AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Pusa “RISOMINA”, TARTU KUNSTIMAJA / VÄIKE SAAL
23.10.2015 — 15.11.2015
Pusa “RISOMINA”, TARTU KUNSTIMAJA / VÄIKE SAAL
TARTU KUNSTIMAJA / VÄIKE SAAL
Pusa “RISOMINA”
23.10.- 15.11.2015
Avamine reedel, 23.oktoobril kell 18.00!
Näitusel saab näha Pusa viimaste aastate loomingut, kus kunstnikule omaselt ei puudu eredad värvid ja katkematud jooned.
“Risomnia” on leidsõna, millel puudub selge vaste, tegemist võib olla nii koha kui seisundiga.
“Ma ei oska öelda, kas ma maalides olen Risominas või põen risomniat aga mulle tundub, et see sõna kirjeldab kõige paremini minu viimaste aastate loomingut.
Maalin justkui koguaeg ühte maali, mis jätkub järgmistel lõuenditel, mõnikord kohe eelmise maali kõrvalt, mõnikord tuhandeid ruutkilomeetreid eemal. ”
PUSA (Piret Bergmann (Torim))
sündis 1979.a. Noarootsis. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Pärnu Kolledzhi, mida varem ja ka hiljem tuntakse nime all Academia Non Grata.
Pusa tegutseb tänapäeval peamiselt maalijana ja on esinenud oma teostega paljudel isik-ning grupinäitustel.
Viimastel aastatel on ta kõige rohkem tuntud oma eredavärviliste mustritega kaetud, peaaegu psühhedeelsena mõjuvate maalide poolest, läbi mille on tal Eesti kunstipildil üsna unikaalne koht. Ta loob oma maailma peamiselt maalis, aga ka skulptuuris ja installatsioonis.
Talle on omistatud Ants Laikmaa noore kunstniku preemia (1998), Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa kultuuritegija preemia (2008) ja Pärnu kunsti aastapreemia (2011). Pusa on Eesti Kunstnike Liidu liige.
Lisainfo:
………………………………………………………………………..
Indrek Grigor
Tartu Kunstimaja galerist
galerist@kunstimaja.ee
5559 1425
http://kunstimaja.ee/2015/10/pusa-risomina-23-10-15-11-2015-vaike-saal
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K-E kl 12-18.
Näitused on tasuta.Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Pusa “RISOMINA”, TARTU KUNSTIMAJA / VÄIKE SAAL
Reede 23 oktoober, 2015 — Pühapäev 15 november, 2015
TARTU KUNSTIMAJA / VÄIKE SAAL
Pusa “RISOMINA”
23.10.- 15.11.2015
Avamine reedel, 23.oktoobril kell 18.00!
Näitusel saab näha Pusa viimaste aastate loomingut, kus kunstnikule omaselt ei puudu eredad värvid ja katkematud jooned.
“Risomnia” on leidsõna, millel puudub selge vaste, tegemist võib olla nii koha kui seisundiga.
“Ma ei oska öelda, kas ma maalides olen Risominas või põen risomniat aga mulle tundub, et see sõna kirjeldab kõige paremini minu viimaste aastate loomingut.
Maalin justkui koguaeg ühte maali, mis jätkub järgmistel lõuenditel, mõnikord kohe eelmise maali kõrvalt, mõnikord tuhandeid ruutkilomeetreid eemal. ”
PUSA (Piret Bergmann (Torim))
sündis 1979.a. Noarootsis. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Pärnu Kolledzhi, mida varem ja ka hiljem tuntakse nime all Academia Non Grata.
Pusa tegutseb tänapäeval peamiselt maalijana ja on esinenud oma teostega paljudel isik-ning grupinäitustel.
Viimastel aastatel on ta kõige rohkem tuntud oma eredavärviliste mustritega kaetud, peaaegu psühhedeelsena mõjuvate maalide poolest, läbi mille on tal Eesti kunstipildil üsna unikaalne koht. Ta loob oma maailma peamiselt maalis, aga ka skulptuuris ja installatsioonis.
Talle on omistatud Ants Laikmaa noore kunstniku preemia (1998), Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa kultuuritegija preemia (2008) ja Pärnu kunsti aastapreemia (2011). Pusa on Eesti Kunstnike Liidu liige.
Lisainfo:
………………………………………………………………………..
Indrek Grigor
Tartu Kunstimaja galerist
galerist@kunstimaja.ee
5559 1425
http://kunstimaja.ee/2015/10/pusa-risomina-23-10-15-11-2015-vaike-saal
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K-E kl 12-18.
Näitused on tasuta.Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
11.11.2015 — 16.12.2015
Eesti Maalikunstnike Liit Haus Galeriis
Kolmapäeval, 11. novembril kell 17 avatakse Haus Galeriis Eesti Maalikunstnike Liidu näitus ,,30 x 40 DUUBEL 2“. Näitus jätkab eelmise aasta traditsiooni, mil liit esitas oma liikmetele väljakutse maalida teos lõuendile suuruses 30 x 40 cm, teema ega tehnika suhtes piiranguid ei seatud. Eesti maalikunsti mitmekesisust avaval näitusel saabki näha, milliste lahendusteni kunstnikud jõudsid.
Ühisnäitused tõmbavad kunstile tervikuna enam tähelepanu, võimendavad selle olulisust ja püüdlusi, tõstatades küsimuse tänaste professionaalsete maalikunstike laiematest eesmärkidest, leiab kunstiprotsessides alati aktiivselt osalenud ja neid toetanud Haus Galerii omanik ja juhataja Piia Ausman. „Eesti Maalikunstnike Liit oma liikmete loomingulises ühenduses on kindlasti kandmas koos suuremat sõnumit ja kõlamas kaugemale, kui seda suudaks iga üksik kunstnik eraldi,“ selgitab Ausman, kuidas seesugused näitused aitavad kunstil taas häälekamalt esile tõusta. „Vaieldamatult on kunstnikud elu tundlikud kaaskõnelejad, kellel on selge osa ühiskonnas toimuva peegeldamisel.“
2015. aasta ühisnäituse tehnilise korraldaja ja kujundaja Kreg A-Kristringu sõnul tuleks etteantud tingimusi käsitleda kui platvormi, mis võimaldab avada eesti maalikunstis sisalduvat mitmekesisust ja reserve võimalikult terviklikult ja laial skaalal. „Olukord sarnaneb festivali õhustikuga, kus kunstniku individuaalsus kõlab valdkonna kui terviku ühtsuses,“ viitab ta, kuidas iga kunstnik toob näitusele kaasa oma loomingulise väljenduse antud ajahetkes, millega ka külastaja suhestuda saab. „Publiku seisukohast loob näituse platvorm palju resoneerimispunkte, keegi ei lahku pettunult ja kogetud rikkus puhastab hinge argielu tolmust.“
Tänavusel näitusel osalevad kunstnikud: Rain Ader, Vano Allsalu, Ivi Arrak, Jüri Arrak, Marju Bormeister, Nelly Drell, Urve Dzidzaria, Silva Eher, Jaan Elken, Maria Generalova, Eva Jänes, Saskia Järve, Erki Kasemets, Riina Kivirüüt, Maire Koll, Andres Koort, Kreg AKristring, Ilmar Kruusamäe, August Künnapu, Mati Kütt, Airi Luik, Ivika Luisk, Olav Maran, Maarit Murka, Mall Nukke, Andrus Raag, Rait Rosin, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Anne Parmasto, Per William Petersen, Sirje Petersen, Lii Pähkel, Tiit Pääsuke, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Andrus Rõuk, Kamille Saabre, Lembit Sarapuu, Maria Sidljarevitš, Kätlin Stahl, Anatoli Strahhov, Marta Stratskas, Andres Sütevaka, Tiina Tammetalu, Heli Tuksam, Valev Sein, Einar Vene, Valeri Vinogradov, Toomas Vint.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Art Studio Galleria.
Näitus „30 x 40 DUUBEL 2“ jääb Haus Galeriis avatuks kuni 16. detsembrini.
Väljapaneku paralleelnäitus toimub samal ajal Swedbank’i peakontoris (Liivalaia 8, Tallinn). Haus Galerii teeb pangaga koostööd kunstikonsultatsioonide alal juba enam kui kümme aastat, viimasel ajal aga korraldab ka aktiivselt näitusi privaatpanganduse ruumides, täiendades maineka büroohoone kunstiimagot. Näitus pangas avatakse 12. novembril kell 16.
Haus Galerii
Uus tn 17, Tallinn
E–R 10–18, L 11–16.
Tel. 641 9471
haus@haus.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Eesti Maalikunstnike Liit Haus Galeriis
Kolmapäev 11 november, 2015 — Kolmapäev 16 detsember, 2015
Kolmapäeval, 11. novembril kell 17 avatakse Haus Galeriis Eesti Maalikunstnike Liidu näitus ,,30 x 40 DUUBEL 2“. Näitus jätkab eelmise aasta traditsiooni, mil liit esitas oma liikmetele väljakutse maalida teos lõuendile suuruses 30 x 40 cm, teema ega tehnika suhtes piiranguid ei seatud. Eesti maalikunsti mitmekesisust avaval näitusel saabki näha, milliste lahendusteni kunstnikud jõudsid.
Ühisnäitused tõmbavad kunstile tervikuna enam tähelepanu, võimendavad selle olulisust ja püüdlusi, tõstatades küsimuse tänaste professionaalsete maalikunstike laiematest eesmärkidest, leiab kunstiprotsessides alati aktiivselt osalenud ja neid toetanud Haus Galerii omanik ja juhataja Piia Ausman. „Eesti Maalikunstnike Liit oma liikmete loomingulises ühenduses on kindlasti kandmas koos suuremat sõnumit ja kõlamas kaugemale, kui seda suudaks iga üksik kunstnik eraldi,“ selgitab Ausman, kuidas seesugused näitused aitavad kunstil taas häälekamalt esile tõusta. „Vaieldamatult on kunstnikud elu tundlikud kaaskõnelejad, kellel on selge osa ühiskonnas toimuva peegeldamisel.“
2015. aasta ühisnäituse tehnilise korraldaja ja kujundaja Kreg A-Kristringu sõnul tuleks etteantud tingimusi käsitleda kui platvormi, mis võimaldab avada eesti maalikunstis sisalduvat mitmekesisust ja reserve võimalikult terviklikult ja laial skaalal. „Olukord sarnaneb festivali õhustikuga, kus kunstniku individuaalsus kõlab valdkonna kui terviku ühtsuses,“ viitab ta, kuidas iga kunstnik toob näitusele kaasa oma loomingulise väljenduse antud ajahetkes, millega ka külastaja suhestuda saab. „Publiku seisukohast loob näituse platvorm palju resoneerimispunkte, keegi ei lahku pettunult ja kogetud rikkus puhastab hinge argielu tolmust.“
Tänavusel näitusel osalevad kunstnikud: Rain Ader, Vano Allsalu, Ivi Arrak, Jüri Arrak, Marju Bormeister, Nelly Drell, Urve Dzidzaria, Silva Eher, Jaan Elken, Maria Generalova, Eva Jänes, Saskia Järve, Erki Kasemets, Riina Kivirüüt, Maire Koll, Andres Koort, Kreg AKristring, Ilmar Kruusamäe, August Künnapu, Mati Kütt, Airi Luik, Ivika Luisk, Olav Maran, Maarit Murka, Mall Nukke, Andrus Raag, Rait Rosin, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Anne Parmasto, Per William Petersen, Sirje Petersen, Lii Pähkel, Tiit Pääsuke, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Andrus Rõuk, Kamille Saabre, Lembit Sarapuu, Maria Sidljarevitš, Kätlin Stahl, Anatoli Strahhov, Marta Stratskas, Andres Sütevaka, Tiina Tammetalu, Heli Tuksam, Valev Sein, Einar Vene, Valeri Vinogradov, Toomas Vint.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Art Studio Galleria.
Näitus „30 x 40 DUUBEL 2“ jääb Haus Galeriis avatuks kuni 16. detsembrini.
Väljapaneku paralleelnäitus toimub samal ajal Swedbank’i peakontoris (Liivalaia 8, Tallinn). Haus Galerii teeb pangaga koostööd kunstikonsultatsioonide alal juba enam kui kümme aastat, viimasel ajal aga korraldab ka aktiivselt näitusi privaatpanganduse ruumides, täiendades maineka büroohoone kunstiimagot. Näitus pangas avatakse 12. novembril kell 16.
Haus Galerii
Uus tn 17, Tallinn
E–R 10–18, L 11–16.
Tel. 641 9471
haus@haus.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
14.11.2015 — 06.12.2015
Aap Tepper Artefaktid fotograafilisest heterotoopiast
Aap Tepper
Artefaktid fotograafilisest heterotoopiast
14.11–06.12.2015
Rundum artist-run space
Toila Seltsimaja, Pikk 41, Toila, Ida-Virumaa
Aap Tepperi isikunäitus “Artefaktid fotograafilisest heterotoopiast” võtab fookusesse kunstniku poolt pildistatud fotod perioodil 2007–2010. Vaadates tagasi perioodile, mil ta alustas fotograafiaga tegelemist, analüüsib kunstnik isiklike fotode tegemise ja kasutamise motiive läbi asotsiaalse ja sotsiaalse aspekti, uurides sealjuures ka kohaliku Toila aleviku geograafilise maastiku mõju tema visuaalse keele välja kujunemisele ning sotsiaalmeedia suunavat toimet fotograafiale. Vaadates fotograafiat kui ideaalkuvandite loomise protsessi, käsitleb näitus kommunikatiivse eesmärgiga komponeeritud digitaalseid fotosid kui mälu mõjutavaid objekte.
Üha rohkem ja rohkem kasutame sotsiaalmeedias fotograafiat ja virtuaalset identiteeti, et kujundada oma igapäevareaalsust. Komponeerides fotosid vastavalt visuaalsetele trendidele ja lisades neile erinevaid filtreid, loome ise ihaobjekte ning tarbime neid paralleelselt. Valmib kujutis, mis koosneb läbielatud kogemusest ja kommunikatiivsel eesmärgil manipuleeritud kihistusest. Kuid mis juhtub siis kui vaatame seda kujutist hiljem? Kas mäletame läbitud kogemust või on see kujutis saanud meie jaoks uue tähenduse? Kas meie kohalolu on dokumenteeritud reaalsuses või ihaobjektis, mis on justkui võistluslikku momenti silmas pidades konstrueeritud teistele tarbijatele? Kui võtame selle kujutise oma identiteedi kandjaks, siis peame olema teadlikud sellest, et kaasaegne kujutlusvõime on turumajanduse võimualas ja fotograafilised kujutised sotsiaalmeedias ainult toidavad meie ebakindluseid.
Näitus võtab kuju läbi kahe installatiivse keskkonna, mis paiknevad Toila aleviku rannal ning varasema näitetegevuse ajalooga Toila Seltsimajas. Seltsimajas esitletav audiovisuaalne ruumiinstallatsioon representeerib Toila aleviku pargi– ja rannaruumi ning käsitleb tagasivaatamise akti kui mäluga manipuleerimist.
*Heterotoopia on Michel Foucault’ poolt välja pakutud teooria ruumidest, mis eksisteerivad illusoorselt väljaspool igapäevareaalsust ja representeerivad või vaidlustavad reaalseid keskkondi, võistlevad nendega või vastanduvad nendele, ning kannavad funktsioneerimiseks omaette reegleid.
Aap Tepper (1991) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna bakalaureuse ning õpib hetkel sama osakonna magistrantuuris. Alates 2013. aastast on ta Tallinnas tegutseva noorte kunstnike platvormi Rundum artist-run space’i üks eestvedajatest. Oma loomingus on ta keskendunud isiklike tajukogemuste analüüsimisele ning läbi foto- ja videoinstallatsioonide taasloonud tajumisakte. Tähtsal kohal Tepperi loomingus on fenomenoloogiliste sugemetega ruumiline mõiste “koht”, mis seob omavahel mälu ja ruumi.
Näitus on avatakse laupäeval, 14. novembril kell 11:00. Samal päeval kell 13:30 toimub vestlus kunstnikuga.
Näituse lahtiolekuajad:
K–R 12:00–18:00
L–P: 10:00–16:00
Näitus on suletud L 21.11
Asukoht: Toila seltsimaja, Pikk 41, Toila, Ida-Virumaa
Transport Toilasse:
Rong – Tallinn-Jõhvi (2h 10min)
Buss – Tallinn-Jõhvi (2h 25min)
Buss – Jõhvi-Toila (10 min)
Näituse avamise päeva hommikul ja pärastlõunal toimub organiseeritud transport marsruudil Jõhvi-Toila. Buss tuleb vastu rongile, mis saabub kell 11:08 Jõhvi rongijaamas. Huvilistel palun registreerida meiliaadressil aap.tepper@gmail.com
Tänud: Andreas Astok, Liina Lepsalu, Aadi Tepper, Helgi Tepper, Aalis Tepper, Maire Aul, Toila Gümnaasium, Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus, Kaisa Pukk, Studio Le60, Kulla Laas, Kristina Õllek, Mari Volens, EKA fotograafia osakond, Annika Toots, Reimo Võsa-Tangsoo, Lea Rand, Eesti Kultuurkapital, EKKM, Tridens AS
Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium
Vaata lisa:
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Aap Tepper Artefaktid fotograafilisest heterotoopiast
Laupäev 14 november, 2015 — Pühapäev 06 detsember, 2015
Aap Tepper
Artefaktid fotograafilisest heterotoopiast
14.11–06.12.2015
Rundum artist-run space
Toila Seltsimaja, Pikk 41, Toila, Ida-Virumaa
Aap Tepperi isikunäitus “Artefaktid fotograafilisest heterotoopiast” võtab fookusesse kunstniku poolt pildistatud fotod perioodil 2007–2010. Vaadates tagasi perioodile, mil ta alustas fotograafiaga tegelemist, analüüsib kunstnik isiklike fotode tegemise ja kasutamise motiive läbi asotsiaalse ja sotsiaalse aspekti, uurides sealjuures ka kohaliku Toila aleviku geograafilise maastiku mõju tema visuaalse keele välja kujunemisele ning sotsiaalmeedia suunavat toimet fotograafiale. Vaadates fotograafiat kui ideaalkuvandite loomise protsessi, käsitleb näitus kommunikatiivse eesmärgiga komponeeritud digitaalseid fotosid kui mälu mõjutavaid objekte.
Üha rohkem ja rohkem kasutame sotsiaalmeedias fotograafiat ja virtuaalset identiteeti, et kujundada oma igapäevareaalsust. Komponeerides fotosid vastavalt visuaalsetele trendidele ja lisades neile erinevaid filtreid, loome ise ihaobjekte ning tarbime neid paralleelselt. Valmib kujutis, mis koosneb läbielatud kogemusest ja kommunikatiivsel eesmärgil manipuleeritud kihistusest. Kuid mis juhtub siis kui vaatame seda kujutist hiljem? Kas mäletame läbitud kogemust või on see kujutis saanud meie jaoks uue tähenduse? Kas meie kohalolu on dokumenteeritud reaalsuses või ihaobjektis, mis on justkui võistluslikku momenti silmas pidades konstrueeritud teistele tarbijatele? Kui võtame selle kujutise oma identiteedi kandjaks, siis peame olema teadlikud sellest, et kaasaegne kujutlusvõime on turumajanduse võimualas ja fotograafilised kujutised sotsiaalmeedias ainult toidavad meie ebakindluseid.
Näitus võtab kuju läbi kahe installatiivse keskkonna, mis paiknevad Toila aleviku rannal ning varasema näitetegevuse ajalooga Toila Seltsimajas. Seltsimajas esitletav audiovisuaalne ruumiinstallatsioon representeerib Toila aleviku pargi– ja rannaruumi ning käsitleb tagasivaatamise akti kui mäluga manipuleerimist.
*Heterotoopia on Michel Foucault’ poolt välja pakutud teooria ruumidest, mis eksisteerivad illusoorselt väljaspool igapäevareaalsust ja representeerivad või vaidlustavad reaalseid keskkondi, võistlevad nendega või vastanduvad nendele, ning kannavad funktsioneerimiseks omaette reegleid.
Aap Tepper (1991) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna bakalaureuse ning õpib hetkel sama osakonna magistrantuuris. Alates 2013. aastast on ta Tallinnas tegutseva noorte kunstnike platvormi Rundum artist-run space’i üks eestvedajatest. Oma loomingus on ta keskendunud isiklike tajukogemuste analüüsimisele ning läbi foto- ja videoinstallatsioonide taasloonud tajumisakte. Tähtsal kohal Tepperi loomingus on fenomenoloogiliste sugemetega ruumiline mõiste “koht”, mis seob omavahel mälu ja ruumi.
Näitus on avatakse laupäeval, 14. novembril kell 11:00. Samal päeval kell 13:30 toimub vestlus kunstnikuga.
Näituse lahtiolekuajad:
K–R 12:00–18:00
L–P: 10:00–16:00
Näitus on suletud L 21.11
Asukoht: Toila seltsimaja, Pikk 41, Toila, Ida-Virumaa
Transport Toilasse:
Rong – Tallinn-Jõhvi (2h 10min)
Buss – Tallinn-Jõhvi (2h 25min)
Buss – Jõhvi-Toila (10 min)
Näituse avamise päeva hommikul ja pärastlõunal toimub organiseeritud transport marsruudil Jõhvi-Toila. Buss tuleb vastu rongile, mis saabub kell 11:08 Jõhvi rongijaamas. Huvilistel palun registreerida meiliaadressil aap.tepper@gmail.com
Tänud: Andreas Astok, Liina Lepsalu, Aadi Tepper, Helgi Tepper, Aalis Tepper, Maire Aul, Toila Gümnaasium, Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus, Kaisa Pukk, Studio Le60, Kulla Laas, Kristina Õllek, Mari Volens, EKA fotograafia osakond, Annika Toots, Reimo Võsa-Tangsoo, Lea Rand, Eesti Kultuurkapital, EKKM, Tridens AS
Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium
Vaata lisa:
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
05.11.2015 — 31.12.2015
Näitus „Peegeldusi Peterburi eestlastest“ avab piiritaguste rahvuskaaslaste koduuksed ja mõttemaailma
Näitus „Peegeldusi Peterburi eestlastest“
Väljapanek on kokku pandud Eesti Kunstiakadeemia 37. ja 38. soome-ugri ekspeditsioonil kogutud materjalidest. Kuigi Peterburi asub Eestile lähedal, ei ole sealse eesti kogukonna omanäolist mitmikidentiteeti kuigi palju uuritud. Rakendades antropoloogilistel välitöödel kunsti-põhiseid uurimismeetodeid, oli ekspeditsiooni eesmärgiks uurida Peterburis ja Leningradi oblastis elavate eestlaste tänapäeva, kooskäimiskohti ja kodusid.
Näitusematerjal koosneb peamiselt fotodest (Eva Sepping, Marika Alver, Ave Taavet, Maria Aua, Mari-Lii Hirsik) ja portreevideotest (Katarina Meister, Eva Sepping, Mari-Lii Hirsik), mis kujutavad kohalikke eestlasi nii linnaruumis ja ühistes kokkusaamis-kohtades kui nende koduinterjööris, kus muuhulgas said tähtsaks Eestit ja Peterburi sümboolselt ühendavad detailid. Näitusel on väljas ka karikatuurid (Ave Taavet) ja maalid (Katarina Meister).
Näituse avamine Peterburi eestlasi liitvas Jaani kirikus ja seal elavate eestlaste juurde tagasiminek on vajalik näitamaks, kui oluline on nende panus nii rahvusliku identiteedi uurimisel kui selle säilitamisel.
Eesti Kunstiakadeemias Kaljo Põllu algatatud soome-ugri uurimis-reiside näol on tegu aastakümnete vanuse traditsiooniga, kus igal suvel võetakse ette ligi kuuajaline uurimisreis mõne soome-ugri rahva juurde. Kui varasemalt pöörati tähelepanu pigem esemelise rahvakunsti kaardistamisele, siis nüüdseks on välitööde fookuses aina enam inimene ise ja tema sotsiaalne keskkond.
Näituse koostamisel osalesid lisaks Kaarel Kütas, Triinu Soikmets ja Madis Tuuder.
Ekspeditsioonil osalesid veel: Hannes Aava, Tõnn Adermann, Anett-Airiin Saarso ja Anne Vetik.
Ekspeditsioone on toetanud Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s, Eesti Kultuurkapital ja Hõimurahvaste programm.
Suur tänu: Elvira Reiman, Veronika Mahtina, Viiu Fjodorova, Jelena Goldberg, Leonida Braškina, Elina Reiman ja Marko Kleinberg.
Marika Alver, EKA soome-ugri ekspeditsiooni juht
+ 372 555 29 199, marika.alver@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Näitus „Peegeldusi Peterburi eestlastest“ avab piiritaguste rahvuskaaslaste koduuksed ja mõttemaailma
Neljapäev 05 november, 2015 — Neljapäev 31 detsember, 2015
Näitus „Peegeldusi Peterburi eestlastest“
Väljapanek on kokku pandud Eesti Kunstiakadeemia 37. ja 38. soome-ugri ekspeditsioonil kogutud materjalidest. Kuigi Peterburi asub Eestile lähedal, ei ole sealse eesti kogukonna omanäolist mitmikidentiteeti kuigi palju uuritud. Rakendades antropoloogilistel välitöödel kunsti-põhiseid uurimismeetodeid, oli ekspeditsiooni eesmärgiks uurida Peterburis ja Leningradi oblastis elavate eestlaste tänapäeva, kooskäimiskohti ja kodusid.
Näitusematerjal koosneb peamiselt fotodest (Eva Sepping, Marika Alver, Ave Taavet, Maria Aua, Mari-Lii Hirsik) ja portreevideotest (Katarina Meister, Eva Sepping, Mari-Lii Hirsik), mis kujutavad kohalikke eestlasi nii linnaruumis ja ühistes kokkusaamis-kohtades kui nende koduinterjööris, kus muuhulgas said tähtsaks Eestit ja Peterburi sümboolselt ühendavad detailid. Näitusel on väljas ka karikatuurid (Ave Taavet) ja maalid (Katarina Meister).
Näituse avamine Peterburi eestlasi liitvas Jaani kirikus ja seal elavate eestlaste juurde tagasiminek on vajalik näitamaks, kui oluline on nende panus nii rahvusliku identiteedi uurimisel kui selle säilitamisel.
Eesti Kunstiakadeemias Kaljo Põllu algatatud soome-ugri uurimis-reiside näol on tegu aastakümnete vanuse traditsiooniga, kus igal suvel võetakse ette ligi kuuajaline uurimisreis mõne soome-ugri rahva juurde. Kui varasemalt pöörati tähelepanu pigem esemelise rahvakunsti kaardistamisele, siis nüüdseks on välitööde fookuses aina enam inimene ise ja tema sotsiaalne keskkond.
Näituse koostamisel osalesid lisaks Kaarel Kütas, Triinu Soikmets ja Madis Tuuder.
Ekspeditsioonil osalesid veel: Hannes Aava, Tõnn Adermann, Anett-Airiin Saarso ja Anne Vetik.
Ekspeditsioone on toetanud Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s, Eesti Kultuurkapital ja Hõimurahvaste programm.
Suur tänu: Elvira Reiman, Veronika Mahtina, Viiu Fjodorova, Jelena Goldberg, Leonida Braškina, Elina Reiman ja Marko Kleinberg.
Marika Alver, EKA soome-ugri ekspeditsiooni juht
+ 372 555 29 199, marika.alver@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
05.11.2015 — 23.11.2015
Kaarel Eelma Aiamaja lahendus Hobusepeas
Alates 05.11.2012 on Hobusepea galeriis avatud KAAREL EELMA (1973) isiknäitus „Aiamaja laiendus“.
Kaarel Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1999. aastal ja esineb näitustel aastast 1997, käesolev on tema seitsmes isiknäitus. Lisaks on ta teinud lavakujundusi Viljandi Ugalas ja Theatrumis; koos Mikk Mutso ja Mart Aasaga võitsid nad 2007. aastal Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärgi konkursi ja koos Mikk Mutsoga 2. preemia arhitektuurivõistlusel „Eramu 2008-2012“.
Maalikunstnikuna alustanud, kuid aastatega järjest enam end läbi mahuliste objektide teostanud kunstnik kirjeldab oma loomingus elamise absurdust, kujutades asjade nihestatud seisu ruumis. Eelma installatsioonid on napid ja teravmeelsed, lakooniliste kujundite kaudu esitab ta päevakajalisi teemasid viisil, kus need muutuvad omamoodi universaalideks. Käesolevat näitust võib pidada tema 2011. aastal Draakoni galeriis toimunud isiknäituse „Soe tuba“ mõtteliseks jätkuks. Kui „Soe tuba“ keskendus tinglikult kodutuse ja nappiva sotsiaalse turvatunde kujundile, siis seekord viib Kaarel Eelma meid teistsugusesse elukeskkonda, lahates teemana valglinnastumist ja sellega kaasnevaid esteetilisi muutusi.
Kaarel Eelma: „Rohetava aedlinna krundil asetses väike suvila ning tema ümber oli avarust ja ruumi. See oli veel paarkümmend aastat tagasi. Nüüd on valdav enamus endiseid aiandusühistuid tihedalt hoonestatud. Väikestel maatükkidel laiutavad eramud. See, mis teeb aedlinna aedlinnaks, on surutud kokku uue ehitise ja krundi piiride vahele. Vähe on puid, põõsaid ning muru. Eestlasele meeldib ehitada ja nii paisubki maja märkamatult suureks ja ei mahu enam ära. Võtab võimust asfalt, betoon ning piire.“
Näitus jääb avatuks 23. novembrini 2015.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Catwees OÜ.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
fax: (+372) 6273 631
e-mail: galerii@eaa.ee
Hobusepea 2
Tallinn 10133
KAAREL EELMA
Sünd. 1973
Haridus
1995-1999 Eesti Kunstiakadeemia, maali eriala, MA
1992-1995 Tallinna Ülikool, kunstiõpetuse eriala
Isiknäitused
2012 „Suletud uste taga“ (koos Sirja-Liisa Eelmaga), Riigikogu kunstisaal, Tallinn
2011 „Soe tuba“, Draakoni galerii, Tallinn
2008 “Loomulik hügieen”, Hobusepea galerii, Tallinn
2003 “Hüüs!” Hobusepea galerii, Tallinn
Grupinäitused
2010 „4/4“, Evald Okase Muuseum, Haapsalu
2007 “Rokk’n’Jokk”, rühmitus AROONIA, Kuressaare Kultuurikeskus
2006 “Kurja Lilled”, EKL aastanäituse projekt, HOP galerii, Tallinn
2005 “Kaprealismi sügisnäitus”, rühmitus AROONIA, Draakoni galerii, Tallinn
2005 “Hordastreif 2005”, Hordaland, Norra
2005 Dale Biennaal, Dale I Sunfjord, Norra
2005 “Eraldi ja samas koos”, E. Okase museum, Haapasalu
2003 “Mina ja teine”, EKL aastanäitus, Tallinna Kunstihoone
2003 “Chart”, Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituse projekt, Hobusepea galerii
2002 “Minimal”, Pärnu Linnagalerii ja Kuressaare Raegalerii
2000 Eesti kunstnike ühisnäitus Götheburgis, Rootsi
1998 Studio 22 näitus, Tallinna Linnagalerii
1998 “Eesti Noor Rahvuslik Maal”, kino Võit, Tallinn
1997, 1998, 2001, 2002 Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitused
Lavakujundused
2011 Ott Aardam. “Mee hind”, Ugala Teater, Viljandi
2010 Jevgeni Grishkovets. ”Planeet”, Theatrum
2000 Andres Ehin. “Tagaaetav” (koos Mae Kiviloga), Lelle mõisapark
Näituste kujundus
2015 ”Must ja valge”, Tallinna V Rahvusvaheline Joonistustriennaal, Tallinna
Kunstihoone
2013-2015 Eesti Kunstnike Liidu aastanäitused, Tallinna Kunstihoone
Töid avalikes kohtades
2006-2007 Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärk (koos Mart
Aasa ja Mikk Mutsoga), Pärnu
1997 seinamaalid Kuressaare Vaekojas
Tunnustus
2013 II preemia, arhitektuurivõistlus „Eramu 2008-2012” (koos Mikk Mutsoga)
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kaarel Eelma Aiamaja lahendus Hobusepeas
Neljapäev 05 november, 2015 — Esmaspäev 23 november, 2015
Alates 05.11.2012 on Hobusepea galeriis avatud KAAREL EELMA (1973) isiknäitus „Aiamaja laiendus“.
Kaarel Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1999. aastal ja esineb näitustel aastast 1997, käesolev on tema seitsmes isiknäitus. Lisaks on ta teinud lavakujundusi Viljandi Ugalas ja Theatrumis; koos Mikk Mutso ja Mart Aasaga võitsid nad 2007. aastal Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärgi konkursi ja koos Mikk Mutsoga 2. preemia arhitektuurivõistlusel „Eramu 2008-2012“.
Maalikunstnikuna alustanud, kuid aastatega järjest enam end läbi mahuliste objektide teostanud kunstnik kirjeldab oma loomingus elamise absurdust, kujutades asjade nihestatud seisu ruumis. Eelma installatsioonid on napid ja teravmeelsed, lakooniliste kujundite kaudu esitab ta päevakajalisi teemasid viisil, kus need muutuvad omamoodi universaalideks. Käesolevat näitust võib pidada tema 2011. aastal Draakoni galeriis toimunud isiknäituse „Soe tuba“ mõtteliseks jätkuks. Kui „Soe tuba“ keskendus tinglikult kodutuse ja nappiva sotsiaalse turvatunde kujundile, siis seekord viib Kaarel Eelma meid teistsugusesse elukeskkonda, lahates teemana valglinnastumist ja sellega kaasnevaid esteetilisi muutusi.
Kaarel Eelma: „Rohetava aedlinna krundil asetses väike suvila ning tema ümber oli avarust ja ruumi. See oli veel paarkümmend aastat tagasi. Nüüd on valdav enamus endiseid aiandusühistuid tihedalt hoonestatud. Väikestel maatükkidel laiutavad eramud. See, mis teeb aedlinna aedlinnaks, on surutud kokku uue ehitise ja krundi piiride vahele. Vähe on puid, põõsaid ning muru. Eestlasele meeldib ehitada ja nii paisubki maja märkamatult suureks ja ei mahu enam ära. Võtab võimust asfalt, betoon ning piire.“
Näitus jääb avatuks 23. novembrini 2015.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Catwees OÜ.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
fax: (+372) 6273 631
e-mail: galerii@eaa.ee
Hobusepea 2
Tallinn 10133
KAAREL EELMA
Sünd. 1973
Haridus
1995-1999 Eesti Kunstiakadeemia, maali eriala, MA
1992-1995 Tallinna Ülikool, kunstiõpetuse eriala
Isiknäitused
2012 „Suletud uste taga“ (koos Sirja-Liisa Eelmaga), Riigikogu kunstisaal, Tallinn
2011 „Soe tuba“, Draakoni galerii, Tallinn
2008 “Loomulik hügieen”, Hobusepea galerii, Tallinn
2003 “Hüüs!” Hobusepea galerii, Tallinn
Grupinäitused
2010 „4/4“, Evald Okase Muuseum, Haapsalu
2007 “Rokk’n’Jokk”, rühmitus AROONIA, Kuressaare Kultuurikeskus
2006 “Kurja Lilled”, EKL aastanäituse projekt, HOP galerii, Tallinn
2005 “Kaprealismi sügisnäitus”, rühmitus AROONIA, Draakoni galerii, Tallinn
2005 “Hordastreif 2005”, Hordaland, Norra
2005 Dale Biennaal, Dale I Sunfjord, Norra
2005 “Eraldi ja samas koos”, E. Okase museum, Haapasalu
2003 “Mina ja teine”, EKL aastanäitus, Tallinna Kunstihoone
2003 “Chart”, Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituse projekt, Hobusepea galerii
2002 “Minimal”, Pärnu Linnagalerii ja Kuressaare Raegalerii
2000 Eesti kunstnike ühisnäitus Götheburgis, Rootsi
1998 Studio 22 näitus, Tallinna Linnagalerii
1998 “Eesti Noor Rahvuslik Maal”, kino Võit, Tallinn
1997, 1998, 2001, 2002 Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitused
Lavakujundused
2011 Ott Aardam. “Mee hind”, Ugala Teater, Viljandi
2010 Jevgeni Grishkovets. ”Planeet”, Theatrum
2000 Andres Ehin. “Tagaaetav” (koos Mae Kiviloga), Lelle mõisapark
Näituste kujundus
2015 ”Must ja valge”, Tallinna V Rahvusvaheline Joonistustriennaal, Tallinna
Kunstihoone
2013-2015 Eesti Kunstnike Liidu aastanäitused, Tallinna Kunstihoone
Töid avalikes kohtades
2006-2007 Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärk (koos Mart
Aasa ja Mikk Mutsoga), Pärnu
1997 seinamaalid Kuressaare Vaekojas
Tunnustus
2013 II preemia, arhitektuurivõistlus „Eramu 2008-2012” (koos Mikk Mutsoga)
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
04.11.2015 — 29.11.2015
Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistluse võitja selgunud
Arhitektuuriteaduskond
Alates 4. novembrist saab Arhitektuurimuuseumi galeriil tutvuda Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistluse töödega
Riigi Kinnisvara AS koostöös Siseministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas 2015. aasta juunis välja konkursi Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone parima arhitektuurse ja kasutusfunktsioonile sobivaima lahenduse leidmiseks. Võistluse preemiafond on kokku 30 000 eurot.
Kavandatav hoone pidi vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.
Konkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks DAGOpen OÜ ja LÜNK Arhitektid OÜ ühine ideelahendus märgusõnaga „Turing“ (autorid: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru).
Võistluse žürii põhjendas võidutöö valikut järgmiselt: „Turingˮ respekteerib ja täiendab vesilennukite angaaride linnaruumilist mõjuvälja, selge ja lihtne kompositsioon toob esile nende monumentaalsuse. Minimalistlik valgustatud fassaad sekundeerib angaaride kuplitele, peasissepääs Kalaranna tänavalt tekitab raamistatud vaate merele. Hoonesisene logistika on selge ja esinduslik, lahendus kasutajasõbralik. Hoones on palju õhku ja valgust. Kindlakäeline kavand loob IT-agentuuri kuvandit.
Teise koha vääriliseks tunnistati OÜ AB Kontekst töö pealkirjaga “Platoo” (autor Karli Luik). Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Salto Ab OÜ töö pealkirjaga “Bastion” (autorid: Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean).
Lisaks anti välja kolm ergutuspreemiat. Neist esimese pälvis Sweco Projekt AS ideelahendus “Vesilennuk” (autorid: Ahti Kooskora, Maria Freimann, Juhan Kangilaski, Loona Kikkas ja Anni Müüripeal). Teise ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kuu OÜ ideelahendus “Vöö” (autorid: Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Juhan Rohtla, Eik Hermann ja Sander Kallas). Kolmanda ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kauss Arhitektuur OÜ ideelahendus “Yhendus” (autorid: Urmo Mets, Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep ja Julia Trunova).
Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.
Näitus jääb avatuks 29. novembrini.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistluse võitja selgunud
Kolmapäev 04 november, 2015 — Pühapäev 29 november, 2015
Arhitektuuriteaduskond
Alates 4. novembrist saab Arhitektuurimuuseumi galeriil tutvuda Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistluse töödega
Riigi Kinnisvara AS koostöös Siseministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas 2015. aasta juunis välja konkursi Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone parima arhitektuurse ja kasutusfunktsioonile sobivaima lahenduse leidmiseks. Võistluse preemiafond on kokku 30 000 eurot.
Kavandatav hoone pidi vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.
Konkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks DAGOpen OÜ ja LÜNK Arhitektid OÜ ühine ideelahendus märgusõnaga „Turing“ (autorid: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru).
Võistluse žürii põhjendas võidutöö valikut järgmiselt: „Turingˮ respekteerib ja täiendab vesilennukite angaaride linnaruumilist mõjuvälja, selge ja lihtne kompositsioon toob esile nende monumentaalsuse. Minimalistlik valgustatud fassaad sekundeerib angaaride kuplitele, peasissepääs Kalaranna tänavalt tekitab raamistatud vaate merele. Hoonesisene logistika on selge ja esinduslik, lahendus kasutajasõbralik. Hoones on palju õhku ja valgust. Kindlakäeline kavand loob IT-agentuuri kuvandit.
Teise koha vääriliseks tunnistati OÜ AB Kontekst töö pealkirjaga “Platoo” (autor Karli Luik). Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Salto Ab OÜ töö pealkirjaga “Bastion” (autorid: Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean).
Lisaks anti välja kolm ergutuspreemiat. Neist esimese pälvis Sweco Projekt AS ideelahendus “Vesilennuk” (autorid: Ahti Kooskora, Maria Freimann, Juhan Kangilaski, Loona Kikkas ja Anni Müüripeal). Teise ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kuu OÜ ideelahendus “Vöö” (autorid: Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Juhan Rohtla, Eik Hermann ja Sander Kallas). Kolmanda ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kauss Arhitektuur OÜ ideelahendus “Yhendus” (autorid: Urmo Mets, Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep ja Julia Trunova).
Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.
Näitus jääb avatuks 29. novembrini.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
03.12.2015
avatud loengute sari: Jan Knippers 3.dets. kell 18
Arhitektuuriteaduskond
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 3. detsembril kell 18 Jan Knippers (Stuttgart).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Jan Knippers (1962) on saksa insener, inseneribüroo Knippers Helbig kaasasutaja. Ta õppis tsiviilehitust Berliini Tehnikaülikoolis, kust tal on doktorikraad. Ta on 2000. aastast Stuttgarti Ülikooli professor ning tööstus- ja tsiviilehituse instituudi juhataja, kus ta tegeleb suuresildeliste hoonete ja uuenduslike materjalide uuringutega. Koostöös arvutusliku disaini instituudiga püstitavad nad igal aastal ajutise uurimispaviljoni, mis tegeleb biomorfsete vormide automatiseeritud ehitamisega tööstusrobotite abil. 2001. aastal kaasasutas ta Stuttgartis inseneribüroo Knippers Helbigi, mis 2009. aastal laienes New Yorki. Ta on mitmete riiklike ja rahvusvaheliste inseneride ühingute liige.
http://www.itke.uni-stuttgart.de/index.php?lang=en
http://www.knippershelbig.com/
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
avatud loengute sari: Jan Knippers 3.dets. kell 18
Neljapäev 03 detsember, 2015
Arhitektuuriteaduskond
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 3. detsembril kell 18 Jan Knippers (Stuttgart).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Jan Knippers (1962) on saksa insener, inseneribüroo Knippers Helbig kaasasutaja. Ta õppis tsiviilehitust Berliini Tehnikaülikoolis, kust tal on doktorikraad. Ta on 2000. aastast Stuttgarti Ülikooli professor ning tööstus- ja tsiviilehituse instituudi juhataja, kus ta tegeleb suuresildeliste hoonete ja uuenduslike materjalide uuringutega. Koostöös arvutusliku disaini instituudiga püstitavad nad igal aastal ajutise uurimispaviljoni, mis tegeleb biomorfsete vormide automatiseeritud ehitamisega tööstusrobotite abil. 2001. aastal kaasasutas ta Stuttgartis inseneribüroo Knippers Helbigi, mis 2009. aastal laienes New Yorki. Ta on mitmete riiklike ja rahvusvaheliste inseneride ühingute liige.
http://www.itke.uni-stuttgart.de/index.php?lang=en
http://www.knippershelbig.com/
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
19.11.2015
AVATUD LOENGUTE SARI: GILLES RETSIN 19.NOV. KELL 18
Arhitektuuriteaduskond
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 19. novembril kell 18 Gilles Retsin (London).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Gilles Retsin on Londoni arhitektuuri- ja disainibüroo Gilles Retsin Architecture asutaja. Noores, auhindadega pärjatud stuudios uuritakse uusi arhitektuurilisi mudeleid, mis seostuvad suurenenud arvutusvõime ja tootmisega, loomaks hooneid ja objekte seninägematut struktuuri, detaile ja materjale kasutades. Stuudios ollakse huvitatud arvutuse ja uute tootmismeetodite mõjust arhitektuuri tuumprintsiibile: pigem luud kui nahk. Stuudio on arendanud arvukalt provokatiivseid ettepanekuid rahvusvaheliste konkursside jaoks, kvalifitseerudes hiljuti ka Budapesti Uue Rahvusgalerii projekti finalistide hulka. Retsini töö on osa Pariisi Pompidou Keskuse püsiekspositsioonist ning seda on näidatud muuhulgas ka New York’i Kunsti – ja Disainimuuseumis. Oma büroo kõrval juhib Retsin uurimisrühma UCL/ Bartletti Arhitektuurikoolis, uurides robotipõhist tootmist ja suuremahulise 3D-printimise meetodeid. Ta on ka Ida-Londoni Ülikooli vanemlektor.
Loengusarja kodulehekülg: www.artun.ee/avatudloengud
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
AVATUD LOENGUTE SARI: GILLES RETSIN 19.NOV. KELL 18
Neljapäev 19 november, 2015
Arhitektuuriteaduskond
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 19. novembril kell 18 Gilles Retsin (London).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Gilles Retsin on Londoni arhitektuuri- ja disainibüroo Gilles Retsin Architecture asutaja. Noores, auhindadega pärjatud stuudios uuritakse uusi arhitektuurilisi mudeleid, mis seostuvad suurenenud arvutusvõime ja tootmisega, loomaks hooneid ja objekte seninägematut struktuuri, detaile ja materjale kasutades. Stuudios ollakse huvitatud arvutuse ja uute tootmismeetodite mõjust arhitektuuri tuumprintsiibile: pigem luud kui nahk. Stuudio on arendanud arvukalt provokatiivseid ettepanekuid rahvusvaheliste konkursside jaoks, kvalifitseerudes hiljuti ka Budapesti Uue Rahvusgalerii projekti finalistide hulka. Retsini töö on osa Pariisi Pompidou Keskuse püsiekspositsioonist ning seda on näidatud muuhulgas ka New York’i Kunsti – ja Disainimuuseumis. Oma büroo kõrval juhib Retsin uurimisrühma UCL/ Bartletti Arhitektuurikoolis, uurides robotipõhist tootmist ja suuremahulise 3D-printimise meetodeid. Ta on ka Ida-Londoni Ülikooli vanemlektor.
Loengusarja kodulehekülg: www.artun.ee/avatudloengud
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
01.11.2015
tartu jaani kiriku kadunud värvide otsingul
Muinsuskaitse ja konserveerimine
3. novembril viidi Tartu Ülikooli keemialabori, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnna ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostöös läbi Tartu Jaani kiriku skulptuuride analüüs figuuridel kasutatud pigmendivaliku ja maalimistehnikate kaardistamiseks. Loe sündmusest lähemalt Rahvusarhiivi ajaveebist
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
tartu jaani kiriku kadunud värvide otsingul
Pühapäev 01 november, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
3. novembril viidi Tartu Ülikooli keemialabori, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnna ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostöös läbi Tartu Jaani kiriku skulptuuride analüüs figuuridel kasutatud pigmendivaliku ja maalimistehnikate kaardistamiseks. Loe sündmusest lähemalt Rahvusarhiivi ajaveebist
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
01.10.2015 — 03.10.2015
saksa muinsuskaitse kongress dortmundis
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Dortmundis toimus 1. – 3. oktoobril Saksa muinsuskaitse teooria ja õpetamise töörühma kongress teemal “ Struktuurimuutused – mälestise muutused. Ümberehitused, kasutuse ja tähenduse muutused”, millest võttis osa EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja Lilian Hansar. Ettekannetest jäi kõlama, et mälestiste funktsioonimuutused on paratamatud ning originaalkujul mälestiste säilitamine ei ole võimalik. Paraku on linnastruktuuri muutused Dortmundis nii ulatuslikud, et kesklinnas on säilinud vaid mõned üksikud ajaloolised ehitised.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
saksa muinsuskaitse kongress dortmundis
Neljapäev 01 oktoober, 2015 — Laupäev 03 oktoober, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Dortmundis toimus 1. – 3. oktoobril Saksa muinsuskaitse teooria ja õpetamise töörühma kongress teemal “ Struktuurimuutused – mälestise muutused. Ümberehitused, kasutuse ja tähenduse muutused”, millest võttis osa EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja Lilian Hansar. Ettekannetest jäi kõlama, et mälestiste funktsioonimuutused on paratamatud ning originaalkujul mälestiste säilitamine ei ole võimalik. Paraku on linnastruktuuri muutused Dortmundis nii ulatuslikud, et kesklinnas on säilinud vaid mõned üksikud ajaloolised ehitised.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink