AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Raamatuesitlus: “Urbanizing Suburbia”
21.11.2023
Raamatuesitlus: “Urbanizing Suburbia”
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Ilmunud on raamat “Urbanizing Suburbia: Hyper-Gentrification, the Financialization of Housing and the Remaking of the Outer European City”, mille esitlus toimub
21. novembril kl 18.00 EKA fuajee treppidel.
Tänaseid globaalseid linnu iseloomustab kolm omavahel seotud protsessi: hüpergentrifikatsioon, eluasemete kaubastamine ning struktuursed muutused äärelinnades. Eesti Kunstiakadeemia toetusel Saksa arhitektuurikirjastuses JOVIS (De Gruyter) välja antud kogumikus lahatakse neid protsesse esmakordselt ühtses raamistuses. Hüppeliselt tõusnud kinnisvarahinnad on paljud elanikud kesklinnadest välja tõrjunud ent hinnatõus on jõudnud ka eeslinnadesse. Üha enam on omavalitsuste ning arendajate tähelepanu suunatud äärelinnadele ning äärelinnades otsivad uusi võimalusi ka linnasüdametest lahkunud elanikud. Demograafilised, elu- ja töökohtadega seotud muutused mõjutavad linnu ümbritsevaid alasid nii, et neid ei saa enam vaadelda üksnes suburbiana. Raamatus uuritakse muutuvaid linnalisi trende Amsterdami, Berliini, Londoni ja Stockholmi näidetel.
Kogumiku toimetasid Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala külalisõppejõud Tahl Kaminer, Leonard Ma ja Helen Runting. Raamatu ühe peatüki autor on urbanistika professor Maroš Krivy. Raamatu sisendi kogumisel osalesid ka EKA urbanistika tudengid.
Esitlusel toimub raamatu toimetajatega paneeldiskussioon, mida modereerib Kliimaministeeriumi Ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.
Kohapeal on võimalik raamatut osta.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Raamatuesitlus: “Urbanizing Suburbia”
Teisipäev 21 november, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Ilmunud on raamat “Urbanizing Suburbia: Hyper-Gentrification, the Financialization of Housing and the Remaking of the Outer European City”, mille esitlus toimub
21. novembril kl 18.00 EKA fuajee treppidel.
Tänaseid globaalseid linnu iseloomustab kolm omavahel seotud protsessi: hüpergentrifikatsioon, eluasemete kaubastamine ning struktuursed muutused äärelinnades. Eesti Kunstiakadeemia toetusel Saksa arhitektuurikirjastuses JOVIS (De Gruyter) välja antud kogumikus lahatakse neid protsesse esmakordselt ühtses raamistuses. Hüppeliselt tõusnud kinnisvarahinnad on paljud elanikud kesklinnadest välja tõrjunud ent hinnatõus on jõudnud ka eeslinnadesse. Üha enam on omavalitsuste ning arendajate tähelepanu suunatud äärelinnadele ning äärelinnades otsivad uusi võimalusi ka linnasüdametest lahkunud elanikud. Demograafilised, elu- ja töökohtadega seotud muutused mõjutavad linnu ümbritsevaid alasid nii, et neid ei saa enam vaadelda üksnes suburbiana. Raamatus uuritakse muutuvaid linnalisi trende Amsterdami, Berliini, Londoni ja Stockholmi näidetel.
Kogumiku toimetasid Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala külalisõppejõud Tahl Kaminer, Leonard Ma ja Helen Runting. Raamatu ühe peatüki autor on urbanistika professor Maroš Krivy. Raamatu sisendi kogumisel osalesid ka EKA urbanistika tudengid.
Esitlusel toimub raamatu toimetajatega paneeldiskussioon, mida modereerib Kliimaministeeriumi Ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.
Kohapeal on võimalik raamatut osta.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
09.11.2023 — 11.11.2023
where does the sun go? Vent Space’is
Vent Space
Kas te ei tea, mis seal sees on? Mul on idee. See ilmutas end mu viimases unenäos. Muutsin midagi, aga saate tagasi muuta. Kuhu päike läheb? See kipub end ridade vahele peitma.
Pauline Creuzé on Prantsusmaalt pärit kunstnik. Ta töötab video ja kohaspetsiifilise videoinstallatsiooniga. Koos kunstnike kollektiiviga À VENIR on ta aastatel 2017–2021 teinud grupinäitusi tühjades linnaruumides.
kacper krajewski on interdistsiplinaarne Poola kunstnik, kes elab Norras Tromsøs. Kacper navigeerib bioloogia ja tehnoloogia keerulistel ristumiskohtadel, seades sunniviisiliselt proovile teadvuse, taju ja kehalisuse mõisted. Omapärasest vaatenurgast juhindudes süvenevad nad kehastatud eksistentsi sügavustesse.
Gregor on muusik ja kunstnik Eupenist, väikesest Belgia idaosas asuvast linnast. Gregor kombineerib erinevaid tehnikaid, et luua ümbritsevaid vaatenurga muutusi, sageli algoritmiliste lähenemisviiside dikteeritud kompositsioonide kaudu.
Py Tenor on Rootsist pärit kunstnik, kes elab Tromsøs. Installatsiooni ja kantava skulptuuri abil töötab ta äratuntava materjali ja olukordadega, keskendudes sensoorsetele ja kombatavatele kogemustele.
Sondre Sjølie on Norra Nes’i valla kunstnik, kes omandab hetkel Tromsøs bakalaureuseõppe kaunite kunstide alal. Tema teosed põhinevad sageli narratiivil ja absurdsel jutuvestmisel, mis on inspireeritud põrandaalusest koomiksist, huumorist ja tragöödiast.
kuhu päike läheb? on Tromsø Kunstiakadeemia tudengite kollektiivnäitus.
Vent Space asub aadressil Vabaduse väljak 6-8
Postitas Andres Lõo — Püsilink
where does the sun go? Vent Space’is
Neljapäev 09 november, 2023 — Laupäev 11 november, 2023
Vent Space
Kas te ei tea, mis seal sees on? Mul on idee. See ilmutas end mu viimases unenäos. Muutsin midagi, aga saate tagasi muuta. Kuhu päike läheb? See kipub end ridade vahele peitma.
Pauline Creuzé on Prantsusmaalt pärit kunstnik. Ta töötab video ja kohaspetsiifilise videoinstallatsiooniga. Koos kunstnike kollektiiviga À VENIR on ta aastatel 2017–2021 teinud grupinäitusi tühjades linnaruumides.
kacper krajewski on interdistsiplinaarne Poola kunstnik, kes elab Norras Tromsøs. Kacper navigeerib bioloogia ja tehnoloogia keerulistel ristumiskohtadel, seades sunniviisiliselt proovile teadvuse, taju ja kehalisuse mõisted. Omapärasest vaatenurgast juhindudes süvenevad nad kehastatud eksistentsi sügavustesse.
Gregor on muusik ja kunstnik Eupenist, väikesest Belgia idaosas asuvast linnast. Gregor kombineerib erinevaid tehnikaid, et luua ümbritsevaid vaatenurga muutusi, sageli algoritmiliste lähenemisviiside dikteeritud kompositsioonide kaudu.
Py Tenor on Rootsist pärit kunstnik, kes elab Tromsøs. Installatsiooni ja kantava skulptuuri abil töötab ta äratuntava materjali ja olukordadega, keskendudes sensoorsetele ja kombatavatele kogemustele.
Sondre Sjølie on Norra Nes’i valla kunstnik, kes omandab hetkel Tromsøs bakalaureuseõppe kaunite kunstide alal. Tema teosed põhinevad sageli narratiivil ja absurdsel jutuvestmisel, mis on inspireeritud põrandaalusest koomiksist, huumorist ja tragöödiast.
kuhu päike läheb? on Tromsø Kunstiakadeemia tudengite kollektiivnäitus.
Vent Space asub aadressil Vabaduse väljak 6-8
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.11.2023 — 24.11.2023
Kaisa Nele Hendla galeriis Positiiv
Fotograafia
Tallinna Fotokuu 2023 satelliit:
Kaisa Nele Hendla “Vahemärkmeid inimkogemusest” 6.-24.11.23
6. novembril kell 18-20 avatakse galeriis Positiiv Kaisa Nele Hendla näitus „Vahemärkmeid inimkogemusest“. Tegemist on visuaalse teekonnaga, kus on sujuvalt ühendatud fotokunstniku ja modelli isiklikud otsingud, hetke vahetu tunnetus ja kõikehõlmav elus olemise kogemus. Veidi udused või äraspidise dünaamikaga fotod on laetud nähtamatu miskiga, eluenergiaga, mis on igale inimolendile ainuomane ja samas mingil moel ühine meil kõigil. Fotokunstnikuna püüab Hendla sõnuseletamatut essentsi, millega me kõik kokku puutume, kuid tihtipeale ei oska sõnadesse panna ning mis on alati puhas ja ilus.
Kaisa Nele Hendla: „Olen palju mõelnud, mis mind paneb fotokunsti iga hinna eest enda elus hoidma. Viimase kaheksa aasta jooksul on fotograafiast kujunenud justkui enesearengu indikaator. Kui kasvan ise inimesena, näen arengut oma fotokunstis. Kui olen iseendaga natuke keerulisemas kohas, seisab ka mu loov külg. Just selle kasvu või siis „kooselu” nägemine visuaalselt on üheks suureks käivitajaks. Konstantne lüke teadmise poolt, et alati on võimalik sügavamalt õppida, nii inimese kui ka kunstnikuna.”
Kunstniku sõnul on ta pikalt olnud huvitatud inimkogemusest, mis ei tähenda liikumist elu mõtte otsingute suunas, vaid soovi mõista, kuidas igaühe individuaalsuse ja unikaalsuse taga peitub üks suur universaalne kogemine. „Fotograafina kohtan väga palju väliselt erinevaid inimesi, kuid nendega jutu peale saades taipan iga kord, et emotsioonid, mis meid kõiki läbivad, on loomult samad. Kasutangi fotograafiat vahendina, kuidas jõuda inimesteni, et lahti mõtestada inimeseks olemist.”
Kaisa Nele Hendla (2001) on vabakutseline fotograaf, kes on pärit Lääne-Virumaa metsadest ning praeguseks elab ja töötab Tallinnas. 2023. aastal alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia fotograafia BA erialal. Ta on elanud ja reisinud erinevates Euroopa riikides, püüdes tunnetada elurütme teistes kultuuriruumides. 2023. aasta suvest on ta tagasi Eestis, et selgemalt märgata ja tajuda olemise mustreid kodumaal ning läbi selle ka enda sees. „Vahemärkmeid inimkogemusest” on Hendla esimene suurem isikunäitus ning annab edasi tema praegust elutunnetust kõikide oma tahkudega. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kaisa Nele Hendla galeriis Positiiv
Esmaspäev 06 november, 2023 — Reede 24 november, 2023
Fotograafia
Tallinna Fotokuu 2023 satelliit:
Kaisa Nele Hendla “Vahemärkmeid inimkogemusest” 6.-24.11.23
6. novembril kell 18-20 avatakse galeriis Positiiv Kaisa Nele Hendla näitus „Vahemärkmeid inimkogemusest“. Tegemist on visuaalse teekonnaga, kus on sujuvalt ühendatud fotokunstniku ja modelli isiklikud otsingud, hetke vahetu tunnetus ja kõikehõlmav elus olemise kogemus. Veidi udused või äraspidise dünaamikaga fotod on laetud nähtamatu miskiga, eluenergiaga, mis on igale inimolendile ainuomane ja samas mingil moel ühine meil kõigil. Fotokunstnikuna püüab Hendla sõnuseletamatut essentsi, millega me kõik kokku puutume, kuid tihtipeale ei oska sõnadesse panna ning mis on alati puhas ja ilus.
Kaisa Nele Hendla: „Olen palju mõelnud, mis mind paneb fotokunsti iga hinna eest enda elus hoidma. Viimase kaheksa aasta jooksul on fotograafiast kujunenud justkui enesearengu indikaator. Kui kasvan ise inimesena, näen arengut oma fotokunstis. Kui olen iseendaga natuke keerulisemas kohas, seisab ka mu loov külg. Just selle kasvu või siis „kooselu” nägemine visuaalselt on üheks suureks käivitajaks. Konstantne lüke teadmise poolt, et alati on võimalik sügavamalt õppida, nii inimese kui ka kunstnikuna.”
Kunstniku sõnul on ta pikalt olnud huvitatud inimkogemusest, mis ei tähenda liikumist elu mõtte otsingute suunas, vaid soovi mõista, kuidas igaühe individuaalsuse ja unikaalsuse taga peitub üks suur universaalne kogemine. „Fotograafina kohtan väga palju väliselt erinevaid inimesi, kuid nendega jutu peale saades taipan iga kord, et emotsioonid, mis meid kõiki läbivad, on loomult samad. Kasutangi fotograafiat vahendina, kuidas jõuda inimesteni, et lahti mõtestada inimeseks olemist.”
Kaisa Nele Hendla (2001) on vabakutseline fotograaf, kes on pärit Lääne-Virumaa metsadest ning praeguseks elab ja töötab Tallinnas. 2023. aastal alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia fotograafia BA erialal. Ta on elanud ja reisinud erinevates Euroopa riikides, püüdes tunnetada elurütme teistes kultuuriruumides. 2023. aasta suvest on ta tagasi Eestis, et selgemalt märgata ja tajuda olemise mustreid kodumaal ning läbi selle ka enda sees. „Vahemärkmeid inimkogemusest” on Hendla esimene suurem isikunäitus ning annab edasi tema praegust elutunnetust kõikide oma tahkudega. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
24.11.2023
Estonia Seltsi kammerkoori kontsert EKA aatriumis
24. novembril kell 19.00 kõlavad Eesti Kunstiakadeemia aatriumis Peep Sarapiku Kellamissa ja Pärt Uusbergi Laulud olemise läbipaistvusse. Esitavad Estonia Seltsi Kammerkoor ja Segakoor Laulupidur.
Kui 1993. aastal noorte laulupeol esimest korda ‘ta lendab lillest lillesse’ lauldi, oli laulu helilooja Peep Sarapik (19. september 1949 – 12. detsember 1994) Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) kammerkoori juhatanud juba 12 aastat. Järgmisel aastal lahkus helilooja igavikku kuid see laul hakkas oma elu elama. 1999. aasta laulupeost alates teab mesipuu poole lendamise viisi ja sõnu une pealt iga koorilaulja. Koorijuht, kontsertmeister, organist, helilooja, ergas hing Peep Sarapik jättis endast maha palju enam. Tema omanäoline helilooming võlub oma lihtsate, samas sügavate ja hingeliste meloodiatega, milles ootamatud dissonantsid tõstavad muusika esteetika uuele tasemele. Hinge lähevad tema laulud ja instrumentaalpalad igal juhul.
Lühikese missa (missa brevis) vormis kirjutatud Kellamissa segakoorile ja kelladele on Peep Sarapiku viimane lõpetatud teos. Teose esiettekanne toimus 1995. aastal ning pärast seda ei ole seda eriti sopranite jaoks nõudlikku teost väga sageli ette kantud.
Koorijuhi ja helilooja Pärt Uusbergi (16. detsember 1986) näiliselt haprate, mediteerivate kompositsioonide aluseks on selgepiiriline range struktuur, mis hoiab selget sihti sõnumi suunas.
Mediteerimine nõuab harjutamist nii tegevusena kui muusikas. Õrnakoeliste, kuid mõjuvate teoste esitamise muudab pea alati keerukaks vajadus jälgida, et ettekandja enda vaim ei läheks lendama ja emotsioon ei võtaks võimust.
Meditatsioon (2007) meeskoori ja Laulud olemise läbipaistvusse (2018) naiskoori ettekandes on täpselt sellised mõtisklevad, õhulised, hingekelli helistavad, näiliselt kerged kuid olemuselt sügavad teosed.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Estonia Seltsi kammerkoori kontsert EKA aatriumis
Reede 24 november, 2023
24. novembril kell 19.00 kõlavad Eesti Kunstiakadeemia aatriumis Peep Sarapiku Kellamissa ja Pärt Uusbergi Laulud olemise läbipaistvusse. Esitavad Estonia Seltsi Kammerkoor ja Segakoor Laulupidur.
Kui 1993. aastal noorte laulupeol esimest korda ‘ta lendab lillest lillesse’ lauldi, oli laulu helilooja Peep Sarapik (19. september 1949 – 12. detsember 1994) Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) kammerkoori juhatanud juba 12 aastat. Järgmisel aastal lahkus helilooja igavikku kuid see laul hakkas oma elu elama. 1999. aasta laulupeost alates teab mesipuu poole lendamise viisi ja sõnu une pealt iga koorilaulja. Koorijuht, kontsertmeister, organist, helilooja, ergas hing Peep Sarapik jättis endast maha palju enam. Tema omanäoline helilooming võlub oma lihtsate, samas sügavate ja hingeliste meloodiatega, milles ootamatud dissonantsid tõstavad muusika esteetika uuele tasemele. Hinge lähevad tema laulud ja instrumentaalpalad igal juhul.
Lühikese missa (missa brevis) vormis kirjutatud Kellamissa segakoorile ja kelladele on Peep Sarapiku viimane lõpetatud teos. Teose esiettekanne toimus 1995. aastal ning pärast seda ei ole seda eriti sopranite jaoks nõudlikku teost väga sageli ette kantud.
Koorijuhi ja helilooja Pärt Uusbergi (16. detsember 1986) näiliselt haprate, mediteerivate kompositsioonide aluseks on selgepiiriline range struktuur, mis hoiab selget sihti sõnumi suunas.
Mediteerimine nõuab harjutamist nii tegevusena kui muusikas. Õrnakoeliste, kuid mõjuvate teoste esitamise muudab pea alati keerukaks vajadus jälgida, et ettekandja enda vaim ei läheks lendama ja emotsioon ei võtaks võimust.
Meditatsioon (2007) meeskoori ja Laulud olemise läbipaistvusse (2018) naiskoori ettekandes on täpselt sellised mõtisklevad, õhulised, hingekelli helistavad, näiliselt kerged kuid olemuselt sügavad teosed.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
11.11.2023 — 11.10.2023
Mirjam Variku raamat “Vaikelu hääbuvas ruumis”
Kaasaegne kunst
Laupäeval, 11. novembril esitleb Fotokuu raames EKA 2. kursuse kaasaegse kunsti magistrant Mirjam Varik oma raamatut “Vaikelu hääbuvas ruumis”. Üritus toimub Hobusepea galeriis (Hobusepea tänav 2), kell 16.00.
“Vaikelu hääbuvas ruumis” on tekstiline ja fotograafiline jutustus naiskogukonnast, kes hooldavad pikaealisi taimi avalikes ruumides nagu trepikodades ja fuajeedes. Vanad taimed elavad enamasti nõukogude ajal ehitatud keskküttega hoonetes. Raamatus vaadeldakse 7 objekti Eesti eri paigust. Teksti on põimitud Eesti tuntud luuletajate loomingut, mis on seotud taimede ja loodusega. Samuti leiab raamatu lõpust taimeindeksi tuttavate toataimede hooldusnippidega. Raamatust loevad koos Mirjamiga katkeid sõbrad Mari Steinberg, Sandra Ernits, Siim Preiman ja Sylvia Köster.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Raamat on müügil Rahva Raamatus, Arhitektuurimuusemis, Kumu poes ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.
Raamatut saab esitlusel osta soodushinnaga 15.-.
Üritusel toimub ka taimevahetus! Kui sul on kodus taim, mida sooviksid teistele jagada, võta see kaasa.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Mirjam Variku raamat “Vaikelu hääbuvas ruumis”
Laupäev 11 november, 2023 — Kolmapäev 11 oktoober, 2023
Kaasaegne kunst
Laupäeval, 11. novembril esitleb Fotokuu raames EKA 2. kursuse kaasaegse kunsti magistrant Mirjam Varik oma raamatut “Vaikelu hääbuvas ruumis”. Üritus toimub Hobusepea galeriis (Hobusepea tänav 2), kell 16.00.
“Vaikelu hääbuvas ruumis” on tekstiline ja fotograafiline jutustus naiskogukonnast, kes hooldavad pikaealisi taimi avalikes ruumides nagu trepikodades ja fuajeedes. Vanad taimed elavad enamasti nõukogude ajal ehitatud keskküttega hoonetes. Raamatus vaadeldakse 7 objekti Eesti eri paigust. Teksti on põimitud Eesti tuntud luuletajate loomingut, mis on seotud taimede ja loodusega. Samuti leiab raamatu lõpust taimeindeksi tuttavate toataimede hooldusnippidega. Raamatust loevad koos Mirjamiga katkeid sõbrad Mari Steinberg, Sandra Ernits, Siim Preiman ja Sylvia Köster.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Raamat on müügil Rahva Raamatus, Arhitektuurimuusemis, Kumu poes ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.
Raamatut saab esitlusel osta soodushinnaga 15.-.
Üritusel toimub ka taimevahetus! Kui sul on kodus taim, mida sooviksid teistele jagada, võta see kaasa.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
31.10.2023 — 25.11.2023
Paul Kuimeti „Crystal Grid” Draakoni galeriis
Fotograafia
31. oktoobrist 2023 on Draakoni galeriis avatud Paul Kuimeti isiknäitus „Crystal Grid”.
Näituse avamine toimub 1. novembril kell 18.00.
23. novembril kell 18.00 toimub galerii kõrval asuvas Kanuti Gildi SAALis projektiga seotud kunstnikuraamatu esitlus.
„[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest „Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?“
Neeme Lopp, „Paul Kuimeti analüütiline fotograafia“
Essee kunstnikuraamatust „Crystal Grid” (Lugemik, 2023)
Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast „Crystal Grid“. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.
Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhu ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on käsitleb ta loomingus modernistlikke vorme. Kuimeti hiljutistes teostes on fookuses mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vorm, vaid materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Brüsselis ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York-is. Tema loomingut on hiljuti näidatud isik- ja duonäitustel Tartu Kunstimuuseumis (2023), WIELSi Projektiruumis, Brüsselis (2021), Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA (2021), Kogo Galeriis, Tartus (2020) ning Tallinna Kunstihoones (2020).
Näitus jääb avatuks 25. novembrini 2023.
Näitus on osa 7. Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali (6.10.–26.11.2023) satelliitprogrammist. Rohkem infot: fotokuu.ee
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Põhjala Pruulikoda
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Paul Kuimeti „Crystal Grid” Draakoni galeriis
Teisipäev 31 oktoober, 2023 — Laupäev 25 november, 2023
Fotograafia
31. oktoobrist 2023 on Draakoni galeriis avatud Paul Kuimeti isiknäitus „Crystal Grid”.
Näituse avamine toimub 1. novembril kell 18.00.
23. novembril kell 18.00 toimub galerii kõrval asuvas Kanuti Gildi SAALis projektiga seotud kunstnikuraamatu esitlus.
„[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest „Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?“
Neeme Lopp, „Paul Kuimeti analüütiline fotograafia“
Essee kunstnikuraamatust „Crystal Grid” (Lugemik, 2023)
Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast „Crystal Grid“. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.
Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhu ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on käsitleb ta loomingus modernistlikke vorme. Kuimeti hiljutistes teostes on fookuses mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vorm, vaid materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Brüsselis ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York-is. Tema loomingut on hiljuti näidatud isik- ja duonäitustel Tartu Kunstimuuseumis (2023), WIELSi Projektiruumis, Brüsselis (2021), Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA (2021), Kogo Galeriis, Tartus (2020) ning Tallinna Kunstihoones (2020).
Näitus jääb avatuks 25. novembrini 2023.
Näitus on osa 7. Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali (6.10.–26.11.2023) satelliitprogrammist. Rohkem infot: fotokuu.ee
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Põhjala Pruulikoda
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.11.2023 — 09.11.2023
Kunstiryhmituse näitus “Ma elan Tallinnas”
Arhitektuuriteaduskond
Kunstiryhmitus
02.11 – 09.11.2023
Avamine: 02.11 kell 18:00
“Ma elan Tallinnas” on kokkuvõttev näitus kollektiivi Kunstiryhmitus korraldatud 48 aktsioonist Tallinna linnaruumis. Ava-performance’il tuuakse mööda linna paisatud ruumid taas kokku üheks koduks, mis moodustub garaažiboksi, kus asub galerii Garaaž49 (Kalaranna 42/6).
Lause “Ma elan Tallinnas” ei peaks tähendama ainult nelja seina vahelist ruumi nii nagu linnas hoonete vahel olev ruum ei peaks olema vaid koridor, mis viib punktist a punkti b. Polarisatisoon avaliku ja privaatse ruumi vahel on kunstlik. Lõpetades nende vastandamise saab avalik ruum toimida, kui meie kõigi kodude laiendus ehk ühisruum.
Aktsioonidena tõime kodused olukorrad Tallinna tänavatele, muutes need osaks meie kodust.
Kunstiryhmitus on kollektiiv, mille koosseis moodustub EKA arhitektuuri- ja vabade kunstide tudengitest. Rühmitus uurib performance’i kaudu inimest ümbritsevat ruumi.
Instagram @kunstiryhmitus
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kunstiryhmituse näitus “Ma elan Tallinnas”
Neljapäev 02 november, 2023 — Neljapäev 09 november, 2023
Arhitektuuriteaduskond
Kunstiryhmitus
02.11 – 09.11.2023
Avamine: 02.11 kell 18:00
“Ma elan Tallinnas” on kokkuvõttev näitus kollektiivi Kunstiryhmitus korraldatud 48 aktsioonist Tallinna linnaruumis. Ava-performance’il tuuakse mööda linna paisatud ruumid taas kokku üheks koduks, mis moodustub garaažiboksi, kus asub galerii Garaaž49 (Kalaranna 42/6).
Lause “Ma elan Tallinnas” ei peaks tähendama ainult nelja seina vahelist ruumi nii nagu linnas hoonete vahel olev ruum ei peaks olema vaid koridor, mis viib punktist a punkti b. Polarisatisoon avaliku ja privaatse ruumi vahel on kunstlik. Lõpetades nende vastandamise saab avalik ruum toimida, kui meie kõigi kodude laiendus ehk ühisruum.
Aktsioonidena tõime kodused olukorrad Tallinna tänavatele, muutes need osaks meie kodust.
Kunstiryhmitus on kollektiiv, mille koosseis moodustub EKA arhitektuuri- ja vabade kunstide tudengitest. Rühmitus uurib performance’i kaudu inimest ümbritsevat ruumi.
Instagram @kunstiryhmitus
Postitas Andres Lõo — Püsilink
30.10.2023
Avatud loeng: Isabelle Sully
Graafiline disain
Esmaspäeval, 30. oktoobril kell 18.00 räägib ruumis A302 oma praktikast Isabelle Sully, kes töötab feministlikust ajaloost lähtudes kuraatori, kirjutaja ja kunstnikuna.
Oma praktikas võtab Sully haldusmehhanismid ja -materiaalsuse põhifookusesse ning loob kontseptuaalseid projekte, mis hõlmavad eksperimentaalset kirjutamist, performance’it, näituste korraldamist ja kirjastamist. Tuginedes oma tööle väljaandesarja Unbidden Tongues asutaja-toimetajana ning ürituste platvormi Playbill asutaja ja kaaskuraatorina, tutvustab Sully oma loengus mitmeid projekte, mis kasutavad kirjutamist kui peamist mõtlemisviisi. Arvestades, et keel ja selle käsitlemine on tema töös kesksel kohal, räägib Sully ka nende projektide elluviimisest, kuna need on seotud graafilise disaini ja levitamistehnikatega – lähenemisviisid, mis on välja töötatud erinevate feministlike liikumiste raames kasutatud teabe levitamise meetoditest õppides.
Isabelle Sully (1991, AU) tegeleb kunsti tegemise, kureerimise, toimetamise ja kirjutamisega. Melbourne’ist pärit, elab ta praegu Rotterdamis, kus ta on ajakirja Unbidden Tongues asutaja-toimetaja ja Playbilli kaaskuraator. Tema osalus institutsionaalse praktika haldussfääris väljendub ka tema praeguses rollis Amsterdami Kunstvereini abidirektor-kuraatorina.
Loeng toimub inglise keeles.
Isabelle Sully loengut korraldavad MA Graafilise Disaini ja MA Kaasaegse Kunsti programmid.
Kõik huvilised on oodatud!
Postitas Anu Vahtra — Püsilink
Avatud loeng: Isabelle Sully
Esmaspäev 30 oktoober, 2023
Graafiline disain
Esmaspäeval, 30. oktoobril kell 18.00 räägib ruumis A302 oma praktikast Isabelle Sully, kes töötab feministlikust ajaloost lähtudes kuraatori, kirjutaja ja kunstnikuna.
Oma praktikas võtab Sully haldusmehhanismid ja -materiaalsuse põhifookusesse ning loob kontseptuaalseid projekte, mis hõlmavad eksperimentaalset kirjutamist, performance’it, näituste korraldamist ja kirjastamist. Tuginedes oma tööle väljaandesarja Unbidden Tongues asutaja-toimetajana ning ürituste platvormi Playbill asutaja ja kaaskuraatorina, tutvustab Sully oma loengus mitmeid projekte, mis kasutavad kirjutamist kui peamist mõtlemisviisi. Arvestades, et keel ja selle käsitlemine on tema töös kesksel kohal, räägib Sully ka nende projektide elluviimisest, kuna need on seotud graafilise disaini ja levitamistehnikatega – lähenemisviisid, mis on välja töötatud erinevate feministlike liikumiste raames kasutatud teabe levitamise meetoditest õppides.
Isabelle Sully (1991, AU) tegeleb kunsti tegemise, kureerimise, toimetamise ja kirjutamisega. Melbourne’ist pärit, elab ta praegu Rotterdamis, kus ta on ajakirja Unbidden Tongues asutaja-toimetaja ja Playbilli kaaskuraator. Tema osalus institutsionaalse praktika haldussfääris väljendub ka tema praeguses rollis Amsterdami Kunstvereini abidirektor-kuraatorina.
Loeng toimub inglise keeles.
Isabelle Sully loengut korraldavad MA Graafilise Disaini ja MA Kaasaegse Kunsti programmid.
Kõik huvilised on oodatud!
Postitas Anu Vahtra — Püsilink
20.10.2023 — 26.10.2023
Kohvihommik ESLiga
Sisearhitektuur
Ootame teid sel reedel, 20. oktoobril kohvihommikule. Meile tulevad külla Eesti Sisearhitektide Liidu esindajad, kes räägivad oma tegevusest, noorliikme staatusest ning muust põnevast seoses ESL-iga.
Pakume kohvi ja küpsetisi, kuid kohvitassidega on meil veidi kitsas käes ehk palun võta kaasa oma tass!
Näeme juba reedel, 20. oktoobril 9:00 stuudio alal C-401 rohelise laua taga!
Ootame teid kõiki kuulama!
BSA21
Postitas Gregor Taul — Püsilink
Kohvihommik ESLiga
Reede 20 oktoober, 2023 — Neljapäev 26 oktoober, 2023
Sisearhitektuur
Ootame teid sel reedel, 20. oktoobril kohvihommikule. Meile tulevad külla Eesti Sisearhitektide Liidu esindajad, kes räägivad oma tegevusest, noorliikme staatusest ning muust põnevast seoses ESL-iga.
Pakume kohvi ja küpsetisi, kuid kohvitassidega on meil veidi kitsas käes ehk palun võta kaasa oma tass!
Näeme juba reedel, 20. oktoobril 9:00 stuudio alal C-401 rohelise laua taga!
Ootame teid kõiki kuulama!
BSA21
Postitas Gregor Taul — Püsilink
30.10.2023
KVI-s esineb Juhan Saharov
Juhan Saharovi ettekanne “Küberneetilised revolutsionäärid: Eesti NSV teadlaskond ja perestroika (1986–88)”
KVI-i ja nüüdiskultuuri uurimisrühma ühisseminaril toimub 30. oktoobril kell 14 EKA ruumis D412
Ettekanne kirjeldab Eesti poliitilise mõtte tärkamist varase perestroika perioodil (1986–88) ja arutleb selle üle, millised varasemad teadussuunad, mõisted ja mudelid said Eesti teadlaskonnale vahenditeks poliitikasse sisenemisel, sh. vabariikliku isemajandamise idee loomisel. Saharov rekonstrueerib kolm Eesti perestroika argumentatiivset keelt – detsentralism, süsteemiteooria, ja innovatsioon. Samuti asetab ettekanne siinsed arengud laiemasse rahvusülesesse konteksti, vaadeldes Eesti teadlaskonna seotust Nõukogude ja muu maailma teaduskogukonnas 1960–70ndatel esile kerkinud uute distsipliinide ja ekspertkeeltega.
Postitas Virve Sarapik — Püsilink
KVI-s esineb Juhan Saharov
Esmaspäev 30 oktoober, 2023
Juhan Saharovi ettekanne “Küberneetilised revolutsionäärid: Eesti NSV teadlaskond ja perestroika (1986–88)”
KVI-i ja nüüdiskultuuri uurimisrühma ühisseminaril toimub 30. oktoobril kell 14 EKA ruumis D412
Ettekanne kirjeldab Eesti poliitilise mõtte tärkamist varase perestroika perioodil (1986–88) ja arutleb selle üle, millised varasemad teadussuunad, mõisted ja mudelid said Eesti teadlaskonnale vahenditeks poliitikasse sisenemisel, sh. vabariikliku isemajandamise idee loomisel. Saharov rekonstrueerib kolm Eesti perestroika argumentatiivset keelt – detsentralism, süsteemiteooria, ja innovatsioon. Samuti asetab ettekanne siinsed arengud laiemasse rahvusülesesse konteksti, vaadeldes Eesti teadlaskonna seotust Nõukogude ja muu maailma teaduskogukonnas 1960–70ndatel esile kerkinud uute distsipliinide ja ekspertkeeltega.
Postitas Virve Sarapik — Püsilink