KENKMAA JA OKSAARE “KOKKUSATTUMUS”

Esmaspäeval, 14.12.2015 avasid TÕNIS KENKMAA ja MARILIIS OKSAAR Draakoni galeriis ühisnäituse „Kokkusattumus“.

Tõnis Kenkmaa ja Mariliis Oksaare TM nimetuse all valminud graafika eesmärk on lahustada kirju argipäev minimalistlikeks algosakesteks ning tekitada uusi stseene ikoonideks taandatud objektide vahel. Teosed valmivad ühise mõttetegevuse ja tööprotsessi tulemusel ning saavad tervikuks, kui kujund leiab mitmetähenduslikkuse pealkirja abil. Pealkirjad on võti tõlgendusruumi, kus sõnad ja pildid selgitavad nihestatud igapäevaelu. Autorid loovad teoseid valdavalt traditsioonilistes graafikatehnikates ja väikeste tiraažidena. Mustvalge graafika lihtsustab stseenide kirjeldamist ja aitab keskenduda kujundite erinevatele tähendustele.

Tõnis Kenkmaa ja Mariliis Oksaar on mõlemad lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna. Tõnis Kenkmaa on töötanud EKA graafikaosakonnas trükimeistrina ja õppejõuna. Hetkel töötab reklaamibüroo Optimist kunstilise juhina. Mariliis Oksaar tegutseb disainerina ja on brändi Dadamora autor. Kunstnike eelmine ühisnäitus “Olematuse ettekuulutus” toimus Hobusepea galeriis 2013. aastal.

Näitus jääb avatuks 9. jaanuarini 2016.

Tänud: Marko Nautras, Aarne Mesikäpp, Marko Mäetamm, Urmas Viik, Kaido Ole, Oskar Kenkmaa, Ene ja Jaak Kenkmaa.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

TÕNIS KENKMAA

Sündinud 25.04.1982 Tallinnas.

Elab ja töötab Tallinnas.

http://cargocollective.com/kenkmaa

http://printsbytm.com

Haridus

2005 – 2008 Eesti Kunstiakadeemia, graafika eriala, MA

2000 – 2004 Eesti Kunstiakadeemia, graafika eriala, BA

1997 – 2000 Tallinna Kunstigümnaasium

Töökogemus

2013 – … Reklaamiagentuur Optimist, AD

2006 – 2013 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna trükimeister ja õppejõud

2012 – … Eesti Vabagraafikute Ühenduse juhatuse liige

2012 A-Film Eesti, Layout-Artist

2004 – 2006 Eesti Joonisfilm, kunstniku abi, foonikunstnik

2004 – 2010 Tallinna Kunstigümnaasium, graafika, kirjaõpetuse ja animatsiooni õpetaja

2004 – … Seksound plaadifirma, kujundaja

Isiknäitused

2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Tampere, Soome

2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Vihti, Soome

2013 „Olematuse ettekuulutus“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn (koos Mariliis Oksaarega)

2013 „Olematuse ettekuulutus“, Hobusepea galerii, Tallinn (koos Mariliis Oksaarega)

2012 „PAPERCUTS“, VonKrahliGalerii, Tallinn

2011 „Home Recordings“ / „Kodulindistused“, Hobusepea galerii, Tallinn

2008 „Kärasi sessioon“, Draakoni galerii, Tallinn

Osalemine näitustel

2014 Prints by TM näitusel “Kirjaoskus – Kirjaoskamatus” XVI Tallinna Graafikatriennaal,

KUMU, Tallinn

2013 „Romeo ja Julia“, 1. Mai Galerii, Tallinn

2013 „Romeo ja Julia“, Y-galerii, Tartu

2012 „JUST KIDS VOL2“, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), Vaal galerii, Tallinn

2012 „JUST KIDS / Noorus on ilus aeg”, III Tartu Rahvusvahelise Graafikafestivali

noortenäitus, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), galerii Noorus, Tartu

2010 „RESPEKT!“ In Graafika, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), Pärnu linnagalerii

2008 „Kärasi sessioon“, TASE08, KUMU, Tallinn

2008 „Keppi ja keeksi“, Hobusepea galerii, Tallinn

2007 „Uus laine“ / „New Wave“, Eesti 21. sajandi kunstnikud, Tallinna Kunstihoone

2005 „Vaprad ja andekad“, Viru keskuse galerii, Tallinn

2004 „Ekskurssioon“, EKA grupinäitus, Eesti erinevad linnagaleriid

2004 Tallinna XIII Graafikatriennaali noortenäitus, Eesti Kunstiakadeemia galerii, Tallinn

2004 “Vere olümpia“, Hobusepea galerii, Tallinn

2003 „Süüme“, Eesti Kunstiakadeemia galerii, Tallinn

2001 Tallinna XII Graafikatriennaali noortenäitus, Hansapanga galerii, Tallinn

Projektid

2009 – 2010 “Kuulutus kuulutus”, grupitöö EKA tudengitega (kuulutusteleht litotehnikas)

2009 Triin Tamme ekspositsiooni „Retrospektiiv“ näitusetiimis osalemine, OUI Kaasaegse

Kunsti Keskus, Grenoble, Prantsusmaa

2004 – … Seksound – muusikaga seotud teoste avaldamine, ürituste korraldamine

2004 Koostööprojekt ansambli Pia Fraus ja kunstnik Marko Mäetamme vahel. Debüütnäitus

“Vere olümpia”, Hobusepea galerii, Tallinn

2003 “Be Bounded By … project”, maakunsti projekt, Ida-Virumaa

2002 “Be Bounded By … project”, maakunsti projekt, Burren, Iirimaa

2001 “Be Bounded By … project”, maakunsti project, Lapimaa, Soome

1998 – … bändi Pia Fraus asutaja ja liige

Publikatsioonid

Jelena Grigorjeva. Kaksikspiraal. ;Paranoia kirjastus. 2015

Andri Ksenofontov. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 01.03.2013

Kadri Rood. Hommage Duchamp’ile. Sirp. 22.02.2013

Tanel Veenre. Suurepärase pakendamise kunst. Eesti Päevaleht. 12.02.2013

Mario Laul. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 21.12.2012

Indrek Grigor. Ettevaatust noored kunstnikud. Sirp. 20.01.2012

Ülle Jehe. Asjade varjatud mõte. Pulss. 06.2011

Anne Pergele, Riho Kall. 2x Kärasi sessioonist. Artishok. 17.04.2008

Anneli Porri. Noor Eesti kunst – Kordus on korra ema. Kunst.ee. 04.2005

Maarin Ektermann, Elnara Taidre. EKA lõputööd. Sirp. 04.06.2004

MARILIIS OKSAAR

Sündinud 25.04.1987 Tallinnas

Elab ja töötab Tallinnas

http://mariliisoksaar.com

http://printsbytm.com

Haridus

2012 – … Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, graafika MA

2009 – 2012 Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, graafika BA

2007 Eesti Infotehnoloogia Kolledž, tehnosuhtluse eriala

1994 – 2006 Kristiine gümnaasium

Osalemine näitustel

2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Tampere, Soome

2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Vihti, Soome

2014 Prints by TM näitusel “Kirjaoskus – Kirjaoskamatus” XVI Tallinna Graafikatriennaal, Kumu,

Tallinn

2013 „Olematuse ettekuulutus“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn

2013 „Olematuse ettekuulutus“, Hobusepea galerii, Tallinn

2012 „Fopaa“, Hobusepea galerii, Tallinn

2012 „MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika“, Tartu Kunstimuuseum, Tartu

2012 “SISU”, In Graafika, Pärnu

2012 „JUST KIDS“, III Tartu Rahvusvahelise Graafikafestivali noortenäitus, galerii Noorus, Tartu

2011 „XX sajandi klassika“, Solaris keskus, Tallinn

2011 „TASE 2011“, Rüütelkonna hoone, Tallinn

2011 SIHT plakatid näitusel “For Love, Not Money” XV Tallinna Graafikatriennaal, KUMU, Tallinn

2011 „Kuldaeg“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn

2011 “Kuldaeg”, In Graafika, Pärnu

2011 SIHT, In Graafika, Pärn

2010 „Absurd“, Von Krahli baar, Tallinn

Projektid

2013 – … Dadamora

2012 – … Prints by TM

2012 VonKrahliGalerii

2011 – … Rühmitus SIHT

Publikatsioonid

Jelena Grigorjeva. Kaksikspiraal. ;Paranoia kirjastus. 2015

Andri Ksenofontov. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 01.03.2013

Tanel Veenre. Suurepärase pakendamise kunst. Eesti Päevaleht. 12.02.2013

Ilona Gurjanova. Kultuuriunistused 2013. Eesti Päevaleht. 02.01.2013

Johannes Saar. Orav- ja soravkeel Hobusepea galeriis. Eesti Päevaleht. 27.11.2012

Vappu Thurlow. Kompromissitriennaal. Sirp. 07.09.2012

Marian Kivila. „In graafika” : kvantiteet = kvaliteet. Sirp. 10.08.2012

Reet Varblane. Pealelend Mariliis Oksaar. Sirp. 27.01.2012

Indrek Grigor. Ettevaatust noored kunstnikud. Sirp. 20.01.2012

Nördinud kunstitudengid elasid end plangul välja. Postimees. 31.10.2011

Siram. „In graafika“ + PNP = futurism. Sirp. 14.01.2011

EKA Jõululaat 2015 toimub 19. detsembril Rüütelkonna hoones, Kiriku plats 1 kl 11-18.  Kõik tulgu!

Y-galeriis (Jakobi 1, Tartu) on veel avatud näitus “WIP – Work in Progress” (Teemu Hotti, Kreeta Kanger-Käeri, Ülo Pikkov, Sven-Tõnis Puskar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso , Ave Taavet, Liis Viira), mille raames toimuvad alljärgnevad töötoad:

11. detsember AEGVÕTE 16.00-19.00 Aegvõte jäädvustab protsessi väikeste hüpetega reaalajas – tekib kiirendatud kulg, kus tegevus näib toimuvat iseeneselikult ja mille ajastuse määrab režissöör. Töötoale eelneb loeng.

12. detsember LAMENUKK 14.00-16.00 Lamenukk on üks levinumaid animatehnikaid, mida on kasutanud nii “South Park” kui “Siil udus” – kahemõõtmeliste nukkude maailm on heaks sissejuhatuseks animatsiooni tehnilistesse võimalustesse.

13. detsember PIKSILLATSIOON 14.00-16.00 Piksillatsioon on animatehnika, mis kasutab inimesi kui nukke. Kaader-kaadrihaaval liikumine tekitab huvitava nihestatuse inimkujude füüsilise realismi ja tehisliku liikumise vahel.

Tule ja proovi erinevaid tehnikaid!

Töötubades abistavad Ave Taavet ja Lilli-Krõõt Repnau

Lisaküsimuste korral kirjuta: avetaavet@gmail.com, lilli.repnau@gmail.com

Valimiskomisjon: Andreas Nilsson (SE), Anna Virtanen (FI), Gregor Taul (EE), Teet Suur (EE) ja Siim Preiman (EE)

Kilomeeter Skulptuuri (kms) kuulutab välja avatud konkursi 2016. aastal Rakveres toimuvale näitusele. Osalema on oodatud kõikides erinevates meediumites töötavad kunstnikud. Avatud konkursi näitus toimub Rakvere linna avalikus ruumis 2016. aasta juulis.

Konkurss sulgub 23. jaanuaril 2016

Avatud konkursile kandideerivad kunstnikud on oodatud suhestuma Rakvere linna kui ajalis-ruumilise kontekstiga, valides linnamaastiku erinevate asukohtade ja olukordade hulgast endale sobivaim. Samuti on oluline silmas pidada külaliskuraator Anna Virtaneni kontseptuaalset suunda, mis on lühidalt esitatud allpool. Meie veebilehelt on kättesaadav näituseala kaart, millele joonistatud ring diameetriga 1km markeerib näituse tinglikku ulatust Rakvere linnaruumis. Nimetatud kaart on eelkõige üldine juhis, mistõttu võetakse arvesse ka töid, mis paiknevad ringist väljaspool, tingimusel, et asukoha valik on selgelt põhjendatud.

Esialgne kuraatoripositsioon:

„Kuidas läheneda võõrale linnale võõral maal? Kuidas töötada avalikus ruumis ning olla kontekstitundlik, kohaga seotud lugusid, mälestusi ja tähendusi mitte teades? Võimaliku meetodina nende küsimuste käsitlemiseks pöörame 2016. aasta Kilomeeter Skulptuuri näituse raames pilgu monumentidele. Võime monumente vaadelda nähtamatute asjade, väärtuste, varjatud huvide, ideoloogiate või ajalugude kehastustena. Saame neid mõtestada läbi püsivuse ja ajutisuse, läbi nii materiaalsete omaduste kui ka selle, mis on nähtamatuna monumentide külge seotud. Näeme monumente läbi oma materiaalsete omaduste esindamas midagi, millelt oodatakse püsivust, hoides siiski samal ajal kümne küünega kinni millestki ajutisest.“

Anna Virtanen

Kilomeeter Skulptuuri

Kilomeeter Skulptuuri on igal aastal erineva Eesti linna avalikus ruumis toimuv rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus. Iga kahe aasta tagant võõrustab näitust paralleelselt Baltoscandali teatrifestivaliga Rakvere linn. Kms hõlmab endas külaliskuraatori poolt kureeritud näitust, millele on omakorda liidetud avaliku konkursi põhjal kokku pandud näitus. Lisaks on Kms-il ka näitustest ja üritustest koosnev kõrvalprogramm Kmx, mille koostamisel mängivad olulist rolli kontaktid lähiriikide väikelinnadega.

Ülal mainitud näituseala kaart ja täpsem informatsioon kandideerimise kohta on leitav meie kodulehelt:

http://sculpture.ee/taotle/

Küsimustega pöörduda: kilometre@sculpture.ee

1. veebruarini on Tartu Kunstimuuseumi kasutuses valgustatud stendid Poe ja Küüni tänava nurgal, kus saab näha kunstnik Anna-Stina Treumundi kunstiprojekti “Skin”. Tegemist on päevakajalise väljapanekuga, mis viitab Tartu linnas aset leidnud vihakuritegudele — hiljuti Küüni tänaval jalutanud Nigeeria välistudengit loobiti päise päeva ajal kividega. 

Kunstnik Anna-Stina Treumund uuris, kuidas erinevad kosmeetikafirmad nimetavad oma tooteid. Selgus, et heleda nahaga inimestele mõeldud tooteid nimetatakse tihti kui “natural” (eesti k “loomulik”) ning tumedatele nahatoonidele mõeldud tooteid kirjeldatakse kohvi, kako või maa elementidega (liiv, muld, mäed). Reklaamstendidele paigaldatud plakatitel on kujutatud erinevaid nahatooni varjundeid. Värvitoonide nimetused on laenatud müügilolevatelt kosmeetikatoodetelt, kuid nende vastavus nahatoonidega on ümber mängitud. Seeläbi viitab kunstnik väärtussüsteemile, kuidas kujundatakse (eel)arvamusi lähtuvalt inimeste nahavärvist, tootes juurde ainult ebavõrdsust ning vägivalda. 

Kunstnik põhjendab projekti lähtepunkti järgmiselt: “Kuulates pagulasvastaste sõnavõtte, jääb kõlama viha võõra usu ja nahavärvi vastu. Plakatiprojekti jaoks keskendusingi viimasele. Tundub irooniline, et need samad inimesed reisivad meeleldi riikidesse, kus ollakse teist usku ja linnapilt pole nii “valge”. Rääkimata suvest, kui kiirustatakse randa, aeda, rõdule, et esimene jume saada. Fantaseeritakse kuldpruunist nahast istudes solaariumis.”

Projektiga “Skin” mõistab muuseum üheselt hukka Tartu linnas levivad rassistlikud ja ksenofoobsed meeleolud, mis aeg-ajalt kulmineeruvad rünnakutena teistsuguse nahavärviga inimeste vastu.

Anna-Stina Treumund on Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant.

Foto: Marika Agu

Detsembri esimesel nädalal toimuva Art Basel Miami messinädalal osaleb erinevates projektides rekordiline arv Eesti kunstnikke. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) ja Curatorial Program for Research (CPR) koostöös toimub teisipäeval, 1 detsembril oksjon sügisel Eestit külastanud väliskuraatorite näitusekonkursi võiduprojekti toetuseks. Oksjonil osalevad oma teostega Kris Lemsalu, Edith Karlson, Marge Monko, Helen Melesk, Raul Meel, Tõnis Kenkmaa & Mariliis Oksmaa ning Jaanus Samma. Lisaks on kuraatorite järgmise sihtkoha Lõuna-Ameerika programmi toetuseks oma teosed oksjonile toonud rida tuntud argentiina, tšiili ja soome kunstnikke. Üritusel tuleb esmaesitlusele Enrico Barone dokumentaalklipp kümne väliskuraatori uurimisreisist Tallinna tänavu oktoobris.

Teisipäeval, 1. detsembril avatakse hollandi kuraatori Niekolaas Lekkerkerki näitus “The Earthbound”, kus osalevad oma videotega Merike Estna, Tanel Rander ja Jaan Toomik. Eesti publikule on Lekkerkerk tuttav Tallinna Kunstihoone näituselt “Kahtluse varjud” 2013. aastal. Miami kesklinnas, Cannonball nimelises residentuuris toimuv näitus on teine sügisese väliskuraatorite programmi jätkuprojekt.

Neljapäeval 3. detsembril avaneval NADA messil osaleb väljapanekuga Temnikova & Kasela galerii – Marko Mäetamme, Kris Lemsalu ja Jaanus Samma töödega. Kolme kunstniku ühises boksis on eksponeeritud Mäetamme litograafiad ja pisiskulptuurid, Samma graffiti kampsunid ning Lemsalu portselanist ja loomanahkadest installatsioon “Isa on kodus” (2012). New Art Dealers Association (NADA) Miami kunstimess on noortele galeriidele suunatud eduka messisarja kolmas väljaanne New Yorgi ja Kölni kõrval. Tänavu uues, keskses asukohas toimuval messil osaleb 105 galeriid 15 riigist.

Eesti kunsti nähtavust Miamis toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

Lisainfo:

Kadri Laas

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

kadri@ecadc.ee

56698720

Tiina Puhkan

TALVEAED

4.12.- 22.12.2015

Hop galerii

Tallinn

Hobusepea 2

Neljapäeval 3. detsembril kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik Tiina Puhkani näitus “Talveaed”.

Tiina Puhkan on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, tookodse nimega Tallinna Kunstiülikooli, 1990-ndal aastal ning elab ja töötab vabakutselise tekstiilikunstnikuna Tallinnas. Samast aastast on ta aktiivselt osalenud näitustel ning Hop galeriis avatav väljapanek on kunstnikul 20-es isikunäitus. Puhkanile on omistatud kahel korral Aasta tekstiilikunstniku preemia (2002 ja 2004).

Näituse „Talveaed“ keskmeks on sellele nime andnud gobeläänvaip, mis ümbritsetuna siidimaalidest ja piltvaipadest, loob soodsa keskkonna peegeldamaks kunstniku sümpaatiat triiphoonete, talveaedade – ruumide vastu, mis koguvad, jagavad, salvestavad või peegeldavad eluks vajalikku valgust.

Mulle on alati triiphooned meeldinud. Nad muudavad argliku kevadkiirtevihu soojaks ja toitvaks valguseks. Neis võib kasvatada, mida tahes – ükskõik, kui õrnu ja haruldasi võrseid, isegi terveid puid. Peab lihtsalt olema kannatlikkust ja oskust süveneda, et sünniks midagi väärtuslikku. Isegi hilissügisel on kasvumajas tore seista: veel lõhnab seal suve järele, aga samas hingavad uniselt talvevarju toodud krüsanteemid. Ja väljas langeb esimesi lumehelbeid.

Mulle on alati talveaiad meeldinud. Ühtpidi on nad muust maailmast eraldatud, eesõigustega kuningriigid, kus saab võrsuda midagi sellist, millel väljaspool elulootust ei ole. Teistpidi toimib klaasist kuppel omamoodi suurendusklaasina, mis toob väljaspool toimuva isegi selgemalt esile, kui seda sooviksime. / Tiina Puhkan /

Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Maria Valdma

HOP galerii

Hobusepea 2

10133 Tallinn

tel: +372 6462887

gsm: +372 5112350

e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee

28.11.2015 avati Hiinas Eesti graafika vanameistri Tõnis Laanemaa retrospektiivnäitus “Power lines” DeepArt Space’is – Eastern Art Zone’is , Songzhuangis, Pekingis. Eksponeeritud on ligi 60 tööd alates 1968 kuni 2015. Näitus jääb avatuks kaheks kuuks.

Link Hiinas:

http://mp.weixin.qq.com/s?__biz=MzA4OTQwMTcxMg==&mid=400869500&idx=1&sn=658127bf3a756a59297b6cd89eb150b9&scene=5&srcid=1123UGpQVx2kxrw6cEwoTGVi#rd

Curators: Wang Xixi & Al Paldrok

展览地址:行深艺术空间（北京市通州区宋庄艺术东区）

Exhibition Space: DeepArt Space (Eastern Art Zone, Xiao ‘pu Village,

Songzhuang Town,Tongzhou District, Beijing, China)

开幕酒会：2015年11月28日下午4：00

Opening Reception:4:00pm On 28nd November 2015

主办方:行深艺术空间

Organizer: DEEP ARTSPACE

Tõnis Laanemaa – graafik ja maalija

Tõnis Laanemaa õppis ERKI-s (EKA) graafikat aastail 1961-66. Diplomitööks oli tal sari turismiteemalisi plakateid. Juba 1961 valiti ta ÜTÜ esimeheks . Aasta pärast vahetas tema sel kohal välja Tõnis Vint. ÜTÜ-s algatas ta tudengite näituste korraldamise Tartu Ülikooli kohvikus ja Tõravere observatooriumis. Üliõpilasnäitusest 1964.a. algas tema esinemine näitustel. Esimesel isikunäitusel Tallinna Kunstisalongis 1970.a., mille järel võeti ta vastu Kunstnike Liitu, oli võimalik teda kõrvutada Vello Vinnaga., kes oli Kunstiinstituudi lõpetanud klaasikunstnikuna 1963.a. ning ANK-i ei kuulunud. Mõlemad kasutasid uudse tehnikana oforti kõrgtrükis : V.Vinn – valgejoonelist mustal taustal („Vähk“, „Kass“), T.Laanemaa – punasejoonelist mustal või pruunil taustal („Spiraal“ I-II). V.Vinna töödes ilmnes tema stiilile edaspidigi omane detailiselgus ja kompositsiooni range sümmeetrilisus, mis oli pingelises suhtes tema sümbolite hämara, kurjakuulutava ja ärevakstegeva emotsionaalse mõjuga. T.Laanemaa ofortides oli assotsiatiivne allhoovus hoopis nõrgemalt tunnetatav, emotsionaalne sisu rohkem pealispinnal, avaldudes vahetult dünaamilise joontesasi kaudu , milles detailid kippusid lahustuma. Detailiülene lähenemine oli mõjutatud abstraktse kunsti lainest eesti kunstis 1960-ndate teisel poolel -1970-ndate algul. Sedalaadi töödega („Lend“,“Noorus“,“Vibulaskjad“, kõik 1971) esines Laanemaa ka Tallinna II graafikatriennaalil. Viimasele tegi T.Laanemaa ühe oma õnnestunuma plakati. Tolleaegsed plakatid, milliseid ta eksponeeris 1975.a. isikunäitusel Kunstisalongis, annavad tunnistust võimekusest sellel alal, mis jäi tema loomingus siiski kõrvaliseks. III triennaalile esitatud sügavtrükis ofordid („Rattad“, „Maale“, „Kahe pilve vahel“, 1974) peegeldasid taastugevnevat üldist huvi ümbritseva tegelikkuse vastu selle konkreetsuses, täpsemalt – linnastuva miljöö vastu, mida ilmutas esmajoones ANK-ile vahetult järgnenud noorte kunstnike põlvkond. ANK-64 sarnaneb mõnevõrra EKR-iga, mis asutati samuti veel modernismilembesel aastakümnel ja pidas, vaatamata liikmete erinevatele individuaalsustele, suhteliselt kaua vastu, muutudes ajapikku legendiks. Sellist rühmitust ei olnud 1960-ndatel võimalik registreerida ega polnud sel ka põhikirja, ent selle liikmeid ühendas esteetiliste ideaalide teatud lähedus. Võrreldes eelmise põlvkonnaga astusid ankilased oma löövalt isikupärase stilistika ja assotsiatiivsete sümbolkujunditega sammu lähemale kaasaegsele rahvusvahelisele kunstile. Viimase dominandiks oli muutunud pop-art, mis väljendas urbanistliku, massikultuuri ja tarbimisajastu mentaliteeti reklaamist, koomiksitest, tabloidmeediast, aga ka sajandi algkümnendite radikaalsematest ilmingutest – kollaaž, assamblaaž – jms. mõjutatud keeles. Pop-art juurdus teistsuguses ühiskonnas kui see, milles kujunesid eesti noored kunstnikud. Lääne ühiskonnale ja elulaadile omased jooned alles hakkasid siia imbuma ning pop-kunsti esteetika postmodernistlik eklektilisus ning sotsiaalne kontekst muutusid mõistetavamaks veidi hiljem, mis kajastub rühmituse SOUP-69 liikmete loomingus. Ankilik pop- arti retseptsioon oli põhiolemuselt estetistlik, stiiliotsinguid mõjutas aga ka minevikupärand, nimelt art nouveau ja tolleaegse sümbolismi taasavastamine, mis põimus vaevalt poolsajandi vanusest sürrealismist kui taasaktualiseerunud modernistlikust voolust saadud impulssidega. Oma „esteetilise universumi“ ehitamine, kasutades Elnara Taidre poolt Tõnis Vindi loomingu iseloomustamiseks kasutatud väljendit, iseloomustas teisigi ankilasi. Selle poole pürgis ka T. Laanemaa, ehkki mitte nii keskendunult kui mõni teine noor graafik. Kiirelt muutuvas nüüdiskunstis järgnevad põlvkonnad üksteisele palju lühemate ajavahemike järel kui inimelus tavaliselt kombeks arvestada. Laanemaa puhulgi etendab oma osa see, et ta oli mõned aastad teistest ANK-ilastest vanem, jõudnud õppida aastail 1952-57 Tartu Kunstikoolis ning omaks võtta midagi tollasest kompositsioonikäsitusest. Viimase poolest polnud ta ANK-is päris erandlik: tarvitseb meenutada Jüri Arraku või Enno Ootsingu 1970-ndate aastate kompositsioone (sünniaastad 1936 ja 1940). ANK-i üldise imaago taustal paistab tema „sotsiaalne tundlikkus“ siiski silma, mida on ära märkinud ka Riin Kübarsepp (Riin Kübarsepp, Anne Untera. Tõnis Laanemaa. Tallinn 2009). Veerevaid autorattaid kujutava ofordi „Rattad“ ja langevarjureid kujutava lehe “Maale“ kõrval võiks mainida teiste noorte kunstnike teemalt lähedasi töid samast ajast : Tiit Pääsukese maali „Autoga metsas“ (1973), Kaisa Puustaku pehmelaki-akvatinta tehnikas lehti „Lend“ või „Raudtee pllvega“(1974), jt. 1970-ndatel hakati taotlema fotolikku mõju mitte üksnes traditsioonilistes tehnikates, vaid levis ka foto otsesem kasutamine. T. Laanemaagi innustus selle kasutamisest. Fotosöövitus „Koerte näitusel“ (1976) tõi talle – koos ofortidega „ Võidusõit“ ja „Pilved“ – ostuauhinna IV triennaalil 1977.a. Triennaalidel oli suur stimuleeriv jõud ning graafikud võtsid end enamasti oma ala foorumiteks tõsiselt kokku. Ka V triennaalil esines T.Laanemaa tähelepanuväärsete söövitustega „Arhitektuur“ (1980) ning „Kunstnikud ja superekskavaator“ (1977). 1980-ndatel tema katsetamisind rauges ning valmisid tagasihoidlikumate ambitsioonidega tööd joonsöövituses , nagu lineaarsetele rütmidele rajatud ofordid „Tantsupidu jaaniõhtul“ (1983), „Pühapäev ratsudel“ (1983), „Orelikontsert Niguliste kirikus 25.augustil 1991“(1991) või Tallinna vaated. Vaategraafikat hakkas T.Laanemaa viljelema juba varem. Populaarseks said vanu veduute meenutavad ofordid „Tallinna vaade Olevistega“ ja „Tallinna vaade Nigulistega“ (1972), mida eksponeeriti ka eesti graafika näitustel väljaspool vabariiki. Linnavaadetele oli kindlustatud laiema publiku nõudlus ja teatud määral püsib see siiani. Pärast instituudi lõpetamist Arsis ja Puhkeparkide Direktsioonis kujunduskunstnikuna töötanud ning 1992.aastast vabakutselisena tegutseval kunstnikul tuleb loomulikult sellega arvestada, liiatigi et traditsioonilist vaategraafikat enam suurt ei tehta. See viis ta 2009.a. mõttele eksponeerida oma linnavaateid Tallinnas, Hellemani tornis. Uuel aastasajal on ta arendanud eriti aktiivset näitusetegevust üle terve Eesti, kaasates oma joonistamis- ja maalistuudio õpilasi. Töödevalikud sõltuvad sageli näitusepaigast. Näiteks, näitusel Narva Muuseumi Kunstigaleriis 2008.a. eksponeeris ta suureformaadilisi lehti Ida-Virumaa loodusest („Siin, põhjarannikul“, „Valaste mänd“, 2004, kuivnõel, kõrgtrükk), ja fototrükke Kreenholmist ( „Vana Kreenholmi vabrik“ ,2007 ). Viimased on õnnestunumaid, mida ta selles tänapäeval üha rohkem kasutatavas tehnikas on loonud. 70. juubelisünnipäeva puhul eksponeeris T.Laanemaa Rahvusraamatukogus nii gravüüre kui ka joonistusi. Ta joonistab palju, eriti akti, mida teeb oma joonistamis- ja maalistuudio õpilaste kõrval. Praegugi hoogne ekspressiivne joonistusmaneer toob silme ette varasemad joonistused ANK-i ajast; nagu paljude vanemate kunstnike , nii ka tema puhul on täheldatav „retour à la jeunesse“ – tagasipöördumine noorusaja juurde. T. Laanemaa armastab nimelt prantsuse keelt ja isegi luuletab selles keeles. 2012.a. juunis tegi ta koos Küllike Pihlapiga Alatskivi lossis fototrükkide näituse „Eesti ja Prantsuse lossid“, tähistades nii oma 75. sünnipäeva. Tagasipöördumine noorusaja juurde avaldub ka maalide sagedases eksponeerimises viimasel ajal . Kunstnik õppis ju Tartu kunstikoolis maali ning pani ühe maali –„Pilved“ – välja ka oma esimesele isikunäitusele. Uuemaid maale (sarja „Aegruum“, jt.) läbivaks motiiviks on naisakt, keda on kujutatud plakatlikus laadis, intensiivsetes põhivärvides. Maalid, nagu joonistusedki, kajastavad neo-ekspressionismi ja neo-popi mõju, demonstreerides kunstniku vastuvõtlikkust moodsate trendide suhtes, nagu ANK-i ajalgi.

Mai Levin

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim kunstiteoste ideelahendus renoveeritavasse Valga Gümnaasiumisse, mis asub Valga linnas aadressil J. Kuperjanovi 10.

Toimuva ideekonkursi raames otsitakse ideelahendust, mis rõhutaks kooli järjepidevust „Valga valgeks majaks“ kutsutud hoones. Pakutava idee näol peab olema tegemist väliala taiesega, mille paiknemiseks on ette nähtud kaks asukohta sõltuvalt idee lähenemisnurgast.

Esimene asukoht: paigutatuna koolihoone esisele laskuva reljeefiga haljasalale ja/või seotuna sissepääsuni viiva trepiga peaks teos aitama linnaruumis esile tuua hoone ajaloolist fassaadi ning viitama kooli ajaloole.

Teine asukoht: õue-õppeala koolihoone taga, kus paiknevad pingid ja pinkidest moodustatud lavatsid ning mida kooliperel on ilusate ilmadega võimalik kasutada tundide läbiviimiseks, aga eelkõige vaba aja veetmiseks.

Žüriisse kuuluvad Valga linnadisainer Raivo Behrsin, arhitekt Siiri Laanemaa, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Jaan Luik ja Hea Sibola-Hansen ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Tõnis Tatar ja Ingrid Ruudi. Ekspertidena osalevad žüriis ka Valga Gümnaasiumi direktor Andrus Murumaa ja Valga Linnamajandusameti juhataja Urmas Möldre.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 25 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaks.

Auhinnafondi suurus on kokku 375 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, preemia sisaldub võitajaga sõlmitava hankelepingu maksumuses. Teise ja kolmanda preemia suurused on vastavalt 250 eurot ja 125 eurot.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 10.02.2015 kell 11:00.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt rubriigis „Alla siseriiklikud piirmäära hanked ja kunstikonkursid” (link). Eraisik, kellel registrikood puudub saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaks.

Lõputööde kaitsmised 2015/2016 õppeaasta sügissemestril toimuvad:

18.11.2015 kell 13.00 Kunst ja disain (PhD), Kiriku plats 1-201

11.01.2016 kell 10.00 Stsenograafia (MA), Lembitu 12

12.01.2016 kell 10.00 Muinsuskaitse ja konserveerimine (BA), Suur-Kloostri 11-103

20.01.2016 kell 10.00 Kunstiteadus (BA), Suur-Kloostri 11-103