist on Monko esimese performance-teosega, mida Poppositions’il esitavad koreograafid Kathryn Vickers ja Sandy Williams, teose tehniliste lahenduste eest vastutab Isjtar. Performance’it on võimalik näha üks kord päevas. Lisaks sellele eksponeerib Monko fotoseeriat ning uut trükist. Viimane isaldab performance’i täismahus käsikirja ja käekellareklaame taasesitavaid fotosid. Raamatu on kujundanud Indrek Sirkel ning see on kolmas Lugemiku poolt välja antud Marge Monko trükis.

Lugemiku esmakordset kunstimessil osalemist kureerib Laura Toots, kelle koostatud projekti valis välja rahvusvaheline žürii. Messil osaleb kokku 25 erinevat galeriid ja projektiruumi enam kui 50 kunstnikuga 21 erinevast riigist.

Poppositions on Euroopa alternatiivsetest kunstimessidest üks eesrindlikumaid, mis tutvustab väikeseid, mitte ainult müügile keskenduvaid galeriisid ja on platvormiks värsketele kunstnikupositsioonidele. Poppositions toimub samal ajal ühe Euroopa suurima kunstimessi Art Brussels’iga, kus eksponeeritakse samuti Marge Monko teoseid Ungari galerii Ani Molnar boksis. Art Brussels messil osalevad ka Temnikova & Kasela Galerii ning EKKM.

Poppositionsi raames on La Houle’i projektiruumi poolt organiseeritud Reading Room’is väljas ka valik Lugemiku kirjastatud raamatuid. Esindatud on järgmiste kunstnike teosed: Tuukka Kaila, Mari Laanemets, Paul Kuimet, Marge Monko, Tõnis Saadoja, Anu Vahtra, Johan Tali, Johanna Jõekalda, Siim Tuksam, Flo Kasearu, kadrinoormets, Anna-Stina Treumund ja Merike Estna.

Marge Monko (s. 1976) on Tallinnas elav ja töötav kunstnik, kes töötab fotograafia, video ja installatsiooniga. Enamik tema teoseid on inspireeritud ajaloolistest kujutistest ning mõjutatud psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Monko on esinenud isikunäitustega galeriides Tallinnas, Helsingis ja Budapestis ning Viini moodsa kunsti muuseumis (Mumok) ja on osalenud mitmetel mainekatel rahvusvahelistel näitustel. Marge Monko on Ida- ja Kesk-Euroopa kunstiauhinna Henkel Art.Award 2012 laureaat, aastatel 2013–2015 osales ta stuudioprogrammis HISKis (Higher Institute for Contemporary Art) Gentis, Belgias ning 2015. aastal ISCP (International Studio & Curatorial Program) residentuuris New Yorgis.

Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik ja fotograaf Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik aastatel 2010–2016 välja andnud 49 trükist. 2015. aastal liitus Lugemikuga kunstnik ja kuraator Laura Toots. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi territooriumil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kolmesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid. 2016. aasta sügisel avab Lugemik koostöös Tallinna Kunstihoonega teise raamatupoe Kunstihoone fuajees.

Lugemiku ja Marge Monko osalemist Poppositionsil toetavad Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Euroopa Regionaalarengu Fond, Riigikantselei, Outset Eesti.

Lugemik ja Marge Monko tänavad: Oskar Unt, Maria Arusoo, Tom-Olaf Urb, Reimo Võsa-Tangsoo, Liisa Toots, Tiiu Parbus, Tõnis Saadoja, Alissa Nirgi, Fidelia Regina Randmäe, Peeter Kuimet, Paul Kuimet, Ingel Vaikla, A&G Kaubanduse AS, Kraam artist-run space.

Poppositions 2016

LaVallée, Rue Adolphe Lavallée 39, Brüssel

Avamine: 21. aprill 12.00–20.00

Lahtiolekuajad: 22.–23. aprill 12.00–22.00; 24. aprill 12.00–18.00

Marge Monko performance: 21.–23. aprill 18.30; 24. aprill 17.00

www.poppositions.com

www.margemonko.com

Pressiteate koostas Lugemik

info@lugemik.ee

www.facebook.com/lugemik

www.lugemik.ee

Lugemik participates at Poppositions art fair with the new work by Marge Monko

Lugemik Publishing is participating at Poppositions, an alternative art fair taking place for the fifth time in Brussels during 21–24 April. Making its premiere at the fair is the performance “Don’t Wind It Up, Turn It On” by the Estonian artist Marge Monko, as well as the publication of the same name.

Monko’s performance “Don’t Wind It Up, Turn It On” is based on the construction of desire used in advertising photography – a genre in which stylistic means have changed over time, but its semantic meaning has always remained the same. Two actors – female and male – read sentences from different wrist watch advertisements from the 1970s and 1980s, and re-enact the compositions of hands used in these advertisements.

“Don’t Wind It Up, Turn It On” is Monko’s first performance piece which will be performed at Poppositions once a day by choreographers Kathryn Vickers and Sandy Williams, technical assistance is provided by Isjtar. The performance is accompanied by a photographic series and a publication which contains the complete script of the performance as well as the re-staged photographs of the used advertisements. The book is designed by Indrek Sirkel, and it is the third publication by Marge Monko published by Lugemik.

Lugemik’s first time participation at an art fair is curated by Laura Toots, whose project was selected by an international jury. A total of 25 exhibitors of different galleries and project spaces with more than 50 artists from 21 different countries are participating at the fair.

In addition, a selection of Lugemik’s publications will be on display during Poppositions in the Reading Room organized by La Houle project space. Books by the following artists are presented: Tuukka Kaila, Mari Laanemets, Paul Kuimet, Marge Monko, Tõnis Saadoja, Anu Vahtra, Johan Tali, Johanna Jõekalda, Siim Tuksam, Flo Kasearu, kadrinoormets, Anna-Stina Treumund and Merike Estna.

Poppositions is one of the most progressive alternative art fairs in Europe introducing non-profit initiatives next to commercial galleries and providing a platform for new artists’ positions. Poppositions will take place at the same time as Art Brussels, one of the largest art fairs in Europe, where Marge Monko’s work is also exhibited by Ani Molnar Gallery.

Marge Monko (born 1976) is an artist living and working in Tallinn, Estonia. Monko works with photography, video and installation. Most of her works have a link to historical images and are influenced by theories of psychoanalysis, feminism and visual culture. Monko has had solo exhibitions at galleries in Tallinn, Helsinki and Budapest, and in the Museum of Modern Art, Vienna (Mumok). She has participated in a number of group exhibitions in Estonia and abroad. In 2012, she was awarded the Henkel.Art.Award for Eastern and Central European artists. During 2013–2014, she took part in the studio programme at HISK (Higher Institute for Fine Arts), in Ghent, Belgium. In 2015 she was selected for a residency at ISCP (International Studio & Curatorial Program) in New York.

Lugemik is an independent publishing initiative based in Tallinn, Estonia, founded in 2010 by graphic designer Indrek Sirkel and artist Anu Vahtra. Lugemik publishes books and other printed matter, working closely together with artists, writers, designers, printers in every step of the publishing process. In 2013 Lugemik opened a bookshop on the premises of Contemporary Art Museum Estonia (EKKM) and is currently working on opening a new bookshop in collaboration with Tallinn Art Hall. In 2015 Lugemik was joined by the curator and artist Laura Toots for extended activities with artists beyond publishing projects.

Lugemik’s and Marge Monko’s participation at Poppositions is supported by: Estonian Contemporary Art Development Center, Estonian Ministry of Culture, Cultural Endowment of Estonia, European Regional Development Fund, Government Office of Estonia, Outset Estonia.

Lugemik and Marge Monko would like to thank: Oskar Unt, Maria Arusoo, Tom-Olaf Urb, Reimo Võsa-Tangsoo, Liisa Toots, Tiiu Parbus, Tõnis Saadoja, Alissa Nirgi, Fidelia Regina Randmäe, Peeter Kuimet, Paul Kuimet, Ingel Vaikla, A&G Kaubanduse AS, Kraam artist-run space.

Poppositions 2016

LaVallée, Rue Adolphe Lavallée 39, Brussels

Opening: 21 April 12:00–20:00

Opening times: 22–23 April 12:00–22:00; 24 April 12:00–18:00

Marge Monko’s performance: 21–23 April 18:30; 24 April 17:00

www.poppositions.com

www.margemonko.com

Press release by:

Lugemik Publishing

info@lugemik.ee

www.facebook.com/lugemik

www.lugemik.ee

Kirjastus Lugemik osaleb 21.–24. aprillil 2016 kunstiraamatute festivalil “One Thousand Books” Kopenhaagenis, Taanis. Nelja päevasel festivali raames toimub rahvusvaheline kunstiraamatute kirjastamisele ja eksponeerimisele keskenduv seminar ning avatakse näitus “Manifolds” Kunsthal Charlottenborg’is, mis jääb avatuks 15. maini.

Näitusel osaleb 13 rahvusvahelist kirjastust, kellest igaüks esitleb ühele raamatule keskenduvat ekspositsiooni. Koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga esitleb Lugemik näitusel Ott Metusala koostatud ja kujundatud raamatut “Nobody Expected There Would Be Much Discussion About It”. Trükis dokumenteerib autori vanaema, Kirsti Metusala, disainitööd Estoplasti tehases, kus ta töötas disainerina kokku 28 aastat (1964–1992). Raamat sisaldab ajaloolist fotodokumentatsiooni Estoplasti lampidest. Seda saadab intervjuu Kirsti Metusalaga, mis toob välja tema tööülesanded, kirjeldab detaile erinevate lampide disainiprotsessist ning räägib disaineri ametist Nõukogude Eestis. Raamatusse on ETDMi direktor ja disainikogu kuraator Kai Lobjakas kirjutanud essee, milles arutleb Nõukogude Eesti disaini ja Estoplasti tehase toodangu tähtsuse üle laiemas kontekstis.

Näitusel “Manifolds” saadab raamatut Estoplasti lampidest ning filmist “Tuled süttivad” koosnev ekspositsioon. Ekspositsiooni tarbeks vahetavad Lugemik ja Ott Metusala spetsiaalselt Kunsthal Charlottenborg’i jaoks disainitud Poul Henningseni kaheksa lampi institutsiooni fuajees Kirsti Metusala kujundatud Estoplasti lampide vastu. Näituseruumis annab raamatule konteksti Jaak Mamersi dokumentaalfilm “Tuled süttivad” (1967, Eesti Telefilm), mis näitab lavastatud vormis Estoplasti tehase toodangu loomisprotsessi.

Festivali “One Thousand Books” korraldab 2013. aastast Taani kirjastus Lodret Vandret.

Ott Metusala (s. 1988, Tallinn) on Amsterdamis, Hollandis resideeruv graafiline disainer, kes on lõpetanud graafilise disaini eriala Eesti Kunstiakdeemias ja Gerrit Rietveldi Akadeemias. Ta töötab peamiselt koos kunstnike ja institutsioonidega ning on õpetanud ka Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnas.

Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik ja fotograaf Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik aastatel 2010–2016 välja andnud 49 trükist. 2015. aastal liitus Lugemikuga kunstnik ja kuraator Laura Toots. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi territooriumil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kolmesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid. 2016. aasta sügisel avab Lugemik koostöös Tallinna Kunstihoonega teise raamatupoe Kunstihoone fuajees.

Raamatu väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital, Lugemiku tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium.

Festival “One Thousand Books”

21.–24. aprill 2016

Kunsthal Charlottenborg

Näitus “Manifolds”

23. aprill – 15. mai 2016

Kunsthal Charlottenborg

www.onethousandbooks.org

www.metusala.ee

Pressiteate koostas:

Kirjastus Lugemik

info@lugemik.ee

www.facebook.com/lugemik

www.lugemik.ee

Eesti Vabariik 100 korraldusmeeskond ja Eesti Kunstiakadeemia kuulutavad välja ideekonkursi, et leida parim ideekavand Eesti tutvustamiseks välisriikide linnade avalikus väliruumis 2018. aastal, mil Eesti Vabariik tähistab 100. sünnipäeva ning on ühtlasi aasta esimesel poolel EL Nõukogu eesistujamaa. Ideekonkursi tähtaeg on 22. juuni.

Žürii liikme, EKA sisearhitektuuri osakonna professor Hannes Praksi sõnul on konkursist osa võtma oodatud kunstnikud, disainerid, arhitektid ja teised Eesti nähtavaks tegemisse panustada soovivad loomevaldkonna professionaalid, organisatsioonid ning ühendused. “Me otsime koos EV100 korraldajatega objekti, mis kajastab meie siinset iseomast kohalikku mõtet või väärtust ja milles on samas piisavalt lennupotentsiaali, et see võiks kõnetada teistes Euroopa linnades kõndijad,” selgitas Praks, kelle juhendamisel valmisid eelmise aasta sügisel sisearhitektuuritudengite koolitööna üle maailma tuntust kogunud puidust metsaruuporid – hea tõendusmaterjal sellest, et eestimaine mõte võib inspireerida inimesi Jaapanist ja Austraaliast Poola ja Brasiiliani.

EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi juhi Jorma Sarve sõnul soovitakse teiste sündmuste kõrval, mis on aastal 2018 kavas Eesti tutvustamiseks korraldada, programmi kaasata loojaid, kes panevad ruumi elama ning viivad Eesti sõnumi ka sellistesse paikadesse, kus saal tingimata ei pimene ning kunstist saab osa ka piletita. “See on keel, mida valdavad paljud andekad loojad, kes ongi oodatud konkursile oma ideid ja lahendusi pakkuma,” ütles Sarv.

Ideekonkursi žüriisse kuuluvad EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa (žürii esimees), EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks, Eesti Arhitektide Liidu esimees Katrin Koov, Teater NO99 kunstiline juht Ene-Liis Semper, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Välisministeeriumi esindaja Aino Lepik von Wirén ja arhitektuuriteadlane Ingrid Ruudi.

Ideekonkursi auhinnafond on 13 000 eurot- ideekonkursi võitjat tasutatakse 5 000 euroga, teise koha auhinnaks on 3 000 eurot ning kolmanda koha auhind 2 000 eurot. Võimalik on välja anda ka kolm 1000 eurost eripreemiat. Ideekonkursi võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumus on kuni 100 000 eurot (ilma käibemaksuta).

10. mail kell 13.00 räägivad arhitektid, kunstnikud, urbanistid ja disainerid EKA sisearhitektuuri osakonna saalis Nunne tänav 16 installatsioonidest nii Eestis kui mujal, mis neid on inspireerinud. (Vaata üritust)

Ideekavandite esitamise tähtaeg on 22. juuni 2016 kell 15:00. Täpsem info ja avatud ideekonkursist osavõtu tingimused on kättesaadavad Riigihangete Registris: https://riigihanked.riik.ee/register/hange/173385.

Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamine toimub aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Lähem info programmi ja kingituste kohta on leitav ev100.ee lehelt.

Lisainfo:

Jorma Sarv

EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi juht

tel 5023343

K 20. aprill kell 18.00 Arhitektuurikeskuses (Põhja pst 27a)

Dorothea von Hantlemann on tunnustatud rahvusvaheline kunstiajaloolane ja kuraator, kes on uurinud näituse kui fenomeni teket. Oma loengus keskendubki ta küsimusele, kuidas said näitustest moodsa aja rituaalid ja mida räägivad näitused meile oma kaasaja kohta. Loeng toimub inglise keeles.

N 21.04 kell 10.00 peab Hantelmann seminari EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11). Seminarile on vajalik eelregistreerimine kirjutades karin.nugis@artun.ee. Seejärel saadetakse ka seminari lugemismaterjalid.

Dorothea von Hantelmann „Miks on näitustest saanud moodne rituaal (ning mida räägivad näitused meie ühiskonna kohta)“

Londoni Tate galerii turbiini saal kirjeldab meile Lääne ühiskonna olukorda aastal 2015 sarnaselt nagu Kristallpalee peegeldas 19. sajandi produktivismi või nagu omal ajal wunderkammerite populaarsus tarbimiskultuuri kasvu. Kunstiinstitutsioonid peegeldavad oma ajastu ühiskondliku ja majanduslikku seisu. Näiteks võime 19. ja 20. sajandi galeriides maalide vahel oleva tühja seinapinna kasvu abil kirjeldada laiemalt individualismi arengut ühiskonnas. Me võime järgida varase turumajanduse muutumist tarbimisühiskonnaks parallelselt 19. sajandi muuseumite muutumisega valgeks kuubiks. Nüüdisaegset elamusühiskonda võib analüüsida tuginedes valge kuubi transformatsioonile ajaliselt määratud eksperimentaalseks ruumiks. Kunstiinstitutsioonid on sügavalt põimunud konkreetse ajastu väärtustega ning nad peavad olema pidevas transformatsioonis, et kohaneda ning säilitada oma positsioon sellisena, nagu ta on alati olnud – kaasaegse rituaalina. Analüüsides ruume kus kunsti on eksponeeritud teatud muutuste jadana 16. sajandist tänapäevani võime väita, et käesoleval ajajärgul toimuvad muutused nõuavad näituse järel uut tüüpi rituaali.

Dorothea von Hantelmann oli Kasseli Kunstiakadeemia/Ülikooli documenta professor, ta ​luges documenta ajalugu ja tähendust analüüsivaid kursuseid ning pani aluse documenta uurimisinstituudile. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on kaasaegne kunst ja kunstiteooria ning näituste ajalugu ja -teooria. Hantelmann kirjutab parajasti raamatut, mis käsitleb näitusi kui rituaalseid ruume, kus praktiseeritakse ja kus peegelduvad moodsa, liberaalse, turumajandusele tugineva ühiskonna fundamentaalsed väärtused. Hantelmanni sulest on ilmunud raamat „How to Do Things with Art“ (JRP|Ringier, 2010), mis kirjeldab kaasaegse kunsti performatiivsust.

Olete oodatud!

Head EKA tudengid ja töötajad!

Järgmisel nädalavahetusel, 24. aprillil algusega kl 13.00 korraldab EKA õppejõud ja arhitekt Veronika Valk Russalka juures mereääre festivali stiilis meeleavalduse Reidi tee praeguse eskiisprojekti vastu. Meeleavaldusele kutsutakse kõiki eesmärki toetavaid EKA tudengeid ja töötajaid. Levitage sõna!

—-

Esmaspäeval toimus kultuurikatlas Reidi tee eskiisprojekti avalik arutelu, ​kus toimus tuline arutelu. Järelkaja http://epl.delfi.ee/news/eesti/reidi-tee-planeeringu-arutelu-ehk-vaidlus-autode-ja-inimeste-vahel?id=74205515. 

Eesmärkidest:

1) tee mõõtmete vähendamine (1+1 sõidurada või tee vähemalt osaliselt maa alla viimine, nii et säilib loomulik ühendus Kadrioru pargi ja rannaääre vahel ja et Lasnamäelt jalgrattaga tulles pääseks ikka mereäärde ka);

2) tee asendi korrigeerimine (et mere ääres oleks jalutajale rohkem ruumi, näiteks säiliks liivarand);

3) projekti läbitöötamine jalakäijate ja ratturite seisukohast ning parendamine nii, et toimiks jagatud linnaruumi põhimõte.

Suured ja üldisemad soovid:

1) et linn hakkaks täide viima kontseptsiooni linna merele avamisest, mitte ei suleks seda iga projektiga aina rohkem;

2) et kaasamine ja jagatud ruumi põhimõte tuleks sõnadest tegudesse;

3) et linna ei planeeritaks autokeskselt, vaid nii, et linnaruum on inimsõbralik ja kvaliteetne;

4) kogu kesklinna liikuvuse ja liikluskorralduse analüüside läbiviimine, nii et lisaks autoliiklusele on käsitletud ka jalakäijad, jalgratturid jt. See on alus liigse autokesksuse vältimisel ja parema linnaruumi tekkel kogu kesklinnas ja sellega külgneval rannaalal tervikuna: Reidi tee ei ole ainus juhtum, mis sellisest terviknägemusest võidaks;

5) Reidi tee maastikuarhitektuuri võistluse läbiviimine, et linnaruumi ruumiline kvaliteet oleks tervikuna läbimõeldud – see tõstab ka külgnevate kinnisvaraarenduste ja ettevõtluskeskkonna väärtust, kui nende naabriks on inimsõbralik ja äge avalik ruum;

6) teedeehituses protsent maastikuarhitektuurile, nii nagu kunstiteoste tellimise seadusega on meil ette nähtud, et ühiskondlike hoonete ehitusel läheb eelarvest osa kunstile. Teedeehituses on läbivalt vaja kaasata maastikuarhitekte, sest tulemus peaks andma midagi ju kogu asumile. Nn “protsendiseadus” peaks rakenduma peale avalike hoonete ka linnaruumi- ja taristuprojektidele, nii nagu see on näiteks Rootsis ja Austrias. Linnaruumilahenduste osas võib näitena tuua Barcelona, kus tänavaruumi ei peeta vaid transpordikoridoriks, vaid eelkõige suhtlusruumiks ja kus kunstiteostel on linnaruumikultuuris oluline koht. Seejuures peetakse silmas, et monumendid ei teeks linnast muuseum, vaid et teosed oleksid värsked. Sageli tellitakse need ka väljastpoolt, mitte ainult Kataloonia või Hispaania kunstnikelt;

7) protsendiseadus ei peaks kehtima mitte ainult riigile, vaid ka omavalitsustele, samuti erasektorile. See on keskkonna väärtustamise küsimus laiemalt. See annaks linnaarhitektile väga hea tööriista, kuidas linnakeskkonda paremaks teha. Rakvere on hea näide, kuidas investeeringud linnaruumi on linna kuvandit ja ärivõimekust tõstnud. Sellised investeeringud – kui need on selged ja läbimõeldud – on investeeringud ja mitte kulud, sest hoiavad kohalikku identiteeti püsti. Ja arendavad kohalikku identiteeti välja, edasi.

​Küsimuste korral kirjutage:

Veronika Valk

veronika.valk@artun.ee​

1.-3. juunini toimub Tallinnas III rahvusvaheline sisearhitektuuri sümpoosion SISU “Welcome Stranger!”, mis võtab vaatluse alla kaasaja aktuaalseima teema – rände ja sellest tulenevad ootused ruumile.

Liikuv elulaad on tänapäeval tavaline nähtus, kuid inimesed muudavad elukohta riigist riiki või linnast maale väga erinevatel põhjustel – olgu see majanduskriis, õpiränne, sõjast või looduskatastroofist tõukuv pagulus, seiklushimu või silmaringi avardamine, seab see sisearhitektidele ja keskkonna loojatele ruumide kavandamisel siiski uued nõuded.

“Elame ajastul, kus püsitus on muutunud normiks – liikumine võib olla nii sund kui ka vaba voli. SISU sümpoosion otsib nüüdisaja nomaadliku elulaadi ootuste ja vajaduste peegeldusi kohanemise ja kodunemise näiteil. Liikumine ja peatumine on ühtlasi piiride ületamine ja seadmine. Räägime inimeste käitumismustritest ja kohanemisviisidest kaasaja reaalses ruumis,” sõnab SISU kuraator, EKA doktorant ja sisearhitekt Tüüne-Kristin Vaikla ja lisab:

“Ruumiline intelligentsus on tabamatu, kuid täpne mõiste, mis tähistab arhitektuuri ja koha omavahelist suhestumist. See on oskus pakkuda lahendusi ja luua uut teises kohas ja kultuuris, olles mõjutatud nii maastikust, urbanistlikust keskkonnast kui ümbritsevatest inimestest. Missugust ruumi vajab kaasaegne nomaad? Mis on tema eluolu ootused ja vajadused ning kuidas töötab arhitekt/disainer erinevas kultuurikontekstis ja mil moel muutub seeläbi RUUM?”

Neile küsimustele pakuvad SISU sümpoosionil multikultuuriliste näidetega vastuseid tunnustatud teoreetikud ja praktikud Hollandist, Belgiast, Prantsusmaalt, Türgist, Austraaliast, Soomest ja Eestist. Kuuleme EKA kunstidoktorandi Eva Seppingu ekspeditsioonist Venemaa eestlaste kodudesse, (sise)arhitektide Gerrit Schilderi ja Hill Scholte kohalike materjalide ja lääneliku mõttelaadi dialoogist Bangladeši kogukonna keskuse rajamisel; EKA sisearhitektuuri tudengite õppereisist Palestiinasse räägib Austraalia RMIT vahetustudeng Monica Knoll ja Laura Linsi teeb ettekande Delfti Tehnoloogia Ülikoolis kaitstud magistritööst kasutuseta jäänud kolhoosikeskuse ruumide uutmoodi hõivamisest. Tallinna Ülikooli lektor, japanoloog Alari Allik räägib iidse jaapani hõimu liikuvast kodust ja nomaadlikust elulaadist ning Eva Storgaard Antwerpeni ülikoolist arutleb, kuidas tekitada kodutunnet õpirändurite ajutistes eluruumides. Magistrant Helen Oja ja arhitekt Raul Kalvo jutustavad viis lugu töökogemustest Singapuris ning muusikaprodutsent ja toimetaja Michael Pärt Arvo Pärdi keskusest räägib elukogemusest mitmel mandril koos muusikaga. San Franciscost lendab magistriõpingutelt koju Bella Mang, kes väidab oma ettekandes, et kodu pole maja.

Loengu põgenike ootustest peavarjule peab Marco Steinberg, XV Rahvusvahelise Veneetsia arhitektuuribiennaali Soome paviljoni kuraator. SISUl astub üles ka Renaud Haerlingen mainekast ja rahvusvahelise haardega arhitektuuribüroost ROTOR, kes on muuhulgas esindanud Belgiat XII Veneetsia arhitektuuribiennaalil 2010. aastal ning kureerinud Oslo Arhitektuuritriennaali 2013. Rotor tegeleb ruumiprojektidega taaskasutades modernistlike interjööride detaile ja dekonstrueerides arhitektuuri. Nad on kureerinud näituseprojekte Pradale ja Rem Koolhaasile.

Jätkuvalt on SISU huviorbiidis arhitektuurifilmid, mida kureerib Ingel Vaikla. Tänavu linastuvad Uus Meremaa režissööri Thomas Gleesoni poeetiline dokumentaal “Kodu” (2013) ning Istanbulis resideeruva kunstniku ja režissööri Cynthia Madansky poliitilise ajalooga arhitektuuri filmid “Anna Pina Teresa” (2015) ja “E24” (2015), millega kaasneb autori ettekanne.

SISU rahvusvahelise turnee lõpetab Pariisi noorte arhitektide FREAKS feearchitecture filmidega põimitud ettekanne Cyril Gauthier’lt. Freaks koondab kolme vallatut noort rahvusvahelise ampluaaga arhitekti, kes on seotud eksperimentaalsete arhitektuuriprojektidega nii väikeste installatsioonide kui mastaapsete projektide skaalal. Friikidele meeldib tegeleda arhitektuuri ja arhitekti kuvandiga ja esitada seda veidi küünilisel ja mängulisel viisil, nad on töötanud San Franciscos, Tokyos, Pekingis, Berliinis, Mumbais, Singapuris ja Istanbulis.

SISU pakub võimalust osaleda Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri eriala magistritööde kaitsmisel 31. mail ja külastada EKA Rauaniidi hoones lõputööde näitust TASE.

SISU 2016 korraldab Eesti Sisearhitektide Liit koostöös Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnaga. SISUle on oodatud loomingulised inimesed – teoreetikud, praktikud ja üliõpilased ning valdkonnaga seotud erinevad osapooled. Sümpoosioni kava pakub põnevust ja elamust ka laiemale publikule, kes huvitub (sise)arhitektuurist ja elukeskkonnast ning neid kujundavatest sotsiaalsetest muutustest. Osalemine on tasuta, kuid vajalik registreerumine. 

Tere tulemast! Welcome Stranger!

SISU programm ja registreerumine: sisu.esl.ee

Liitu SISU uudistega Facebookis

Lisateave

Solveig Jahnke

Kommunikatsioonijuht

solveig.jahnke@artun.ee

Mob +372 5626 4949

Tüüne-Kristin Vaikla

SISU kuraator

tyyne.vaikla@artun.ee

info@esl.ee