VIIMANE pop-up kohvik “Wunderlich” peakülaliseks sisearhitekt Leila Pärtelpoeg

27.02.2016

Eesti Arhitektuurimuuseum

Ahtri 2, Tallinn

Näituse “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti” raames avaneb 27. veebruaril kolmandat ja viimast korda pop-up kohvik. KOKOMO kohvimeistrite valmistatud jookide kõrvale saab sel korral kuulata vestlust Eesti tuntuima ajalooliste interjööride taastaja, sisearhitekt Leila Pärtelpojaga, kes näitusel tutvustab huvilistele ka oma tudengiaegseid töid. 16-19-aastased noored on samal ajal oodatud Arhitektuurikooli sisearhitektuuri-töötuppa, kus seekord räägitakse tulevikuruumist ja selle seostest digitaalruumiga.

PROGRAMM 27. veebruaril 2016

11.00 Kohvik avaneb

11.15-12.00 Erikülaline Leila Pärtelpoeg, vestlust suunab Carl-Dag Lige

12.00-13.00 Avatud näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, selgitusi jagavad Leila Pärtelpoeg, kuraator Carl-Dag Lige ja näituse produtsent Hannes Praks

12.30-14.00 Töötuba noortele

Sisearhitekt Leila Pärtelpoja kireks on aastaid olnud ajalooliste interjööride taastamine. Suur osa Eesti mõisahooneid on restaureerimise käigus saanud just tema poolt kavandatud või hoolikalt kokku korjatud ajaloolise mööbli. Samuti on ta karjääri algupoolel teinud arvukalt restoranide ja kaupluste sisekujundusi. ERKI-s töötas ta aastaid ruumi- ja mööblikujunduse õppejõuna, korraldades muu hulgas ka mõõdistamispraktikaid. Pop-up kohvikus suunab vestlust Carl-Dag Lige, koos kohvikulistega tehakse ka ringkäik näitusel “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”.

Kohvikuga samal ajal toimuva noorte sisearhitektuuri-töötoa teemaks on 27. veebruaril “Tulevikuruum”. Noored saavad Arhitektuurikooli õpetajate ja sisearhitektuuri eriala tudengite käest kuulda sellest, kas tulevikus on erinevaid ruume üldse vaja või piisab meile oma arvutist ja digitaalruumist.

NB! Nii pop-up kohvikusse kui ka töötubadesse pääseb muuseumipiletiga.

Eesti Arhitektuurimuuseumi ja EKA sisearhitektuuri osakonna ühiselt korraldatud eksperimentaalne etendusnäitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti” on avatud igal laupäeval ja pühapäeval kell 12.00-13.00 ehk kokku kõigest kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini.

Lisainfo:

Carl-Dag Lige, kuraator

carldag@arhitektuurimuuseum.ee

+372 55 688 395

Hannes Praks, EKA sisearhitektuuriosakonna juhataja ja näituse produtsent

hannes.praks@artun.ee

+372 527 3626

Teisipäeval, 23.02.2016 kell 17.00 avab SOHVI VIIK (1991) Draakoni galeriis isiknäituse „Tõeline kujutlus. Kujutletud tõelisus“.

Sohvi Viik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) fotoosakonna 2014. aastal ja jätkab magistriõpinguid EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonnas. Lisaks on ta täiendanud end Bergeni Kunstiakadeemias Norras. Käesolev on kunstniku teine isiknäitus, esimene isiknäitus „Dialoog iseendaga“ toimus Tallinna Linnateatri galeriis 2012. aastal. Sohvi Viik on osalenud mitmetel ühis- ja grupinäitustel, sh. „Folkpsühhedeelia“ (koos Urmas Viigi ja Anna Viigiga) Tallinna Kunstihoone galeriis, 2015. aastal ja „Rituaalid selguse tingimustel“ (kuraator Tarvo Hanno Varres) ISFAG galeriis, 2014. aastal.

Draakoni galeriis avataval näitusel uurib kunstnik fotokujutise ja visuaalse mälu omavahelisi seoseid: „Miks on meil pidev vajadus oma elu jäädvustada ja kuidas me seda teeme? Fotoalbum on meie mälestuste pagas ning ühtlasi ka manipulatsiooni allikas, sest isikliku pildimaterjaliga on võimalik kujundada minevikku. Kas pildistades tahame lihtsalt säilitada teatud mälestused ning naudime vana fotojäädvustusega kaasnevat nostalgilist tunnet, või hoopis loome endast sotsiaalsemat kuvandit kellegi teise jaoks. Millised valikud teeme pildistades ja mida peame oluliseks säilitada? – Just see visuaalne materjal hakkab mingil määral mõjutama meie mälestusi. Tekib küsimus, mil moel hakkab fotojäädvustus kujundama mäluprotsesse ja kuidas foto meie mälestusi konstrueerib ja mõjutab? Ning mil määral hakkab pilt iseseisvalt mõjutama meie fantaasiat?“ – Sohvi Viik

Näitus jääb avatuks 12. märtsini 2016.

Erilised tänud: Taavi Talve, Jacob Jessen, Urmas Viik, Mari Viik, Tuuri Viik, Saara Nüganen, Kaspar Kalluste.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

SOHVI VIIK

Sündinud 1991

Elab ja töötab Tallinnas

http://www.sohviviik.com/

HARIDUS

2014–… Eesti Kunstiakadeemia (installatsiooni- ja skulptuuri MA)

2013 Bergeni Kunstiakadeemia / Bergen Academy of Art and Design, Norra

2011-2014 Eesti Kunstiakadeemia (fotograafia BA)

1999-2011 Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium (kunsti eriala)

KURSUSED

2013 Videoprojektsiooni kursus Bergeni Kunstiakadeemias. Juhendaja HC Gilje.

2013 Siiditrüki kursus Bergeni Kunstiakadeemias. Juhendaja Odd Melseth.

2013 Siiditrüki kursus Eesti Kunstiakadeemias. Juhendaja Tõnis Kenkmaa.

2012 Video kursus „Videocrash” Eesti Kunstiakadeemias. Juhendajad Flo Kasearu ja

Urmas Muru.

2012 Siiditrüki kursus Eesti Kunstiakadeemias. Juhendajad Mari Prekup ja Britta Benno.

2011 Tüpograafia kursus Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis. Juhendaja Piia Ruber.

2011 Stsenograafia kursus Eesti Kunstiakadeemias. Juhendaja Epp Kubu.

2007 Fotograafia käsitsi ilmutamise kursus Nõmmel, Tallinnas. Juhendaja Arne Kiin.

ISIKNÄITUSED

2012 ,,Dialoog iseendaga”, Tallinna Linnateatri galerii

GRUPINÄITUSED

2015 „Piiri peal“, EKA magistrantide ühisprojekt

2015 „Folkpsühhedeelia“, Tallinna Kunstihoone galerii. Koostöös Urmas Viigi ja Anna

Viigiga.

2015 „Noblessneri elektrijaama live“, Nobessner, Tallinn. Kuraator Raul Keller.

2015 „MA grupinäitus“, Katariina Kirik, Tallinn. Kuraator Andres Tali.

2014 „MA grupinäitus“, EKKM, Tallinn. Kuraator Andres Tali.

2014 „Rituaalid selguse tingimustel“ / „Rituals on Conditions of Clarity“, ISFAG galerii,

Tallinn. Kuraator Tarvo Hanno Varres.

2014 „Mängu maa-ala“, Draakoni galerii, Tallinn. Kuraatorid ja juhendajad Andrus

Laansalu ja Kirke Kangro.

2013 „Näitamiseks/Müümiseks“, Rundum projektiruum, Tallinn.

2012 „Kunst või elu”, Eesti Kunstiakadeemia, fotograafia BA II. Katarsise projektiruum.

Kuraator ja juhendaja Marge Monko.

2012 „Kohapeal selgub”, Eesti Kunstiakadeemia, fotograafia BA I. Muhu saar, Koguva küla.

2011 „Proloog-epiloog“, Vanalinna Hariduskolleegiumi kunstiharu lõpunäitus, Kullo galerii

PUBLIKATSIOONID

2015 „Folkpsühhedeelia“, Tallinna Kunstihoone galerii. Koostöös Urmas Viigi ja Anna

Viigiga.

2014 Heli „Minu tuba“, kasutatud Disainiöö raames toimunud tantsuetenduses, Teater

NO99.

2014 „MA grupinäitus“, EKKM, Tallinn. Kuraator Andres Tali.

2014 „Rituals on Conditions of Clarity“, ISFAG galerii, Tallinn. Kuraator Tarvo Hanno

Varres.

2014 „Mängu maa-ala“, Draakoni galerii, Tallinn.

2012 Video „Laimre on toru”. Juhendaja Indrek Grigor.

2012 „Kunst või elu”, Eesti Kunstiakadeemia, fotograafia BA II. Katarsise projektiruum.

Kuraator ja juhendaja Marge Monko.

Sügisel 2016 avaneb stsenograafia uuenenud magistriõppekursus asukohaga Lembitu tn 12. Uue õppekava keskmes on  kolmel
järjestikusel semestril loodavad väikesemõõdulised lavastusprojektid
(1,2,3).

Põnevates ning ebatraditsioonilises võtmes loodud lavastustes kasutatakse hübriidselt nii filmi- kui ka teatritehnoloogiaid. Igal semestril õpetab tudengeid erinev kolmest õppejõust koosnev grupp, neile lisanduvad külalised teistest Euroopa riikidest.

After more than six months of touring the 1:25 scale model of the Drunks by Professor Lilja Blumenfeld arrived back to Tallinn. The international exhibition of scenography had been exhibited in Beijing and Shanghai major exhibition spaces.

20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad Claudia Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.

Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Venno.

Flaieril on kasutatud Natalja Jemetsi (BKL 3) visandit.

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3 

Kunstiteaduse instituudi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse avatud loengusari 2016

• 27. jaanuar Joanna Figiel (City University London)
• 17. veebruar Orit Gat (Rhizome)
• 20. aprill Dorothea von Hantelmann (Berlin)
• 26. mai Jörg Heiser (frieze d/e)

Loengud toimuvad Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6, Tallinn) algusega kell 18.00

Toetab Eesti Kultuurkapital

––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

FB link: https://www.facebook.com/events/1205214242852671/

Tudengid, kes soovivad Eesti Kunstiakadeemias vabaainena kirjas olevas Fosforiididebatis osaleda, palume ennast registreerida järgneval ankeedil:

http://goo.gl/forms/Sp7RaVdB3i

kontakt:

johan.tali@gmail.com

–––––––––––––––

Nädalapikkune üritustesari tõstab küsimuse sellest, kas arhitektuuril ja elukeskkonnal võib olla ühiskondlikult tähtsate otsuste juures läbipaistva ja avaliku arutelu algatamises võtmeroll – tuues esile kaasaegse ehitatud keskkonna keeruka tervikpildi ja mõistes infrastruktuuri osana sellest avalikkusest.

80-ndatel Fosforiidisõja nime all kuulsaks saanud protestid vastandusid suurvõimu juhitud industrialiseerimislainele ja rahvuslik identiteet joondus keskkonnakaitsele, millest kujunes välja oluline moment taasiseseisvumisliikumises. Selle ajalukku vajunud sündmustiku põhjalt on võimalik jõuda kaasaegsete, samadel ainestel toimuvate arutelude jälgedele. Erineva valdkonna ekspertide ettekannete kaudu uurime, kuidas ristub poltiitika, kodanikuühiskond, tehnoloogiline innovatsioon, geoloogia ja infrastruktuur üheks keerukaks nähtuseks nagu kaevandamine ning millised on arhitektuuri võimalused tagajärgedesse sekkumiseks.

Fookus fosforiididebatil

Koos kutsutud arhitektide, planeerijate, paleoökoloogide, keskonnakaitsjate, geoloogide ja kaevandustööstuse esindajatega uurime ühiskonna suhet fosforiidi kaevandamisse – kuidas soodsal geoloogilisel pinnasel asuvad väikeriigid oma maapõues peituvate resurssidega ümber käivad ja kes millist tulu sellest saavad. Mõlemad selle debati äärmused – nii fosforiidi kaevandamise poolt kui vastu olijad – kasutavad strateegilist argumentatsiooni, võtteid ja tehnoloogiaid – nii materiaalseid kui immateriaalseid infrastruktuure. Visioonist ning progressijanust kantud mõtlemisele astub vastu ettevaatav, keskkonda säästev ja võimalikke tagajärgi vältiv kontrollmehhanism – luues kahepeale hoomamatult suure kogumi materiaalseid, bürokraatlikke, poliitilisi ja ühiskondlikke tingimusi ja parameeetreid, mis kas võimaldavad või keelavad selliseid protsesse tervikuna.

Üheks ürituse oluliseks eesmärgiks on luua selge visuaalne diagrammaatiline struktuur, mis kaardistab nii kaevandamise poolt ja vastu olemise argumentatsiooni üksikosad tervikpildiks. Seda selleks, et mõista nende parameetrite omavaheliseid seoseid ning kasutada seda tervikpilti ehitatud keskkonda puudutavate ruumiliste otsuste tegemisel ja uut moodi ülesannete ja võimaluste äratundmisel.

Fosforiididebatt toimub 2016 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon raames. Nädalapikkust programmi veavad Johan Tali (EE), Jonas Žukauskas (LT), Jurga Daubaraite (LT), Petras Isora (LT), Niklāvs Paegle (LV) ja Dagnija Smilga (LV) Balti Paviljoni kuraatormeeskonnast ning toetab Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond ning Eesti Arhitektuurikeskus ning rahastab Eesti Kultuurkapital.

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

Avalikud loengud Eesti Arhitektuurikeskuse ruumides Arhitektuurikatlas 

(Põhja pst. 27a) (üritused toimuvad inglise keeles)

Esmaspäev, 15. veebruar kell 18.00

Balti Paviljoni tutvustus

Sissejuhatus nädala üritustele ja teemaderingi tutvustus

Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid

Kolmapäev, 17. veebruar kell 19.30 (peale EAL vestlusõhtut)

Keskkonna tunnetamine

Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid, Agata Marzecova (paleoökoloog), Maroš Krivy (urbanist) (täpne esinejate nimekiri täieneb)

Laupäev, 20 veebruar kell 11.00

Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise poolt?

Esinevad kutsutud arhitektid, geoloogid, planeerijad ja kaevandustööstuse ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)

Esinemistele järgneb vaba arutelu

Pühapäev, 21. veebruar kell 12.00

Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise vastu?

Esinevad kutsutud keskkonnakaitsjad, aktivistid, ökoloogid ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)

Esinemistele järgneb vaba arutelu.

Johan Tali

Architect

Curator of The Baltic Pavilion at the XV La Biennale di Venezia International Architecture exhibition

ateljee Ä OÜ

TALLINN – BERLIN

T: +372 502 9526

+49 1575 8083454

E: johan.tali@gmail.com

20.02.-15.05.2016

ETDM

Koduköök on viimase saja aasta jooksul teinud ruumina läbi suure arengu. Tänase köögi lähteideed lähevad oma põhijoontes tagasi 20. sajandi algusesse, kui senise ruumiloogika ja funktsioneerimise põhimõtted vahetas välja moodsatel alustel kujundatud köök.

Tänaseks on tavapärane, et köök on paljude funktsioonidega koduruum, mis eristub ülejäänud majapidamisest oma siledate pindade ja rohkete masinatega. Köögi uuendamisel ammutati möödunud sajandi alguses ideid nii laevaköökidest kui tööstuses rakendatud liigseid samme ja liigutusi välistavatest ratsionaliseerimisideedest ja hügieeninõuetest, mis suunasid tähelepanu tolmu ja bakterite vältimisele. Tugevaks tõukeks muutustele oli tollane naiste eneseteadvuse tõus ja keskendumine kodumajandusele kui traditsioonilisele naiste tegevusalale. Köögi otstarbekohaseks muutmise protsessile aitas Euroopas kaasa esimese maailmasõja järgne eluasemekriis, mille lahendamiseks oli vaja ehitada suur hulk uusi väikekortereid, kus tavalised funktsioonid olid olemas oluliselt tihendatumal kujul.

Eestisse jõudsid need ideed eelkõige Ameerika ja Saksa näidete toel 1930. aastatel. Siit sai alguse köögi tähenduse ümbermõtestamine mitme kümnendi vältel.

Siinne näitus markeerib koduköögi arengut, peatudes tüüpilisel köögiruumil ja sellega seotud esemelise maailma muutumisel. Näitus tõstab esile köögiga seotud unikaalsete tarbeesmete tähenduse 1930. aastatest alates kuni tänaseni. Eesti disaini ja tarbekunsti suhtest köögitemaatikasse ligi saja aasta jooksul annavad esemete endi kõrval tunnistust plaanid, kavandid ja fotomaterjal. Lisaks köögi ruumilisele ja funktsionaalsele arengule saab näha selle alaga seotud disainilahendusi ja esemekujundust ning köögiga seotud märksõnadest ja teemadest tõukuvat unikaalloomingut muuseumi kogudest.

Näituse kuraatoriks on EKA kunstiteaduse vilistlane ja õppejõud Kai Lobjakas, kujundajaks Arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid, graafiline disain EKA graafilise disaini osakonna juhataja, dotsent Indrek Sirkel.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Hans-Peter.

Flaieril on kasutatud Triin Martsi (MKU 1) visandeid.

Vt ka EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3