Seminar näitusel „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“

16. aprillil 2016 Kumu kunstimuuseumis

Osalemine piletiga

Näitus „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“ koondab endas teoseid, mis iseloomustavad teatud kompromisse kunstnike ja võimu vahel. Sõdadevahelisel perioodil väljakujunenud kunstnikud olid ametlikult sunnitud loobuma modernistlikest maalivõtetest. Näiteks keelustati 1948. aastal Nõukogude Liidus impressionism, ometi jätkasid kunstnikud selle rakendamist ideoloogiliselt sobivate teemade ja kompositsioonide puhul. Seda võiks käsitleda kui inimlikku vastupanu või toimetulekumehhanismi, kus kunstnik pidi kunstnikuks jäämise nimel leidma ametliku ideoloogia raamistikus enesele veidigi tegutsemisruumi.

14.00 Aigi Rahi-Tamm „Karm Stalini aeg“

1944. aastal jätkunud Nõukogude okupatsioon Eestis ei toonud kaasa mitte ainult ideoloogilisi piiranguid loomeinimeste tegevusele, vaid see tähendas kogu rahvast haaravaid jõhkraid repressioone. Eesti sovetiseerimisega kaasnes riigiaparaadi väljavahetamine, maa ja varade natsionaliseerimine, rahva võimalikule vastupanule anti kiire löök massiterrori näol. Arreteerimiste, hukkamiste, küüditamiste toel puhastas võim elanikkonna soovimatutest rahvusgruppidest, võimalikest ideoloogilistest jt vastastest. Rahva ümberkasvatamisel rakendati erinevaid komponente alates ühiskonda tervikuna halvavast hirmutunde tekitamisest kuni inimeste koostööle meelitamiseni. Aigi Rahi-Tamm keskendub oma loengus neil karmidel Stalini aastatel elanud inimeste võimalikele elus püsimise ja toimetuleku viisidele.

15.00 Raili Nugin „Võimu ja vaimu suhted: kuidas juhiti kunstnikkonda võimuaparaadi poolt stalinismiajal“

Ettekandes peatutakse põgusalt kunsti administratiivse juhtimise dünaamikal. Vaadeldakse mil määral ja kuidas said kunstnikkonda juhtida administratiivsed organid ja partei ning kuidas see aja jooksul muutus.

15.30 Maria Jäärats „Kunstikriitika diskursiivne dünaamika 1940–1950. aastatel“

Ettekanne kaardistab kohalikus perioodikas ilmunud kunstikriitikas jälgitava diskursuse muutumise 1950. aastate esimeses pooles võrreldes 1940. aastate teise poolega, kunstikriitika kasutatava mõistestiku, tekstilised strateegiad ning peamised teemad, samuti kunstikriitika funktsiooni ja rolli muutuse.

16.00 Kädi Talvoja „Rahvuslikud koolkonnad. Arengupeetuse sümptomist nõukogude brändiks“

Rahvuslikkust on eesti kunstiajaloos peetud eelkõige nõukogude režiimile oponeerivaks kaitsemehhanismiks. Stalinistliku impressionismi näitus tunnistab aga Eesti, Läti ja Leedu kooli erinemist ka nn ametlikus kunstis. Kui esialgu nägi Moskva neis erinevustes pigem puudujääke korraliku sotsrealismi omandamisel, siis hiljem saab rahvuslikust omapärast positiivne märksõna, õitsva kunstielu tunnus.

Ettekandeid modereerib Eha Komissarov

Kolmapäeval, 13. aprillil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos teine vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Sel korral on külaliseks arhitekt Kalle Komissarov, kes on tegutsenud nii projekteeriva arhitekti kui ka õppejõuna.

Vestlusõhtu avab Kalle Komissarovi lühiloeng, mis keskendub arhitektuurikutse igikestvale muutumisele ajas. Muuhulgas räägib ta sellest, kuidas on projekteerimis- ja representeerimistehnika areng mõjutanud arhitektuuri loomist. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastust küsimusele, kuidas erineb tänase arhitekti töö varasemast, ning mis võib arhitektikutsest saada tulevikus. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas saab arhitekt oma erialaseid oskuseid rakendada väljaspool tavapärast projekteerimistööd. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.

Kalle Komissarov (1976) on arhitekt, kes on arhitektuuri vallas aktiivne mitmel rindel – vabakutselisena, kirjutades, projekteerides, õpetades Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas, varasemalt ka Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali juhtides. Äsja valiti Kalle Komissarov Eesti Arhitektide Liidu asepresidendiks, kus ta vastutab arhitektuurivõistluste ja hangete valdkonna eest.

Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.

Eesti arhitektid. Kalle Komissarov

13. aprillil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos

Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige

Sissepääs muuseumipiletiga

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:

Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja

carldag@arhitektuurimuuseum.ee

+372 55 688 395

KÖLER PRIZE 2016

Nominentide näitus Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)

16. aprill – 5. juuni 2016

Näituse avamine reedel, 15. aprillil kell 18:00.

Ekraaniproovid Köler Prize’ile 2016 esilinastus ja ainus seanss Kinos Sõprus kolmapäeval, 13. apriilil kell 18:00.

Köler Prize on 2011. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt asutatud kunstiauhind, mille keskne eesmärk on populariseerida kaasaegset kunsti ning tõsta esile kohalikul kunstiväljal aktiivselt tegutsevaid olulisi kunstnikke ja kunstirühmitusi.

Köler Prize’ile nomineeritakse viis eesti päritolu või Eestis alaliselt resideeruvat kunstnikku või kunstirühmitust viimase kolme aasta loomingulise tegevuse põhjal. Köler Prize’i nominendid valib EKKMi juhtkond.

2016. aasta Köler Prize’i nominentideks on ART ALLMÄGI, KRISTA MÖLDER, KRISTI KONGI, LAURA PÕLD ja RAUL KELLER.

Kunstnikud esitavad omal valikul näitusele kaks teost – ühe juba varem eksponeeritud, soovitavalt viimase kolme aasta loomingust, mida võib ka teatud mõttes pidad kunstniku senist loomingut defineerivaks või esindavaks teoseks, ning teise, spetsiaalselt Köler Prize’ile valminud uue teose.

Köler Prize 2016 grand prix võitja valib näitusele esitatud tööde ning kunstniku varasema loomingu põhjal rahvusvaheline žürii koosseisus: Anu Vahtra (Köler Prize 2015 grand prix laureaat), Julija Fomina (Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse kuraator), Jussi Koitela (Soome kuraator ja visuaalkunstnik), Jörg Heiser (Ajakirja Frieze kaastoimetaja) ja Katja Mater (Hollandi kunstnik ja toimetaja).

Ka publikul on võimalus näitusel oma sõna öelda, sest lisaks peapreemiale selgub ka kuni 26. maini toimuva hääletuse põhjal publiku lemmik. Mõlema auhinna laureaadid kuulutatakse välja Köler Prize 2016 galal, mis leiab aset käesoleva aasta 27. mail.

Köler Prize’i preemiad tuginevad täiel määral kunstisõbralikul erakapitalil. Juba kuuendat aastat, ehk algusest peale, toetab peapreemia väljaandmist SMARTEN LOGISTICS AS ning publikupreemia garanteerib neljandat korda SALTO AB.

Näitusega kaasneb kunstnike senist loomingut tutvustav kataloog (tekstide autor Eero Epner) ning EKKMi produtseeritud dok. film “Ekraaniproovid Köler Prize’ile 2016”, milles nominendid mõtestavad ja kommenteerivad teineteise loomingut.

2016. aastal toimub Köler Prize kuuendat korda. Varasmealt on Köler Prize’i peapreemia võitnud JEVGENI ZOLOTKO, FLO KASEARU, JAANUS SAMMA, JASS KASELAAN ja ANU VAHTRA.

Köler Prize’i üks asutajatest, EKKMi juhatuse liige Anders Härm, on preemia tausta avanud järgnevalt: “Eestis on mitmeid kunstiauhindu, mis on nime saanud mõne kunstiklassiku järgi. Lisaks sellele, et Köler lihtsalt riimub Turneriga (vt. Turner Prize), ajendas meid auhinnale just Johann Köleri nime panema võimalus teisi auhindu n-ö ajaliselt edastada ja Köler Prize virtuaalselt Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ja Eduard Wiiralti preemia ette asetada. Seos 19. sajandi eesti maalikunstniku Johann Köleriga selle asjaoluga ehk piirdubki.”

Lisainfo:

www.ekkm.ee

info@ekkm.ee

+372 5143778

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, Smarten Logistics AS, Salto AB, Draka Keila Cabels AS, Lugemik, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio

selle semestri viimases

krokiis on modelliks Tim.

Flaieril on fragment Jevgenia Dolgopolova, BMO 2, joonistususest.

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

TARTU KUNSTIMAJA

Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ /Suur saal

Saskia Järve „Mälu kaob“ / Väike saal

Laurentsius „M&M“ / Monumentaalgalerii

Näituste avamine neljapäeval, 7. aprillil kell 18:00.

Näitused jäävad avatuks 30. aprillini.

Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit / Glimpse“

07. 04. – 30. 04. 2016 Tartu Kunstimaja suures saalis

Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ vaatab tagasi, mõtestades kunstnike jaoks olulisi hetki, pöördepunkte, seisundeid.

Lilli-Krõõt Repnau väärtustab läbi Retrospektiivi iseenda loomingut. Aastatest 2005-2015 on valitud kümme isiknäitust ja igaühest neist on taasesitatud graafiliste lehtede seeriana üks töö. Repnau sõnul oodatakse kunstnikult tänapäeval pidevalt uute ideede genereerimist, kuid tagasivaateks puudub aeg ja võimalus.

Lilli-Krõõt Repnau (snd 1982) lõpetas 2005 aastal graafika eriala Eesti Kunstiakadeemias ja kaitses 2015. aastal samas MA animatsiooni erialal. On osalenud mitmetel grupinäitustel nii graafika, animatsiooni kui koomiksikunstnikuna. Lilli-Krõõt Repnaul on varem Tartus olnud kaks isiknäitust Y-galeriis: 2007. ja 2012. aastal. 2015. aasta lõpus kureeris Repnau Y-galeriis 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemias animatsiooni erialal magistrantuuri lõpetanute näituse „WIP“ kus osales ka ise.

Minna Hint tõusis Eesti kunstiväljal esile n-ö kunstnikudokumentaalide kõrghetkel vahetul isiklikul osalusel sündinud kriitiliste olupiltidega. Hint on kaamerale truuks jäänud ning aja jooksul on sellest kujunenud kunstniku mälu pärisosa.

Minna Hint (snd 1981) kaitses 2003. aastal Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse maalikunsti erialal ning lõpetas 2006 interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri. Hindi legendaarset filmi „3 pilti ajast ja elust“, mis kuulub Tartu Kunstimuuseumi kogusse, võis hiljuti näha muuseumi näitusel „Noorus kui elustiil“. Tartu Kunstimuuseumi 75. sünnipäeva tähistavale näitusele „tartmus 75“ teostas hint sarja „Kingitused Tartu Kunstmuuseumile“, millest enimtähelepanu pälvis mahlapress-performance.

Omanäoliste videojutustustega tuntuks saanud Liisi Eelmaa esineb näitusel sarja valguskastides eksponeeritud fotodega, mis kujutavad igapäevaelust pärit õnnelike stseenide taaslavastusi. Poolunenäoliseid mälestused sulanduvad ühte hapra intiimse käesoleva reaalsusega. Nendest mineviku ja oleviku vahel segipaisatud kihistustest tekib uus ebatavaline kolmas ruum – tunne, mis valdab meid enne silmade avamist, kui sa veel ei tea, kus oled.

Liisi Eelmaa (snd 1982) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 2005. aastal stsenograafina. On loonud kujundusi mitmetele filmidele ja lavastustele sh ka Vanemuises ja Sadamateatris, pälvides 2009. ja 2012. aastal Eesti teatri aastaauhinna parima lavakujunduse eest. Alates 2005. aastast on Eelmaa interdistsiplinaarsete kunstide magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias. Liisi Eelmaa töid näidati Tartus viimati 2007. aastal Y-galeriis.

Saskia Järve isiknäitus „Mälu kaob / Memory Fades“

07. 04. – 30. 04. 2016 Tartu Kunstimaja väikeses saalis

Ka oma varasemates maaliseeriates iseenese patsiendi rolli asetamist praktiseerinud Saskia Järve võtab seekord näitusel „Mälu kaob / Memory Fades“ vaatluse alla mälestuste moondumise mälus. Eksponeeritav maaliseeria ja seda saatev heliinstallatsioon loovad teatavat laadi isikliku „mäluruumi“, kus osad mälestused moonduvad millekski muuks või kaovad ning teised tungivad tugevamalt esile. Vastupidiselt üldlevinud arusaamale, mille kohaselt kõik toimunud sündmused aja jooksul mälus moonduma kalduvad, on teadlased leidnud tõendust asjaolule, et emotsionaalsed mälestused on püsivamad ning negatiivsed emotsioonid suurendavad mälu täpsust.

Maalidel on kujutatud n-ö neutraalseid mälestusi ning neile vastanduvaid sündmuseid, mis on seotud negatiivsete emotsioonidega, näiteks hirmuga.

Näituse helikujunduse teostas Villem Jahu.

Saskia Järve (snd 1979) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuseõppe maalikunsti erialal 2007. aastal ja magistriõppe samas 2009. aastal. Käesolev on tema viies isiknäitus. Tartu Kunstimajas on Järve töid varem olnud võimalik näha 2013. aastal isiknäitusel „Süütuid mälestusi ei ole“.

Kunstnik soovib tänada: Villem Jahu, Villu Villmann, Len Murusalu, Tauno Novek, Paul Järve.

Laurentsiuse isiknäitus „M&M“

07.04.-30.04.2016 Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis

Laurentsius (snd 1969) on Eesti postmodernistliku maali klassik, kelle autorikäekirjaks on akadeemilise maalitehnika ja –traditsiooni kombineerimine popkunstile omase kitšiga.

Monumentaalgaleriis eksponeerimisele tulevad neli maali on pühendatud suurmeestele: Morrise tapeedi foonil tehakse kummardus Moore skulptuuridele ja Mapplethorpe’i kalladele. Seda kõike Laurentsiusele omase tehnilise, vormilise ja materiaalse raskepärasusega.

Lisainfo:

Indrek Grigor

Tartu kunstimaja galerist

tel 5559 1425,

e-post: indrekgrigor@gmail.com

www.kunstimaja.ee

Kunstnikud:

Lilli-Krõõt Repnau e-post: lilli.repnau@gmail.com

Minna Hint e-post: minnahint@gmail.com

Liisi Eelmaa e-post: liisi.eelmaa@gmail.com

Saski Järve e-post: saskiajarve@gmail.com

Laurentsius e-post: laurentsius@hotmail.com

Alates 8. aprillist on Kumu kunstimuuseumis avatud uus näitus „Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust“. Näitus on täies mahus koostatud Eesti Kunstimuuseumile kuuluvate teoste põhjal.

17. veebruaril 2016 sai Kumu kunstimuuseum 10-aastaseks. See sündmus on heaks põhjuseks, et ka näitusetegevuses keskenduda muuseumi ühele põhirollile – kunsti kogumisele ja säilitamisele – ning tuua tähelepanu keskmesse sellega seotud protsessid.

Sellest lähtuvalt astub näitus „Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust“ vaataja ette mitme ülesandega, soovides mõningaid neist lahendada üheskoos. Esiteks, kaardistades Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti oste, näeb väljapanek endal teejuhi rolli ja on kantud soovist juhatada vaataja kunstimaailmas sageli ebaselgeks jäävate protsesside ja liikumiste juurde. Muuseum ostab Eesti Kultuurkapitali toel kaasaegse kunsti teoseid kogusse neljal korral aastas, nüüdiskunsti alamkogusse kuulub näituse avamise seisuga 423 kunstiteost. Kunstimuuseumi ostude kaudu ka kunsti arenguga seotud dünaamikaid, uute meediate plahvatusliku kasutuselevõtu kõrval vaikseid mõõnaperioode, kunstisuundade vahetumist, suuri lootusi ja eredaid esiletõuse talletades toob ekspositsioon välja läbilõike viimaste kümnendite kunstist, mis on jõudnud väljasisese ringluse lõpp-punkti – muuseumi kogusse. Teiseks, näitust võib käsitleda ka eesti kaasaegse kunsti alternatiivse püsiekspositsioonina ja mõtiskleda kuraatorivalikute üle selle koostamisel. Kolmandaks, hiti mõistet kasutades opereerib näitus meediumina kunsti ja publiku vahel, pakkudes välja nii kaasaegse kunsti klassikat kui ka vähem tuntud teoseid sisaldava valiku, milles saab oma eelistuste näol aktiivselt kaasa rääkida ka publik.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kadi Estland, Dénes Farkas, Kristiina Hansen & Johannes Säre, Minna Hint & Liisi Eelmaa, Kristin Kalamees, Tellervo Kalleinen, Flo Kasearu, Jass Kaselaan, Eve Kiiler, Karel Koplimets, Kaarel Kurismaa, Marco Laimre, Arne Maasik, Annette Merrild, Marge Monko, Eléonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Kristina Norman, Katja Novitskova, Kaido Ole, Puhas Rõõm, Laura Pählapuu, Alina Rudnitskaja, Tõnis Saadoja, Tarmo Salin, Ene-Liis Semper, Liina Siib, Jaan Toomik, Mart Viljus, Tõnis Vint.

Foto: Kaarel Kurismaa. Figuurid ja kassid. 2006. Eesti Kunstimuuseum

Näitusega kaasneb kataloog.

Kuraatorid: Kati Ilves, Eha Komissarov, Annika Räim

Näituse kujundajad: Raul Kalvo, Helen Oja

Graafiline disainer: Indrek Sirkel

Lisainformatsioon:

Kati Ilves

Kuraator

6026099, 5697 9909

kati.ilves@ekm.ee

LEO ROHLIN
Kui seda metsa ees ei oleks. . . 
08.04.- 26.04. 2016
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2

Tänapäeva Eesti keraamika elavaks klassikuks tituleeritud kunstnik em.prof. Leo Rohlin esitleb taaskordset soolonäitust „Kui seda metsa ees ei oleks. . . “ Hop galeriis.

Viimastel aastatel on kunstnik kaugenenud täiusliku argivormi otsingutest, millegi abstrakstsema ja laiapiirilisema poole, jäädes samas tuntavalt väljapeetuks.

Näitus „Kui seda metsa ees ei oleks. . .“ on kummardus luuletaja Juhan Liivile.

„Kellelegi ei ole aga saatus nii armutu olnud kui Juhan Liivile. . . Kuid vaevalt oli ta ise oma annete suurust ja väärtust suutnud sisemiselt ära tunda ja tõsiselt hinnata, kui must pilv tema vaimusilma kattis. Ainult üksikutel silmapilkudel murdus päikesekiiri pilvest läbi. Ja siis lõi Juhan Liiv oma filosoofilised sügavmõttelised laastud ja oma parimad luuletused, täis üllatavaid tundmustepöördeid, ootamatuid luuleliste nägemuste vaheldusi ja isegi kurvameelsust.”

Villem Ernits „Juhan Liivi matustel” Postimees 25.XI 1913

Näitus koosneb installatiivsest tööst mille keskmeks on teos „Must lagi on meie toal…“ – must ruut, mis osutab poeedi tundlikule närvikavale ja on valminud aastatel 2015­2016. Materjaliks tumehall portselan, kraaterglasuur, lõng, kipsikruvid. Näituse teine osa, „Kui seda metsa ees ei oleks…“, koosneb Juhan Liivi loodusluulest inspireeritud piltinstallatsiooni akvarellifragmentidest, mis on maalitud kunstniku üliõpilaspõlves, aastatel 1964­65 ning millest moodustub koos tänapäevase tuššimaalinguga 14 osaline kollaaž.

Leo Rohlin sündis 1939 Tallinnas. 1965. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika erialal. Alates 1964. aastast töötas Rohlin Tallinna Ehituskeraamika Tehases kunstnik-tehnoloogina. Aastast 1968 õpetas Eesti Kunstiakadeemias, kus alustas vanemõpetajana, jätkas dotsendi ja professorina. Oli kunstilise keraamika ja klaasehistöö kateedri juhataja, õppeala prorektor ja keraamikaosakonna juhataja. Alates 2005.a. EKA emeriitprofessor.

Aastast 1970 kuulub Rohlin Eesti Kunstnike Liitu.

Ta on esinenud arvukatel näitustel Euroopas ja USA-s. Kolmeteistkümnest isiknäitusest olulisemad toimusid aastail 1982-83 ja 2003-2004. Viimased isiknäitused toimusid koondnimetuse „TÄNU“ all EKA galeriis (2009), Võru Linnagaleriis (2010), HOP galeriis (2011) ja Tallinna Kunsthoone galeriis (2014).

Leo Rohlin on kirjutanud monograafiad „Keraamika käsiraamat“(EKA kirjastus, 2003) ja „Eesti keraamika ajast aega“ (EKA kirjastus, 2007)

Teda on tunnustatud mitmete aunimetuste ja preemiatega, neist olulisemad on:

Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia (1979 ja 2015 ), Riigi Kultuuripreemia (2004) ja Valgetähe III klassi orden (2011).

Näitust toetab Kultuurkapital.

Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Maria Valdma

HOP galerii

Hobusepea 2

10133 Tallinn

tel: +372 6462887

gsm: +372 5112350

e-mail: www.eaa.ee/hop

hop@eaa.ee

Kolmapäeval 13. aprillil kell 18:00 avab Ann Mirjam Vaikla Rundumi Prooviruumis näituse ja etenduskunstide formaatide vahel balansseeriva installatsiooni “BEAUTY ON”. Näitus on avatud: 14. – 24. aprill 2016, N-P 12.00-18.00. Asukoht: Pärnu mnt. 154 (hoovimaja).

BEAUTY ON

… pommitamise jälgimine õhutõrjetornist oli võrreldamatu elamus ja ma pidin enda mõtteid pidevalt jubedasse tegelikkusesse tagasi kutsuma, et sellest pildist mitte kütkestuda: valgustuspommide lõhkemine […], plahvatusvälgatused ja neile järgnevad tulepilved, arvukad otsivad helgiheitjad ja nende põnev mäng, kui mõni lennuk valgusvihu haardesse jäi ja sellest pääseda püüdis, sekundipikkune tuleleek, kui lennuk pihta sai: apokalüpsis oli suurepärane.

. . .

Sünge atmosfäär valitses kesk seda salvavat suitsu, tahma ja leeke. Inimesi valdas kummaline hüsteeriline rõõmsameelsus, mida täheldatakse katastroofide puhul tihti.

Linna kohal laius suitsupilv umbes kuue tuhande meetri kõrgusele ja nii mattus see päise päeva ajal toimunud põrgulik stseen öisesse pimedusse.

– Albert Speer “Mälestused”

BEAUTY ON on teine osa teosele, mis valmis esmakordselt 2012. aastal Norra Teatriakadeemias toimunud grupinäituseks BEAUTY OFF. Groteski olemusele keskenduv ruumiinstallatsioon kompab tuttavliku ja tundmatu, häiriva ja nauditava, inimliku ja ebainimliku, tõelise ja fantastilise, koomilise ja jubeda, üleva ja madala piirimail.

Ann Mirjam Vaikla (s. 1990) on lõpetanud Norra Teatriakadeemia (Østfold University College) stsenograafia eriala 2015. aastal. Tema õpingud said alguse Eesti Kunstiakadeemiast, lisaks täiendas ta end Vilniuse ja Läti Kunstiakadeemiates. 2013. aastal sooritas ta erialase praktika kaasaegse kunstniku Ragnar Kjartanssoni juures Reykjaviki Linnateatris. Õpingute järgselt on ta osalenud grupinäitustel 6. Moskva Kaasaegse Kunsti Biennaalil, 13. Praha Kvadriennaalil ning Watermilli Keskuses New Yorgis. Käesolev näitus “BEAUTY ON” on kunstniku esimene isiknäitus.

Performer: Sandra Veermets

Konstruktsioon: Silver Roostik

Heli: Tarvi Kull ja Kaspar Kalluste

Valgus: Siim Porila

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital

Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium

Erilsed tänud: Kulla Laas, Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, Sandra Veermets, Silver Roostik, Siim Porila, Tarvi Kull, Kaspar Kalluste

Lisainfo:

www.vaiklastudio.ee/annmirjam

www.rundumspace.com

www.facebook.com/rundumspace/

EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 14. aprillil Tristan Boniver (Brussels, Belgium).

Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).

“Ülim analüütilisus ja põhjalik uurimustöö on eeldused igale projektile, mida Belgia arhitektide- ja kunstnikegrupp Rotor ette võtab. Nad on kureerinud, kirjutanud, ehitanud projekte tuntud arhitektuuribüroodele (OMA ülevaatenäitus Barbicanis 2011), näitustele (Belgian Pavilion Venice 2010, Fondazione Prada 2011, Oslo Architecture Triennale 2013) ning selle kõrvalt pidevalt (linna)ruumi ja selle ainelist kooslust nihestades,” tutvustab esinejat üks loengusarja kuraatoritest Sille Pihlak.

Tristan Boniver on Belgia kollektiivi Rotor asutajaliige. Ta õppis arhitektuuri Brüsseli Saint-Luc Instituudis ja La Cambre (ISACF) arhitektuurikoolis. Tristan on praktiseerinud graafilise disaineri, konsultandi ja arendajana nii era- kui ärikleintidele, lisaks on ta figureerinud Brüsseli alternatiivse põrandaluse elektroonilise muusikaskeenes. Ta kaitses oma arhitektuuridiplomi 2010.a. teemal “ümarnurgad”.

http://rotordb.org/

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee

Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam

Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital

Olete oodatud!

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio selle semetri eelviimases krokiis on modelliks Tiia, BTO 1 tudeng.

Flaieril on Ulrika Paemurru, BES 2 joonistus.

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumis https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3