Raamatuesitlused EKKMis: “Plahvatus Pärnus” ja “[etteaste] ERMi näitusemaja 1994-2015”

Saabuval neljapäeval kl 17.00 esitletakse EKKMis kahte uut raamatut

kunstist ja näitustest: Tartu Kunstimuuseumi direktor Rael Artel räägib

oma raamatust “Plahvatus Pärnus / Explosion in Pärnu” 1990.–2000.

aastatel Pärnus aset leidnud kunstirevolutsioonist ning ERMi näitusemaja

toimkond koosseisus Agnes Aljas, Jane Liiv ja Kristjan Raba tutvustavad

kogumikku “[etteaste] ERMi näitusemaja 1994-2015”.

Lühidalt raamatust “Plahvatus Pärnus”:

Rohkete illustratsioonide ja eksklusiivintervjuudega eesti- ja

ingliskeelne teos dokumenteerib Pärnu kunstiplahvatuse kulgu Sütevaka

kooli kunstiosakonnast Academia Non Grata sünni, surma ning kohaliku

kunstiuuenduse vaibumiseni.

“1990ndad ja 2000ndad olid Pärnu kunstielus erakordselt intensiivne

eksperimentaalse kunstiproduktsiooni aeg. Ülikiiresti ja tühjalt kohalt

läks käima vilgas kunstielu, mille käigus loodi nii institutsioonid kui ka

neid täitvad kunstiteosed. See kõik on Ida-Euroopa kunstiloos täiesti

ainulaadne — varem, hiljem ega mujal poleks see äärmiselt viljakas ja

omanäoline liikumine võimalikuks saanud,” ütles raamatu autor Rael Artel.

“Seni on Pärnu kunstiuuendusest kõneldud ositi ning peamiselt selle

eestvedajate vaatenurgast, esitledes vaid valitud külgi ja kilde kogu

sündmustiku kirevusest. Püüdsin raamatus anda võimalikult tervikliku

ülevaate,kõrvutades erinevaid nägemusi, mälestusi ning dokumenteeritud

loomingut. Loodetavasti jõuavad kunstiajaloolased edaspidi Pärnu

kunstikoolkonna põhjalikuma analüüsini.”

Trükise idee autor, koostaja ja toimetaja on Rael Artel, kujundanud Jaan

Evart, tõlkinud Angela Adamson, Peeter Talvistu, keeletoimetanud Dana

Karjatse, Ali MacGilp. Eesti ja inglise keeles, 320 lk, ISBN

978-9949-38-588-1. Lähem info: Rael Artel, trükise koostaja, 56229213

Lühidalt raamatust “[etteaste] ERMI näitusemaja 1994-2015”:

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja avati 1994. aastal püsinäitusega “Eesti.

Maa, rahvas, kultuur” ajal, kui ühiskonna ootus näha uut kultuuriloo ja

kunstikäsitlust kõige kõrgem. Järgneva 21 aasta jooksul on vahetuvate

näituste programmis oma argikultuuri, nõukogude aja, nüüdisaja, „ülbete

üheksakümnendate“ kaasajakunsti ning maailmakultuuride näituste ja

programmidega olnud kui Eesti Rahva Muuseumi vemmeldav veri, mis on Tartus

toonud vaatajate ette üle 500 näituse Koostajad: Agnes Aljas (tekst), Jane

Liiv (fotod), Kristjan Raba. Tartu 2015. 160 lehekülge. Lähem info:

Kristjan Raba, ERMi näitusemaja juhataja, 372 7350430

Tere tulemast neljapäeval EKKMi!

EKA Disainiteaduskonna joonistustuudios on krokiimodelliks Nikolai.

Vt ka meie stuudio fb albumit “Joon ütleb rohkem kui jutt/A LINE TELLS MORE THAN A TALE”https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Flaieril on kasutatud Jaan Škerini (BES 2) visandit.

Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini õppekava doktorant Anna-Stina Treumund avab 14. oktoobril kell 18.00 Hobusepea galeriis näituse “Õud”.

EKA Kunstiteaduse instituudi kutsel peab kolmapäeval, 14. oktoobril kell 18 Eesti Arhitektuurimuuseumis avaliku loengu New Yorgi Columbia ülikooli professor Kenneth Frampton.

Kenneth Frampton on arhitekt ja arhitektuuriajaloolane, kelle 1980. aastal esmailmunud “Moodne arhitektuur. Kriitiline ajalugu” on 20. sajandi arhitektuuriloo kanoonilisemaid käsitlusi. Praeguseks juba neljanda, kaasaja infoga oluliselt täiendatud väljaandeni jõudnud raamat ilmus Eesti Kunstiakadeemia kirjastuselt 2012. aastal ka eesti keeles. Oma raamatuga on erakordselt laiahaardelise pilguga professor Frampton lisanud varasemasse läänekesksesse arhitektuurilukku Vene avangardi, Alvar Aalto ja Skandinaavia modernismi ja koloniaalmaade arhitektuuri ning mõtestanud tänapäevase üleilmastumisega kaasnevaid arenguid kogu maailmas. Arhitektuuriajaloo kõrval on Frampton kogu oma pika loominguperioodi vältel olnud ka viljakas kaasaja mõtestaja ja kriitik. Asunud 1965. aastal Suurbritanniast USA-sse, õpetades esmalt Princetoni ülikoolis ja alates 1972. aastast Columbias, kuulus Frampton koos Peter Eisenmani, Manfredo Tafuri, Rem Koolhaasi, Diana Agresti ja Anthony Vidleriga perioodi olulisimate modernismi ümbermõtestajate ringkonda. Columbias Framptoni osalusel 1973. aastal asutatud ajakirjast Oppositions sai järgnevaks kümneks aastaks arhitektuurimõtte kõige uuenduslikum platvorm, kus taotleti kriitilise teooria dialoogi praktika ja arhitektuurikultuuriga kõige laiemas mõttes. Framptoni enda veendumusi ja vaateid arhitektuuri arengule on tugevalt mõjutanud ühelt poolt Hannah Arendti ühiskonnakriitika, teisalt Martin Heideggeri kohaloome kontseptsioonid. Nii on ta alati rõhutanud arhitektuuri loomise ühiskondlikku vastutust ja konteksti spetsiifikat ning seisnud vastu hoonete käsitlemisele efektse kujundi või kaubana. 1983. aasta manifestatiivne essee “Kriitilise regionalismi poole”, kus ta rõhutab koha eripära arvestamist globaliseerumisega kaasneva sarnastumise ja stsenograafilisuse vastukaaluna, pole oma aktuaalsust siiani kaotanud. Neist veendumustest lähtuvad ka tema viimaste kümnendite monograafiad Alvaro Sizast (2000), Le Corbusier’st (2001), Tadao Andost (2003) ja Põhja-Ameerika arhitektidest (2012).

EKA Kunstiteaduse instituudi avatud loengute sarja toetab Eesti Kultuurkapital. Professor Kenneth Framptoni loeng leiab aset
koostöös Helsingi Aalto ülikooliga.

Foto: Jeff Barnett-Winsby

EKSIG 2015: Tangible means – experiential knowledge through materials

25-26 November 2015

International Conference 2015 of the DRS Special Interest Group on Experiential Knowledge at Design School Kolding & University of Southern Denmark.

REGISTRATION OPEN!

EKSIG 2015 will address the theme of “Tangible means – experiential knowledge through materials”. It will be convened by the DRS Special Interest Group on Experiential Knowledge (EKSIG), and hosted by Design School Kolding and University of Southern Denmark.

PLEASE NOTICE: EARLY BIRD FEE IS DUE ON 25 OCTOBER!

CONFIRMED KEYNOTE SPEAKERS

Professor Lene Tanggaard (University of Aalborg, DK)

Professor Carole Collet (Central saint Martins, University of the Arts, UK)

Dr Elvin Karana (Delft University of Technology, NL)

We expect to launch the full program medio October.

REGISTRATION OPEN NOW AT:

http://experientialknowledge.org.uk/fees_2015.html

EKSIG 2015 aims to provide a forum for debate about materials as a means for knowledge generation by professionals and academic researchers, exploring the role and relationship of generating and evaluating new and existing knowledge in the creative disciplines and beyond.

In recent years many creative disciplines have shifted focus from what is produced to why it is produced and how it is used. This includes a growing interest for combining craft traditions with design and other related issues such as sustainability. As early as 1983 Schön defined designing “as a conversation with the materials of a situation” (Schön 1983: 78) and the designer as a maker of things even though it is acknowledged that the concept of design can be broader than ‘making things’. Also in the 1980s Manzini (1989: 17) pointed out a need for further development of cognitive tools and cultural references in order to catch up with the technical and scientific development of materials. Recently Karana et al. (2014) have expressed a need to study not only the functional but also the experiential side of materials. Thus, material knowledge is not only about ‘scientific’ facts such as functional and technical properties. It also encompasses personal, experiential, cultural, emotional, environmental and social aspects. In many disciplines, materials pervade all parts of practice, from the processes to the creation of artefacts and/or other kinds of physical manifestations and the interpretation through other professionals, such as curators, critics, historians etc.

With this conference, we wish to explore different ways in which experiential knowledge through materials can be given more appropriate consideration within the framework of research. This may include for example investigations into the nature, aims, validity, evaluation and/or necessity of different modes of communication and exchange.

“Alone Together”

Terrenceo Hammond, Kennet Lekko

08.10–31.10.2015

Olete oodatud Terrenceo Hammondi ja Kennet Lekko näituse “Alone Together” avamisele neljapäeval, 8. oktoobril kell 20:00, EKA Galeriis, Vabaduse väljak 6/8.

“Alone Together” on Tallinnast pärit kunstniku Kennet Lekko ja New Yorgist pärit kunstniku Terrenceo Hammondi ühine näitus, mille keskmes on erinevatest piirkondadest, kuid sarnaste loominguliste ideedega kunstnike kohtumine Berliinis. Maailmas, kus geograafilised vahemaad ja erisused on aina vähem määravad faktorid, kus inimesed reisivad ja migreeruvad aina enam, on ka ideedevahetus muutunud lihtsamaks. Samas on immigratsioon nii Euroopas kui Ameerikas aina süvenev probleem, millele on võimatu selga pöörata. Küsimus on kooseksisteerimise võimalikkuses ja taipamises, et kokkuvõttes elatakse avatud maailmas, kus mõttelised piirid ei jää ilmselt kauaks püsima.

Internetiühiskonnas on inimesed küll näiliselt ühendatud sotsiaalmeedia kaudu, mis võimaldab kiiremat ja tõhusamat suhtlemist, kuid muudab seejuures intiimse ja otsese kontakti aina harvemini esinevaks nähtuseks. Seega on tegemist justkui nõiaringiga – olles pidevalt ühenduses, tunneme end siiski tihti üksiku ja isoleerituna. Kuigi info rohkus peaks tähendama paremat mõistmist, võib infomassi kontrollimatus mõjuda vastupidiselt ning viia üleüldise usaldamatuseni meedia osas.

Terrenceo Hammond ja Kennet Lekko tegelevad peamiselt maali meediumiga ning identiteediotsingud ühiskonnas, kus valitseb visuaalse info üleküllus on ka erialaselt olulisel kohal. Milline on maalikunsti positsioon ühiskonnas, kus teos muutub parimal juhul instagrami like’iks, osaks visuaalsest massist telefoniekraanil?

Tegemist on koostööprojektiga, mis saab alguse Tallinnast ning liigub seejärel edasi Art Basel Miamisse ja Armory Fairile New Yorki. Teosed valmivad igas linnas kohapeal kunstnike omavahelises koostöös.

14.10.2015 kell 18:30 toimub vestlus Terrenceo Hammondi ja Kennet Lekkoga. Vestlust viib läbi kunstnik Marko Mäetamm.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Jaanihanso siider.

Tänud: Marko Mäetamm, Teknos OÜ, Siim Paat, Marko Lekko, Monika Rausberg, Tiit Lõhmus, Marko Nautras, Marc Lambert, Marta Vaarik.

Näitus “Alone Together” jääb EKA Galeriis avatuks kuni 31.10.2015.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 8. oktoobril kell 18 Marjan Colletti (Innsbruck/London).

Loeng toimub Kanuti Gildi saalis (Pikk 20, Tallinn).

Marjan Colletti (1972) on itaalia arhitekt, teadur ja teoreetik. Ta omandas arhitektuurihariduse Innsbrucki Ülikoolis, kus ta juhib Eksperimentaalse Arhitektuuri Instituuti. Oma doktorikraadi kaitses ta Londoni Ülikooli kolledžis, Bartletti Arhitektuurikoolis, kus ta töötab digitaalosakonna direktori, stuudio juhendaja ja doktoriastme õppejõuna. Ta on õpetanud arvukates koolides nii Aasias, Euroopas kui Ameerika Ühendriikides ning tema kirjutisi disainiuuringute teooriast on laialt avaldatud. Muuhulgas toimetas ta ajakirja Architectural Design auväärset 80. juubelinumbrit Exuberance, mille teemaks oli digitaalne virtuoossus kaasaegses arhitektuuris. Ta on kureerinud kümneid näituseid ja osalenud veelgi rohkematel, sealhulgas mitmetel Veneetsia Arhitektuuribiennaalidel. Ta on Londonis baseeruva arhitektuuristuudio marcosandmarjan looja ning partner.

marjan-colletti.blogspot.com

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.

Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

Olete oodatud!

Lisainfo:

Anu Piirisild

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond

arhitektuur@artun.ee

tel 642 0071

Augustikuu viimane nädal viis tudengid Hiiumaale, Suuremõisa lossi.

Hiiu-Suuremõisa on üks suurejoonelisemaid barokkstiilis mõisaansambleid Eestimaal. Septembris 2014 algasid seal riikliku mõisakoolide programmi raames ulatuslikud ehitustööd. Kuna lossi ajaloolised interjöörid pakuvad häid praktikavõimalusi konserveerimisalal tudengitele, sündis otsus töödesse panustada ning konserveerida peahoone kahe ruumi seinamaalingud.

Praktikal osalesid Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute konserveerimisele-restaureerimisele spetsialiseerunud tudengid ning lossi ruumides paikneva Hiiumaa Ametikooli õppurid. Lisaks kaasati läbi Nordplus koostöövõrgustiku tudengeid Soomest Novia Kõrgkoolist ja Rootsist Uppsala Ülikooli Gotlandi kolledžist. Koos juhendajatega oli projektis osalejaid kokku 32. Praktika käigus viidi läbi maalingute põhjalikud uuringud ning töötati välja konserveerimise detailkontseptsioon ja -metoodika, mida rakendati suuremate näitealade restaureerimisel. Projekti jätkusuutlikkuse tagavad Hiiumaa Ametikooli õppurid ja juhendajad, kes järgneva õppetöö osana konserveerimistööd lõpule viivad. Projekti juhtis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond (Hilkka Hiiop, Merike Kallas, Maris Veeremäe), kaasatud olid ka Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna juhataja Heli Tuksam, Muinsuskaitseameti Hiiu vaneminspektor ja EKA vilistlane Dan Lukas ning Novia Kõrgkooli ja Campus Gotlandi õppejõud. 

Tegevuste kronoloogia ja kirjeldus on kokkuvõtvalt ära toodud tudengite praktikapäevikus.

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna II kursuse tudengeid võis augustikuu viimasel nädalal kohata Paides, kus teostati Tallinna 13 hoone väliuurimistöid. Uurimise all olid 19.sajandist pärineva klassitsistliku lahendusega hoone erinevad ehitusjärjekorrad. Eemaldati sekundaarseid kihistusi, et leida algset plaanilahendust, varasemaid ehitusosi ja avade asukohti; tehti viimistlus- ja värvikihtide sondaaže jpm. Lisaks võeti mikroproove, mille põhjal saadud ehitusajaloolist teavet hiljem põhjalikult analüüsitakse. Töid juhendasid osakonna doktorant Kaarel Truu ja magistrant Diana Haapsal. Tänu Paide SRIK-i kaasabile oli võimalik läbi viia terviklikke uuringuid, mille tulemusi saab kasutada hoone restaureerimisele eelnevate muinsuskaitse eritingimuste koostamisel.  

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid uurisid juunis toimunud suvepraktikal Valga puithoonete ajaloolisi värvilahendusi. Kokku teostati värvikihtide sondaaže umbes 30 majal. Uuringute käik ja tulemused dokumenteeriti. Tehtud tööde alusel esitatakse erinevate ajastute hoonetele tüüpilised värvilahendused. Koostamisel on majade värvimise juhend, mida linnavalitsus saab tulevikus kasutada sobivate värvitoonide soovitamisel hooneid korrastavatele majaomanikele. Kogu uurimisprotsessi demonstreeriti linnaelanikele ja kajastati meedias. Töid koordineerisid ja üliõpilasi juhendasid EKA magistrandid Maria Silla, Kätlin Kaganovits ja Pille Vilgota. Ettevõtmist toetas Kultuurkapital ja Valga Linnavalitsus.

ERR kultuuriuudist vaata siit: EKA tudengid uurisid Valga puitasumeid