AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Let’s Get Phygital
30.11.2023 — 18.12.2023
Let’s Get Phygital
Ehte- ja sepakunst
Olete oodatud näituse LET’S GET PHYGITAL avamisele ja vestlusõhtule, kus korraldajad Anneleen Swillen, Mala Siamptani ja Darja Popolitova arutlevad kaasaegse ehtimise praktikaid digitehnoloogiate prisma kaudu.
Näituse avamine ja vestluõhtu toimub 30. novembril III korruse fuajees, kell 17.00–18.30
Kui te ei saa füüsiliselt liituda, registreeruge Zoomi-vestlusõhtule selle lingi kaudu
Meeting ID: 912 0263 6427
Passcode: 202810
Topic: Let’s Get Phygital vestlusõhtu
Time: Nov 30, 2023 05:00 PM Helsinki
Näitusest:
LET’S GET PHYGITAL on tudengite näitus, mis tähistab Londoni Moekolledži (LCF), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja PXL-MAD School of Arts ehteosakondade koostööd. Näitus vaatleb, kuidas digitaalsed kogemused käivitavad loomemõtlemist- ja praktikat, luues IRL-ruumi digitaalseks ehteks. Kasutades liitreaalsuse filtreid tööriistadena, uurisid õpilased, kuidas kaasaegne ehe võib eksisteerida mittefüüsilises vormis, olla kantav ja publikut mõjutada.
Info kõnelejatest:
- Anneleen Swillen on postdoktorantuuri tudeng ja juhendaja Belgias asuvas Hasselti kunstikoolis PXL-MAD. Ta uurib fügitaalse kultuuri ehteid kunsti, hariduse, kureerimise ja kirjutamise uuringute kaudu. 2020. aastal asutas ta koostöös helilooja Greg Scheirlinckxiga ettevõtte Artificial Intelligems. Sujuva ja interdistsiplinaarse kollektiivina, kes töötab praegu ehete, graafilise disaini, muusika, XR-performance’i, tantsu ja datateaduse ristumiskoha kallal, on nende eesmärk uurida rohkemat kui inimese ühisloomet.
- Mala Siamptani on disainipraktik kogemusega moe-, disaini- ja kunstisektor. Pärast kahe magistrikraadi omandamist ja praegu doktorikraadi läbiviimist, juhib Mala oma stuudiot Ida-Londonis, mis on spetsialiseerunud toodete ja skulptuuriobjektide kujundamisele ja valmistamisele. Mala on loonud ehte- ja esemekollektsioone, mida on eksponeeritud Küprosel, Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Austraalias, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Ulatuslikku materjaliuuringuga püüab Mala töö ühendada traditsioonilist käsitööd digitaaltehnoloogiaga.
- Darja Popolitova on kaasaegse ehtekunstnik, õppejõud ja doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Irooniline vaade tänapäevale õhutab teda segama digitaalseid vahendeid ja videoperformanseid fiktsionaalsusega. Tema loomingut on tunnustatud 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga ning 2018. aastal ka Eesti Kultuuriministeeriumi ja Adamson-Ericu stipendiumitega. Samuti pälvis ta 2015. aastal SA Noor Ehe stipendiumi. Darja Popolitova on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Let’s Get Phygital
Neljapäev 30 november, 2023 — Esmaspäev 18 detsember, 2023
Ehte- ja sepakunst
Olete oodatud näituse LET’S GET PHYGITAL avamisele ja vestlusõhtule, kus korraldajad Anneleen Swillen, Mala Siamptani ja Darja Popolitova arutlevad kaasaegse ehtimise praktikaid digitehnoloogiate prisma kaudu.
Näituse avamine ja vestluõhtu toimub 30. novembril III korruse fuajees, kell 17.00–18.30
Kui te ei saa füüsiliselt liituda, registreeruge Zoomi-vestlusõhtule selle lingi kaudu
Meeting ID: 912 0263 6427
Passcode: 202810
Topic: Let’s Get Phygital vestlusõhtu
Time: Nov 30, 2023 05:00 PM Helsinki
Näitusest:
LET’S GET PHYGITAL on tudengite näitus, mis tähistab Londoni Moekolledži (LCF), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja PXL-MAD School of Arts ehteosakondade koostööd. Näitus vaatleb, kuidas digitaalsed kogemused käivitavad loomemõtlemist- ja praktikat, luues IRL-ruumi digitaalseks ehteks. Kasutades liitreaalsuse filtreid tööriistadena, uurisid õpilased, kuidas kaasaegne ehe võib eksisteerida mittefüüsilises vormis, olla kantav ja publikut mõjutada.
Info kõnelejatest:
- Anneleen Swillen on postdoktorantuuri tudeng ja juhendaja Belgias asuvas Hasselti kunstikoolis PXL-MAD. Ta uurib fügitaalse kultuuri ehteid kunsti, hariduse, kureerimise ja kirjutamise uuringute kaudu. 2020. aastal asutas ta koostöös helilooja Greg Scheirlinckxiga ettevõtte Artificial Intelligems. Sujuva ja interdistsiplinaarse kollektiivina, kes töötab praegu ehete, graafilise disaini, muusika, XR-performance’i, tantsu ja datateaduse ristumiskoha kallal, on nende eesmärk uurida rohkemat kui inimese ühisloomet.
- Mala Siamptani on disainipraktik kogemusega moe-, disaini- ja kunstisektor. Pärast kahe magistrikraadi omandamist ja praegu doktorikraadi läbiviimist, juhib Mala oma stuudiot Ida-Londonis, mis on spetsialiseerunud toodete ja skulptuuriobjektide kujundamisele ja valmistamisele. Mala on loonud ehte- ja esemekollektsioone, mida on eksponeeritud Küprosel, Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Austraalias, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Ulatuslikku materjaliuuringuga püüab Mala töö ühendada traditsioonilist käsitööd digitaaltehnoloogiaga.
- Darja Popolitova on kaasaegse ehtekunstnik, õppejõud ja doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Irooniline vaade tänapäevale õhutab teda segama digitaalseid vahendeid ja videoperformanseid fiktsionaalsusega. Tema loomingut on tunnustatud 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga ning 2018. aastal ka Eesti Kultuuriministeeriumi ja Adamson-Ericu stipendiumitega. Samuti pälvis ta 2015. aastal SA Noor Ehe stipendiumi. Darja Popolitova on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
19.12.2023
Arife Dila Demiri doktoritöö kaitsmine
Doktorikool
19. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Arife Dila Demir praktikapõhist doktoritööd „(Tekstiilist) laiendatud soma: kehalise ebamugavuse somaesteetika“ („Extended (Textile) Soma: Somaesthetics of Bodily Discomforts“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Doktoritöö juhendajad: prof Nithikul Nimkulrat (OCAD University), dr Kristi Kuusk (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: prof Kristina Höök (KTH Royal Institute of Technology), dr Vasiliki Tsaknaki (IT University of Copenhagen)
Oponent: dr Claudia Núñez-Pacheco (Umeå University)
Inimeste eksisteerimine maailmas on kehaline; me elame ja eksisteerime maailmas oma liikuvate ja tajuvate kehade – meie somade – kaudu. Meie somad tajuvad katkematult sisemisi ja väliseid stiimuleid, mis kujundavad meie arusaama ümbritsevast keskkonnast ja meist endist. Stiimulid võivad olla nii meeldivad kui ebamugavad. Mõne inimese jaoks muutuvad sisemised ebamugavad aistingud püsivaks kehalise eksistentsi määratlejaks. Käesolev doktoritöö tegelebki püsivate, keha igapäevast elurütmi katkestavate ja ebamugavust põhjustavate nähtustega nagu migreen, fibromüalgia, ärritatud soole sündroom, depressioon, krooniline valu jne.
“(Tekstiilist) laiendatud soma: kehalise ebamugavuse somaesteetika“ keskendub konkreetsemalt kroonilisele luu- ja lihasvalule. Uurimus teadvustab raskusi sellest nähtusest vabanemisel. Kuna sümptomite leevendamisest kaugemale ulatuv lähenemisviis võib märkimisväärselt kehalist ebamugavustunnet leevendada, keskendubki doktoritöö keha ebamugavustunde transformeerimisele, et leida seeläbi uusi elamis- ja toimimisviise. Sellist praktikat nimetan ma kehalise ebamugavuse somaesteetikaks.
Vastavalt sellele on käesoleva praktikapõhise doktoritöö peamine uurimisküsimus: kuidas saab liikumispõhiseid interaktiivseid kantavaid tekstiilesemeid kui soma-laiendusi disainida nii, et need arendaksid somaesteetilist teadlikkust kroonilisest luu- ja lihasevalust, vahendades ja aidates selgitada selle interaktsiooni? Teisisõnu uurib see doktoritöö, kuidas somaesteetilise teadlikkuse tõstmise abil murda ebamugavustundega toimetuleku harjumuslikke viise. Selleks kasutatakse soma-laiendusi, mis liikumispõhise interaktsiooni abil tegelevad kroonilise valu tunnetamisega ja pakuvad uusi võimalusi valuga suhestumiseks. Doktoritöö peamisele uurimisküsimusele otsitakse vastust kolme juhtumiuuringu abil, mis pakuvad metoodilisi ja teoreetilisi teadmisi, kuidas disainida kehalise ebamugavusega koos, selle jaoks ja selle kaudu.
Kogutud teadmised moodustavad doktoritöö peamise panuse ja koonduvad disainiuuringute programmiks nimetusega “Ebamugavusest lähtuv disain”. See programm ja doktoritöö kutsuvad kolme juhtumiuuringu näitel disainiuurijaid üles kujutlema alternatiivseid viise ebamugavate kehaliste kogemustega toimetulekuks ja pakkuma uusi võimalusi selliste aistingutega lähemalt tegelemiseks.
Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed: dr Jaana Päeva (komisjoni esimees), dr Anu Allas, prof Kirke Kangro, dr Kärt Ojavee, dr Liina Unt, dr Kristina Jõekalda, prof Danielle Wilde, prof Indrek Ibrus.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Arife Dila Demiri doktoritöö kaitsmine
Teisipäev 19 detsember, 2023
Doktorikool
19. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Arife Dila Demir praktikapõhist doktoritööd „(Tekstiilist) laiendatud soma: kehalise ebamugavuse somaesteetika“ („Extended (Textile) Soma: Somaesthetics of Bodily Discomforts“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Doktoritöö juhendajad: prof Nithikul Nimkulrat (OCAD University), dr Kristi Kuusk (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: prof Kristina Höök (KTH Royal Institute of Technology), dr Vasiliki Tsaknaki (IT University of Copenhagen)
Oponent: dr Claudia Núñez-Pacheco (Umeå University)
Inimeste eksisteerimine maailmas on kehaline; me elame ja eksisteerime maailmas oma liikuvate ja tajuvate kehade – meie somade – kaudu. Meie somad tajuvad katkematult sisemisi ja väliseid stiimuleid, mis kujundavad meie arusaama ümbritsevast keskkonnast ja meist endist. Stiimulid võivad olla nii meeldivad kui ebamugavad. Mõne inimese jaoks muutuvad sisemised ebamugavad aistingud püsivaks kehalise eksistentsi määratlejaks. Käesolev doktoritöö tegelebki püsivate, keha igapäevast elurütmi katkestavate ja ebamugavust põhjustavate nähtustega nagu migreen, fibromüalgia, ärritatud soole sündroom, depressioon, krooniline valu jne.
“(Tekstiilist) laiendatud soma: kehalise ebamugavuse somaesteetika“ keskendub konkreetsemalt kroonilisele luu- ja lihasvalule. Uurimus teadvustab raskusi sellest nähtusest vabanemisel. Kuna sümptomite leevendamisest kaugemale ulatuv lähenemisviis võib märkimisväärselt kehalist ebamugavustunnet leevendada, keskendubki doktoritöö keha ebamugavustunde transformeerimisele, et leida seeläbi uusi elamis- ja toimimisviise. Sellist praktikat nimetan ma kehalise ebamugavuse somaesteetikaks.
Vastavalt sellele on käesoleva praktikapõhise doktoritöö peamine uurimisküsimus: kuidas saab liikumispõhiseid interaktiivseid kantavaid tekstiilesemeid kui soma-laiendusi disainida nii, et need arendaksid somaesteetilist teadlikkust kroonilisest luu- ja lihasevalust, vahendades ja aidates selgitada selle interaktsiooni? Teisisõnu uurib see doktoritöö, kuidas somaesteetilise teadlikkuse tõstmise abil murda ebamugavustundega toimetuleku harjumuslikke viise. Selleks kasutatakse soma-laiendusi, mis liikumispõhise interaktsiooni abil tegelevad kroonilise valu tunnetamisega ja pakuvad uusi võimalusi valuga suhestumiseks. Doktoritöö peamisele uurimisküsimusele otsitakse vastust kolme juhtumiuuringu abil, mis pakuvad metoodilisi ja teoreetilisi teadmisi, kuidas disainida kehalise ebamugavusega koos, selle jaoks ja selle kaudu.
Kogutud teadmised moodustavad doktoritöö peamise panuse ja koonduvad disainiuuringute programmiks nimetusega “Ebamugavusest lähtuv disain”. See programm ja doktoritöö kutsuvad kolme juhtumiuuringu näitel disainiuurijaid üles kujutlema alternatiivseid viise ebamugavate kehaliste kogemustega toimetulekuks ja pakkuma uusi võimalusi selliste aistingutega lähemalt tegelemiseks.
Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed: dr Jaana Päeva (komisjoni esimees), dr Anu Allas, prof Kirke Kangro, dr Kärt Ojavee, dr Liina Unt, dr Kristina Jõekalda, prof Danielle Wilde, prof Indrek Ibrus.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
23.11.2023 — 25.11.2023
EKA tudengite videomängud ja videomapping Composter festivalil
Animatsioon
NB! Festivali installatsioonide vaatamine/kuulamine päevasel ajal on tasuta, pilet on ainult õhtustel kontserditel.
Videomängud
Eesti Kunstiakadeemia ja Videogames in Arts Lab esitlevad:
Eksperimentaalsed Kunstimaastikud
Avasta Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt loodud eksperimentaalne maailm, mis loob visuaalse ja helikunsti sümbioosina kaasahaarava elamuse. Näitus on EKA uus projekt, mis katsetab videomänge, kui kunstilise väljenduse vahendit. See on ainulaadne võimalus näha, kuidas järgmise põlvkonna kunstnikud mängivad mängudisaini ja kunsti piiridega.
Kursuse juhendajad:
Taavi Varm, Camille Laurelli ja Sten Saarits
Tudengid:
Anette Jaaniso, Caroline Pajusaar, Daria Luchinina Gregor Ojaveer, Hans Ermast, Kadi Rebane, Kirke Mari Päll, Léo Mourey, Mariia Koloskova, Ramas Ramales, Sander Klein
Video mapping
Eesti Kunstiakadeemia ja kursus “Liikuv Pilt Ruumis” esitlevad:
EKA neljanda kursuse visuaalse kommunikatsiooni tudengid loovad Vene Teatri keldrikorrusele ainulaadse videomappingu installatsiooni. Installatsiooni unikaalsuseks on see, et ruumi arhitektuurilised detailid – olgu selleks seinaornamendid või akna kaared – on saanud osaks kunstiteose narratiivist. Videot ei projitseerita lihtsalt pinnale, vaid see jälgib ja suhestub ruumi eripäradega, jättes vaatajale mulje, et liikuv videopilt ja füüsiline ruum sulanduvad üheks. Selline lähenemine juhendab ja inspireerib tudengite loomingulist protsessi ning pakub publikule erakordset kogemust.
Kursuse juhendajad:
Taavi Varm, Camille Laurelli ja Sten Saarits
Tudengid:
Mariliis Haljasorg, Anita Juga, Hedy Lehtmets, Kristin Made, Eva Pogoretski, Annaliisa Roots, Rait Sohkin, Anna Maria Toss, Silver Tõnisson, Artjom Šõšov, Karolina Kapinus
Installatsioonis kasutatud muusika:
Stonefromthesky albumilt Zero Origin – Ground Zero (Ukraina)
Rohkem infot Vene Teatri veebis:
https://www.veneteater.ee/et/repertuaar/composter-festival-silent-movie-live-music-project-emta/685
Veel rohkem infot Facebookis:
https://www.facebook.com/events/1380475442516984
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA tudengite videomängud ja videomapping Composter festivalil
Neljapäev 23 november, 2023 — Laupäev 25 november, 2023
Animatsioon
NB! Festivali installatsioonide vaatamine/kuulamine päevasel ajal on tasuta, pilet on ainult õhtustel kontserditel.
Videomängud
Eesti Kunstiakadeemia ja Videogames in Arts Lab esitlevad:
Eksperimentaalsed Kunstimaastikud
Avasta Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt loodud eksperimentaalne maailm, mis loob visuaalse ja helikunsti sümbioosina kaasahaarava elamuse. Näitus on EKA uus projekt, mis katsetab videomänge, kui kunstilise väljenduse vahendit. See on ainulaadne võimalus näha, kuidas järgmise põlvkonna kunstnikud mängivad mängudisaini ja kunsti piiridega.
Kursuse juhendajad:
Taavi Varm, Camille Laurelli ja Sten Saarits
Tudengid:
Anette Jaaniso, Caroline Pajusaar, Daria Luchinina Gregor Ojaveer, Hans Ermast, Kadi Rebane, Kirke Mari Päll, Léo Mourey, Mariia Koloskova, Ramas Ramales, Sander Klein
Video mapping
Eesti Kunstiakadeemia ja kursus “Liikuv Pilt Ruumis” esitlevad:
EKA neljanda kursuse visuaalse kommunikatsiooni tudengid loovad Vene Teatri keldrikorrusele ainulaadse videomappingu installatsiooni. Installatsiooni unikaalsuseks on see, et ruumi arhitektuurilised detailid – olgu selleks seinaornamendid või akna kaared – on saanud osaks kunstiteose narratiivist. Videot ei projitseerita lihtsalt pinnale, vaid see jälgib ja suhestub ruumi eripäradega, jättes vaatajale mulje, et liikuv videopilt ja füüsiline ruum sulanduvad üheks. Selline lähenemine juhendab ja inspireerib tudengite loomingulist protsessi ning pakub publikule erakordset kogemust.
Kursuse juhendajad:
Taavi Varm, Camille Laurelli ja Sten Saarits
Tudengid:
Mariliis Haljasorg, Anita Juga, Hedy Lehtmets, Kristin Made, Eva Pogoretski, Annaliisa Roots, Rait Sohkin, Anna Maria Toss, Silver Tõnisson, Artjom Šõšov, Karolina Kapinus
Installatsioonis kasutatud muusika:
Stonefromthesky albumilt Zero Origin – Ground Zero (Ukraina)
Rohkem infot Vene Teatri veebis:
https://www.veneteater.ee/et/repertuaar/composter-festival-silent-movie-live-music-project-emta/685
Veel rohkem infot Facebookis:
https://www.facebook.com/events/1380475442516984
Postitas Andres Lõo — Püsilink
24.11.2023
Varm & Correia kontsert festivalil Composter
Doktorikool
Varm & Correia “Natural Frequencies: A Sonic Symbiosis” (Loomulikud sagedused: Heliline sümbioos) kontsert festivalil Composter 24. novembril, Vene Teatris.
Läbiviijad: Taavi Varm, Nuno Correia (Eesti/Portugal)
Duo Varm & Correia moodustavad Taavi Varm (Eesti) ja Nuno Correia (Portugal). Nende eesmärgiks on ühendada loomulikke ja sünteetilisi helisid ühtseks heliliseks keskkonnaks, mis loob erinevaid ruume ja lugusid. Samuti soovivad nad ärgitada mõtlema inimeste, tehnoloogia ja looduse vaheliste suhete üle. Nende muusikastiili võib liigitada ambientiks, mis liigub selliste artistide nagu Brian Eno, Alva Noto ja The KLF radadel.
Festivalil Composter tuleb esmaesitlusele nii uut materjali kui ka lugusid nende hiljutiselt debüütalbumilt “Live at Purekkari Cape”. Uue lood valmisid möödunud suvel Hiiumaal ja nende aluseks on saarel tehtud välisalvestused. Need teosed viivad publiku retkele läbi Hiiumaa paikade, atmosfääri ning lugude.
Taavi Varm on Tallinnast pärit etendus- ja videokunsti taustaga meediakunstnik ja -uurija ing Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Nuno Correia on interaktsioonidisaini valdkonna teadlane (Tallinna Ülikool) ja audiovisuaalsetele etteastetele spetsialiseerunud meediakunstnik.
“Miks peaks kunstlikult, inimeste tehnika abil loodud heli olema konfliktis loodusega? Varmi ja Correia järgi ei peakski – nad võivad harmooniliselt koos eksisteerida. Mitte süntees, vaid sümbioos.” Valdek Lauri arvustus Sirbis Varmi & Correia etteastest foorumil Biotoopia 2022.
Varm & Correia: https://varmandcorreia.bandcamp.com/album/live-at-purekkari-cape
Taavi Varm:
http://www.varmstudio.com/
Nuno Correia:
https://nunocorreia.com/
Youtube:
https://www.youtube.com/watch?v=B2cfFbwCmO8
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Varm & Correia kontsert festivalil Composter
Reede 24 november, 2023
Doktorikool
Varm & Correia “Natural Frequencies: A Sonic Symbiosis” (Loomulikud sagedused: Heliline sümbioos) kontsert festivalil Composter 24. novembril, Vene Teatris.
Läbiviijad: Taavi Varm, Nuno Correia (Eesti/Portugal)
Duo Varm & Correia moodustavad Taavi Varm (Eesti) ja Nuno Correia (Portugal). Nende eesmärgiks on ühendada loomulikke ja sünteetilisi helisid ühtseks heliliseks keskkonnaks, mis loob erinevaid ruume ja lugusid. Samuti soovivad nad ärgitada mõtlema inimeste, tehnoloogia ja looduse vaheliste suhete üle. Nende muusikastiili võib liigitada ambientiks, mis liigub selliste artistide nagu Brian Eno, Alva Noto ja The KLF radadel.
Festivalil Composter tuleb esmaesitlusele nii uut materjali kui ka lugusid nende hiljutiselt debüütalbumilt “Live at Purekkari Cape”. Uue lood valmisid möödunud suvel Hiiumaal ja nende aluseks on saarel tehtud välisalvestused. Need teosed viivad publiku retkele läbi Hiiumaa paikade, atmosfääri ning lugude.
Taavi Varm on Tallinnast pärit etendus- ja videokunsti taustaga meediakunstnik ja -uurija ing Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Nuno Correia on interaktsioonidisaini valdkonna teadlane (Tallinna Ülikool) ja audiovisuaalsetele etteastetele spetsialiseerunud meediakunstnik.
“Miks peaks kunstlikult, inimeste tehnika abil loodud heli olema konfliktis loodusega? Varmi ja Correia järgi ei peakski – nad võivad harmooniliselt koos eksisteerida. Mitte süntees, vaid sümbioos.” Valdek Lauri arvustus Sirbis Varmi & Correia etteastest foorumil Biotoopia 2022.
Varm & Correia: https://varmandcorreia.bandcamp.com/album/live-at-purekkari-cape
Taavi Varm:
http://www.varmstudio.com/
Nuno Correia:
https://nunocorreia.com/
Youtube:
https://www.youtube.com/watch?v=B2cfFbwCmO8
Postitas Andres Lõo — Püsilink
29.11.2023 — 21.04.2024
Triin Reidla kuraatorinäitus “Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel”
Kunstikultuuri teaduskond
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna nooremteaduri Tiin Reidla doktooritööga seotud näitus “Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel”
29.11.–21.04.2024 Eesti Arhitektuurimuuseumis
Eesti arhitektuuriruumi jõudis 1970. aastate keskpaiku postmodernistlik esteetika, mis 1980. aastateks oli kujunenud kümnendit iseloomustavaks stiiliks. Uus stiil tõi kaasa julge ja mängleva, karmile modernismile vastanduva arhitektuurikeele, rõhutades varasemaga võrreldes rohkem arhitekti kui kunstniku rolli. Individuaalsem lähenemine hoonete kujundamisel võimaldas kavandada kirevaid ja detailirohkeid ühiskondlikke hooneid, mida tunneme pigem hästi, kuid ka eramuid või ajastule omast sõnavara kasutades, individuaalmaju. Stiili üks ideaale oli ka madaltihe hoonestus, mis koosneks peremajadest või ridaelamutest, olles seega igati teistsugune laialt levinud kortermajade halli rütmisammu käivatest majadest. Arhitekti eneseväljendust ei piiranud tüpiseerivad suunised.
Arhitektuuriloos on 1980.–1990. aastatel ehitatud postmodernistlikke elamuid uuritud peamiselt arhitekti praksise või ehituslike suundumuste kirjeldamise kaudu, kuid laiemale publikule suunatud ülevaatenäitust eramutest veel koostatud ei ole. Arvestades kui palju neid ajastule omaseid, kaude ka tänapäeva koduideaali kujundavaid elamuid on loodud, on neile pööratud proportsionaalselt vähe tähelepanu. Näitus kergitab katteloori eelkõige neljalt elamualalt, mis on kavandatud 1970. aastate lõpust kuni 1991. aastani: Rehe tänava piirkond Viljandis, nn Arhitekti linnaosa ja Ihaste Tartus ning Ilmandu küla Tallinna külje all. Pärandivaldkonnast lähtuvalt tõstatuvad ka majadele omistatud väärtuse küsimused.
Näitus on sissevaade elamute kavandamise, ehitamise (sealjuures iseehitamise) ja kujunemise lugudesse muutlikel 1980.–1990. aastatel ja baseerub Triin Reidla 2020. aastal Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööl “Nii kole maja! Postmodernistlikud elamud ja nende väärtustamise problemaatika”.
Kuraator Triin Reidla
Kujundajad Koit Randmäe ja Brit Pavelson
Fotograaf Martin Siplane
Koordinaator Anna-Liiza Izbaš
Täname Kultuurkapitali
Loe ja vaata lisaks:
Karin Paulus. Peaaegu rõve, ent väga huvitav – Sirp, 05.01.2024
KINDEL LAKS ⟩ Sellistest majadest me unistasime – Postimees, 02.12.2023
VIDEO. Vaprad ja ilusad. Eesti 80ndate eramajad näitavad ajastu ideaale ja ambitsioone – Pealinn, 01.12.2023
Kuraator: Eesti 80ndate eramajade arhitektuuris väljendus vabaduse püüdlus – ERR Kultuur, 29.11.2023
GALERII ⟩ Viljandi maja ja piirkond valiti näitusele – Sakala, 25.11.2023
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Triin Reidla kuraatorinäitus “Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel”
Kolmapäev 29 november, 2023 — Pühapäev 21 aprill, 2024
Kunstikultuuri teaduskond
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna nooremteaduri Tiin Reidla doktooritööga seotud näitus “Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel”
29.11.–21.04.2024 Eesti Arhitektuurimuuseumis
Eesti arhitektuuriruumi jõudis 1970. aastate keskpaiku postmodernistlik esteetika, mis 1980. aastateks oli kujunenud kümnendit iseloomustavaks stiiliks. Uus stiil tõi kaasa julge ja mängleva, karmile modernismile vastanduva arhitektuurikeele, rõhutades varasemaga võrreldes rohkem arhitekti kui kunstniku rolli. Individuaalsem lähenemine hoonete kujundamisel võimaldas kavandada kirevaid ja detailirohkeid ühiskondlikke hooneid, mida tunneme pigem hästi, kuid ka eramuid või ajastule omast sõnavara kasutades, individuaalmaju. Stiili üks ideaale oli ka madaltihe hoonestus, mis koosneks peremajadest või ridaelamutest, olles seega igati teistsugune laialt levinud kortermajade halli rütmisammu käivatest majadest. Arhitekti eneseväljendust ei piiranud tüpiseerivad suunised.
Arhitektuuriloos on 1980.–1990. aastatel ehitatud postmodernistlikke elamuid uuritud peamiselt arhitekti praksise või ehituslike suundumuste kirjeldamise kaudu, kuid laiemale publikule suunatud ülevaatenäitust eramutest veel koostatud ei ole. Arvestades kui palju neid ajastule omaseid, kaude ka tänapäeva koduideaali kujundavaid elamuid on loodud, on neile pööratud proportsionaalselt vähe tähelepanu. Näitus kergitab katteloori eelkõige neljalt elamualalt, mis on kavandatud 1970. aastate lõpust kuni 1991. aastani: Rehe tänava piirkond Viljandis, nn Arhitekti linnaosa ja Ihaste Tartus ning Ilmandu küla Tallinna külje all. Pärandivaldkonnast lähtuvalt tõstatuvad ka majadele omistatud väärtuse küsimused.
Näitus on sissevaade elamute kavandamise, ehitamise (sealjuures iseehitamise) ja kujunemise lugudesse muutlikel 1980.–1990. aastatel ja baseerub Triin Reidla 2020. aastal Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööl “Nii kole maja! Postmodernistlikud elamud ja nende väärtustamise problemaatika”.
Kuraator Triin Reidla
Kujundajad Koit Randmäe ja Brit Pavelson
Fotograaf Martin Siplane
Koordinaator Anna-Liiza Izbaš
Täname Kultuurkapitali
Loe ja vaata lisaks:
Karin Paulus. Peaaegu rõve, ent väga huvitav – Sirp, 05.01.2024
KINDEL LAKS ⟩ Sellistest majadest me unistasime – Postimees, 02.12.2023
VIDEO. Vaprad ja ilusad. Eesti 80ndate eramajad näitavad ajastu ideaale ja ambitsioone – Pealinn, 01.12.2023
Kuraator: Eesti 80ndate eramajade arhitektuuris väljendus vabaduse püüdlus – ERR Kultuur, 29.11.2023
GALERII ⟩ Viljandi maja ja piirkond valiti näitusele – Sakala, 25.11.2023
Postitas Andres Lõo — Püsilink
16.11.2023 — 12.12.2023
Yufang Hu “Habras proosa” HOP galeriis
Ehte- ja sepakunst
Yufang Hu
HABRAS PROOSA
17.11.-12.12.2023
Neljapäeval, 16. novembril kell 18.00 avatakse Hop galeriis Taiwani päritolu ehtekunstniku Yufang Hu näitus „Habras proosa“.
Filigraan on keerukas ja töömahukas traditsiooniline ehtekunstitehnika, mis nõuab pikka ettevalmistusprotsessi ja mille abil valmivad peened mustrid, narratiiviks või siis dekooriks.
Painutatud traat, sirgendatud jooned, voolav jootetina, ebaõnnestunud ühenduskohad – kokkusurutud, laiendatud, pragude ja vahedega – moodustavad lood, mida autor eksponeerib ehetena avataval näitusel.
Oma loomingu kaudu arutleb kunstnik, et kas mingi tehnika, mis kujutab endast kindlate materjalide kokkupuudete kogumit, suudaks luua omaenda narratiivi ilma dekoratiivset eesmärki peale surumata?
Yufang Hu on Taiwani päritolu materjalikeskne kunstnik, kes hetkel elab ja töötab Kaohsiungis, Taiwanis. Lingvistika taustaga kunstniku huvi käsitööpraktika vastu põhineb materjali narratiivsusel ja tähendusloomel. Selle asemel, et narratiivide loomisel kasutada kindlaid tehnikaid uurib Yufang Hu tehnikaid kui narratiivi ennast.
Ta kaitses magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas ning bakalaureusekraadi kaasaegse ehtekunsti ja keha ornamendi erialal Alchimia kaasaegse ehtekunsti koolis Firenzes, Itaalias.
Ta on osalenud näitustel Taiwanis, Itaalias, Ühendkuningriigis, Hispaanias, Saksamaal, Poolas, Tšehhis ja Eestis.
Yufang Hu pälvis 2022. aastal Eesti Kunstiakadeemia noore tarbekunstniku aastapreemia.
Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Yufang Hu “Habras proosa” HOP galeriis
Neljapäev 16 november, 2023 — Teisipäev 12 detsember, 2023
Ehte- ja sepakunst
Yufang Hu
HABRAS PROOSA
17.11.-12.12.2023
Neljapäeval, 16. novembril kell 18.00 avatakse Hop galeriis Taiwani päritolu ehtekunstniku Yufang Hu näitus „Habras proosa“.
Filigraan on keerukas ja töömahukas traditsiooniline ehtekunstitehnika, mis nõuab pikka ettevalmistusprotsessi ja mille abil valmivad peened mustrid, narratiiviks või siis dekooriks.
Painutatud traat, sirgendatud jooned, voolav jootetina, ebaõnnestunud ühenduskohad – kokkusurutud, laiendatud, pragude ja vahedega – moodustavad lood, mida autor eksponeerib ehetena avataval näitusel.
Oma loomingu kaudu arutleb kunstnik, et kas mingi tehnika, mis kujutab endast kindlate materjalide kokkupuudete kogumit, suudaks luua omaenda narratiivi ilma dekoratiivset eesmärki peale surumata?
Yufang Hu on Taiwani päritolu materjalikeskne kunstnik, kes hetkel elab ja töötab Kaohsiungis, Taiwanis. Lingvistika taustaga kunstniku huvi käsitööpraktika vastu põhineb materjali narratiivsusel ja tähendusloomel. Selle asemel, et narratiivide loomisel kasutada kindlaid tehnikaid uurib Yufang Hu tehnikaid kui narratiivi ennast.
Ta kaitses magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas ning bakalaureusekraadi kaasaegse ehtekunsti ja keha ornamendi erialal Alchimia kaasaegse ehtekunsti koolis Firenzes, Itaalias.
Ta on osalenud näitustel Taiwanis, Itaalias, Ühendkuningriigis, Hispaanias, Saksamaal, Poolas, Tšehhis ja Eestis.
Yufang Hu pälvis 2022. aastal Eesti Kunstiakadeemia noore tarbekunstniku aastapreemia.
Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
14.12.2023
Britta Benno doktoritöö kaitsmine
Doktorikool
14. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Britta Benno doktoritööd “Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides. Posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ja graafikaväljal” ( “Thinking in Layers, Worlding in Layers: Posthuman Landscapes in Expanded Field of Printmaking and Drawing”).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Doktoritöö juhendaja: dr Elnara Taidre
Eelretsensendid: dr Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool), prof Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia)
Oponent: dr Elo-Hanna Seljamaa
Loovuurimusliku doktoritöö „Mõtlemine kihtides, kujutlemise kihtides. Posthumanistlikud maastikud laiendatud graafika- ja joonistusväljal“ eesmärgiks on esmajoones uute kunstivormide otsimine, kuid samuti joonistamise ja graafika valdkondade arendamine nii sõnavara laiendamise, töömeetodite avamise kui ka erinevate tegevuste mõtestamise näol.
Töömeetodina elab graafika täna edasi mitmesugustes vormides ja kontseptsioonides, kas nostalgilise või hoopis posthumanistliku vastuhakuna. Leian aga, et vaja on trükitehnoloogia arendamist mitte üksnes tehnilises plaanis, vaid selle laiemat ja sisulisemat lahtimõtestamist – võiks isegi öelda, et vaikivate teadmiste paljastamist. Selline avatus on minu meelest kontseptuaalselt väga omane just joonistusele. Laiendatud joonistamisvälja alla võin paigutada kogu oma loomingu, sest kõik algab lihtsast joonistusest ning jätkub olenevalt sisulistest ja vormilistest otsustest järgmistes materjalikihtides ja kunstimeediumites. Joonistuse avatus, läbilaskvus ja lubavus on olnud kogu minu loovuurimuse olemuslik osa, millele on kasvanud peale järgmised meediumite, mõtete ja materjalide kihid: animatsioon, installatsioon jne.
Väitekiri toetub autori kolme retsenseeritud näituse – „Düstoopiline Tallinn“ (Kunstihoone Galerii, 2019), „Ruinenlust Lasnamäel“ (Hobusepea galerii, 2020) ja „Saamisest maa(stiku)ks“ (Tartu Kunstimaja, 2022) – kontseptsioonide ja kunstiteoste loomega kaasnenud arutluskäikudele, näitlikustades minu lähenemist kihiliselt mõtlemisele ja kujutlemisele ning laiendatud meediumitele erinevates variatsioonides. Näitusi võib mõista kui kolme erinevat juhtumit või rännakut laiendatud graafikaväljal kihiliselt töötades.
Muuhulgas võimaldab loovuurimus järeldada, et laiendatud joonistusväli ja laiendatud graafikaväli on üdini elusad, potentsiaaliküllased alad, mis suurepäraselt toimivad loovuurimuse subjektidena, seda nii iseseisvate üksustena kui ka koos teiste meediumitega, nendega hübriidselt ristudes. Näitusepraktika tõestab, et graafika- ja joonistuskunst on võimelised suhestuma uute diskursustega ja kõnetama aktuaalseid probleeme. Võtteid ja omadusi, mida nende meediumite puhul jätkuvalt uurida ja analüüsida, on lõputult.
Laiemal teadusväljal panustab doktoritöö loomeprotsesside sisevaatlusse ja käsitlemisse kunstniku positsioonilt. Töö kirjalik osa ongi mõeldud eelkõige teistele kunstnikele oma praktikate mõtestamiseks ja käsitlemiseks, sealhulgas õppimis- ja õpetamisprotsessi osana.
Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed: dr Jaana Päeva (komisjoni esimees), dr Anu Allas, prof Kirke Kangro, dr Kärt Ojavee, dr Liina Unt, dr Kristina Jõekalda, prof Indrek Ibrus
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Britta Benno doktoritöö kaitsmine
Neljapäev 14 detsember, 2023
Doktorikool
14. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Britta Benno doktoritööd “Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides. Posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ja graafikaväljal” ( “Thinking in Layers, Worlding in Layers: Posthuman Landscapes in Expanded Field of Printmaking and Drawing”).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Doktoritöö juhendaja: dr Elnara Taidre
Eelretsensendid: dr Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool), prof Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia)
Oponent: dr Elo-Hanna Seljamaa
Loovuurimusliku doktoritöö „Mõtlemine kihtides, kujutlemise kihtides. Posthumanistlikud maastikud laiendatud graafika- ja joonistusväljal“ eesmärgiks on esmajoones uute kunstivormide otsimine, kuid samuti joonistamise ja graafika valdkondade arendamine nii sõnavara laiendamise, töömeetodite avamise kui ka erinevate tegevuste mõtestamise näol.
Töömeetodina elab graafika täna edasi mitmesugustes vormides ja kontseptsioonides, kas nostalgilise või hoopis posthumanistliku vastuhakuna. Leian aga, et vaja on trükitehnoloogia arendamist mitte üksnes tehnilises plaanis, vaid selle laiemat ja sisulisemat lahtimõtestamist – võiks isegi öelda, et vaikivate teadmiste paljastamist. Selline avatus on minu meelest kontseptuaalselt väga omane just joonistusele. Laiendatud joonistamisvälja alla võin paigutada kogu oma loomingu, sest kõik algab lihtsast joonistusest ning jätkub olenevalt sisulistest ja vormilistest otsustest järgmistes materjalikihtides ja kunstimeediumites. Joonistuse avatus, läbilaskvus ja lubavus on olnud kogu minu loovuurimuse olemuslik osa, millele on kasvanud peale järgmised meediumite, mõtete ja materjalide kihid: animatsioon, installatsioon jne.
Väitekiri toetub autori kolme retsenseeritud näituse – „Düstoopiline Tallinn“ (Kunstihoone Galerii, 2019), „Ruinenlust Lasnamäel“ (Hobusepea galerii, 2020) ja „Saamisest maa(stiku)ks“ (Tartu Kunstimaja, 2022) – kontseptsioonide ja kunstiteoste loomega kaasnenud arutluskäikudele, näitlikustades minu lähenemist kihiliselt mõtlemisele ja kujutlemisele ning laiendatud meediumitele erinevates variatsioonides. Näitusi võib mõista kui kolme erinevat juhtumit või rännakut laiendatud graafikaväljal kihiliselt töötades.
Muuhulgas võimaldab loovuurimus järeldada, et laiendatud joonistusväli ja laiendatud graafikaväli on üdini elusad, potentsiaaliküllased alad, mis suurepäraselt toimivad loovuurimuse subjektidena, seda nii iseseisvate üksustena kui ka koos teiste meediumitega, nendega hübriidselt ristudes. Näitusepraktika tõestab, et graafika- ja joonistuskunst on võimelised suhestuma uute diskursustega ja kõnetama aktuaalseid probleeme. Võtteid ja omadusi, mida nende meediumite puhul jätkuvalt uurida ja analüüsida, on lõputult.
Laiemal teadusväljal panustab doktoritöö loomeprotsesside sisevaatlusse ja käsitlemisse kunstniku positsioonilt. Töö kirjalik osa ongi mõeldud eelkõige teistele kunstnikele oma praktikate mõtestamiseks ja käsitlemiseks, sealhulgas õppimis- ja õpetamisprotsessi osana.
Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed: dr Jaana Päeva (komisjoni esimees), dr Anu Allas, prof Kirke Kangro, dr Kärt Ojavee, dr Liina Unt, dr Kristina Jõekalda, prof Indrek Ibrus
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
01.12.2023 — 20.12.2023
Hindamismaraton EKA Galeriis 01.–20.12.2023
Fotograafia
Avatud E-L kell 15—18
Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
AJAKAVA:
01—02.12 Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere
04.12 Fotograafia, juhendaja Paul Kuimet
05.12 Joonistamine, juhendaja Eero Alev
06.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Karl-Kristjan Nagel
07.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Anna Škodenko
08.12 Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld
09.12 Joonistamine, juhendaja Britta Benno
11.12 Graafika, juhendajad Charlotte Biszewski, Heta Jäälinoja, Viktor Gurov, Katrin Kaev, Caroline Pajusaar, Liina Siib, Taavi Suisalu
12.12 Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Charlotte Biszewski, Maria Izabella Lehtsaar, Eve Kaaret
13.12 Stsenograafia, juhendaja Tomo Stanič
14—15.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Paul Kuimet, Camille Antoine Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, David Ross, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra, Reimo Võsa-Tangsoo
16.12 Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Vladimir Dubossarsky, Mart Vainre
18—19.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Sirja-Liisa Eelma, Maris Karjatse, Camille Antoine Laurelli, Laura Põld, David Ross, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra
20.12 Fotograafia, juhendaja Anna Mari Liivrand
Postitas Pire Sova — Püsilink
Hindamismaraton EKA Galeriis 01.–20.12.2023
Reede 01 detsember, 2023 — Kolmapäev 20 detsember, 2023
Fotograafia
Avatud E-L kell 15—18
Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
AJAKAVA:
01—02.12 Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere
04.12 Fotograafia, juhendaja Paul Kuimet
05.12 Joonistamine, juhendaja Eero Alev
06.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Karl-Kristjan Nagel
07.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Anna Škodenko
08.12 Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld
09.12 Joonistamine, juhendaja Britta Benno
11.12 Graafika, juhendajad Charlotte Biszewski, Heta Jäälinoja, Viktor Gurov, Katrin Kaev, Caroline Pajusaar, Liina Siib, Taavi Suisalu
12.12 Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Charlotte Biszewski, Maria Izabella Lehtsaar, Eve Kaaret
13.12 Stsenograafia, juhendaja Tomo Stanič
14—15.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Paul Kuimet, Camille Antoine Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, David Ross, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra, Reimo Võsa-Tangsoo
16.12 Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Vladimir Dubossarsky, Mart Vainre
18—19.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Sirja-Liisa Eelma, Maris Karjatse, Camille Antoine Laurelli, Laura Põld, David Ross, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra
20.12 Fotograafia, juhendaja Anna Mari Liivrand
Postitas Pire Sova — Püsilink
14.11.2023 — 12.12.2023
Jutustus pikemast suhtest
Aksessuaaridisain
Näitus “Jutustus pikemast suhtest”
Marta Konovalov
Näitus “Jutustus pikemast suhtest” vaatleb meie läbikäimist rõivastega parandamise vaatevinklist eesmärgiga nihutada rõivaste eluea ja esteetika piire. Marta Konovalov eksponeerib isiklikku loomepraktikat koos lugudega, mida iga kulumine ja paranduskiht kehastab. Parandamise praktika on panus süsteemi, kus rõivastel on suhetes inimestega pikem elu. Nõelumine ja paikamine on enamat kui füüsilise kestvuse loomine – parandamine on märk armastusest ja hoolest, ning vahel lapime parandades ka iseennast.
Käesolev näitus uurib, kuidas saavad paranduskihid suurendada rõivaste emotsionaalset kestlikkust. See on osa parandamise ja tekstiilide taasloome teemalisest doktoriprojektist Eesti Kunstiakadeemias.
Marta Konovalov on disainer, loovuurija ja õppejõud ning EKA doktorikooli tudeng. Tema praktika fookuses on taasloov disain. Ta teeb oma loominguga parandamise nähtavaks, eesmärgiga taasavastada parandamise filosoofiat inspireerida teisi rõivaste eluea pikendamisel.
Näitusega kaasneb tekstiilide parandamise õpituba 9. detsembril 2023, kell 13.
Juhendajad: Kristi Kuusk PhD, Julia Valle Noronha DA
Retsensendid: Louise Ravnløkke PhD, Marium Durrani DA
Foto: Kärt Petser / Aurelia Minev
Näitusekujundus: Maarja Viiding & Marta Konovalov
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Jutustus pikemast suhtest
Teisipäev 14 november, 2023 — Teisipäev 12 detsember, 2023
Aksessuaaridisain
Näitus “Jutustus pikemast suhtest”
Marta Konovalov
Näitus “Jutustus pikemast suhtest” vaatleb meie läbikäimist rõivastega parandamise vaatevinklist eesmärgiga nihutada rõivaste eluea ja esteetika piire. Marta Konovalov eksponeerib isiklikku loomepraktikat koos lugudega, mida iga kulumine ja paranduskiht kehastab. Parandamise praktika on panus süsteemi, kus rõivastel on suhetes inimestega pikem elu. Nõelumine ja paikamine on enamat kui füüsilise kestvuse loomine – parandamine on märk armastusest ja hoolest, ning vahel lapime parandades ka iseennast.
Käesolev näitus uurib, kuidas saavad paranduskihid suurendada rõivaste emotsionaalset kestlikkust. See on osa parandamise ja tekstiilide taasloome teemalisest doktoriprojektist Eesti Kunstiakadeemias.
Marta Konovalov on disainer, loovuurija ja õppejõud ning EKA doktorikooli tudeng. Tema praktika fookuses on taasloov disain. Ta teeb oma loominguga parandamise nähtavaks, eesmärgiga taasavastada parandamise filosoofiat inspireerida teisi rõivaste eluea pikendamisel.
Näitusega kaasneb tekstiilide parandamise õpituba 9. detsembril 2023, kell 13.
Juhendajad: Kristi Kuusk PhD, Julia Valle Noronha DA
Retsensendid: Louise Ravnløkke PhD, Marium Durrani DA
Foto: Kärt Petser / Aurelia Minev
Näitusekujundus: Maarja Viiding & Marta Konovalov
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
20.11.2023
Genevieve Yue avatud loeng “Girl Head: Feminism and Film Materiality”
Kaasaegne kunst
20. novembril kell 17.30 annab kriitik ning filmivaldkonna kuraator Genevieve Yue (USA) avaliku loengu EKA auditooriumis A101 teemal “Girl Head: Feminism and Film Materiality”.
Genevieve Yue on üks PÖFF Expanded kavva kuuluva Tallinna Fotokuu 2023 kunstnikefilmide programmi “Pooluste koordinaadid” kuraatoritest. Oma hiljuti avaldatud raamatus “Girl Head: Femisnism and Film Materiality” (Fordham University Press, 2020) uurib Yue, kuidas sugu ja seksuaalne erinevus on sügavalt põimunud filmi materiaalsusesse.
Rikkaliku arhiivimaterjali ja tehniliste üksikasjade näitel vaatleb Yue kolme filmitootmise tehnilist valdkonda: filmilabor, montaažipraktikad ja filmiarhiiv. Iga valdkonna puhul tuvastab Yue ühise motiivi – haihtuva naisekeha, mille filmitegija omakorda muudab materjaliks enda filmi tegemisel.
Genevieve Yue loeng keskendub raamatus käsitletud soo ja filmi materiaalsusega seotud teooriatele ning autor arutleb muuhulgas narratiivse filmi, varajase kino, eksperimentaalse filmi ja liikuval pildil tugineva kunsti teemade üle.
Genevieve Yue on New Yorgis tegutsev filmikuraator, -kriitik ja -haritlane, kes töötab kultuuri- ja meediaõpingute dotsendina New Yorgi New School’is, kus juhib ka ekraanimeedia programmi.
Ta on koostanud arvukalt filmiprogramme, seehulgas Anthology Film Archives, Metrograph, MassArt jt.
Tema tekste on avaldatud paljudes väljaannetes, sh. Mubi, Film Comment, Film Quarterly, Reverse Shot; samuti on ta raamatu ‘Girl Head: Feminism and Film Materiality'(Fordham University Press, 2021) autor.
Loengut korraldab Tallinna Fotokuu koostöös Kaasaegse kunsti magistriprogrammiga.
Rohkem infot Tallinna Fotokuu filmiprogrammi kohta : https://mailchi.mp/fotokuu/23-filmiprogramm
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Genevieve Yue avatud loeng “Girl Head: Feminism and Film Materiality”
Esmaspäev 20 november, 2023
Kaasaegne kunst
20. novembril kell 17.30 annab kriitik ning filmivaldkonna kuraator Genevieve Yue (USA) avaliku loengu EKA auditooriumis A101 teemal “Girl Head: Feminism and Film Materiality”.
Genevieve Yue on üks PÖFF Expanded kavva kuuluva Tallinna Fotokuu 2023 kunstnikefilmide programmi “Pooluste koordinaadid” kuraatoritest. Oma hiljuti avaldatud raamatus “Girl Head: Femisnism and Film Materiality” (Fordham University Press, 2020) uurib Yue, kuidas sugu ja seksuaalne erinevus on sügavalt põimunud filmi materiaalsusesse.
Rikkaliku arhiivimaterjali ja tehniliste üksikasjade näitel vaatleb Yue kolme filmitootmise tehnilist valdkonda: filmilabor, montaažipraktikad ja filmiarhiiv. Iga valdkonna puhul tuvastab Yue ühise motiivi – haihtuva naisekeha, mille filmitegija omakorda muudab materjaliks enda filmi tegemisel.
Genevieve Yue loeng keskendub raamatus käsitletud soo ja filmi materiaalsusega seotud teooriatele ning autor arutleb muuhulgas narratiivse filmi, varajase kino, eksperimentaalse filmi ja liikuval pildil tugineva kunsti teemade üle.
Genevieve Yue on New Yorgis tegutsev filmikuraator, -kriitik ja -haritlane, kes töötab kultuuri- ja meediaõpingute dotsendina New Yorgi New School’is, kus juhib ka ekraanimeedia programmi.
Ta on koostanud arvukalt filmiprogramme, seehulgas Anthology Film Archives, Metrograph, MassArt jt.
Tema tekste on avaldatud paljudes väljaannetes, sh. Mubi, Film Comment, Film Quarterly, Reverse Shot; samuti on ta raamatu ‘Girl Head: Feminism and Film Materiality'(Fordham University Press, 2021) autor.
Loengut korraldab Tallinna Fotokuu koostöös Kaasaegse kunsti magistriprogrammiga.
Rohkem infot Tallinna Fotokuu filmiprogrammi kohta : https://mailchi.mp/fotokuu/23-filmiprogramm
Postitas Andres Lõo — Püsilink