AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
tudengite sügisreis ida-virumaale
26.09.2015 — 28.09.2015
tudengite sügisreis ida-virumaale
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Septembrikuu viimasel nädalavahetusel vuras ekskursioonibuss EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengitega Ida-Virumaale, kus õppeaine Mälestis ja keskkond raames uuriti lähemalt piirkonnale iseloomulikku pärandit ning arutati erinevaid restaureerimisküsimusi.
Ööbimispaigaks oli seekord kuurortlinn Narva-Jõesuu, mille hiilgeajad jäävad küll valdavalt möödunud aegadesse. Ringreis vältas kolm päeva: külastati koolimaju, kirikuid ja mõisakomplekse; põigati sisse Sillamäe vastrenoveeritud kultuurikeskusesse ja tehti tiir vihmases Toila-Oru pargis. Huviväärset leidus ka allpool maapinda: Kohtla Kaevanduspargis tutvuti kaevanduskäikudega ning läbiti kaevuriõppe kiirkursus elupõlisest kaevurist giidi juhatusel. Põhitähelepanu köitiski seekord Ida-Viru kui kunagine õitsev tööstuspiirkond ning selle tänane elukorraldus. Teele jäid kunagised rahvarohked töölisasulad, kuldse sügise värvides kummituslinnad Sirgala ja Viivikonna ning Kiviõli Küttejõu linnaosa koos üksikute akendel rinnutavate vanamemmede ja sõbralike koertega.
Narvas põigati sisse raekotta, kolledžisse ja raudteejaama ning käidi bastionikäikudes ja Narva muuseumis. Kõige enam muljet avaldas siiski võimas kompaktne tööstusansambel Kreenholmi manufaktuur, mis tänapäevalgi väga olulisel määral linna arhitektuurilist ilmet mõjutab. Kompleks osutus ülekaalukalt parima külastatud objekti väljaselgitamiseks korraldatud salajase hääletuse võitjaks.
Sügisreisi toimumist toetas Eesti Kultuurkapital.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
tudengite sügisreis ida-virumaale
Laupäev 26 september, 2015 — Esmaspäev 28 september, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Septembrikuu viimasel nädalavahetusel vuras ekskursioonibuss EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengitega Ida-Virumaale, kus õppeaine Mälestis ja keskkond raames uuriti lähemalt piirkonnale iseloomulikku pärandit ning arutati erinevaid restaureerimisküsimusi.
Ööbimispaigaks oli seekord kuurortlinn Narva-Jõesuu, mille hiilgeajad jäävad küll valdavalt möödunud aegadesse. Ringreis vältas kolm päeva: külastati koolimaju, kirikuid ja mõisakomplekse; põigati sisse Sillamäe vastrenoveeritud kultuurikeskusesse ja tehti tiir vihmases Toila-Oru pargis. Huviväärset leidus ka allpool maapinda: Kohtla Kaevanduspargis tutvuti kaevanduskäikudega ning läbiti kaevuriõppe kiirkursus elupõlisest kaevurist giidi juhatusel. Põhitähelepanu köitiski seekord Ida-Viru kui kunagine õitsev tööstuspiirkond ning selle tänane elukorraldus. Teele jäid kunagised rahvarohked töölisasulad, kuldse sügise värvides kummituslinnad Sirgala ja Viivikonna ning Kiviõli Küttejõu linnaosa koos üksikute akendel rinnutavate vanamemmede ja sõbralike koertega.
Narvas põigati sisse raekotta, kolledžisse ja raudteejaama ning käidi bastionikäikudes ja Narva muuseumis. Kõige enam muljet avaldas siiski võimas kompaktne tööstusansambel Kreenholmi manufaktuur, mis tänapäevalgi väga olulisel määral linna arhitektuurilist ilmet mõjutab. Kompleks osutus ülekaalukalt parima külastatud objekti väljaselgitamiseks korraldatud salajase hääletuse võitjaks.
Sügisreisi toimumist toetas Eesti Kultuurkapital.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
26.10.2015 — 11.12.2015
Siberisse viidute mälestusmärgi konkurss
Korporatsioon Filiae Patriae (www.cfp.ee) kuulutab välja nõukogude võimu
poolt vägivaldselt Siberisse viidud fiiliate mälestusmärgi rajamise
konkursi. Mälestusmärk peab paiknema Struve 4, Tartu krundi piires
haljastatud alal. Mälestusmärgil peavad kajastuma Siberisse viidute ees- ja
perekonnanimed (esitatud lähteülesande lisas), pühendus: „Nõukogude võimu
poolt vägivaldselt Siberisse viidud õdedele mõeldes. Korp! Filiae Patriae,“
ning Hando Runneli luuleread:
… me olla elus, me päevad olla veel ees.
Ning seda õnne kuuldes, meil olid silmad vees.
Võidutöö põhjal valmiv mälestusmärk on plaanis avada juuniküüditamise 75.
aastapäeval, 14.06.2016.
Konkursitööde esitamise tähtaeg on 11.12.2015. Konkursitööd on oodatud
aadressil Struve 4, Tartu. Kolme parema töö esitajatele on korp! Filiae
Patriae vilistlaskogu poolt ette nähtud auhinnad (I koht – 500 EUR; II koht
– 300 EUR; III koht – 200 EUR).
Detailse lähteülesande ja konkursi tingimuste saamiseks palume konkursil
osalemisest huvitatud isikutel kontakteeruda korporatsiooni Filiae Patriae
vilistlaskogu esimehega e-posti aadressil vkesimees@cfp.ee.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Siberisse viidute mälestusmärgi konkurss
Esmaspäev 26 oktoober, 2015 — Reede 11 detsember, 2015
Korporatsioon Filiae Patriae (www.cfp.ee) kuulutab välja nõukogude võimu
poolt vägivaldselt Siberisse viidud fiiliate mälestusmärgi rajamise
konkursi. Mälestusmärk peab paiknema Struve 4, Tartu krundi piires
haljastatud alal. Mälestusmärgil peavad kajastuma Siberisse viidute ees- ja
perekonnanimed (esitatud lähteülesande lisas), pühendus: „Nõukogude võimu
poolt vägivaldselt Siberisse viidud õdedele mõeldes. Korp! Filiae Patriae,“
ning Hando Runneli luuleread:
… me olla elus, me päevad olla veel ees.
Ning seda õnne kuuldes, meil olid silmad vees.
Võidutöö põhjal valmiv mälestusmärk on plaanis avada juuniküüditamise 75.
aastapäeval, 14.06.2016.
Konkursitööde esitamise tähtaeg on 11.12.2015. Konkursitööd on oodatud
aadressil Struve 4, Tartu. Kolme parema töö esitajatele on korp! Filiae
Patriae vilistlaskogu poolt ette nähtud auhinnad (I koht – 500 EUR; II koht
– 300 EUR; III koht – 200 EUR).
Detailse lähteülesande ja konkursi tingimuste saamiseks palume konkursil
osalemisest huvitatud isikutel kontakteeruda korporatsiooni Filiae Patriae
vilistlaskogu esimehega e-posti aadressil vkesimees@cfp.ee.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
30.10.2015
EKA Disainiteaduskonna krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Eliise, BMO 1.
Vt ka meie stuudio fb albumit https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna krokii
Reede 30 oktoober, 2015
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Eliise, BMO 1.
Vt ka meie stuudio fb albumit https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
30.10.2015 — 10.01.2016
Eve Koha. Ruumikogemus 30.10.2015-10.01.2016
Klaas
„Kogemata veel „ruume“ (nii füüsilisi- kui ka vaimuruume) tervikuna, annab see võimaluse oma fantaasiaruumide tekkimiseks, mis ei pruugi vastata üldse hiljem tervikuna kogetud ruumidele.“
Eve Koha
Eve Koha on kunstnik, kes on pikki aastaid andnud kristalli ja klaasi kaudu edasi ideed olemasolevast ruumist ja selle mitmeti tajumisest, tegeledes läbipaistva materjali optika uurimisega lihvimistehnikat kasutades. Kunstniku viimaste aastate fookuses on lasergraveerimise võimalused, millega ta Eesti klaasikunstikest ainsana on nii järjekindlalt tegelenud.
Teosed koosnevad läbipaistvatest klaaskuupidest, mille sees olev graafika on valminud 3D- lasergraveerimise tehnoloogiat kasutades. Graveeringud on valgustatud LED-valgusega. Tehniliselt joonistatakse olemasolev ruumiline idee 3D-lasergraveerimiseks erinevaid vaateid tehes kahemõõtmeliselt. Seejärel kantakse joonised ruumiliseks projekteerimiseks mõeldud arvutiprogrammi, mida loeb spetsiaalne 3D-laser. Järgnevalt toimub graveerimine laserkiire abil, mis lööb klaasi sisse imepeened matid punktid, millest koosnebki kogu kujutaju. Peegelduste ja korduste tekitamiseks on kasutatud läbipaistvatele klaaskuupidele omaseid füüsikalisi omadusi.
ETDM-i trepigaleriis on näha kunstniku seitse uut teost.
Eve Koha lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia, EKA) klaasikunsti eriala 1981. aastal. Jätkates mõne aasta vältel vabakunstnikuna, on ta 1984. aastast töötanud kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas õppejõuna, praegu dotsendina. Aastatel 2004–2009 õppis ta EKA muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna doktorantuuris.
Näitustel on ta osalenud nii Eestis kui ka mujal alates 1983. aastast. Lisaks on ta ise kureerinud näitusi ning osalenud klaasieriala õpitubades ja sümpoosionidel. Eve Koha on koostanud kaks albumit Eesti klaasikunstist: „Eesti klaasikunst 60“ (1997) koos Mare Saarega ja „Kümme aastat Eesti klaasikunsti 1997–2007“ (2011).
1981. aastast on ta tegelenud Eesti ajalooliste klaasimaalide konserveerimise ja restaureerimisega ning on mitme Eesti kiriku vitraažide ennistaja (Tallinna Pühavaimu, Oleviste, Ruhnu, Paide jt kirikutes).
1990. aastast on ta üks ON-grupi asutajaliikmetest, 1991. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja 1998. aastast Glass Art Society (USA) liige. E. Koha tööd kuuluvad ETDM-i, Tallinna Kunstihoone ja Frauenau Klaasimuuseumi (Saksamaa) kogudesse ning erakogudesse USA-s ja Saksamaal.
Teate koostas
Ketli Tiitsar
ketli@etdm.ee
627 4602, 552 8904
Lisainfo:
Eve Koha
evekoha@gmail.com
5554 0790
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Eve Koha. Ruumikogemus 30.10.2015-10.01.2016
Reede 30 oktoober, 2015 — Pühapäev 10 jaanuar, 2016
Klaas
„Kogemata veel „ruume“ (nii füüsilisi- kui ka vaimuruume) tervikuna, annab see võimaluse oma fantaasiaruumide tekkimiseks, mis ei pruugi vastata üldse hiljem tervikuna kogetud ruumidele.“
Eve Koha
Eve Koha on kunstnik, kes on pikki aastaid andnud kristalli ja klaasi kaudu edasi ideed olemasolevast ruumist ja selle mitmeti tajumisest, tegeledes läbipaistva materjali optika uurimisega lihvimistehnikat kasutades. Kunstniku viimaste aastate fookuses on lasergraveerimise võimalused, millega ta Eesti klaasikunstikest ainsana on nii järjekindlalt tegelenud.
Teosed koosnevad läbipaistvatest klaaskuupidest, mille sees olev graafika on valminud 3D- lasergraveerimise tehnoloogiat kasutades. Graveeringud on valgustatud LED-valgusega. Tehniliselt joonistatakse olemasolev ruumiline idee 3D-lasergraveerimiseks erinevaid vaateid tehes kahemõõtmeliselt. Seejärel kantakse joonised ruumiliseks projekteerimiseks mõeldud arvutiprogrammi, mida loeb spetsiaalne 3D-laser. Järgnevalt toimub graveerimine laserkiire abil, mis lööb klaasi sisse imepeened matid punktid, millest koosnebki kogu kujutaju. Peegelduste ja korduste tekitamiseks on kasutatud läbipaistvatele klaaskuupidele omaseid füüsikalisi omadusi.
ETDM-i trepigaleriis on näha kunstniku seitse uut teost.
Eve Koha lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia, EKA) klaasikunsti eriala 1981. aastal. Jätkates mõne aasta vältel vabakunstnikuna, on ta 1984. aastast töötanud kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas õppejõuna, praegu dotsendina. Aastatel 2004–2009 õppis ta EKA muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna doktorantuuris.
Näitustel on ta osalenud nii Eestis kui ka mujal alates 1983. aastast. Lisaks on ta ise kureerinud näitusi ning osalenud klaasieriala õpitubades ja sümpoosionidel. Eve Koha on koostanud kaks albumit Eesti klaasikunstist: „Eesti klaasikunst 60“ (1997) koos Mare Saarega ja „Kümme aastat Eesti klaasikunsti 1997–2007“ (2011).
1981. aastast on ta tegelenud Eesti ajalooliste klaasimaalide konserveerimise ja restaureerimisega ning on mitme Eesti kiriku vitraažide ennistaja (Tallinna Pühavaimu, Oleviste, Ruhnu, Paide jt kirikutes).
1990. aastast on ta üks ON-grupi asutajaliikmetest, 1991. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja 1998. aastast Glass Art Society (USA) liige. E. Koha tööd kuuluvad ETDM-i, Tallinna Kunstihoone ja Frauenau Klaasimuuseumi (Saksamaa) kogudesse ning erakogudesse USA-s ja Saksamaal.
Teate koostas
Ketli Tiitsar
ketli@etdm.ee
627 4602, 552 8904
Lisainfo:
Eve Koha
evekoha@gmail.com
5554 0790
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
28.10.2015
Avatud loeng: Katerina Gregos – Kureerides poliitilist: sõnadelt tegudele
Kuraator ja kunstiteadlane Katerina Gregos peab Tallinna Kunstihoone kutsel Eesti Kunstiakadeemias avaliku loengu “Kureerides Poliitilist: sõnadelt tegudele”. Gregos annab ülevaate enda praktikast poliitilise kunsti kureerimisel. Loeng on inglise keeles.Olete oodatud 28.10 kell 17.00.Loeng toimub Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas rüütelkonna hoones (Kiriku plats 1, Tallinn) ruumis 201.Katerina Gregos (sündinud Kreekas, Ateenas) on 2006. aastast Brüsselis elav ja töötav kunstiajaloolane, kuraator ja kirjutaja. Hetkel kureerib ta projekti „Personne et les autres, Vincent Meessen & külaliskunstnikud“ Belgia pavilionis 56. Veneetsia biennaalil ning ühtlasi on ta 5. Thessaloniki biennaali peanäituse “Intellekti pessimismi ja tahte optimismi vahel” (Between the Pessimism of the Intellect and the Optimism of the Will) kuraator. Gregos on kureerinud mitmeid suuremaid näituseid ning biennaale, lähiminevikus näiteks: “Pole maad noortele meestele: kriisiaegne Kreeka kaasaegne kunst” (No Country for Young Men: Contemporary Greek Art in Times of Crisis) BOZARis, Brüsselis, 2014 (Saksa kunstiajakiri Monopol valis selle aasta parimate näituste hulka); “Mängu poliitika” (The Politics of Play) Göteborgi rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaalil Rootsis ning “Likviidsed vahendid: kapitali muundamise järelkajad” (Liquid Assets: In the Aftermath of the Transformation of Capital) Steirischer Herbsti festivalile Grazis Austrias (kaaskuraatorina), mõlemad näitused toimusid aastal 2013; „Uustoopia: inimõiguste hetkeseis” (Newtopia: The State of Human Rights) erinevates paikades Mechelenis ja Brüsselis; ja Manifesta 9 (kaaskuraatorina) Genkis, Belgias 2012. aastal. 2011. aastal kureeris ta kriitikute kiituse pälvinud sõnavabaduse teemalise näituse “Sõna loeb” (Speech Matters) Taani paviljonis 54. Veneetsia biennaalil ning kaaskureeris näituse „Silma üksildased jahid” (The Eye is a Lonely Hunter) Mannheim-Ludwighsafen-Heidelberg 4. fotofestivalil Saksamaal. Katerina Gregos oli Ateenas asuva Deste fondi kaasaegse kunsti keskuse üks asutajaid ning kuraator (1997–2002) ning Brüsselis asuva Argise kunsti- ja meediakeskuse kunstiline juht (2006 ja 2007). Hetkel töötab Gregos ka Art Brusselsi kunstilise juhina. Ta kirjutab regulaarselt kunstist ja kunstnikest kataloogidesse, erialaspetsialistidele, aga ka laiemale publikule mõeldud ajakirjadesse ning annab loenguid mitmetes erinevates kunstiakadeemaites, muuhulgas kõrgemas kunstiinstituudis HISK Gentis, kus ta kureeris 2013. aastal näituse „Kunstniku portree: tööd ja mõjud” (Portrait of the Artist: Works and References). Lisaks esineb ta sageli rahvusvahelistel konverentsidel ja sümpoosionitel. Hiljuti tegi ta ettekande Gentis toimunud TEDx-loenguteseerias. Gregose järgmiste projektide hulgas on näituse „See on raha, Jim, aga senitundmatul kujul” (It’s Money Jim, but not as we know it) Mario Mauroner Contemporary Art galeriis Viinis (Curated by_Vienna raames).Pressiteate koostas:Taaniel Raudsepptaaniel@kunstihoone.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Avatud loeng: Katerina Gregos – Kureerides poliitilist: sõnadelt tegudele
Kolmapäev 28 oktoober, 2015
Kuraator ja kunstiteadlane Katerina Gregos peab Tallinna Kunstihoone kutsel Eesti Kunstiakadeemias avaliku loengu “Kureerides Poliitilist: sõnadelt tegudele”. Gregos annab ülevaate enda praktikast poliitilise kunsti kureerimisel. Loeng on inglise keeles.Olete oodatud 28.10 kell 17.00.Loeng toimub Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas rüütelkonna hoones (Kiriku plats 1, Tallinn) ruumis 201.Katerina Gregos (sündinud Kreekas, Ateenas) on 2006. aastast Brüsselis elav ja töötav kunstiajaloolane, kuraator ja kirjutaja. Hetkel kureerib ta projekti „Personne et les autres, Vincent Meessen & külaliskunstnikud“ Belgia pavilionis 56. Veneetsia biennaalil ning ühtlasi on ta 5. Thessaloniki biennaali peanäituse “Intellekti pessimismi ja tahte optimismi vahel” (Between the Pessimism of the Intellect and the Optimism of the Will) kuraator. Gregos on kureerinud mitmeid suuremaid näituseid ning biennaale, lähiminevikus näiteks: “Pole maad noortele meestele: kriisiaegne Kreeka kaasaegne kunst” (No Country for Young Men: Contemporary Greek Art in Times of Crisis) BOZARis, Brüsselis, 2014 (Saksa kunstiajakiri Monopol valis selle aasta parimate näituste hulka); “Mängu poliitika” (The Politics of Play) Göteborgi rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaalil Rootsis ning “Likviidsed vahendid: kapitali muundamise järelkajad” (Liquid Assets: In the Aftermath of the Transformation of Capital) Steirischer Herbsti festivalile Grazis Austrias (kaaskuraatorina), mõlemad näitused toimusid aastal 2013; „Uustoopia: inimõiguste hetkeseis” (Newtopia: The State of Human Rights) erinevates paikades Mechelenis ja Brüsselis; ja Manifesta 9 (kaaskuraatorina) Genkis, Belgias 2012. aastal. 2011. aastal kureeris ta kriitikute kiituse pälvinud sõnavabaduse teemalise näituse “Sõna loeb” (Speech Matters) Taani paviljonis 54. Veneetsia biennaalil ning kaaskureeris näituse „Silma üksildased jahid” (The Eye is a Lonely Hunter) Mannheim-Ludwighsafen-Heidelberg 4. fotofestivalil Saksamaal. Katerina Gregos oli Ateenas asuva Deste fondi kaasaegse kunsti keskuse üks asutajaid ning kuraator (1997–2002) ning Brüsselis asuva Argise kunsti- ja meediakeskuse kunstiline juht (2006 ja 2007). Hetkel töötab Gregos ka Art Brusselsi kunstilise juhina. Ta kirjutab regulaarselt kunstist ja kunstnikest kataloogidesse, erialaspetsialistidele, aga ka laiemale publikule mõeldud ajakirjadesse ning annab loenguid mitmetes erinevates kunstiakadeemaites, muuhulgas kõrgemas kunstiinstituudis HISK Gentis, kus ta kureeris 2013. aastal näituse „Kunstniku portree: tööd ja mõjud” (Portrait of the Artist: Works and References). Lisaks esineb ta sageli rahvusvahelistel konverentsidel ja sümpoosionitel. Hiljuti tegi ta ettekande Gentis toimunud TEDx-loenguteseerias. Gregose järgmiste projektide hulgas on näituse „See on raha, Jim, aga senitundmatul kujul” (It’s Money Jim, but not as we know it) Mario Mauroner Contemporary Art galeriis Viinis (Curated by_Vienna raames).Pressiteate koostas:Taaniel Raudsepptaaniel@kunstihoone.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
23.10.2015
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mari-Liis.
Flaieril on kasutatud Frida Jõe visandit.
Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumis https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 23 oktoober, 2015
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mari-Liis.
Flaieril on kasutatud Frida Jõe visandit.
Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumis https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
16.10.2015 — 09.11.2015
Urmas Lüüsi näitus „Verest ja rauast“
Ehte- ja sepakunst
Reedest, 16. oktoobrist on A-galeriis avatud Urmas Lüüsi näitus „Verest ja rauast“, mis mõtiskleb sepakunsti kui arhailise käsitöövormi elujõu ja funktsiooni üle.Punavat rauamaaki on juba aastatuhandete tagant tõlgendatud mütoloogilisteskujutelmades emakese maa verena. Esimesed savist sulatusahjud vormitinais-sümboolikaga, kelle kehasse tungis läbi fallosliku düüsi viljastavatõhku ning vulvast voolas hõõguva laava taolist šlakki. Ahjust sündinudtoorraua känkrad vormiti tööriistadeks ning sepad paiskasid asjad südamenaveenidesse, kus need said inimkonda siduvaks vereks. See veri kuulutaslõppu pronksiaja tehnoloogiale ning kastis inimeste endi rohke veregasõjaväljadel tärkavaid lilli.Olles uurinud etnograafilisi materjale, aidanud sooritadaeksperimentaal-arheoloogilisi rauasulatuskatseid ja vähernudmetallikunstnikuna identiteedikriisides, tundsin üha süvenevat vajadustjuurelda juurte juures sepaoskuste olemuse üle. Vaatlesin sepakunsti kuielementaarset ellujäämise oskust. Otsustasin kaks kätt taskus sisenedaposturbanistliku nomaadina tänapäevasest hooletusest laastatud metsa javäljuda sealt rauast terariistaga, mis aitaks mul teed rajada, ehitada ningpakuks kaitset ohtude eest. Aktsioon oli orgaaniliseks jätkuks varasemateleloomingulistele tegemistele katastroofijärgses fiktsioonmaailmas.Suur tänu: Ott Pulst, Erle ja Reimo Võsa-Tangsoo, HDK Steneby.Näitus on avatud:16.10.–09.11. 2015E-R 10–18L 11–16P suletudLisainfo:Urmas Lüüs+372 53 84 31 39urmas.lyys@artun.eeA-galeriiHobusepea 2, 10133 TallinnTel 372 6464101www.agalerii.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Urmas Lüüsi näitus „Verest ja rauast“
Reede 16 oktoober, 2015 — Esmaspäev 09 november, 2015
Ehte- ja sepakunst
Reedest, 16. oktoobrist on A-galeriis avatud Urmas Lüüsi näitus „Verest ja rauast“, mis mõtiskleb sepakunsti kui arhailise käsitöövormi elujõu ja funktsiooni üle.Punavat rauamaaki on juba aastatuhandete tagant tõlgendatud mütoloogilisteskujutelmades emakese maa verena. Esimesed savist sulatusahjud vormitinais-sümboolikaga, kelle kehasse tungis läbi fallosliku düüsi viljastavatõhku ning vulvast voolas hõõguva laava taolist šlakki. Ahjust sündinudtoorraua känkrad vormiti tööriistadeks ning sepad paiskasid asjad südamenaveenidesse, kus need said inimkonda siduvaks vereks. See veri kuulutaslõppu pronksiaja tehnoloogiale ning kastis inimeste endi rohke veregasõjaväljadel tärkavaid lilli.Olles uurinud etnograafilisi materjale, aidanud sooritadaeksperimentaal-arheoloogilisi rauasulatuskatseid ja vähernudmetallikunstnikuna identiteedikriisides, tundsin üha süvenevat vajadustjuurelda juurte juures sepaoskuste olemuse üle. Vaatlesin sepakunsti kuielementaarset ellujäämise oskust. Otsustasin kaks kätt taskus sisenedaposturbanistliku nomaadina tänapäevasest hooletusest laastatud metsa javäljuda sealt rauast terariistaga, mis aitaks mul teed rajada, ehitada ningpakuks kaitset ohtude eest. Aktsioon oli orgaaniliseks jätkuks varasemateleloomingulistele tegemistele katastroofijärgses fiktsioonmaailmas.Suur tänu: Ott Pulst, Erle ja Reimo Võsa-Tangsoo, HDK Steneby.Näitus on avatud:16.10.–09.11. 2015E-R 10–18L 11–16P suletudLisainfo:Urmas Lüüs+372 53 84 31 39urmas.lyys@artun.eeA-galeriiHobusepea 2, 10133 TallinnTel 372 6464101www.agalerii.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
18.10.2015 — 30.10.2015
Paul Kuimeti installatsioon ‘Modern present now past’ Lootsi tänaval
Fotograafia
Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.
Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.
Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.
Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.
NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.
Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit
Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku
Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital
Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.
Lisainformatsioon:
https://www.facebook.com/rundumspace
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Paul Kuimeti installatsioon ‘Modern present now past’ Lootsi tänaval
Pühapäev 18 oktoober, 2015 — Reede 30 oktoober, 2015
Fotograafia
Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.
Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.
Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.
Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.
NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.
Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit
Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku
Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital
Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.
Lisainformatsioon:
https://www.facebook.com/rundumspace
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
18.10.2015 — 30.10.2015
Paul Kuimeti installatsioon ‘Modern present now past’ Lootsi tänaval
Fotograafia
Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.
Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.
Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.
Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.
NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.
Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit
Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku
Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital
Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.
Lisainformatsioon:
https://www.facebook.com/rundumspace
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Paul Kuimeti installatsioon ‘Modern present now past’ Lootsi tänaval
Pühapäev 18 oktoober, 2015 — Reede 30 oktoober, 2015
Fotograafia
Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.
Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.
Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.
Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.
NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.
Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit
Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku
Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital
Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.
Lisainformatsioon:
https://www.facebook.com/rundumspace
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
18.11.2015 — 19.12.2015
18.11-19.12.2015 Anna Mari Liivrand “One becomes many/many become one”
Anna Mari Liivrand
“One becomes many/many become one”
18.11–19.12.2015
Olete lahkelt oodatud Anna Mari Liivranna isikunäituse “One becomes many/many become one” avamisele teisipäeval, 17.11.2015 kell 18:00, EKA Galeriis, Vabaduse väljak 6/8.
“Näitus “One becomes many/many become one” räägib tervikuks saamise protsessist, mille käigus eseme esialgne vorm hargneb laiali ning selle üksikud osad töödeldakse aeglaselt läbi. Lõpptulemusena moodustub esialgsest vormist mitmetahulisem tervik.
Protsessi algeks on igapäevaselt tuttav materjal – vill. Mind huvitab, kuidas harjumuspärased esemed ja tegevused võivad viia teistsuguses kontekstis uue selguseni. Vill kui vormitu ja pehme mass omandab kuivviltimise käigus üksikute nõelatorgete järel konkreetsema vormi ning kaotab oma esialgse ühtsuse. Selle meetodi aeganõudev ja pidev kordamine viis mind mõtteni, mis kogu seda protsessi iseloomustab. Kui ühest suurest villamassist saab mitu eraldiseisvat, üksteisest erinevat tervikut, siis koos moodustavad need uue terviku, mis haarab endasse kõik üksikud osad, sealhulgas ruumi, milles need asuvad.”
09.12.2015 kell 18:00 vestleb kunstniku Anna Mari Liivrannaga Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi magistrant Brigita Reinert.
Anna Mari Liivrand (1993) õpib 2012. aastast Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Ta on end täiendanud Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas (2015). Liivrand pälvis 2014. aasta Noore Skulptori Preemianäituse “Portrait of Unseen” Grand Prix. “One becomes many/many become one” on Liivranna teine isikunäitus.
Tänud: Helena Keskküla, Henrik Rakitin, Pärtel Eelmere
Toetaja: Jaanihanso siider
Postitas Merilin Talumaa — Püsilink
18.11-19.12.2015 Anna Mari Liivrand “One becomes many/many become one”
Kolmapäev 18 november, 2015 — Laupäev 19 detsember, 2015
Anna Mari Liivrand
“One becomes many/many become one”
18.11–19.12.2015
Olete lahkelt oodatud Anna Mari Liivranna isikunäituse “One becomes many/many become one” avamisele teisipäeval, 17.11.2015 kell 18:00, EKA Galeriis, Vabaduse väljak 6/8.
“Näitus “One becomes many/many become one” räägib tervikuks saamise protsessist, mille käigus eseme esialgne vorm hargneb laiali ning selle üksikud osad töödeldakse aeglaselt läbi. Lõpptulemusena moodustub esialgsest vormist mitmetahulisem tervik.
Protsessi algeks on igapäevaselt tuttav materjal – vill. Mind huvitab, kuidas harjumuspärased esemed ja tegevused võivad viia teistsuguses kontekstis uue selguseni. Vill kui vormitu ja pehme mass omandab kuivviltimise käigus üksikute nõelatorgete järel konkreetsema vormi ning kaotab oma esialgse ühtsuse. Selle meetodi aeganõudev ja pidev kordamine viis mind mõtteni, mis kogu seda protsessi iseloomustab. Kui ühest suurest villamassist saab mitu eraldiseisvat, üksteisest erinevat tervikut, siis koos moodustavad need uue terviku, mis haarab endasse kõik üksikud osad, sealhulgas ruumi, milles need asuvad.”
09.12.2015 kell 18:00 vestleb kunstniku Anna Mari Liivrannaga Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi magistrant Brigita Reinert.
Anna Mari Liivrand (1993) õpib 2012. aastast Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Ta on end täiendanud Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas (2015). Liivrand pälvis 2014. aasta Noore Skulptori Preemianäituse “Portrait of Unseen” Grand Prix. “One becomes many/many become one” on Liivranna teine isikunäitus.
Tänud: Helena Keskküla, Henrik Rakitin, Pärtel Eelmere
Toetaja: Jaanihanso siider
Postitas Merilin Talumaa — Püsilink