EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio krokii

Laupäeval, 28.märtsil toimus Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones puitarhitektuurile pühendatud seminar “Puumajapäev”, mille korraldamisele aitas kaasa EKA muinsuskaitse ning konserveerimise osakond. Seminar oli ilusaks kokkuvõtteks märtsi lõpuni avatud olnud näitusele”Algused ja lõpud. Eeslinnast kesklinnaks”, mis rääkis meie puitlinnaosade tekkimise ja kadumise loo ning heitis läbi arheoloogiliste leidude pilgu ka kaugemasse minevikku. Seminaril said sõna nii muinsuskaitse ja linnaplaneerimise valdkonna spetsialistid kui EKA tudengid. Villu Kadaka ettekanne andis ülevaate puitmajadest eeslinnades enne praeguseid hoonestuskihistusi; Oliver Orro keskendus oma sõnavõtus 1920.-1930. aastate traditsioonilistele väikemajadele ajaloolistes eeslinnades; Diana Haapsal rääkis Nõmme piirdeaedadest; Claudia Valge tutvustas värviuuringute tulemusi ja probleeme Kassisaba näitel jne. jne.

Kuulajate küsimustele vastasid Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti endised ja praegused spetsialistid.

Kolmapäeval, 11.märtsil kell 17:00 toimus EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppehoones Suur-Kloostri 11 interdistsiplinaarse kursuse “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?” tulemuste avalik esitlus. 

EKA arhitektuuri-, restaureerimis-, sisearhitektuuri- ning TTÜ inseneriõppe tudengid koos juhendajatega kogunesid taas, et üheskoos mõtiskleda hüljatud maastike teemadel. Seekordne töötuba oli oma sarjas juba neljas, eelnevatel aastatel on otsitud ideid Kohtla-Järve põlevkivitööstuse vanale õlitornile, Katariina kirikule Tallinnas ja Paluküla kirikule Hiiumaal.

Patsient, Sindi kalevivabrik, on ühiste töötubade seni mastaapseim objekt, millele lisandub ümbritsev, inspireeriv-romantiline loodusmaastik ja nostalgiat täis väikelinn.

Kuidas läheneda nii mahukale kompleksile, kui investeeringuteks napib finantse nii omanikul kui ka omavalitsusel? Kuidas peatada lagunemisprotsessid ja millised on restaureerimise kontseptsioonid, kui ehitise müürid silmnähtavalt otsekui liivana sõrmede vahelt pudenevad? Kuidas tajuda objekti ja temast või tema ümber tekkivat atmosfääri? Millised on objekti ja ümbritseva suhted? kas hetkel varemeis hiigelobjektist võiks saada Sindi linna taaskäivitaja? Kuidas siduda linn tehase ja tehas jõega, et seejärel linn ja jõgi omakorda kohtuksid? Kuidas tagada konstruktsioonide püsivus ja kas nendega üldse on veel midagi ette võtta?

…või on selles kaduvas meie ajastule midagi olemuslikku?

Küsimustele otsisid vastust neli tudengite töörühma. Koos kuulati loenguid erinevate erialade esindajatelt, vaimustuti objektist ja Sindi linnast ning arutati, vaieldi, visandati ja markeeriti – tulemusena sündis neli omanäolist ideed, mida laiemale avalikkusele esitleti. 

Aitäh Eesti Kultuurkapitalile, kes ettevõtmist toetas! 

See on EESTI KUNSTIAKADEEMIA suur juubelipidu, kuhu ON OODATUD nii vanad kui noored, nii suured hinnatud kunstnikud kui alustavad artisanid, nii ülikooli töötajad kui üliõpilased. KÕIK kes tunnevad vaimset ja füüsilist sidet Eesti kõige suurema kunstiülikooliga ja kunstiga üldse. 

Oodata on!:

3 ERINEVAT SAALI:

1. 

Keldris on tumedamate helide poolest tuntud tüdrukute pidu LOVE PONY, kellel on samuti sünnipäev. Esimene. 

KATJA ADRIKOVA, MARTA VAARIK, ULJANA PONOMARJOVA dj settide vahele võib kuulda HAšš’i(Helina Reinjärv) ja NEO ZION’i (Rene Köster) LIVE’i ning külalisena esineb ponide seas ka LOTTE JÜRJENDAL. Visuaalid ALYONA MOVKO.

2. 

Katelde saal, esimesel korrusel on tširkuse artistidega rikastatud võlumaailm. Külalisi võtab vastu KEELPILLIKVARTETT. Live teeb KIWA DREAMBÄND koos EKA KOORiga. MIMICRY esitleb oma verivärsket singlit. 

Toimub 2015 aasta parimate õppejõudude tunnustamine üliõpilaste poolt. 

Õhtu teeb sünnipäevalugudega lõbusaks šarmantne noormeeste kamp: PARMANI PEOPLE kuhu kuuluvad JOHAN TALI, PRIIDU ALLANDI, HANNES AAVA, INDREK MIGUR ning KARL SALUVEER visuaalidega.

3. 

Viiendal korrusel asub PARANOIA kirjastuse performance/vaba-lava, kus teiste seas astuvad üles SANDRA JÕGEVA, ANTON KUBRIK (RUS), KAUR KENDER ja järjekord ulatub esimesele korrusele välja, kus huvilised saavad telekast live’s jälgida mis katuse all toimub ning liftiga üles-alla kihutada.

!!! Viimasesse võite REGISTREERUDA kirjutades oma esinemise soovist marta.vaarik@artun.ee või curatornuhk@paranoia.ee

Lisaks on hot-dogi putka, juba legendaarseks saanud fotobox ja tuba tantsijaid täis! Tegemist on EKA PEOGA. Nagu vanasti!

Ruumi on! Palju. Kunsti näeb! Muusika mängib! Heli on hea! Kõik on kostüümides ja baare on kaks! Ja sõbrad on kõik kohal! NIi vanad kui uued!

PILET kohapealt:

EKA tudeng 5€, teistele 8€. 

KUI OLED KOSTÜÜMIS!! 4€ (üleni)

Asukoht: EKA Disainiteaduskonna hoones, EKA G galeriis, Estonia pst 7.

„TUNNE OMA KEHA. 1.” 
„MASK. 1.”
1.— 22. aprill.

EKA Disainiteaduskonna 7 eriala üliõpilaste kevadsemestri joonistused 2015.

„TUNNE OMA KEHA. 1.” on BA 1 tudengite joonistusstuudio plastilise anatoomiaga seonduv projekt, mille kaudu joonistaja saab põgusa ülevaate oma proportsioonidest, skeletist ja muskulatuurist.

„MASK. 1.” on BA 2 tudengite joonistusstuudio projekt, mille käigus tudeng tegeleb joonistusoskuste arendamisega portree kaudu.

Tudengid saavad asuda õppima EKA Disainiteaduskonda eelneva joonistusoskuseta.
Joonistusõpe toimub BA 1 ja BA 2 üliõpilastele läbi 2 õppeaasta = 4 semestrit, 1 x nädalas korraga 3 akadeemilist tundi. Iga semestri lõpus toimub arvestus. Üliõpilane sooritab igal semestril 3 EAP.

Oleme andnud kõigile õppuritele võimaluse arendada oma joonistusoskust toeks tulevasele erialasele tegevusele. Loodetavasti lisab joonistusoskus tulevastele disaineritele enesekindlust.

Kõik koolide joonistusõpetajad ja õpilased ja kõik teised huvilised on väga teretulnud näitusele!

​Lisainfo:

Ülle Marks
Joonistusstuudio juhataja / Head of Drawing Studio
Disainiteaduskond / Faculty of Design
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts
E-post: ylle.marks@artun.ee

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=985418168149473&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=1&theater

Teisipäeval, 31. märtsil kell 12:00 esitletakse ajakirjanikele ja huvilistele eesti kunstnik Jaanus Samma ja itaalia kuraator Eugenio Viola näitust „NSFW. Esimehe lugu”, mis avatakse 7. mail Veneetsia biennaali Eesti paviljonis Palazzo Malipieros. Esitlus toimub Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses (Vabaduse väljak 6, 2. korrusel, sissepääs Tallinn Kunstihoone peaukse kõrval, uksekell nr 5).

Pressikonverentsil tutvustatvad tänavust Eesti paviljoni näitust kunstnik Jaanus Samma, kuraator Eugenio Viola, komissar Maria Arusoo, asekomissar Rebeka Põldsam ning Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Põhjalikum ülevaade antakse näituse „NSFW. Esimehe lugu” ekspositsioonist, kataloogist, tutvustatakse näituse tiimi ja toetajaid. 

Eesti osaleb rahvuspaviljoniga Veneetsia biennaalil juba 10. korda, pannes rahvusvahelise kunstielu tippsündmusele välja tuntud noore eesti kunstniku Jaanus Samma ja rahvusvaheliselt tunnustatud itaalia kuraator Eugenio Viola näituse “NSFW. Esimehe lugu”. Näitus jutustab fiktiivse ooperi fragmentidena esitletud installatsiooni vormis loo 1950. aastatel edukat kolhoosiesimehe põlve pidanud Juhan Ojastest (1921-1990, nimi muudetud). Suure isamaasõja veteran, perepea Ojaste saadeti 1966. aastal pooleteiseks aastaks töölaagrisse homoseksuaalsuse süüdistusega. Vangist naasnuna sai mehest kurikuulus juhusuhte lantija Tartus, kes suri 1990. aastal väidetavalt kiremõrva läbi, mille saatis ilmselt korda tema soldatist armuke. Videoteosed, kus taaslavastatakse stseenid toimikust on sündinud Jaanus Samma koostöös filmitegija Marko Raadiga. Näitus toob esile, kuidas Nõukogude perioodil kontrolliti inimeste igapäevaelu intiimse sfääri terrori läbi, mis ohustas kõiki ühiskonnaliikmeid. Uhke ooperivorm loob vajaliku distantsi, mis aitab kauget minevikku tänapäeva perspektiivist mõtestada.

Näitust saatvad trükised on kujundanud Brit Pavelson. Kahe-osalise näitusekataloogi „NSFW. A Chairman’s Tale“ annab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus välja koos kirjastusega Sternberg Press. Näituse kataloogi koostajad on Rebeka Põldsam ja Eugenio Viola, kuhu tegid kaastööd Maria Arusoo, Rebeka Põldsam, Eugenio Viola, Maarja Kangro, Slava Mogutin, Kevin Moss, Riikka Taavetti, kataloogi täiendavad valitud fotod ja reprod näituselt. Kataloogi teise osa „Criminal Case” on Esimehe toimiku ja kunstniku tehtud intervjuude põhjal kokku pannud Martin Rünk ja Jaanus Samma.

Jaanus Samma (1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes. 2013. aastal võitis Jaanus Samma Eesti olulisima kunstiauhinna Köler Prize’i grand prix ja publikupreemia. Samma kunst on mitmekülgne ja käsitleb muuhulgas erinevaid mehesuse teemasid. Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel ja korraldanud isiknäitusi Eestis ning rahvusvaheliselt alates 2005. aastast. Jaanus Samma loomingust saab rohkem teada ETV2 saatest „Meie aja kunst“ (2014).

Eugenio Viola (1975) on Napoli Madre muuseumi peakuraator, kes on Eestis varem kureerinud Mark Raidpere näituse EKKMis (2013) ja Orlani koos Reet Varblasega Tallinna Kunstihoones (2008), teinud edukat koostööd Mark Raidperega ning töötanud teiste seas koos maailmanimedega nagu Marina Abramović, Teresa Margolles ja Tanja Bruguera. Lisaks kuraatoritööle peab Viola õppejõu ja kunstiteadlase ametit, olles koostanud hulgaliselt kunstnike monograafiaid, sh Hermann Nitschist (2013), Marina Abramovićist (2012) ja Orlanist (2007).

Näitust rahastab Kultuuriministeerium ja toetavad advokaadibüroo Borenius, Temnikova & Kasela galerii, DSV Global Transport ning metseenlusplatvorm OUTSET Eesti. Näituse paneb ülesse Valge Kuup. Näitus sünnib koostöös ettevõtetega Fagerhult, Signature House, Lahepuu, FORM, Prantsuse Instituut Eestis, Kuu Stuudio, ArtPrint, Laserstuudio jpt.

Näituse kodulehekülg on www.chairmanstale.com

Kunstniku kodulehekülg www.jaanussamma.eu 

KKEK kodulehekülg www.cca.ee 

Lisainfo:

Maria Arusoo

Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja

maria@cca.ee 

6314050

Rebeka Põldsam

Veneetsia biennaali Eesti paviljoni asekomissar

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse projektijuht

rebeka@cca.ee 

6314050

Täna, 27. märtsil 2015 kl. 17.00 toimub Hobusepea galeriis näituse “20:84” raames vestlusõhtu. Räägitakse näitusest, graafikast ja graafikaõppest tudengite, vilistlaste ja õppejõudude pilgu läbi. Jutuajamist juhib Oliver Laas, esimeses reas on lubanud istuda näituse kuraatorid Ats Nukki, Ede Raadik ja Mari Prekup, mitmed graafikaosakonna vilistlased, praegused ja kunagised töötajad.

__________________________________________________________________________________________________________________________

13.03.2015 avati Hobusepea galeriis Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna ühisnäitus „20:84“ mis analüüsib kaasaegse ning traditsioonilise graafika identiteeti ja puutepunkte ümbritsevaga. 

Näituse kuraatorid on Ats Nukki, Mari Prekup ja Ede Raadik. 

Näitusel osalevad: Diana Ambos, Merilyn Anvelt, Britta Benno, Josefien Cornette, Jenny Grönholm, Eva-Lotta Künnap, Oliver Laas, Karin Link, Anete Lomp, Marita Lumi, Ats Nukki, Mari-Liis Oksaar, Alina Orav, Urmas-Ott, Ann Pajuväli, Mark Antonius Puhkan, Mari Prekup, Irma Isabella Raabe, Ede Raadik, Elise Tragel ja Emeric Weber.

Kas aastal 2084. on meil üldse Eesti Kunstiakadeemias estampgraafikates möllamist ja lõhnavas ning kleepuvas värvis käsitsi tegemist? Kas tänase päeva kaasaegse graafika lipukandja –  digitrükk, sellisel kujul nagu me täna seda teame, on elujõuline või sulanud ühte foto ja graafilise disainiga – ? On see steriilne sisult või välimuselt? Või saab olema tegemist millegi sootuks ulmelisega…

Graafika kõige elementaarsemaks ühikuks on reprodutseeritav jälg mingil pinnal. Ühelt poolt on graafilise jälje näol tegemist pideva mehhaanilise kordusega, mis täiuse saavutamisel kaotab oma loomise ajaloolise mõõtme ning seose autoriga. Teisalt on jälg ajaline, see on seotud nii mineviku kui ka tulevikuga, nii eelnevate kui ka tulevaste stiilide, loojate, tunnete, tungide ja ideedega. Kelder ja punker on paigad, mis saavad osa maa-alustest jõududest, sügavuste irratsionaalsusest, instinktiivsetest kehalistest impulssidest ja põlvest põlve korduvatest kollektiivsetest kujunditest. Keldrile vastandub ratsionaalselt ja plaanipäraselt korrastatud ülakorrus, kus ulmelised mehhaanilised jäljed justkui varjavad oma ajaloolisust. Mõnikord tuleb olevikku mõistmises käia mööda fantastikasse mähitud tuleviku viivaid jälgi. Kui praegusele olukorrale Eesti Kunstiakadeemias – kus paralleelselt õpetatakse klassikalisi ja uusi graafikatehnikaid – vaadata läbi tulevikuprisma, milles kirevast graafikagümnastikast on järel vaid mahajäetud kelder või punker ühes unustusse vajunud trükipressiga, siis paistab, et kelder ja ülakorrus, nagu alateadvus ja teadvus või Id ja Ego, on kohatisest vastandumisest hoolimata teineteisega lahutamatult seotud.

Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond ajab Hobusepea galeriis graafika jälgi koos koolikaaslaste ja praeguste ning lõpetanud tudengitega. Vaatame üheskoos tulevikust tagasi tänasesse.

Näitus jääb avatuks 30. märtsini 2015.

Täname: armsad transamehed ja naised, Ukraina Kultuurikeskus, Eesti Kunstiakadeemia eilsed, tänased ning homsed õppejõud ja  meistrid, Hobusepea ja Daakoni galerii kollektiiv, Tõnu Narro, Olavi Sander, pered ja sõbrad, Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

Täna, 25. märtsil peab disainiteaduskonnas avatud loengu Helena Karelson, kes räägib oma seiklustest noore disainerina Londonis. 

Vaata ka: helenakarelson.com

Disainiteaduskonna avatud loengute kava kevadsemestril 2015 asub siin.