Kunstiakadeemia disaini- ja arhitektuuritudengid lahendavad Garage48 disainihacakthonil päriselulisi ülesandeid

Garage48 Design esmakordselt Eesti Kunstiakadeemias

15.-17. jaanuaril toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Garage48 koostöös interdistsiplinaarne disainihackathon Garage48 Design, mille käigus loovad EKA erinevate erialade tudengid füüsilisi prototüüpe, lahendades reaalseid vajadusi ja probleeme.

Nädalavahetuse üks eesmärke on soodustada erinevate erialade tudengite koostööd. Sel korral on ühiselt töötamas sisearhitektuuri, graafilise disaini, moedisaini, nahakunsti, keraamika ja tekstiilidisaini üliõpilased. Prototüüpide valmistamiseks on tudengitel kasutada Kunstiakadeemia töökojad.

Sisearhitektuuri osakonna juhataja ja sündmuse üks initsiaatoreid Hannes Praks: ”Tunneme üha enam, et kiirelt muutuvas maailmas ei saa ametit, eriti veel disaineri ametit, õpetada konkreetsete projektide kaudu. Näeme kooli rolli eelkõige suhtumise kujundajana. Õige pisut saame küll õpetada oskust esitada küsimusi ja leida kiirelt lahendusi. Garage48 hackathoni formaat kattub väga suures mahus ka meile südamelähedaste suhtumistega.”

Sündmus järgib Garage48 hackathoni formaati – reedel esitlevad tudengid oma ideid ning moodustatakse meeskonnad. Osalejatel algab seejärel mentorite juhendamisel võidujooks ajaga, et pühapäevaks prototüüp valmis saada.

Juhendajateks on oma ala spetsialistidest mentorid, teiste seas Baltika Grupi brändijuht Kaie Kaas-Ojavere, Microsoft start-up’ide suunajuht Kesk- ja Ida-Euroopas Elise Sass, graafiline disainer ja disainibüroo AKU üks omanikke Uku-Kristjan Küttis ning Garage48 ning tarkvarafirma Mooncascade asutajaliige Priit Salumaa.

Sündmuse finaal koos esitlustega žüriile toimub pühapäeval, 17. jaanuaril kell 16 EKA Kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, Tallinn) ning kõik huvilised on oodatud.

Garage48 Design toimumist toetab Kultuurkapital.

Finaalesitluse sündmus Facebookis

Lisateave:

Natalie Mets

Sündmuse kaaskorraldaja

Metsnatalie@gmail.com

Tel 5345 7360

EKKMi rändnäitus “Kohatu” lõpetab Elvas

EKKM RATASTEL

rändnäitus

“KOHATU”

Kultuurikeskus “Sinilind”, Kesk 30

Raekoja saal, Elva Linnavalitsus, Kesk 32

Matkakeskuse avatud ateljee, Pargi 2

Näituse avamine REEDEL, 15. jaanuaril kell 18:00

Näitus on avatud 16. jaanuar – 21. veebruar, teisip. – pühap. 12—19

kunstnikud: Kristiina Hansen, Flo Kasearu, Eve Kask, Paul Kuimet, Marco Laimre, Tanel Rander, Tõnis Saadoja, Silja Saarepuu & Villu Plink, John Smith

kuraatorid: Marten Esko & Anders Härm

erikülaline Elvas: ;paranoia publishing group ltd.

haridusprogrammi koostaja: Anu Lüsi (Kumu Hariduskeskus)

haridusprogrammi läbiviija: Liisa Kivi (EKKMi kunstikool)

graafiline disain: Mikk Heinsoo

tehniline tiim: Neeme Külm, Johannes Säre, Kadri Villand

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum jätkab oma ringreisi Eestis näitusega “Kohatu”. Kuressaare, Rapla, Valga ning Kunda järel on viiendaks ja ühtlasi viimaseks peatuskohaks Elva, kus näitus toimub erandlikult kolmes erinevas galeriiruumis: kultuurikeskuse “Sinilind” fuajees, Linnavalitsuse saalis ning Matkakeskuse avatud ateljees. Erikülalisena osaleb Elva etapil rahvusvaheline suuremat sorti kirjastuskorporatsioon ;paranoia publishing group ltd..

“Kohatu” on EKKMi ajaloo esimene rändnäitus. Tegu on eksperimendiga, mille raames üritab institutsioon muuta ennast talveperioodiks teatud punktidega tähistatavaks trajektooriks, mis tõmbab üle Eesti ühe kujuteldava kõverjoone.

Näituse nimiteos, Paul Kuimeti “Kohatu”, on üsna kummaline foto, mis kätkeb endas paljuski kõik need motiivid, millest nii see näitus kui ka projekt tervikuna tõukub. Näituse keskne probleemistik keerleb koha(taju) ja kohatuse mõistete ümber. Oleme siia kogunud teosed kunstnikelt, kes just nimelt selle teemaga oma loomingus tegelevad või on tegelenud. Nad reflekteerivad ja mõtestavad kohti, kohatust või ka koha kaotust nii ruumilises kui ka psühholoogilises võtmes. Igas näitusepaigas, kus EKKM iseenda “kohatuks” muutmise raames peatub, katsume ka kohapeal midagi genereerida või siis kohta talle endale mingil moel tagasi peegeldada. Lisame siinkohal veel märksõnu, mida võib selle näitusega seostada ja mille tahaksime koos vaatajatega näitusel kriitilise tähelepanu alla võtta: ääremaa ja perifeeria, provintsialism ja konservatiivsus, avatus uuele ja suletus välismaailmale.

Koostöös Kumu Hariduskeskusega oleme ettevalmistanud ka haridusprogrammi “KOHATUnne” põhikooli esimesele, teisele ja kolmandale astmele. Lisainformatsiooni näituse ja esitatavate tööde kohta leiab näitusega kaasnevast bukletist ja EKKMi koduleheküljelt: www.ekkm.ee

projekti toetavad: Eesti Kultuurkapital, Kumu Hariduskeskus, Nihilist.fm

suur tänu: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum

eriline tänu: Indrek Sirkel, Maarin Ektermann, kõik hooandjad, meid kohapeal võõrustavad institutsioonid ja inimesed

pressiteate koostas

Anders Härm

EKKM kontakt:

info@ekkm.ee

tel. 5143778

kontakt Elvas:

Leelo Suidt

leelo.suidt@elva.ee

Tel: +372 5091288

EESTI KAASAEGSE KUNSTI MUUSEUM (EKKM) on ennast ise Eesti kultuuripoliitilisse tühimikku istutanud institutsioon. EKKM on noorema põlvkonna kunstnike, kuraatorite ja kunstitudengite iseinstitutsionaliseerumise vahend, tööriist, mille eesmärk on olla midagi ametlike ja kivistunud kunstinstitutsioonide ja alternatiivsete artist-run-do-it-yourself galeriide vahepealset; (vastu)avalik, kummaline ja ebakonventsionaalne ettekujutus muuseumist, mille eesmärgiks on produtseerida, näidata, koguda ja populariseerida rahvusvahelist ja kohalikku kaasaegset kunsti ning nihestada kunstiinstitutsiooni tavapäraseid töömeetodeid. EKKM tegutseb 2006. aasta lõpus skvotitud ja praeguseks legaliseeritud majas, endises Tallinna Soojuse kontorihoones Kultuurikatla kõrval, mis oli juba aastaid tühjana seisnud. 2007. aastast alates on EKKM korraldanud näitusetegevust ja kollektsioneerinud kunsti. Alates 2010. aastast teeb EKKM seal regulaarselt näituseid aprilli lõpust oktoobri keskpaigani ning aastaringselt toimuvad üritused, seminarid ja performance`id. Alates 2013. aastast tegutseb EKKMi juures ka raamatupood “Lugemik” ja kunsti- ja näitusteproduktsiooniga tegelev loovettevõte “Valge Kuup” ning alates 2014. aastast ka EKA tudengite galerii ISFAG. 2015. aastal käivitasime ka oma kunstharidusüksuse “EKKMi kunstikool” ning avanes EKKMi Kohvik.

2014. aasta sügisel ringlema hakanud “Kohatu” on EKKMi esimene rändnäituseprojekt, et viia nii muuseum kui ka kaasaegne kunst talveks pealinnast välja. Rohkem infot EKKMi, näituste ja ürituste kohta leiab meie koduleheküljelt www.ekkm.ee ja EKKMi Facebooki lehelt.

HOP galerii Tallinn 

15.01.- 02.02. 2016

Jaana Päeva

KOTID. AINULT UNISTAJATELE / BAGS. FOR DREAMERS ONLY

Näitus on osa doktoritööst „Nähtav nähtamatu praktika. Kotidisain ja tootmine Eestis“. Uurimistöö keskseks küsimuseks on: millised kategooriad kujundavad käekoti kui tarbeeseme positsiooni visuaalse märgina ning mõjutavad representatsiooni relevantsust tulevikus? Näituse märksõnadeks on vastandlikud „nähtav“ ja „nähtamatu“, esitlusele tulevad novelty kotid. Selle terminiga tähistatakse kontseptuaalselt, konstruktsiooniliselt/ tehnoloogiliselt või ka vormilt ning materjalivalikult uuendusliku lahendusega kotte. Et argisest eristuda on tegu mitte tänava-, vaid õhtukottidega. Eeskujuks 1920.-1930. sürrealistlikud uuendusliku vormi ja siluetiga novelty kotid.Kotid on loodud kriitilise disaini positsioonilt ning esitavad väljakutse esemete eeldatavale tarberollile igapäevaelus. Need on küll funktsionaalsed ja kantavad prototüübid, kuid oma olemuselt post-optimaalsed.Inspiratsiooniallikaks kottidele on igapäevased praktikad ja argiesemed, mille hulka kuuluvad ka kotid ise. Argitegevused on taandatud siluettidele ning loodud kotid jäljendavad või on kohandatavad vastavates tegevustes kasutatavate objektide siluettidele. Näituse installatiivne ülesehitus toetub Edmund Husserli loodud fenomenoloogilisele meetodile. Husserl kirjeldab objekti tajumist keerulise protsessina, mida iseloomustavad eri tasandite sünteesid ja tunnetuslikud horisondid.Nähtava tajumisel on oluline ruumiline süntees, mille tulemusena tajub vaataja mitte ainult objekti temapoolsete pindade värve ja kuju, vaid sama objekti ka teistest külgedest vaadatuna. Tänu võimele sünteesida nähtu sellega, mida inimene tegelikult ei näe, tekib taju objektist kui kolmemõõtmelisest tervikust. Vaataja kujutab ette tervikut, näeb asja ennast, mitte selle pinnalist peegeldust oma teadvuses.Installatsiooni kontseptsioonis on oluline Husserli fenomenoloogilise meetodi kinesteetiline horisont. See on näituse kontekstis eelkõige vaatleja liikumine objektide suhtes. Kinesteetilise sünteesi puhul seob vaatleja liikudes ja sama eset erinevatest perspktiividest vaadeldes nähtud perspektiivid sama esemega ning loob samaaegselt ootushorisondi järgmiste perspektiivide suhtes. See tähendab, et ootushorisont seob etteruttavalt objekti nähtava külje veel nähtamatuga. Galerii seab piirangud vaatleja ja objektivahelistele liikumistele nii, et taustafotodel kujutatud siluettidel käes olevad objektid ning nendega sobituvad kolmemõõtmelised kotid ruumis loovad äraspidise erinevusüllatuse, ehk tekib vaatepunkt, kus siluettidel kujutatu ning ruumis nähtava siluetid kattuvad. Kottides seguneb reaalne ja illusoorne.

Rundum Prooviruum: Kristin Reiman

idle time disquiet

12.01-17.01.2016, 

Rundum artist-run space, Pärnu mnt. 154

Teisipäeval, 12. jaanuaril kell 18 avab Kristin Reiman Rundum artist-run space’is (Pärnu mnt. 154) näituse idle time disquiet. Kell 18:30 järgneb vestlus kunstnikuga.”Ma ei teadnud, et pidev kerge rahulolematusetunne ongi igavus. /…/ Igavus otsekui uimastas meid kõiki. Tema eest oli võimatu põgeneda, et pääseda lakkamatust huugamisest ja virvendusest.”-Marlen Haushofer “Üksinda maailmas”Jõudeaega seostatakse ootamisega ning sellega, kui miski on kasutusvalmis, kuid mitte kasutusel. On piisavalt aega, mida potentsiaalselt millekski kasutada, samas muudab otsese eesmärgi puudumine selle võimatuks, tuues endaga kaasa vaid ärevust ja otsustusvõimetust. Tegevusetus tekitab omakorda igavust. See on närviline igavus: sammumine, ringi lonkimine, nihelemine, aja viitmine ainult selle mööda saatmiseks, mõttetud liigutused ning nende kordused, ootus, et midagi tundmatut algaks, rahulolematus ning teadmatus, mida endaga peale hakata. Ergastuvad valgustite virvendused ning elektrisumin, kuid midagi muud kasutamata hetkest ei sünni. Selle eest põgenedes ning seda vältides tekivad rahutud jõudehetked, kus sihipäratu liikumine või ringilonkimine toimib esmaabina igavusest pääsemiseks.Kristin Reiman (1992) õpib Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonnas, on viibinud vahetusõpingutel Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias ja olnud praktikal Eesti paviljonis 56. Veneetsia Biennaalil. Alates aastast 2012 on ta aktiivselt osalenud näitustel nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas Leedus ja Belgias.

Näitus jääb avatuks kuni 17. jaanuarini

Lahtiolekuajad: iga päev 13:00 – 18:00

Aadress: Pärnu mnt 154

Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriminsteerium

Lisainformatsioon:

www.rundumspace.com

https://www.facebook.com/rundumspace

Õhurõhk
13. – 28. jaanuar
Disaini- ja Arhitektuurigalerii
Avamine 12. jaanuar kell 18:00

“Õhurõhk” on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti ja tootedisaini osakondade ning ettevõtte Magnetic MRO vaheline koostööprojekt.

Projekti sisuks on algselt reisilennukitele kuulunud varuosade ümbertöötlemine kineetilisteks ja interaktiivseteks kunstiobjektideks. Materjalidega varustab ettevõtmist Tallinna lennujaama territooriumil asetsev reisilennukite hooldusega tegelev ettevõte Magnetic MRO.

Näitusel käsitletakse hetkel aktuaalseid lennundusega seotud küsimusi. Kursuse üheks tõukeks on tuua kokku erineva taustaga loojad ning soodustada Kunstiakadeemia erialadevahelist koostööd, nii valmisidki eksponeeritud objektid ja installatsioonid sepakunsti ja tootedisaini tudengite koostöös.

Näitus „Õhurõhk“ on avatud 13. – 28. jaanuar Disaini- ja Arhitektuurigaleriis, Pärnu mnt 6. Avamine teisipäeval, 12 jaanuaril kell 18:00, kõik huvilised on avamisele oodatud.

Näitusel osalevad tudengid: Timmo Lember, Johann Põldra, Mari Saarepera, Lotta Koov, Hannes Tõnuri, Martin Petrov ja Artur Leete.

Juhendavad õppejõud: Heikki Zoova, tootedisain ning Rait Siska ja Nils Hint, sepakunst.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tänud: Magnetic MRO, Disaini- ja Arhitektuurigalerii, Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kunstiakadeemia doktorant Rait Rosina näituse avamine Haapsalu Linnagaleriis 6.01.16, kell 16.00

„Põika kui pagulane!“

Seminarisari „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi“

Juba paarkümmend aastat kestnud historiograafiline pööre on jätkumas ka Eestis. Ajalooteaduses markeerivad seda Unduski-Brüggemani diskussioon baltisaksa ajaloo küsimuses, väike ajaloolaste metodoloogiasõda Sirbi veergudel 2000. aastate alguses, viimati „Eesti ajaloo“ 2. köite avaldamise järel puhkenud tuline mõttevahetus „muistse Vabadusvõitluse“ asjus, Marek Tamme avaldatud artiklid ja kogumikud. Kunstiajaloolasedki on kunstist kirjutamise teemadel arutanud juba mõnda aega. 1999 toimus konverents 20. sajandi eesti kunstiajalookirjutuse teemal, 2007 – konverents „Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus“, 2010 võõrustati Balti kunstiteadlaste konverentsi teemal „The Geographies of Art History in the Baltic Region“ ning 2010 ja 2012 rahvusvahelist seminarisarja „Unfolding Narratives: Art Histories in East Central Europe after 1989“, 2013 toimus rahvusvaheline konverents „Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long 19th Century“. Enamik neist ettevõtmistest leidis kajastamist ka trükis, ajakirja „Kunstiteaduslikke Uurimusi“ erinumbritena.

2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Käesolev seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud“ sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse“. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?

Seminarisari toimub prof Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof Virve Sarapik, Kädi Talvoja, Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor .

Esimene seminar kannab nime „Ajalookirjutuse uued väljavaated“, esinejaks prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool). See toimub 27. jaanuaril 2016 kl 16 EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).

Marek Tamm lisas omalt poolt tutvustuseks järgnevat: „Võtan arutleda kahe omavahel seotud teema üle: 1) kuidas on ajalookirjutust mõjutanud viimase paari kümnendi muutused üldises läänemaailma ajakäsituses (nihked mineviku, oleviku ja tuleviku vahekorras) ja ruumikäsituses (globaliseerumine); 2) millised on kõige uuemad suunad tänapäeva ajalookirjutuses, mis on otsapidi välja kasvanud meie muutunud aja- ja ruumikäsitusest. Viimaste seas tuleb jutuks „globaalne ajalugu“ ja selle erinevad teisendid, „neuroajalugu“, „posthumanistlik ajalugu“ ja „digitaalne ajalugu“.“

Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada järgnevad Marek Tamme valitud tekstid, et kõik saaksid panustada diskussiooni. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.

Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool). Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).

Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.

Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.

Kolmas seminar kannab nime “Sotskolonialismi paradoksid”, esinejaks kirjandusteadlane dr. Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum, Ohio Riiklik Ülikool). Seminar toimub 25. mail 2018 kl 16.30 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).

Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Epp Annuse poolt esitatud tekstid. Registreerumine ja tekstid siin.

Eesti Arhitektuurimuuseum andis välja raamatu, mis tutvustab siinse arhitektuuri arengut lihtsasti mõistetavas keeles ja visuaalselt kütkestaval moel. Läbivalt kakskeelne (eesti, inglise) raamat sobib lugemiseks kõigile ruumi- ja arhitektuurihuvilistele.

Arhitektuurimuuseumi uue püsinäitusega kaasnev trükis „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri“ on pildirohke ja sõbralikus väikeformaadis trükis, mis käsitleb tähtsamaid lõike Eesti arhitektuuri kujunemisloost 20. sajandil, aga ka huvitavamaid nähtusi tänapäeval. Raamat annab ülevaate sellest, kuidas on ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised protsessid mõjutanud siinsete inimeste eluviise ning kohalikku ruumilist arengut.

Raamat jaguneb kahte ossa — Eesti arhitektuuri ajateljeks (1900–20…) ja temaatilisteks hoonetutvustusteks. Ajatelg annab lihtsa ja selge ülevaate Eesti arhitektuuri olulisematest ilmingutest 20. sajandi algusest tänapäevani. Temaatilised plokid – kultuur, ühiskond, linn, kodu, puhkus ja fantaasia – seevastu tutvustavad hooneid nende kultuurilise ja ühiskondliku rolli valguses. Valmisehitatud hoonete kõrval leiab raamatust mitmeid realiseerimata projekte ja visioone, mis ilmestavad omas ajas aktuaalseid arhitektuurseid ideid ning on põnevad vaadata veel praegugi. Arhitektuurikultuuri paremaks avamiseks on tähelepanu pööratud ka arhitektide kutseelule ja sellega seotud institutsioonide tegevusele erinevatel kümnenditel.

RAAMATUESITLUS

Raamatu esitlus toimub reedel, 8. jaanuaril 2016 kell 17.00 Eesti Arhitektuurimuuseumi 25. sünnipäeva pidustuste raames Rotermanni soolalaos. Kõik huvilised on oodatud torti sööma ja uut trükist soetama, vahepalaks muusika ja sõnavõtud. Samal ajal on avatud ka muuseumi teised näitused.

***

ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri

Näituse kuraatorid ja trükise koostajad: Mait Väljas, Carl-Dag Lige (Kunstiakadeemia õppejõud)

Tekstid: Mait Väljas, Carl-Dag Lige, Sandra Mälk, Triin Ojari, Teele Jürivete

Kujundajad: Koit Randmäe, Brit Pavelson (Kunstiakadeemia õppejõud)

Tõlkijad: Adam Cullen, Tuuli Köller, A&A Lingua

Keeletoimetajad: Mari Klein, Adam Cullen

Raamat on müügis suuremates raamatupoodides ja Eesti Arhitektuurimuuseumi poes soodushinnaga 12€.

Lisainfo

Mait Väljas, teadur-kuraator, mait@arhitektuurimuuseum.ee, 5161286

Carl-Dag Lige, kuraator, carldag@arhitektuurimuuseum.ee, 55688395

www.arhitektuurimuuseum.ee

  PRESSITEADE
16. 12. 2015
Tallinna Kunstihoone

Ülle Marks ja Jüri Kass

Vüüming
Kunstihoone galerii

Olete oodatud avamisele reedel, 18. detsembril kell 17.00!

Vüüming osutab initsiatsioonile, pühendatusele. Olgu see siis initsiatsioon joonistamise või initsiatsioon meheks/naiseks olemise oskustesse ja olemusse – kõnelevad Jüri Kassi monumentaalselt kindlameelsed valvurid, kes ümbritsevad Ülle Marksi habrast kõhklust täis figuure korra ja väärtuste igatsusest ja valmisolekust neid kaitsta.

Kuuekümnendate lõpus eesti kunsti tulnud disainerite ja arhitektide põlvkond kõigutas tublisti professionaalsuse ja uuenduslikkuse vahekorda, tuues omamaailma ja ühe kunstimeediumi keskselt süvitsi minevate tegijate kõrvale autsaiderid, kes suhtestusid neidümbritsevaga kui sootsiumi, kui elukeskkonnaga, mille juurde kuulus nii stiili- ja trendiloome teadlikkus, aga ka linnaruumi ja elukvaliteedi muutmise tahe ja võime. Seitsmekümnendate lõpuks, kaheksakümnendate alguseks – aeg, mil Jüri Kass (s. 1956) kunsti ja kujundusgraafikasse astus – olid Andres Tolts, Jüri Okas, Ando Keskküla, Leo Lapin, Villu Järmut, Ülo Emmus, Silver Vahtre ja paljud teised end ka kaunite kunstide vallas kehtestanud. Kes valdavalt, kes muuhulgas. Jüri Kasski on tänaseni ühe jalaga disainis, teisega kunstis.
Ülle Marks (s.1963) tegi läbi traditsioonilise süvendatud õppeprogrammiga ühe meediumi – graafika stuudiumi. Kaheksakümnendate lõpus, mil ta tööd näitustele ilmusid, oli eesti graafika firmamärgina teda ees ootamas a) hulk emotsionaalselt ülitundlikke ja töömahukailt oskusilt ületamatuid naiskunstnikke; b) tugevalt muutumises olev graafikakunst. Ülle Marks tõi endaga kaasa jõulise üldistusega fokuseeritud kujundi ja väljendusrikka jäljega joone, mis kuulmineerus 1992.a. Tallinna graafikatriennaali ja 1994.a. Intergrafia ´94 World Award Winners Gallery Grand Prix´ga Katowices.

Kui Ülle ja Jüri kümnendi lõpus oma jõud liitsid, oli sündinud tugev tandem, mis tegutses nii uueneval graafika- kui kujundusmaastikul. „1990.-ndate enim pärjatud ja autasusid noppinud eesti graafik Ülle Marks tegi koostöös Jüri Kassiga mõne aasta eest kannapöörde, hakates kasutama digitaalset fotot. Marks ja Kass valitsevad olukorda hiilgavalt, demonstreerides graafika ja foto mõjuvat sümbioosi“ kirjutas Eha Komissarov aastal 2000.
Must-valge asketism ja inimkeha väljendusrikkus, olgu ta zoomitud sisse või välja, lähivaatesse või distantsilt nähtud liikumisse, võlus ja võlub tänaseni mõlemat. Kehamaastike mustvalges enesekehtestamises on sugestiivsust ja mõju, mille kõrval Jüri põikamised värvilise ja stiliseeritud figuurimaali valda on lahedaks ja kergeks puhkuseks. Ikka ja jälle pöördutakse tagasi raske ja tähendusliku sõnumi juurde, maailmakorralduse lihtsust ja puhtust otsides. „Taasleitud vana näib uuena,“ (Kreg A-Kristring Jüri Kassi maalidest Samba galeriis, 2001), ja „Tuginedes rahvusvahelisele kogemusele, on maailma graafikapildis tehnilisest küljest väsitavalt palju miksimist. Klassikaliste graafikatehnikate heal tasemel valdamine on üsna elitaarne nähtus“ (Jüri Kass Postimehe intervjuus Urve Eslasele, 2007).

Käesoleva joonistusnäituse nimi Vüüming osutab initsiatsioonile, pühendatusele. Olgu see siis initsiatsioon joonistamise või initsiatsioon meheks/naiseks olemise oskustesse ja olemusse – kõnelevad Jüri monumentaalselt kindlameelsed valvurid, kes ümbritsevad Ülle habrast kõhklust täis figuure korra ja väärtuste igatsusest ja valmisolekust neid kaitsta.

Repro: Ülle Marks, Jüri Kass. Söejoonistused 2015

Kunstihoone galerii
17.12.2015 – 10.01.2016
Vabaduse väljak 6
K-P 12-18, tasuta
www.kunstihoone.ee
Rohkem infot:
Jüri Kass: jyrikass@hot.ee
Ülle Marks: ylle.marks@artun.ee EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio juhataja
Pressiteate koostas: Tamara Luuk – tamara@kunstihoone.ee

Vano Allsalu

“Järelpõletus/Afterburn”

18.12.2015 – 16.01.2016

Oled oodatud Vano Allsalu näituse “Järelpõletus” avamisele neljapäeval, 17. detsembril kell 17. Näitus on avatud 18. detsembrist kuni 16. jaanuarini.

Vano Allsalu (1967) lõpetas 1991. aastal Eesti Kunstiakadeemia maali erialal, esimese isikunäituse korraldas aastal 1984. Praegu töötab Allsalu maali dotsendina Eesti Kunstiakadeemias ning on ametis ka Eesti Kunstnike Liidu presidendina. Vaalas on eksponeeritud viimase pooleteise aasta jooksul valminud akrüülmaalid.

Näituse läbivad küsimused on kunstniku motivatsioon ja loomingulise tegevuse liikumapanevad jõud – teemad, millega Allsalu tegeles ka Draakoni galerii näitusel „Motiiv“ eelmisel sügisel.

Vano Allsalu:

Millised on kunstniku energiaallikad? Mis on see aines, mis muundatakse nii kõrvalseisjale kui kohati ka tegijale tabamatu vaimse ja manuaalse protsessi tagajärjel kunstiliseks tulemuseks? Rõõm, mure, ängistus? Intriig, vaesus, ilu? Valu, vaimustus või hoopis väsimus?

Vahel käivitab mind maailmavalu, teinekord mõni vilksamisi märgatud proosaline motiiv, inimlik puudutus või lühike lause, kummitama jääv sõna või helikatke. Mind võib võluda korduse rütm, siis jälle tundub see talumatult tüütu. Pingutus võib olla erutav, aga vahel tahaks lihtsalt olla.

Kujutledes end mootorina, ei ole minu kütuseks selge allikavesi ega ka mitte punane vein või plahvatusohtlik bensiin, vaid pigem raskesti defineeritav mikstuur, milles leidub nii nestet kui mürki, vitamiine, detergente ja konservante, sadet ja vahtu. Algupärased looduslikud elemendid on segunenud kultuuriliste maitsetugevdajate ja ühiskondlike emulgaatoritega.

Sellise kütuse põletamine on kohati lausa keeruline, ilmselt ka ohtlik. Lahendus peitub ehk selles, kui põlemine toimub piisavalt kõrgel temperatuuril ja korraliku surve all, kasuks tuleb ka reaktiivmootorites tänuväärset rakendamist leidev järelpõletuse põhimõte. Siis avanevad varjatud energiaallikad ning tekib korralik tõmme, mis surub selja mõnusalt istmesse.

Vano Allsalu mitmekülgse ning jõulise värvikeelega peamiselt abstraktsed tööd kompavad riivamisi ka figuraalsust. Allsalu teoste teemadering on ulatunud loodusstiihiatest mütoloogiliste konstruktsioonide ning meeleseisunditeni, puudutades seejuures nii intiimselt isiklikku kui ka tõlgendusi kultuurilisel ja sotsiaalsel väljal toimuvast. Oma viimaste aastate loomingus käsitleb kunstnik peamiselt kujutamise ja mittekujutamise piiride ning tähenduse tekkimisega seotud küsimusi.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Vaal galerii

6810 871

5302 8766

galerii@vaal.ee

pilt: Vano Allsalu “Järelpõletus” (2015) akrüül, lõuend