AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
EKA Õpilasakadeemia: Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba
20.02.2016
EKA Õpilasakadeemia: Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba
Muinsuskaitse ja konserveerimine
20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad
Claudid Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.
Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
EKA Õpilasakadeemia: Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba
Laupäev 20 veebruar, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad
Claudid Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.
Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
17.02.2016
EKA Õpilasakadeemia: Valguse ja ruumi töötuba
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
17. veebruar – kell 17.00 – 19.00 Valguse ja ruumi töötuba: Uurime meile eluks vajalikku valgust. Kuidas valguse ja varjuga luua ja muuta ruumi? Juhendab Arhitektuurikooli õpetaja Kaire Nõmm, koguneme Linnateatris, Lai 23 ning palume veidi varem kohal olla, sest töötuba algab täpselt kell 17:00.
Foto: Tiia Vahula arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritöö 2014
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
EKA Õpilasakadeemia: Valguse ja ruumi töötuba
Kolmapäev 17 veebruar, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
17. veebruar – kell 17.00 – 19.00 Valguse ja ruumi töötuba: Uurime meile eluks vajalikku valgust. Kuidas valguse ja varjuga luua ja muuta ruumi? Juhendab Arhitektuurikooli õpetaja Kaire Nõmm, koguneme Linnateatris, Lai 23 ning palume veidi varem kohal olla, sest töötuba algab täpselt kell 17:00.
Foto: Tiia Vahula arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritöö 2014
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
03.02.2016
EKA Õpilasakadeemia: Praktiline arhitektuuri töötuba
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
3. veebruar – kl 17.00 – 19.00 Praktiline arhitektuuri töötuba: proovime, kuidas kuidas paberist volditud mõttest saab digimudel, vaatame ringi EKA arhitektuuriteaduskonna ruumides Tallinna vanalinnas ja räägime ruumi loomisest ning arhitektuuri õppimisest; kuuleme teaduskonna äsja lõpetanud noortelt arhitektidelt, millistes arhitektuuribüroodes ja mille kallal nad töötavad. Kogunemine kell 17.00 arhitektuuriteaduskonnas (Pikk 20).
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
EKA Õpilasakadeemia: Praktiline arhitektuuri töötuba
Kolmapäev 03 veebruar, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
3. veebruar – kl 17.00 – 19.00 Praktiline arhitektuuri töötuba: proovime, kuidas kuidas paberist volditud mõttest saab digimudel, vaatame ringi EKA arhitektuuriteaduskonna ruumides Tallinna vanalinnas ja räägime ruumi loomisest ning arhitektuuri õppimisest; kuuleme teaduskonna äsja lõpetanud noortelt arhitektidelt, millistes arhitektuuribüroodes ja mille kallal nad töötavad. Kogunemine kell 17.00 arhitektuuriteaduskonnas (Pikk 20).
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
30.01.2016
HÜLJATUD MAASTIKUD. KES KARDAB KOPLI LIINE?
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Laupäeval, 30.jaanuaril toimus EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11) töötoa “Kes kardab Kopli liine?” tulemuste esitlus, kus tudengid tutvustasid jaanuaris toimunud töötoa käigus leitud võimalikke uusi kasutusviise Kopli liinidele. Esitlus oli suunatud kõigile, kes Kopli piirkonna vastu huvi tunnevad – asumiseltside liikmed, linnaplaneerijad, kinnisvaraarendajad, arhitektid, tudengid, jt.
Kopli, millele peagi näib koitvat helgem tulevik, pakub endiselt vastuseta küsimusi ning lahendamata ülesandeid, seda nii linnaplaneerimise kui üksikhoonetega tegelemise, nii ajaloolise keskkonna delikaatse saneerimise kui loominguliste ja innovatiivsete lahenduste otsimise tasandil. Olukorrast inspireerituna murdsid Tallinna ühe põnevama piirkonna tuleviku kallal ühise töötoa käigus pead arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise ning kunstiteaduse eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast ning tulevased ehitusinsenerid Tallinna Tehnikaülikoolist.
Varem on “Hüljatud maastike” sündmustesarja raames tegeletud tööstusaladega Sindis ja Kohtla-Järvel ning Dominiiklaste kloostri Katariina kirikuga Tallinnas ja Paluküla kirikuga Hiiumaal. Õppejõudude juhendamisel kaardistatakse iga õpitoa raames konkreetse paiga hetkeolukord ning mõeldakse läbi rida võimalikke arengustsenaariume. Ka Kopli liinidel otsisid üliõpilased vastuseid väga erineval skaalal paiknevatele küsimustele – kuidas organiseerida elu asumi keskkonnaressursse arvestades ja kasutades; kuivõrd on võimalik jätkata ajaloolist puitkonstruktsiooni hoonete ehitusel; millist elamise viisi soosivad Kopli liinid kui poolsaart läbib transiit; millist rolli mängivad üksikud kivist trepikojad, sammalduvad munakiviteed ja vundamendilindid, mis fragmentidena meenutavad kunagist maastikku?
Töötuba juhendasid Lilian Hansar, Oliver Orro (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond), Andres Ojari, Martin Melioranski (EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond), Targo Kalamees, Alar Just (TTÜ ehitusteaduskond) ja Tüüne-Kristin Vaikla (sisearhitekt, EKA doktorant).
Ettevõtmist toetas Eesti Kultuurkapital.
Sündmus leidis laialdast kajastamist ka erinevates meediakanalites, sh. Kanal 2 uudistesaates Reporter, TV3 saates Seitsmesed Uudised (alates 8:47) ning Postimehe koduportaalis.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
HÜLJATUD MAASTIKUD. KES KARDAB KOPLI LIINE?
Laupäev 30 jaanuar, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Laupäeval, 30.jaanuaril toimus EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11) töötoa “Kes kardab Kopli liine?” tulemuste esitlus, kus tudengid tutvustasid jaanuaris toimunud töötoa käigus leitud võimalikke uusi kasutusviise Kopli liinidele. Esitlus oli suunatud kõigile, kes Kopli piirkonna vastu huvi tunnevad – asumiseltside liikmed, linnaplaneerijad, kinnisvaraarendajad, arhitektid, tudengid, jt.
Kopli, millele peagi näib koitvat helgem tulevik, pakub endiselt vastuseta küsimusi ning lahendamata ülesandeid, seda nii linnaplaneerimise kui üksikhoonetega tegelemise, nii ajaloolise keskkonna delikaatse saneerimise kui loominguliste ja innovatiivsete lahenduste otsimise tasandil. Olukorrast inspireerituna murdsid Tallinna ühe põnevama piirkonna tuleviku kallal ühise töötoa käigus pead arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise ning kunstiteaduse eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast ning tulevased ehitusinsenerid Tallinna Tehnikaülikoolist.
Varem on “Hüljatud maastike” sündmustesarja raames tegeletud tööstusaladega Sindis ja Kohtla-Järvel ning Dominiiklaste kloostri Katariina kirikuga Tallinnas ja Paluküla kirikuga Hiiumaal. Õppejõudude juhendamisel kaardistatakse iga õpitoa raames konkreetse paiga hetkeolukord ning mõeldakse läbi rida võimalikke arengustsenaariume. Ka Kopli liinidel otsisid üliõpilased vastuseid väga erineval skaalal paiknevatele küsimustele – kuidas organiseerida elu asumi keskkonnaressursse arvestades ja kasutades; kuivõrd on võimalik jätkata ajaloolist puitkonstruktsiooni hoonete ehitusel; millist elamise viisi soosivad Kopli liinid kui poolsaart läbib transiit; millist rolli mängivad üksikud kivist trepikojad, sammalduvad munakiviteed ja vundamendilindid, mis fragmentidena meenutavad kunagist maastikku?
Töötuba juhendasid Lilian Hansar, Oliver Orro (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond), Andres Ojari, Martin Melioranski (EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond), Targo Kalamees, Alar Just (TTÜ ehitusteaduskond) ja Tüüne-Kristin Vaikla (sisearhitekt, EKA doktorant).
Ettevõtmist toetas Eesti Kultuurkapital.
Sündmus leidis laialdast kajastamist ka erinevates meediakanalites, sh. Kanal 2 uudistesaates Reporter, TV3 saates Seitsmesed Uudised (alates 8:47) ning Postimehe koduportaalis.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
29.01.2016
ARTIKLITE KOGUMIKU “AJA LUGU” ESITLUS
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Reedel, 29.jaanuaril toimus EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas värskelt ilmunud artiklite kogumiku “Aja lugu” esitlus. Kogumikus on viis artiklit, mis käsitlevad keskaegseid hauaplaate (Anu Mänd), ajaloolisi linnaplaane (Lilian Hansar), nõukogudeaegseid vanalinnade planeeringuid (Oliver Orro), Tartu Jaani kiriku skulptuuride polükroomiat (Johanna Lamp) ja kunstiteoste restaureerimist ENSVs (Grete Nilp). Lisaks uuele teabele, mida autorid käibele toovad, ilmneb kõigist artiklitest, et see, millisena tunneme minevikku sõltub suuresti, kes ja kuidas on kultuuripärandit mõtestanud ja jäädvustanud. See annab võimaluse varasemate lugude juurde tagasi pöörduda ning neid uutest vaatenurkadest lahti rääkida. Kogumiku toimetas Anneli Randla ja kujundas Andres Tali.
Raamatut soodushinnaga 8 eurot saab osta EKA raamatukogust ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
ARTIKLITE KOGUMIKU “AJA LUGU” ESITLUS
Reede 29 jaanuar, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Reedel, 29.jaanuaril toimus EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas värskelt ilmunud artiklite kogumiku “Aja lugu” esitlus. Kogumikus on viis artiklit, mis käsitlevad keskaegseid hauaplaate (Anu Mänd), ajaloolisi linnaplaane (Lilian Hansar), nõukogudeaegseid vanalinnade planeeringuid (Oliver Orro), Tartu Jaani kiriku skulptuuride polükroomiat (Johanna Lamp) ja kunstiteoste restaureerimist ENSVs (Grete Nilp). Lisaks uuele teabele, mida autorid käibele toovad, ilmneb kõigist artiklitest, et see, millisena tunneme minevikku sõltub suuresti, kes ja kuidas on kultuuripärandit mõtestanud ja jäädvustanud. See annab võimaluse varasemate lugude juurde tagasi pöörduda ning neid uutest vaatenurkadest lahti rääkida. Kogumiku toimetas Anneli Randla ja kujundas Andres Tali.
Raamatut soodushinnaga 8 eurot saab osta EKA raamatukogust ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
01.02.2016 — 21.02.2016
Tudengite värskeid keskkonna parandamise ideid oodatakse Negavati konkursile
KIK kutsub kolmandat korda ülikoole osalema energia- ja ressursisäästu konkursil Negavatt. Alates 1. veebruarist saavad tudengid esitada nutikaid ideid, mis aitavad ülikoolis või selle linnakus säästa energiat ja ressursse. Neist parimad tehakse kuni 10 000 euro eest teoks. Ideede esitamise tähtaeg on 21. veebruar.
„Kõigile neile tudengite, kes isekeskis kiruvad, et esimese kahe Negavati hooaja jooksul ei jõudnud oma nutikat energia- ja ressursisäästuideed esitada, ütlen lohutuseks, et täna algabki järjekorras kolmas Negavatt ja koos sellega võimalus oma särav idee teoks teha. Kindlasti pole tudengitel ideed otsa saanud ja võimalusi energia- ja ressursisäästuks ülikoolides jagub ka veel küllaga. Jõudu nuputamisel ja jaksu ideede esitamisel!“, ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.
Selle aasta Negavati konkursil on võimalus ka kõrgkoolide üleseks koostööks, ehk tudengid saavad oma meeskonda vabalt kaasata ka sõpru, kes õpivad teistes ülikoolides.
Konkursile saavad tudengid ideid esitada ajavahemikul 1.- 21. veebruar 2016. Seejärel valitakse laekunud ideede hulgast välja kuni 12 parimat, mis saavad edasi konkursi teise etappi. Negavati auhinnafond on 45 000 eurot. Kahe eelneva konkursiga on tänaseks viidud ellu 6 tudengite roheideed. Näiteks Tartus tõid tudengid Maaülikooli kohviku lõunamenüüsse mahetoidu ja Tartu Ülikooli hoonetesse paigaldati pudelite täitmiseks sobivad joogiveekraanid. Tallinnas rajasid tudengid Tehnikaülikooli köökidesse maailmas ainulaadse seadeldise, mis puhastas räpast õhku rasvast ning taaskasutas jääksoojust.
Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati kodulehelt ning lisaküsimustega saab pöörduda projektijuht Helin Sööt poole helin.soot@kik.ee.
Negavatt on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist. Konkursi koduleht www.negavatt.ee.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Tudengite värskeid keskkonna parandamise ideid oodatakse Negavati konkursile
Esmaspäev 01 veebruar, 2016 — Pühapäev 21 veebruar, 2016
KIK kutsub kolmandat korda ülikoole osalema energia- ja ressursisäästu konkursil Negavatt. Alates 1. veebruarist saavad tudengid esitada nutikaid ideid, mis aitavad ülikoolis või selle linnakus säästa energiat ja ressursse. Neist parimad tehakse kuni 10 000 euro eest teoks. Ideede esitamise tähtaeg on 21. veebruar.
„Kõigile neile tudengite, kes isekeskis kiruvad, et esimese kahe Negavati hooaja jooksul ei jõudnud oma nutikat energia- ja ressursisäästuideed esitada, ütlen lohutuseks, et täna algabki järjekorras kolmas Negavatt ja koos sellega võimalus oma särav idee teoks teha. Kindlasti pole tudengitel ideed otsa saanud ja võimalusi energia- ja ressursisäästuks ülikoolides jagub ka veel küllaga. Jõudu nuputamisel ja jaksu ideede esitamisel!“, ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.
Selle aasta Negavati konkursil on võimalus ka kõrgkoolide üleseks koostööks, ehk tudengid saavad oma meeskonda vabalt kaasata ka sõpru, kes õpivad teistes ülikoolides.
Konkursile saavad tudengid ideid esitada ajavahemikul 1.- 21. veebruar 2016. Seejärel valitakse laekunud ideede hulgast välja kuni 12 parimat, mis saavad edasi konkursi teise etappi. Negavati auhinnafond on 45 000 eurot. Kahe eelneva konkursiga on tänaseks viidud ellu 6 tudengite roheideed. Näiteks Tartus tõid tudengid Maaülikooli kohviku lõunamenüüsse mahetoidu ja Tartu Ülikooli hoonetesse paigaldati pudelite täitmiseks sobivad joogiveekraanid. Tallinnas rajasid tudengid Tehnikaülikooli köökidesse maailmas ainulaadse seadeldise, mis puhastas räpast õhku rasvast ning taaskasutas jääksoojust.
Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati kodulehelt ning lisaküsimustega saab pöörduda projektijuht Helin Sööt poole helin.soot@kik.ee.
Negavatt on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist. Konkursi koduleht www.negavatt.ee.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
04.02.2016 — 23.02.2016
Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová JOON 05.02.- 23.02. 2016
Ehte- ja sepakunst
Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová
JOON
05.02.- 23.02. 2016
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Neljapäeval 4. veebruaril kell 18.00 avatakse HOP galeriis kunstnike Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová näitus JOON.
Joon on Carla Castiajo (Portugal) ja Slavomíra Ondrušová (Slovakkia) koostööprojekt, mille algne idee sündis 2013. aastal Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas, kus mõlemad kunstnikud tollal õppisid. Ka nende seekordne kohtumispaik on Tallinn, kus nad esitlevad joone käsitlust loomingulises dialoogis, mis on aja jooksul kasvanud ja arenenud.
Joon tähistab eesti keeles teatud punkte ühendavat sirget ja ka iseloomuomadust. Joon on kahe kunstniku loomingu ühine nimetaja ja mängib, nii visuaalselt kui kontseptuaalselt, suurt rolli mõlema kunstniku tööprotsessis. Carla Castiajo nägemust väljendavaks materjaliks on reeglina inimkeha juurde kuuluvad karvad, Ondrušová kasutab musta raudtraati. Karv ja traat – sile või terav, painduv või jäik, habras või tugev – on erinevat liiki materjalid, ent nad võivad astuda lineaarsesse dialoogi.
Patti Smithi albumil „Land” olevad sõnad: “Karvad lõikasid traadina ihusse” olid selle näituse tegemisel kunstnikele üheks inspiratsiooniallikaks. Näitusel on karvad ja traadid koondatud joonteks ja neid on joonistusel töödeldud nii, et nad moodustaksid erinevaid variatsioone ja võimalikke dialooge.
Näituse heli on kujundanud José Pedro Carvalho.
Carla Castiajo väljendusvahendiks on ehtekunst, mida ta on nii õppinud kui õpetanud. Lõpetanud kaunite kunstide magistrantuuri Konstfackis, Stockholmis, õpib ta praegu Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris. Tema uurimistöö teemaks on: „Karvad: puhtus või promiskuiteet? Karvad ehtekunsti materjalina, nende tähendus ehtekunstis ja kunstis laiemalt”.Carla Castiajo on töötanud õppejõuna sellistes õppeasutustes nagu Beaconhouse National University (BNU), Pakistan, Oakham School, Suurbritannia, Escola Superior de Artes e Design (ESAD), Portugal ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA). Ta on esinenud mitmetel rahvusvahelistel näitustel.
Slavomíra Ondrušová on lõpetanud metalli- ja ehtekunsti osakonna Bratislava Kunsti- ja Disainiakadeemias. Praegu on ta doktorantuuris ja tema uurimistöö teemaks on „Joonistus ja objekt. Ideest tegeliku ruumini“. Kunstnikuna kasutab ta erinevaid vahendeid: enamasti joonistust, ehteid, pisiplastikat ja esemeid, raamatu- ja laulutekste. Koos Milan Vagačiga toimetab ta kaasaegsele joonistuskunstile pühendatud ajakirja ”X Magazine”. Ta on õppinud Saksamaal Offenbachi Disainikõrgkoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. On esinenud rahvusvahelistel näitustel.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Slovakkia kunstide toetusfond.
Tänud: Kadri Mälk, Ľudmila Bohm, Maria Valdma, Märt Vaidla, Mihkel Säre, Peter Varga, Stanislav Ondrušija, Tiit Rammul.
Näitust toetab Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová JOON 05.02.- 23.02. 2016
Neljapäev 04 veebruar, 2016 — Teisipäev 23 veebruar, 2016
Ehte- ja sepakunst
Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová
JOON
05.02.- 23.02. 2016
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Neljapäeval 4. veebruaril kell 18.00 avatakse HOP galeriis kunstnike Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová näitus JOON.
Joon on Carla Castiajo (Portugal) ja Slavomíra Ondrušová (Slovakkia) koostööprojekt, mille algne idee sündis 2013. aastal Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas, kus mõlemad kunstnikud tollal õppisid. Ka nende seekordne kohtumispaik on Tallinn, kus nad esitlevad joone käsitlust loomingulises dialoogis, mis on aja jooksul kasvanud ja arenenud.
Joon tähistab eesti keeles teatud punkte ühendavat sirget ja ka iseloomuomadust. Joon on kahe kunstniku loomingu ühine nimetaja ja mängib, nii visuaalselt kui kontseptuaalselt, suurt rolli mõlema kunstniku tööprotsessis. Carla Castiajo nägemust väljendavaks materjaliks on reeglina inimkeha juurde kuuluvad karvad, Ondrušová kasutab musta raudtraati. Karv ja traat – sile või terav, painduv või jäik, habras või tugev – on erinevat liiki materjalid, ent nad võivad astuda lineaarsesse dialoogi.
Patti Smithi albumil „Land” olevad sõnad: “Karvad lõikasid traadina ihusse” olid selle näituse tegemisel kunstnikele üheks inspiratsiooniallikaks. Näitusel on karvad ja traadid koondatud joonteks ja neid on joonistusel töödeldud nii, et nad moodustaksid erinevaid variatsioone ja võimalikke dialooge.
Näituse heli on kujundanud José Pedro Carvalho.
Carla Castiajo väljendusvahendiks on ehtekunst, mida ta on nii õppinud kui õpetanud. Lõpetanud kaunite kunstide magistrantuuri Konstfackis, Stockholmis, õpib ta praegu Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris. Tema uurimistöö teemaks on: „Karvad: puhtus või promiskuiteet? Karvad ehtekunsti materjalina, nende tähendus ehtekunstis ja kunstis laiemalt”.Carla Castiajo on töötanud õppejõuna sellistes õppeasutustes nagu Beaconhouse National University (BNU), Pakistan, Oakham School, Suurbritannia, Escola Superior de Artes e Design (ESAD), Portugal ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA). Ta on esinenud mitmetel rahvusvahelistel näitustel.
Slavomíra Ondrušová on lõpetanud metalli- ja ehtekunsti osakonna Bratislava Kunsti- ja Disainiakadeemias. Praegu on ta doktorantuuris ja tema uurimistöö teemaks on „Joonistus ja objekt. Ideest tegeliku ruumini“. Kunstnikuna kasutab ta erinevaid vahendeid: enamasti joonistust, ehteid, pisiplastikat ja esemeid, raamatu- ja laulutekste. Koos Milan Vagačiga toimetab ta kaasaegsele joonistuskunstile pühendatud ajakirja ”X Magazine”. Ta on õppinud Saksamaal Offenbachi Disainikõrgkoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. On esinenud rahvusvahelistel näitustel.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Slovakkia kunstide toetusfond.
Tänud: Kadri Mälk, Ľudmila Bohm, Maria Valdma, Märt Vaidla, Mihkel Säre, Peter Varga, Stanislav Ondrušija, Tiit Rammul.
Näitust toetab Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
02.02.2016 — 20.02.2016
Ranniku ja Siibi “Pettepilt” Draakonis
Graafika
Alates teisipäevast, 02.02.2016 on Draakoni galeriis avatud KAIRE RANNIK’u (1971) ja LIINA SIIB’i (1963) ühisnäitus „Pettepilt“. Laupäeval, 20. veebruaril kell 15.00 toimub galeriis kunstnike osavõtul näituse lõpetamine.
„Näitus juurdleb tõe ja vale, usutavuse ja mitteusutavuse piiride üle. Ühe allikana toetume Walter Benjamini subjektiivsele topograafiale ja mõttepiltide žanrile, et uurida elukeskkonnas tekkivaid tunnetuslikke ja painavaid sidemeid. Kuidas asjad võtavad meid vangiks ja kuidas ühiskond seda tagant tõukab. Millised näevad välja esemed tegelikkuses ja millised on nad kujutletavas maailmas, mille oleme ise endale loonud.
„Emal oli üks ovaalse kujuga ehe. Ehe oli nii suur, et seda ei saanud rinnas kanda, ja nii ilmus see iga kord, kui ema seda kandis, nähtavale tema vöö küljes. /…/ Nii sageli, kui ma seda ehet nägin, oli see minu joovastus. Sest tuhandes väikeses tulukeses, mida ehte servad pildusid, oli kuuldavalt sees tantsumuusika. Tähtis minut, kui ema ehte laekast välja võttis, ilmutas selle kahekordset väge. See oligi minu jaoks seltskond, mille asukoht oli tegelikult ema särbil.‟ (Walter Benjamin, „Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku“).
Pealtnäha korralikus ja normaalses ruumis leiavad koha asjad, mis pälvinuna meie tähelepanu viivad mõtted lugude juurde, mis oleksid seal võinud aset leida. Igapäevane elu ja selle rutiini intiimne kõhedus on saavutanud seisundi, kus miski ei tundu enam tõeline.“
Kaire Rannik & Liina Siib
Kaire Rannik ja Liina Siib on teinud installatsiooni alal koostööd ka varem, viimati Budapestis eksponeeritud Kaire Ranniku plakatisarjaga “Figurative sense” 2014. aastal. Samuti projekti “Ründed ja ränded” visualiseerimisel ja teostamisel Okupatsioonide Muuseumis 2014. aastal. Kunstnikke ühendab huvi foto ja objekti omavahelise suhte, illusioonide ja ruuminihestuste vastu.
Näitus jääb avatuks 20. veebruarini 2016.
Tänud: Tiit Rammul, Andres Ansper.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
fax: (+372) 6273 631
e-mail: galerii@eaa.ee
Hobusepea 2
Tallinn 10133
KAIRE RANNIK
Sündinud 16.09.1971, Tallinn
Haridus
1989-1999 Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti osakond, kunstide magister (MA)
1993-1995 Fachhochschule für Gestaltung Pforzheim, Schmuck und Gerät, Saksamaa
Valitud isiknäitused
2010 “Inonotus obliquus”, A-galerii, Tallinn
2012 “Pühendusega H-le”, A-galerii, Tallinn
Valitud grupinäitused
2009 “Koru 3”, Imatra Taidehalli, Soome
“Rollenbilder in der Kunst Osteuropas”, MUMOK, Viin, Austria
2010 “Ungari ja Eesti kunstikontaktid”, Ungari Instituut, Tallinn
2011 “Ideallandscape”, Evald Okase Muuseum, Haapsalu
“Kantavd pildid. Foto+Ehe”, Hop galerii, Tallinn
“Landscape”, Ilias Lalaounis Jewelry Museum, Ateena, Kreeka
2012 “Unexpected Pleasures. The Art and Design of Contemporary Jewellery”, National Gallery of Victoria, Melbourne, Austraalia
“Kogumise kunst” Tallinna 6. rakenduskunsti triennaal, Tallinn
2013 “Unexpected Pleasures. The Art and Design of Contemporary Jewellery”, Design
Museum London, Inglismaa
2014 “A-V. Ehedad portreed”, Hop galerii, Tallinn
“Figurative sense”, Toldi cinema, Budapest, Ungari
2015 “A-V. Ehedad portreed”, Trofejas Showroom, Berliin, Saksamaa
“Hotell”, Reigi pastoraat, Reigi, Hiiumaa
Auhinnad
1997 Noore kunstniku preemia Tallinna Rakenduskunsti triennaalil “Useless Things”
2002 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (F.F.F.F.)
2010 A-galerii aasta parima seifinäituse preemia
Töid kogudes
1997, 1998 Eesti Kunstimuuseum (F.F.F.F.)
Alates 1997 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
1999 Sweitzer Landesmuseum, Šveits
LIINA SIIB
Sündinud 1963, Tallinn
Haridus
2002 MA Photographic Studies, Westminsteri Ülikool, London (vahetusüliõpilane)
2001-2003 Eesti Kunstiakadeemia, foto eriala magistriõpe, MA
1998 ArtsLink Fellowship programm, The Friends of Photoghraphy/Anselm Adams
Center, San Francisco, Ameerika Ühendriigid
1995 America-bound II Exchange, The Lower East Side Printshop, New York, USA
1983-1989 Eesti Kunstiakadeemia, graafika
Isiknäitused (valik)
2014 Spin around and twirl. ifa Galerie, Berliin ja Stuttgart, Saksamaa
2013 Mass Line. Lilith Performance Studio, Malmö, Rootsi
2012 Naine võtab vähe ruumi – vol 3. Pärnu Muuseum
2011 Naine võtab vähe ruumi. Palazzo Malipiero, Eesti paviljon, 54. Veneetsia
kunstibiennaal, Itaalia
2009 Mees tagaistmel. Tallinna Linnagalerii
2008 Apartness. Giedre Bartelti galerii, Berliin, Saksamaa
2006 Lla Ri Lli Ra. Hobusepea galerii, Tallinn
2005 Marlowe. Tallinna Linnagalerii
2005 Dexiosis. Tartu Kunstimuuseum
2003 Asendusihad. Eesti Kunstimuuseumi näitusesaal Rotermanni soolalaos, Tallinn
2002 Le Carceri. Moodsa kunsti keskus, Herouville-St.Clair, Prantsusmaa
2002 Klips! Hansapanga galerii, Tallinn
1999 Hüpnoos. Galerii G, Helsingi, Soome
1997 Külalislahkus. Kivisilla Pildigalerii, Tartu Kunstimuuseum
1997 Süütuse presumptsioon. Tallinna Kunstihoone galerii
1992 Rääkimine Vaikimine. Draakoni galerii, Tallinn
Grupinäitused (valik)
2015 Prosu(u)mer. Tallinna Fotokuu ’15. EKKM, Tallinn
2014 Jutustades lugusid – Šveitsi ja Baltimaade kunstnikud. Kumu kunstimuuseum,
Tallinn; National Gallery of Art, Vilnius, Leedu; PasqArt Kunsthaus, Biel-Bienne,
Šveits
2014 Les Rencontres Internationales, New Cinema and Contemporary Art, at Haus
der Kulturen der Welt, Berliin, Saksamaa; Gaîté Lyrique ja Palais de
Tokyo, Pariis, Prantsusmaa
2014 Shifting Identities. Identity in contemporary art between Finland and Estonia.
MACRO Testaccio, Rooma, Itaalia
2014 Kirjaoskus – kirjaoskamatus. Tallinna XVI Graafikatriennal, Kumu
kunstimuuseum, Tallinn
2013 I Don’t Eat Flowers. Hå gamle prestegård, Nærbø, Norra
2013 Good Girls: Memory, Desire, Power. MNAC, Bucharest, Rumeenia
2013 Glocal Women, Icastica Biennaal, Arezzo, Itaalia
2012 The Girls Next Door. Gotlandi Kunstimuuseum, Visby, Rootsi
2012 Pimeduskiirus ja teised lood. Kumu kunstimuuseum, Tallinn
2008 Restaging the Past / Dialogue Baltic-Balkans. Museum of Contemporary Art,
Szczecin, Poola
2008 Piiririik. Eesti kunst. Guangzhou Kunstiakadeemia kunstimuuseum, Guangzhou,
Hiina
2007 Kestev minevik. Nõukogude aja märgid uuemas eesti kunstis. Kumu
kunstimuuseum, Tallinn
2007 2. Moskva biennaal. Tusameele monumendid: kohtade aegumine. Eriprojekt,
Winzavod, Moskva, Venemaa
2006 Wake Up! Rauma biennaal, Rauma Kunstimuuseum, Soome
2004 Instant Europe. Foto- ja videokunst uuest Euroopast. Villa Manin, Kaasaegse
kunsti keskus, Codroipo, Udine, Itaalia
2004 Kaunase fotofestival, Leedu
2003 Estonia. Cinema: This Is A Lie. 10 uut EU maad. Technopolis, Ateena, Kreeka
2002 Closing the Distance: Keha kujutis kaasaegses eesti kunstis. ‘Laznia’ Center for
Contemporary Art, Gdansk, Poola
2001 Living on the Future, Braga fotofestival. Antigo Tribunal, Braga, Portugal
2000 Parallel: Balti-, Põhjamaade ja Vene kaasaegne foto. Soome
Fotokunstimuuseum, Helsingi
2000 The Spirit of Image. Jiangsu Provintsi Kunstigalerii, Nanjing, Hiina
1999-2000 After the Wall. Kunst ja kultuur post-kommunistlikus Euroopas.
Moderna Museet, Stockholm, Rootsi; Ludwigi Muuseum, Budapest, Ungari;
Hamburger Bahnhof, Berliin, Saksamaa
1999 Ilma seinata. Ida-Euroopa peale Berliini müüri. Foto- ja videokunst.
Marmorpalee, Peterburi, Venemaa
1998–1999 Private Views. Taas/avastatud ruum eesti ja briti kaasaegses kunstis.
Rotermanni Soolaladu, Tallinn; Kaasaegse Kunsti Instituut, Dunaujvaros,
Ungari
1998 Jagatud territooriumid. Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskus, Vilnius, Leedu
1997 Crossing Over/Changing Places. Corcorani Kunstigalerii, Washington DC,
Ameerika Ühendriigid
1997 Rijeka noortebiennaal, Horvaatia
1997, 1999, 2001 Ljubljana graafikabiennaal, Sloveenia
1996 Eesti kui märk. Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 4. aastanäitus, Tallinn
1995 Biotoopia. Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 3. aastanäitus, Tallinn
1992, 1995, 1998 Tallinna graafikatriennaal
Preemiad
2007 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia
2003 Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia
1998 UNDP kunstipreemia
1997 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia
1996 Eesti kui märk. SKKE 4. aastanäitus, Tallinn – äramärkimine
1995 Tallinna 10. Graafikatriennaal – Tempera OY preemia
Töid kogudes
Eesti Kunstimuuseum
Moderna Museet, Stockholm, Rootsi
Neues Museum für Kunst und Design, Nürnberg, Saksamaa
Tartu Kunstimuuseum
Sadolin, Tallinn
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Ranniku ja Siibi “Pettepilt” Draakonis
Teisipäev 02 veebruar, 2016 — Laupäev 20 veebruar, 2016
Graafika
Alates teisipäevast, 02.02.2016 on Draakoni galeriis avatud KAIRE RANNIK’u (1971) ja LIINA SIIB’i (1963) ühisnäitus „Pettepilt“. Laupäeval, 20. veebruaril kell 15.00 toimub galeriis kunstnike osavõtul näituse lõpetamine.
„Näitus juurdleb tõe ja vale, usutavuse ja mitteusutavuse piiride üle. Ühe allikana toetume Walter Benjamini subjektiivsele topograafiale ja mõttepiltide žanrile, et uurida elukeskkonnas tekkivaid tunnetuslikke ja painavaid sidemeid. Kuidas asjad võtavad meid vangiks ja kuidas ühiskond seda tagant tõukab. Millised näevad välja esemed tegelikkuses ja millised on nad kujutletavas maailmas, mille oleme ise endale loonud.
„Emal oli üks ovaalse kujuga ehe. Ehe oli nii suur, et seda ei saanud rinnas kanda, ja nii ilmus see iga kord, kui ema seda kandis, nähtavale tema vöö küljes. /…/ Nii sageli, kui ma seda ehet nägin, oli see minu joovastus. Sest tuhandes väikeses tulukeses, mida ehte servad pildusid, oli kuuldavalt sees tantsumuusika. Tähtis minut, kui ema ehte laekast välja võttis, ilmutas selle kahekordset väge. See oligi minu jaoks seltskond, mille asukoht oli tegelikult ema särbil.‟ (Walter Benjamin, „Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku“).
Pealtnäha korralikus ja normaalses ruumis leiavad koha asjad, mis pälvinuna meie tähelepanu viivad mõtted lugude juurde, mis oleksid seal võinud aset leida. Igapäevane elu ja selle rutiini intiimne kõhedus on saavutanud seisundi, kus miski ei tundu enam tõeline.“
Kaire Rannik & Liina Siib
Kaire Rannik ja Liina Siib on teinud installatsiooni alal koostööd ka varem, viimati Budapestis eksponeeritud Kaire Ranniku plakatisarjaga “Figurative sense” 2014. aastal. Samuti projekti “Ründed ja ränded” visualiseerimisel ja teostamisel Okupatsioonide Muuseumis 2014. aastal. Kunstnikke ühendab huvi foto ja objekti omavahelise suhte, illusioonide ja ruuminihestuste vastu.
Näitus jääb avatuks 20. veebruarini 2016.
Tänud: Tiit Rammul, Andres Ansper.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
fax: (+372) 6273 631
e-mail: galerii@eaa.ee
Hobusepea 2
Tallinn 10133
KAIRE RANNIK
Sündinud 16.09.1971, Tallinn
Haridus
1989-1999 Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti osakond, kunstide magister (MA)
1993-1995 Fachhochschule für Gestaltung Pforzheim, Schmuck und Gerät, Saksamaa
Valitud isiknäitused
2010 “Inonotus obliquus”, A-galerii, Tallinn
2012 “Pühendusega H-le”, A-galerii, Tallinn
Valitud grupinäitused
2009 “Koru 3”, Imatra Taidehalli, Soome
“Rollenbilder in der Kunst Osteuropas”, MUMOK, Viin, Austria
2010 “Ungari ja Eesti kunstikontaktid”, Ungari Instituut, Tallinn
2011 “Ideallandscape”, Evald Okase Muuseum, Haapsalu
“Kantavd pildid. Foto+Ehe”, Hop galerii, Tallinn
“Landscape”, Ilias Lalaounis Jewelry Museum, Ateena, Kreeka
2012 “Unexpected Pleasures. The Art and Design of Contemporary Jewellery”, National Gallery of Victoria, Melbourne, Austraalia
“Kogumise kunst” Tallinna 6. rakenduskunsti triennaal, Tallinn
2013 “Unexpected Pleasures. The Art and Design of Contemporary Jewellery”, Design
Museum London, Inglismaa
2014 “A-V. Ehedad portreed”, Hop galerii, Tallinn
“Figurative sense”, Toldi cinema, Budapest, Ungari
2015 “A-V. Ehedad portreed”, Trofejas Showroom, Berliin, Saksamaa
“Hotell”, Reigi pastoraat, Reigi, Hiiumaa
Auhinnad
1997 Noore kunstniku preemia Tallinna Rakenduskunsti triennaalil “Useless Things”
2002 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (F.F.F.F.)
2010 A-galerii aasta parima seifinäituse preemia
Töid kogudes
1997, 1998 Eesti Kunstimuuseum (F.F.F.F.)
Alates 1997 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
1999 Sweitzer Landesmuseum, Šveits
LIINA SIIB
Sündinud 1963, Tallinn
Haridus
2002 MA Photographic Studies, Westminsteri Ülikool, London (vahetusüliõpilane)
2001-2003 Eesti Kunstiakadeemia, foto eriala magistriõpe, MA
1998 ArtsLink Fellowship programm, The Friends of Photoghraphy/Anselm Adams
Center, San Francisco, Ameerika Ühendriigid
1995 America-bound II Exchange, The Lower East Side Printshop, New York, USA
1983-1989 Eesti Kunstiakadeemia, graafika
Isiknäitused (valik)
2014 Spin around and twirl. ifa Galerie, Berliin ja Stuttgart, Saksamaa
2013 Mass Line. Lilith Performance Studio, Malmö, Rootsi
2012 Naine võtab vähe ruumi – vol 3. Pärnu Muuseum
2011 Naine võtab vähe ruumi. Palazzo Malipiero, Eesti paviljon, 54. Veneetsia
kunstibiennaal, Itaalia
2009 Mees tagaistmel. Tallinna Linnagalerii
2008 Apartness. Giedre Bartelti galerii, Berliin, Saksamaa
2006 Lla Ri Lli Ra. Hobusepea galerii, Tallinn
2005 Marlowe. Tallinna Linnagalerii
2005 Dexiosis. Tartu Kunstimuuseum
2003 Asendusihad. Eesti Kunstimuuseumi näitusesaal Rotermanni soolalaos, Tallinn
2002 Le Carceri. Moodsa kunsti keskus, Herouville-St.Clair, Prantsusmaa
2002 Klips! Hansapanga galerii, Tallinn
1999 Hüpnoos. Galerii G, Helsingi, Soome
1997 Külalislahkus. Kivisilla Pildigalerii, Tartu Kunstimuuseum
1997 Süütuse presumptsioon. Tallinna Kunstihoone galerii
1992 Rääkimine Vaikimine. Draakoni galerii, Tallinn
Grupinäitused (valik)
2015 Prosu(u)mer. Tallinna Fotokuu ’15. EKKM, Tallinn
2014 Jutustades lugusid – Šveitsi ja Baltimaade kunstnikud. Kumu kunstimuuseum,
Tallinn; National Gallery of Art, Vilnius, Leedu; PasqArt Kunsthaus, Biel-Bienne,
Šveits
2014 Les Rencontres Internationales, New Cinema and Contemporary Art, at Haus
der Kulturen der Welt, Berliin, Saksamaa; Gaîté Lyrique ja Palais de
Tokyo, Pariis, Prantsusmaa
2014 Shifting Identities. Identity in contemporary art between Finland and Estonia.
MACRO Testaccio, Rooma, Itaalia
2014 Kirjaoskus – kirjaoskamatus. Tallinna XVI Graafikatriennal, Kumu
kunstimuuseum, Tallinn
2013 I Don’t Eat Flowers. Hå gamle prestegård, Nærbø, Norra
2013 Good Girls: Memory, Desire, Power. MNAC, Bucharest, Rumeenia
2013 Glocal Women, Icastica Biennaal, Arezzo, Itaalia
2012 The Girls Next Door. Gotlandi Kunstimuuseum, Visby, Rootsi
2012 Pimeduskiirus ja teised lood. Kumu kunstimuuseum, Tallinn
2008 Restaging the Past / Dialogue Baltic-Balkans. Museum of Contemporary Art,
Szczecin, Poola
2008 Piiririik. Eesti kunst. Guangzhou Kunstiakadeemia kunstimuuseum, Guangzhou,
Hiina
2007 Kestev minevik. Nõukogude aja märgid uuemas eesti kunstis. Kumu
kunstimuuseum, Tallinn
2007 2. Moskva biennaal. Tusameele monumendid: kohtade aegumine. Eriprojekt,
Winzavod, Moskva, Venemaa
2006 Wake Up! Rauma biennaal, Rauma Kunstimuuseum, Soome
2004 Instant Europe. Foto- ja videokunst uuest Euroopast. Villa Manin, Kaasaegse
kunsti keskus, Codroipo, Udine, Itaalia
2004 Kaunase fotofestival, Leedu
2003 Estonia. Cinema: This Is A Lie. 10 uut EU maad. Technopolis, Ateena, Kreeka
2002 Closing the Distance: Keha kujutis kaasaegses eesti kunstis. ‘Laznia’ Center for
Contemporary Art, Gdansk, Poola
2001 Living on the Future, Braga fotofestival. Antigo Tribunal, Braga, Portugal
2000 Parallel: Balti-, Põhjamaade ja Vene kaasaegne foto. Soome
Fotokunstimuuseum, Helsingi
2000 The Spirit of Image. Jiangsu Provintsi Kunstigalerii, Nanjing, Hiina
1999-2000 After the Wall. Kunst ja kultuur post-kommunistlikus Euroopas.
Moderna Museet, Stockholm, Rootsi; Ludwigi Muuseum, Budapest, Ungari;
Hamburger Bahnhof, Berliin, Saksamaa
1999 Ilma seinata. Ida-Euroopa peale Berliini müüri. Foto- ja videokunst.
Marmorpalee, Peterburi, Venemaa
1998–1999 Private Views. Taas/avastatud ruum eesti ja briti kaasaegses kunstis.
Rotermanni Soolaladu, Tallinn; Kaasaegse Kunsti Instituut, Dunaujvaros,
Ungari
1998 Jagatud territooriumid. Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskus, Vilnius, Leedu
1997 Crossing Over/Changing Places. Corcorani Kunstigalerii, Washington DC,
Ameerika Ühendriigid
1997 Rijeka noortebiennaal, Horvaatia
1997, 1999, 2001 Ljubljana graafikabiennaal, Sloveenia
1996 Eesti kui märk. Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 4. aastanäitus, Tallinn
1995 Biotoopia. Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 3. aastanäitus, Tallinn
1992, 1995, 1998 Tallinna graafikatriennaal
Preemiad
2007 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia
2003 Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia
1998 UNDP kunstipreemia
1997 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia
1996 Eesti kui märk. SKKE 4. aastanäitus, Tallinn – äramärkimine
1995 Tallinna 10. Graafikatriennaal – Tempera OY preemia
Töid kogudes
Eesti Kunstimuuseum
Moderna Museet, Stockholm, Rootsi
Neues Museum für Kunst und Design, Nürnberg, Saksamaa
Tartu Kunstimuuseum
Sadolin, Tallinn
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
01.02.2016 — 16.02.2016
Merike Männi “Hingehoidja”
Olete väga oodatud külastama Merike Männi vaipade näitust „Hingehoidja“ Vabaduse galeriis. Väljapanek on lahti 16. veebruarini.
Merike Männi on Eesti tekstiilikunstis olnud enam kui viiskümmend aastat, neist kakskümmend õpetas ta kunstiinstituudis (praeguses kunstiakadeemias). Merike Männi on peaaegu kogu oma loomingulise aja jäänud truuks gobeläänile – suurte traditsioonidega vaibatehnikale, mis vaheda idee, tundliku värvi- ja kompositsioonimeele kõrval nõuab perfektset teostust ja täpsust. Kunstniku gobelääne võib näha Tallinna linnavolikogu (2007) ja linnavalitsuse hoones (1997), Glehni lossis (1981), Norra ja Rootsi saatkonnas. Aga ka kunstniku enda käes olevad viimasel ajal valminud gobeläänid sobiksid ideaalselt mõnda XXI sajandi villasse, kasvõi kõrvuti Arne Maasiku must-valgete linna- või maastikufotodega.
11. veebruaril 80. sünnipäeva tähistav Merike Männi on üks neist tekstiilikunstnikest, kes pole mitte ainult oma ala meister, vaid kelles on säilinud nooruslikku entusiasmi ja tegutsemisindu. Nagu on seda Anu Raual, Maasike Maasikul ja paljudel teistel vanemate põlve tekstiilikunstnikel. Ega asjata ei pealkirjastanud Kai Lobjakas oma päris viimase aja (2009-2014) ülevaadet „Palju uut ja palju vana“ äsja ilmunud tekstiilikunsti koguteoses.
Tekstiilikunstnike liidu elutööpreemia puhul 2012. aastal iseloomustati Merike Männit kirgliku ja virtuoosse loojana, kes igal aastakümnel on oma loomingusse toonud uut ja huvitavat ning kelle töödes saavad kokku kütkestav kompositsioon, lihtsuse võlu ja teostuse pöörasus. Kui siis rõhutati tema „kutsuvaid maastikke“ või õigemini looduseelamusest sündinud vaipu ning nende ahvatlevat meeleolulisust, siis paari viimase aasta gobeläänidesse on ilmunud emotsionaalsuse ning hõrgu, aga ka üllatavalt intensiivse, isegi provokatiivse koloriidi kõrvale sisemist tõsidust, suuremate abstraktsemate ideede ning nähtuste tõlgendamist. Need ei ole niivõrd sisemised enesevaatlused, kuivõrd lugemuse kaudu omandatud teadmiste tõlgendus, nagu on seda sumeri tsivilisatsiooni käsitlus vaibas „Nibiru“ (2015) või „Memento vivere“ (2015). Aga neid võib julgelt nimetada ka hinge elus hoidmiseks, nagu on Vabaduse galerii kogu väljapanek saanud pealkirja ühe hiljutise vaiba „Hingehoidja“ (2014) järgi. Noorusliku vaimuga Merike Männi ei ole jätnud unarusse ka n-ö teostuse pöörasust. Tema paari viimase aasta gobelääne võib vaadata ka kui kunstniku kuldset perioodi. Aga kuna tegemist on ikkagi juubelinäitusega, siis on siin omal kohal ka mõned meie gobelääniklassikasse kuuluvad vaibad nagu on seda tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogu „Mere ääres“ (1988). Suurejooneline, isegi karge looduselamus ning ulmeline sumera kultuuri tõlgendus moodustavad teineteist toetava paariku.
Reet Varblane
Täname kultuurkapitali.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Merike Männi “Hingehoidja”
Esmaspäev 01 veebruar, 2016 — Teisipäev 16 veebruar, 2016
Olete väga oodatud külastama Merike Männi vaipade näitust „Hingehoidja“ Vabaduse galeriis. Väljapanek on lahti 16. veebruarini.
Merike Männi on Eesti tekstiilikunstis olnud enam kui viiskümmend aastat, neist kakskümmend õpetas ta kunstiinstituudis (praeguses kunstiakadeemias). Merike Männi on peaaegu kogu oma loomingulise aja jäänud truuks gobeläänile – suurte traditsioonidega vaibatehnikale, mis vaheda idee, tundliku värvi- ja kompositsioonimeele kõrval nõuab perfektset teostust ja täpsust. Kunstniku gobelääne võib näha Tallinna linnavolikogu (2007) ja linnavalitsuse hoones (1997), Glehni lossis (1981), Norra ja Rootsi saatkonnas. Aga ka kunstniku enda käes olevad viimasel ajal valminud gobeläänid sobiksid ideaalselt mõnda XXI sajandi villasse, kasvõi kõrvuti Arne Maasiku must-valgete linna- või maastikufotodega.
11. veebruaril 80. sünnipäeva tähistav Merike Männi on üks neist tekstiilikunstnikest, kes pole mitte ainult oma ala meister, vaid kelles on säilinud nooruslikku entusiasmi ja tegutsemisindu. Nagu on seda Anu Raual, Maasike Maasikul ja paljudel teistel vanemate põlve tekstiilikunstnikel. Ega asjata ei pealkirjastanud Kai Lobjakas oma päris viimase aja (2009-2014) ülevaadet „Palju uut ja palju vana“ äsja ilmunud tekstiilikunsti koguteoses.
Tekstiilikunstnike liidu elutööpreemia puhul 2012. aastal iseloomustati Merike Männit kirgliku ja virtuoosse loojana, kes igal aastakümnel on oma loomingusse toonud uut ja huvitavat ning kelle töödes saavad kokku kütkestav kompositsioon, lihtsuse võlu ja teostuse pöörasus. Kui siis rõhutati tema „kutsuvaid maastikke“ või õigemini looduseelamusest sündinud vaipu ning nende ahvatlevat meeleolulisust, siis paari viimase aasta gobeläänidesse on ilmunud emotsionaalsuse ning hõrgu, aga ka üllatavalt intensiivse, isegi provokatiivse koloriidi kõrvale sisemist tõsidust, suuremate abstraktsemate ideede ning nähtuste tõlgendamist. Need ei ole niivõrd sisemised enesevaatlused, kuivõrd lugemuse kaudu omandatud teadmiste tõlgendus, nagu on seda sumeri tsivilisatsiooni käsitlus vaibas „Nibiru“ (2015) või „Memento vivere“ (2015). Aga neid võib julgelt nimetada ka hinge elus hoidmiseks, nagu on Vabaduse galerii kogu väljapanek saanud pealkirja ühe hiljutise vaiba „Hingehoidja“ (2014) järgi. Noorusliku vaimuga Merike Männi ei ole jätnud unarusse ka n-ö teostuse pöörasust. Tema paari viimase aasta gobelääne võib vaadata ka kui kunstniku kuldset perioodi. Aga kuna tegemist on ikkagi juubelinäitusega, siis on siin omal kohal ka mõned meie gobelääniklassikasse kuuluvad vaibad nagu on seda tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogu „Mere ääres“ (1988). Suurejooneline, isegi karge looduselamus ning ulmeline sumera kultuuri tõlgendus moodustavad teineteist toetava paariku.
Reet Varblane
Täname kultuurkapitali.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
18.02.2016
Robert Vierlinger: 18. veebruar kell 18
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 18. veebruaril Robert Vierlinger (Austria/Viin) – Bollinger+Grohmann / nformations
Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Robert Vierlinger on valdkondadeülene konsultant ja teadlane. Robert on kaasalgatanud Viini Rakenduskunsti Ülikoolis mitmeid teadusprojekte arhitektuuri ja tehnoloogia vallas. Tema uurimisteemadeks on digitaalse disaini representeerimine, multimodaalsed optimiseeringud, tootmis-tehnoloogilised arengud ja materjali intelligentsus. Samuti konsultateerib ta Bollinger+Grohmann inseneribüroos disaini- ja optimiseerimisvallas nii rahvusvahelisi võistlusprojekte kui ka ehituses olevaid hooneid. Robert õppis arhitektuuri Delftis ja Viinis, viimati Hani Rashidi stuudios Viini Rakenduskunsti Ülikoolis ja peab hetkel loenguid mitmetes rahvusvahelistes disainiülikoolides.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
Robert Vierlinger: 18. veebruar kell 18
Neljapäev 18 veebruar, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 18. veebruaril Robert Vierlinger (Austria/Viin) – Bollinger+Grohmann / nformations
Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Robert Vierlinger on valdkondadeülene konsultant ja teadlane. Robert on kaasalgatanud Viini Rakenduskunsti Ülikoolis mitmeid teadusprojekte arhitektuuri ja tehnoloogia vallas. Tema uurimisteemadeks on digitaalse disaini representeerimine, multimodaalsed optimiseeringud, tootmis-tehnoloogilised arengud ja materjali intelligentsus. Samuti konsultateerib ta Bollinger+Grohmann inseneribüroos disaini- ja optimiseerimisvallas nii rahvusvahelisi võistlusprojekte kui ka ehituses olevaid hooneid. Robert õppis arhitektuuri Delftis ja Viinis, viimati Hani Rashidi stuudios Viini Rakenduskunsti Ülikoolis ja peab hetkel loenguid mitmetes rahvusvahelistes disainiülikoolides.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital
Postitas Anu Piirisild — Püsilink