Fototudeng Tanel Verk avab isikunäituse “TRepp”

Esmaspäeval 23.11.2015 kell 18.00 avab TANEL VERK (1985) Eesti Kunstiakadeemia Fotograafia osakonnas (Kiriku plats 1) isikunäituse “Trepp”.

Tanel Verk õpib EKA fotoosakonnas bakalaureuseõppe kolmandal kursusel. Töötab alates 2007. aastast Fotomuuseumis fotokoguhoidjana. Verki olulisemateks teemadeks tema loomingus on mõistepaarid: aeg ja fotograafia, fotopärand ja museaalsus.

Näitusel olev trepp viib vaataja täpselt kuue aasta tagusesse aega. See algab Šnelli tiigi äärest ja lõppeb Rüütelkonna hoones, fotoosakonna trepil.

Uurides artefakte muuseumivitriinis, võib vaataja sattuda müstilisse kokkusattumuste maailma või hoopis kunstniku poolt meelevaldselt loodud narratiivi.

Näitusega on võimalik tutvuda tööpäeviti kella 11.00-17.00. Nädalavahetusel suletud. Näitus jääb avatuks kuni 30. novembrini 2015.

Tänud: Andrus Laansalu, Kristiina Hansen, Laura Kuusk, Laura Toots, Mall Parmas, Marco Laimre, Reimo Võsa-Tangsoo, Sander-Ott Eelmaa, Sandra Verk, Sten Oja, Valge Kuup.

Eesti Kunstiakadeemia

Vabade kunstide teaduskonna

I aasta magistrantide näitus

PIND

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis

Põhja puiestee 35

näituse avamine reedel, 20.novembril kell 18.00

näitus on avatud 21. –23. novembrini 13 – 19

osalevad: Jenny Katri Helena Grönholm, Madlen Hirtentreu, Liisa Jugapuu, Anna Kaarma, Katrina Kolk, Eva-Lotta Künnap, Giulia Landonio, Keiu Maasik, Triin Marts, Johanna Greta Mölder, Johan Hendrik Pajupuu, Ann Pajuväli, Diana Paškovitš, Mari-Liis Rebane, Karl Saks, Karl-Erik Talvet, Margot Õunapuu

juhendas: Anders Härm

Näitus tõukub ära “maastiku” mõistest, mida kursuse raames käsitleti nii (kunsti)ajalooliselt kui ka poliitilisest ning sotsiaalsest aspektist. Näitusel esitatud tööd jagunevad kaheks. Esiteks tuli üliõpilastel leida kirjandusest neile huvipakkuv maastiku kirjeldus ning seda lõiku illustreerida ning kaardistada. Kolme kujutamisviisi sisemise loogika erinevusest võiks tekkida ka kolm erinevat vaatenurka samale maastikule.

Teine ülesanne oli nö vaba: leida maastiku teemaga seonduvalt endale huvipakkuv motiiv ning seda endale meelepärases meediumis edasi anda.

Pressiteate koostas

Anders Härm

Tel: 50 84570

anders@ekkm.ee

täname: Eesti Kunstiakadeemia, Kadri Villand, Johannes Säre, Marten Esko

EKA Disainiteaduskonna joonistusstudio semestri viimases krokiis on modelli rollis BMO 2 tudeng Katrin.

Flaieri foto pildistas Kristiina Jeromans.

Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumis https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&pnref=story

Homme, 18. novembril 2015.a tuleb Eesti Kunstiakadeemias kaitsmisele kunsti ja disaini eriala eksterni Piibe Piirma doktoritöö “Hybrid Practices. Art and Science in Artistic Research” (“Hübriidsed praktikad”. Kunst ja teadus loomepõhises uurimistöös”).

Avalik kaitsmine toimub 18. novembril 2015.a algusega kell 13.00 Rüütelkonna õppehoone ruumis 201 (Kiriku plats 1)
.

Doktoritöö juhendaja: dr Andi Hektor (Tartu Ülikool)


Konsultant: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia)


Eelretsensendid: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Laura Beloff (University of Copenhagen)


Oponent: dr Rasa Smite (RixC, Liepaja University) 


Piibe Piirma doktoritöö põhineb tema uue meedia kunsti valdkonda kuuluval kunstipraktikal ja kuraatoritööl (aastail 2012–2015). Uurimuses käsitletakse hübriidse kunsti erinevaid vorme, tema enda ja ka teiste kunstnike koostööd teadlaste ja teaduslaboritega ning inter- ja transdistsiplinaarse uurimuse olemust laiemalt. Piibe Piirma doktoritöö praktilise osana toimunud näitused “Hübriidsed praktikad”, “Hübriidne praktika – üldiselt üksikule” ja “Rhizope” juhivad uurimistöö lugejad laiemate terminiteni nagu “interdistsiplinaarsus”, “transdistsiplinaarsus”, hübriidne kunst”, “biokunst” ja “kodanikuteadus”. Neid käsitlusi ilmestavad lisaks Piirma isiklikule kunstipraktikale näited mujalt maailmast ja intervjuud mitmete teoreetikute ja praktikutega.

Piibe Piirma uurimistöö eesmärgiks on läbi teoreetilise ja praktilise tegevuse otsida vastuseid küsimustele, mis puudutavad erinevate valdkondade (kunst ja teadus) koostoimimist. Kunstiloomingut, milles ühinevad kunst ja teadus, on käesolevas uurimuses nimetatud hübriidseks kunstiks. Ehkki uusi põnevaid suundi on kaugelt rohkem, kui senikehtestatud žanrimääratlused ja hindamiskriteeriumid seda võimaldavad, iseloomustab sõnapaar “hübriidne kunst” kõige paremini kunstiloomingut, mis erinevate ja näiliselt ühildamatute valdkondade piire ületab. Kuidas täpsemalt mõjutab teadus kunsti või kunst teadust, saab selgemaks praktiliste kunstinäidete ja kollektiivsete algatuste, mida on doktoritöö erinevais peatükkides kirjeldatud.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritööga on võimalik tutvuda EKA akadeemilises raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) ja SIIN

Lisainfo: www.piibepiirma.com

Krohvil seinamaalide teisaldamine ja uuele asukohale paigaldamine on olnud läbi ajaloo levinud restaureerimispraktika – mõelgem kasvõi Pompei maalingutele, mis põhimahus asuvad hoopis Napoli Rahvusmuuseumis. Siiski on seda moodust valdavalt rakendatud vaid freskotehnikas maalingute puhul. Viimane poolsajand aga taolist restaureerimispraktikat ei soosi – arhitektuurse maalingu puhul eeldatakse pigem, et see säilitatakse oma autentses kontekstis.

Siiski on vahel paratamatu, et taoline suhteliselt vägivaldne praktika ellu viiakse, näiteks siis, kui maalingu kandja ehk hoone lammutatakse ning teisaldamine on maalingu säilitamise ainus võimalus.

Taoline pretsedent võeti Eestis esmakordselt ette 2010. aastal, kui lammutati EKA õppehoone. Toonased konserveerimisosakonna tudengid eemaldasid vana peahoone seintelt kümmekond väärtuslikumat maalingut. Paraku seisavad need täna aga EKA laos ning uut asukohta neile veel leitud pole.

Teine taoline ettevõtmine osutus vajalikuks Tartu Kaubamaja lammutustööde käigus. 1970. aastatel asus kaubamaja hoones märgiline restoran “Tarvas”, mille sümboliks oli Elmar Kitse sgrafiitotehnikas hiidpannoo. Selle eemaldamiseks töötas EKA konserveerimisosakond koos insenerifirma Haspo OÜ-ga välja tehniliselt keerulise süsteemi, kuidas maalingud seintelt koos krohvikihiga kätte saada. Maalingutele kinnitati profülaktilise kleebisena kaks kihti kaitsekangast ning paneelide ümber konstrueeriti raamisüsteem, mis maalingut seinalt eemaldamise ja ladustamise ajal kaitseb. Elmar Kitse maalingu reljeefsus ja tavatud maalivõtted tegid ettevõtmise kohati keeruliseks, kuid pannoo õnnestus seinalt eemaldada. Kahjuks ootavad ka need maalingud seniajani ERMi fondis oma uut asukohta.

Õnneks saame rääkida projekti kolmandast faasist – maalingu taaseksponeerimisest arhitektuurses keskkonnas – oma kolmanda sarnase projekti puhul. 2015. aasta mais eemaldasime Vana-Võidu mõisa nõukogudeaegsest, lammutamisele määratud juurdeehitisest Elmar Kitse viimase pannoo – tegemist oli taas hästi läbi komponeeritud reljeefse maalinguga. See sai ka esimeseks maalinguks, mis leidis tee uuele seinale. Tänaseks võime öelda, et riskantne ja tehniliselt keerukas ettevõtmine on väga hästi õnnestunud ja maaling on täies hiilguses Viljandi Kutseõppekeskuse uues õppehoones eksponeeritud. Jääme ootama, millal saame EKA uue hoone seintele “kleepida” ka meie vana õppehoone maalingud!

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet korraldab koostöös Linnakantselei finantsteenistusega koolituse mittetulundustegevuse toetuse taotlejatele kultuuri valdkonnas.

Igaks aastaks kinnitatakse mittetulundustegevuse toetusega seotud linna üldised ja valdkondlikud lisatingimused, seetõttu on info edastamine ja koolitus taas päevakorras.

Koolituse teemad:

1. Lisatingimused 2016. aastaks: üldised ja kultuurivaldkonna lisatingimused

2. Uus arendus: ühel asutusel saab kõiki taotlusi näha mitu inimest, selleks tutvustame volituste andmise võimalust registris

3. Toetuse menetluse erinevad etapid registris: toetuse aruande esitamine iseteeninduskeskkonna kaudu (sh kuludokumentide üleslaadimine); toetuse lepingu sõlmimine digiallkirjaga iseteeninduskeskkonna kaudu jm

Koolituste toimumise aeg:

17.novembril – kell 14.00-16.00

18.novembril – kell 14.00-16.00

Registreerumisel kirjutage, millisel kuupäeval soovite osaleda. Ühele koolitusele mahub 50 osalejat – seetõttu saab arvestada kiiremate registreerujatega – neile on koht koolitusel kindlustatud.

Koolituste toimumise koht:

Tallinna Linnavalitsuse istungite saal asukohaga Vabaduse väljak 7 IV korrus;

Koolitusele sissepääsuks palume pöörduda teenindussaali administraatori poole, kes registreerib külastuse ja suunab Teid edasi.

Koolitusele registreerimiseks saatke e-kiri aadressile kirsi.ansper@tallinnlv.ee järgmise infoga:

1. palun märkige kirjas, mis kuupäeval soovite koolitusel osaleda

2. mitu inimest soovib Teie organisatsioonist koolitusel osaleda? ( organisatsiooni nimi, osalejate arv)

3. võimalusel esitage Teid huvitavad mittetulundustegevuse valdkonda puudutavad küsimused samas kirjas, et saaksime koolitusel neile ka vastused anda.

Mittetulundustegevuse toetamise info asub aadressil http://www.tallinn.ee/est/mittetulundus

Sellele lehele lisatakse lähipäevadel 2016. a taotluste tähtaegade info!!!

• Linnakantselei finantsteenistus on mittetulundustegevuse toetuste registri pidaja

• Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kaudu menetletakse Tallinna kultuurivaldkonna mittetulundustegevuse toetuste taotlused

12.–15. novembril osales Pariisis toimuval kunstiraamatumessil Offprint Paris taaskord ka Eesti kunstiraamatute kirjastus Lugemik, mille asutajad on Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna juhataja dotsent Indrek Sirkel ja õppejõud Anu Vahtra.

Pariisis esitles Lugemik lisaks varasemalt ilmunud teostele nelja sel sügisel ilmunud trükist: Anu Vahtra kunstnikuraamatut “Untitled”, Kristi Kongi monograafiat “Ma ei ole oma pead padjal liigutanud”, Marge Monko kunstnikuraamatut “Õige / Vale”, ning Tõnis Saadoja värsket loomingu kokkuvõtet “Tööd 2008–2014”.  Kõik kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased ja/või õppejõud.

Eelnevalt ilmunud trükistest olid messil esindatud väljaanded järgnevatelt autoritelt: Dénes Farkas, Laura Kuusk, Tõnis Saadoja, Tuukka Kaila, LeRoy Stevens, Mari Laanemets, Kadri Noormets, Jaanus Samma, Johan Tali, Johanna Jõekalda, Siim Tuksam, Anna-Stina Treumund, Flo Kasearu, Marko Mäetamm, ja Merike Estna.

Offprint Paris on Euroopa üks suuremaid kunstiraamatute messe, kus sel aastal osales üle 125 kunsti, fotograafia, disaini ja eksperimentaalse muusika välja andmisele keskenduva kirjastuse rohkem kui 20 erinevast riigist.

Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik tänaseks välja andnud üle 45 trükise. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kolmesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid.

Lugemiku raamatumessil osalemist toetavad Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakond, Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Offprint Paris 2015

12.–15. november 2015

Beaux-arts de Paris

l’école nationale supérieure

14 rue Bonaparte

75006 Pariis, Prantsusmaa

www.offprintprojects.com

Pressiteate koostas:

Kirjastus Lugemik

info@lugemik.ee

www.facebook.com/lugemik

www.lugemik.ee

Alates 20. novembrist on Tartmusis avatud näitus kaasaegsest eesti fotograafiast perioodil 1991—2015. Näitus “Plahvatusest tasandikule” on esimene nii mahukas kaasaegsele kaamerakunstile keskendunud näitus, mis jälgib fotograafia kujunemist Eestis üheks kaasaegse kunsti domineerivamaks ja mitmekülgsemaks meediumiks alates 1990. aastate algusest. Näitus jääb avatuks kuni 28.02.2016.

Fotograafia ja fotoharidusega on seotud tänapäevased kaasaegse kunsti rahvusvahelised edulood, kaamerapõhisus on kaasaegse ja mõjusa pildikeele üks eeldusi. Seega on viimasest 25 aastast ülevaadet tehes taotlus joonistada välja kaamerakunsti kui kaasaegse meediumi ja kõnekamate teemade pidepunktid 45 kunstniku teoste näitel. Olulisemad teemad on mälu ja mälestuste loomine, sotsiaalsete ja seksuaalsete rollide loomine ja uurimine, fotograafia kui poliitilise laengu kandja ning visuaalse ja esteetilise maailma konstrueerija ja taasesitaja.

Kõikides töödes on kunstnik ja kaamera aktiivne osaline ja eneseteadlik sekkuja. „Kaasaegne fotokunst on eelkõige seotud inimesega, tema identiteetide ja eneseesitlustega sotsiaalses ja poliitilises kontekstis. Kunstnik peab olema kujutist luues julge ja täpne, kuna fotokujutisel on võime mõjutada seda, kuidas tajume reaalsust, mis tundub tavaline või kuidas kujutame ette ideaale,“ põhjendab kuraator Anneli Porri fotokunsti vahetut kõnetavust.

Väljapanekuga hõlmatava aja sisse jäävad väga suured muutused nii kunstis kui ühiskonnas. 1990. aastate algus teenib välja võrdluse plahvatusega: järsk üleminek ühiskondlikus elus toob kaasa kiired ja ootamatute suundadega arengud ka kunstis, seal hulgas näituste korraldamise tavades. Tolle ajani kunstisaalidest pagendatud fotost saab kõige kiirem muutustele reageerija ja uue esteetika kandja, tõrjutud mälestuste taastaja ja uue sootsiumi peegel. Seevastu tasandik on eelkõige on metafoor tänapäevasele kunstimaastiku avardunud horisondile, võrdsetele võimalustele, kaasaegse kunsti rahvusvahelisele väljale, kus igal autoril on võimalik oma tee leida.

„Kunstimuuseumi ja mäluasutusena on meie ülesandeks pöörata tähelepanu märgilistele muutustele kunstimaastikul, milleks 1995. aastal toimunud Saaremaa biennaal pealkirjaga „Ajaloo vabrik“ kahtlemata oli. Otsustasime seda omas ajas täiesti uskumatu mastaabiga sündmust, mis tõi kaasaegse kunsti selle tänapäevases tähenduses jõuliselt kunstiväljale ning seda eelkõige fotomeediumit kasutades, väärikalt tähistada ning pakkuda publikult ülevaadet sellest, mis viimase 20 aastaga fotokunstist saanud on“, selgitab Rael Artel.

Näitust saadab intervjuude ja esseedega trükis, mille on koostanud Anneli Porri, kujundanud Jaan Evart. Fotost kui mälutöö vahendist kirjutab Annika Toots, Eve Kiileri intervjuu loob emotsionaalset ja faktilist tausta nii kunstnike kui teoste konteksti kohta viimase 30 aasta jooksul. Fotograafiast ja kaasaegsetest autoripositsioonidest räägivad Marge Monko ja Hanno Soans.

Näituse jooksul toimuvad Muuseumi Akadeemia loengud ja koolitused erinevatele vanusegruppidele.

Kunstnikud: Avangard (Sandra Jõgeva & Margus Tamm), DeStudio (Herkki-Erich Merila & Peeter Laurits), Dénes Farkas, F.F.F.F. (Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar, Maria Valdma), JIM (Johannes Säre, Iti Connor, Maido Juss), Toomas Kalve, Eve Kiiler, Mari-Leen Kiipli, Paul Kuimet, Laura Kuusk, Mari Laanemets, Marco Laimre, Peeter Laurits, Ly Lestberg, Peeter Linnap & Jaanus Nõgisto, Arne Maasik, Herkki-Erich Merila & Arbo Tammiksaar, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Krista Mölder, Katja Novitskova, Taavi Piibemann & Toomas Thetloff, Birgit Püve, Mark Raidpere, Piia Ruber, Piret Räni, Jaanus Samma & Alo Paistik, Liina Siib, Tiit Sokk, Andres Tali, Peeter Tooming & Carl Sarap, Laura Toots, Mare Tralla, Anna-Stina Treumund, Anu Vahtra & Na Kim, Tarvo Hanno Varres, Sigrid Viir, Mart Viljus, Toomas Volkmann, Reimo Võsa-Tangsoo

Kuraator: Anneli Porri

Näituse kujundas Neeme Külm, trükise Jaan Evart. Trükisele tegid kaastööd Liilia Buschmann, Indrek Grigor, Eve Kiiler, Katrin Kivimaa, Andrus Laansalu, Marge Monko, Sten Ojavee, Erik Prozes, Vahur Puik, Rebeka Põldsam, Hanno Soans, Jaak Tomberg, Annika Toots, Marie Vellevoog, toimetas Anneli Porri.

Näituse toimkond: Marika Agu, Nele Ambos, Karl Feigenbaum, Urmo Teekivi, Kristel Sibul, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova.

Näitus kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Outset Eesti, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinna Linnamuuseumi fotomuuseum, TV3, Karin Karindi, Margus Punab, Tiina Põllu, Temnikova & Kasela galerii, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Fotokuu Hooandja kampaania eratoetajad.

Repro: Mari-Leen Kiipli. Unede kool. Värvifoto valguskastis, 80 × 90 cm, 2015. Kunstniku loal.

Lisainfo:

Sten Ojavee

näituste osakonna koordinaator

TARTMUS

sten@tartmus.ee

58817802