AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Avatud loeng täna, 25.03: Helena Karelson
Avatud loeng täna, 25.03: Helena Karelson
Aksessuaaridisain
Lisa sisutekst
Postitas merle.lobjakas — Püsilink
Avatud loeng täna, 25.03: Helena Karelson
Aksessuaaridisain
Lisa sisutekst
Postitas merle.lobjakas — Püsilink
26.03.2015 — 19.04.2016
Urve Küttner ja Nils Hint – Protsess Linnagaleriis
Ehte- ja sepakunst
Olete oodatud avamisele neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00
URVE KÜTTNER JA NILS HINT PROTSESS LINNAGALERIIS 27.03 – 19.04.2015
Raua võlu ja võimalusi vaevad Linnagaleriis Urve Küttner (1941) ja Nils Hint (1986), mõlemad EKA metallieriala lõpetanud. Kuigi erinevaist põlvkondadest ja erineva loomingutundlikkusega, on mõlema kunstniku seotus metalliga, eriti raua algupära, ilu ja tähenduslikkusega toonud nad ühtse ruumilaenguga näitusekonteksti.
Urve Küttner nimetab oma töid “pinnalisteks alkeemilisteks maalinguteks metallil” lisades: “Metallikunstnikuna huvitab ja ahvatleb mind eksperimenteerimine. Kasutan keemiliste reaktsioonide tekitajaina erinevail metallipindadel nii tänapäeva kodukeemiat kui ka tavalisi toiduaineid. Püüan tabada aine olekuid ja –reaktsioone kujunemises ja muutumises, olles pidevalt valmis kohanemiseks uute tekkivate tingimustega. Olen nagu alkeemik, kes loodab ikka ja jälle avastada tarkade kivi, muundada rauda kullaks lootuses, et minu sümboolsena mõeldud otsingud teostuvad vaataja vaimusilmas”.
Protsessi kui väljapanekut iseloomustava ühisnimetaja mitmetiloetavus annab Urve Küttnerile võimaluse töötada tähendusi kasvatavas tandemis nagu ta seda otse või kaude on varemgi teinud: kas teise kunstniku või tema loominguavaldustega dialoogis. Tema värvilised metallipildid ühes Nils Hindi ruumiobjektidega loovad uue installatiivse kehandi, mis vastab hästi mõlemale omasele kontekstualiseerimisvajadusele.
Nils Hint, andekas noor sepp, skulptor, ehtekunstnik ning õppejõud, kelle töödes on kaasaegset tootemlikku väge, ja kel hiljutine kujundajakogemus siinsamas Linnagaleriis toimunud EKA ehte- ja sepakunstinäituselt, iseloomustab oma kahe ruumiobjekti – Võsa ja Bonsai valmimisprotsessi järgmiselt: “ Näitusel Protsess eksponeeritud ruumiobjektid on valminud otseses dialoogis mind igapäevaselt ümbritseva loomekeskkonna ning materjalidega. Minu stuudio asub Balti jaama vagunidepoos, sovjeetlikus industriaalmaastikus. Ainukese veel töötava üksusena depoos, olen ma sattunud tunnistama viimase rasketööstuse väljakolimist kesklinna territooriumilt. Lähen minagi, kuid enne lahkumist lõikan tühja tehase seintelt allesjäänud torud ja riiulid ja sean nad kokku installatsiooniks. Selles leiavad koha seisma jäänud materjalikatsetused ja mu nomaadirännakuil kogutud terasprofiilid. Ring on täis, on aeg liikuda edasi. Pärast mind tuleb kaubamaja”.
Vt. ka www.nilshint.com
Näituse on kujundanud Maile Grünberg.
Kontakt:
urve.küttner@gmail.com
nils.hint@gmail.com
tamara@kunstihoone.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Urve Küttner ja Nils Hint – Protsess Linnagaleriis
Neljapäev 26 märts, 2015 — Teisipäev 19 aprill, 2016
Ehte- ja sepakunst
Olete oodatud avamisele neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00
URVE KÜTTNER JA NILS HINT PROTSESS LINNAGALERIIS 27.03 – 19.04.2015
Raua võlu ja võimalusi vaevad Linnagaleriis Urve Küttner (1941) ja Nils Hint (1986), mõlemad EKA metallieriala lõpetanud. Kuigi erinevaist põlvkondadest ja erineva loomingutundlikkusega, on mõlema kunstniku seotus metalliga, eriti raua algupära, ilu ja tähenduslikkusega toonud nad ühtse ruumilaenguga näitusekonteksti.
Urve Küttner nimetab oma töid “pinnalisteks alkeemilisteks maalinguteks metallil” lisades: “Metallikunstnikuna huvitab ja ahvatleb mind eksperimenteerimine. Kasutan keemiliste reaktsioonide tekitajaina erinevail metallipindadel nii tänapäeva kodukeemiat kui ka tavalisi toiduaineid. Püüan tabada aine olekuid ja –reaktsioone kujunemises ja muutumises, olles pidevalt valmis kohanemiseks uute tekkivate tingimustega. Olen nagu alkeemik, kes loodab ikka ja jälle avastada tarkade kivi, muundada rauda kullaks lootuses, et minu sümboolsena mõeldud otsingud teostuvad vaataja vaimusilmas”.
Protsessi kui väljapanekut iseloomustava ühisnimetaja mitmetiloetavus annab Urve Küttnerile võimaluse töötada tähendusi kasvatavas tandemis nagu ta seda otse või kaude on varemgi teinud: kas teise kunstniku või tema loominguavaldustega dialoogis. Tema värvilised metallipildid ühes Nils Hindi ruumiobjektidega loovad uue installatiivse kehandi, mis vastab hästi mõlemale omasele kontekstualiseerimisvajadusele.
Nils Hint, andekas noor sepp, skulptor, ehtekunstnik ning õppejõud, kelle töödes on kaasaegset tootemlikku väge, ja kel hiljutine kujundajakogemus siinsamas Linnagaleriis toimunud EKA ehte- ja sepakunstinäituselt, iseloomustab oma kahe ruumiobjekti – Võsa ja Bonsai valmimisprotsessi järgmiselt: “ Näitusel Protsess eksponeeritud ruumiobjektid on valminud otseses dialoogis mind igapäevaselt ümbritseva loomekeskkonna ning materjalidega. Minu stuudio asub Balti jaama vagunidepoos, sovjeetlikus industriaalmaastikus. Ainukese veel töötava üksusena depoos, olen ma sattunud tunnistama viimase rasketööstuse väljakolimist kesklinna territooriumilt. Lähen minagi, kuid enne lahkumist lõikan tühja tehase seintelt allesjäänud torud ja riiulid ja sean nad kokku installatsiooniks. Selles leiavad koha seisma jäänud materjalikatsetused ja mu nomaadirännakuil kogutud terasprofiilid. Ring on täis, on aeg liikuda edasi. Pärast mind tuleb kaubamaja”.
Vt. ka www.nilshint.com
Näituse on kujundanud Maile Grünberg.
Kontakt:
urve.küttner@gmail.com
nils.hint@gmail.com
tamara@kunstihoone.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
28.03.2015 — 17.05.2015
Annika Teder Ajakapslid ETDM-s
Keraamika
ANNIKA TEDER
AJAKAPSLID / TIME CAPSULES
28.03.-17.05.2015
„Selle näituse idee sai alguse, kui mu kätte sattus raamat Seeds*. Tuhandekordsed suurendused mõnemillimeetristest seemnetest avavad meile müstilise maailma, mida palja silmaga ei näe. Need inimsilmale nähtamatud kunstiteosed inspireerisid mind oma fantaasiarikaste värviliste skulpturaalsete vormidega.
Seemned on ajas kulgevad kapslid ehk anumad, mis rändavad läbi aegruumi. Taime igas seemnes on peidus selle taime kood, mille eesmärgiks on taastoota ja levida. Seemned on inimtsivilisatsioonide alustalad. Seemnetes olevatest toiduvarudest sõltub inimelu maakeral. Elu saab alguse seemnest.
Taimede maailm on läbi aegade seotud arhitektuuri ja kunstiga, avanedes üha enam tehnoloogiate täiustudes. Elektronmikroskoopide abil on võimalik näha seemnete vormide ja struktuuride keerukust ja mitmekülgsust. Raamatus olevad seemnete fotod on kui laenud müstilisest teispoolsusest, mille mõjul vaatlejas tekib soov enam teada saada. Kunstil on vahendaja roll, mis toidab äratundmise kujutlusvõimet. Kuhu iganes uute tehnoloogiate avastused meid edasi viivad, on seemnemaailm oma vormide mitmekesisusega ja pinnafaktuuride paljususega kinnituseks, et loodus oma pidevas muutumises on inspiratsiooniallikana väljakutse meie loomingule.
Seemnete hämmastav ilu ja vormide mitmekesisus oli mulle kunstnikuna uueks väljakutseks, millele hakkasin otsima lahendusi keraamikas. Otsustasin kasutada pabersavi ja paberportselani, millega olen juba varem kokku puutunud. Kogu näituse valmimise tööperiood oli täis katsetusi värviliste masside ja erinevate tekstuuridega.“
Annika Teder
Pabersavi on suhteliselt hiljuti kasutusele võetud materjal, kus eri liiki savidesse on segatud paberit. Selle tulemusena tekib mass, mis oma vormitavuse, ka teoste kaalu märgatava vähenemise ning muude omadustega pakub häid eeldusi nii suurte installatsioonide kui ka õrnade skulptuursete vormide modelleerimiseks. Seega pakub pabersavi tehnika vormiloomise kõrval ka palju dekoratiivseid ja väljenduslikkust rõhutavaid võimalusi.
Värvilised pabersavid ja portselanid saadakse värvipigmentide lisamisel savi- või portselanimassi.
Annika Teder (1952) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1977. aastal ning töötas seejärel ligi kümme aastast Tallinna Ehituskeraamikatehases. 1985. aastast on ta tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Pikka aega on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonnas.
Kui vormiliselt oli Annika Teder pikka aega üsna kindlalt geomeetriliselt selgete vormide keskne, siis temaatiliselt on ta nendega sageli sidunud loodust ja seal toimuvaid protsesse. Otsiva loomuga kunstnikuna on talle omane ka tegelemine tehnoloogiliste väljakutsetega, teostades oma töid näiteks nerikomi tehnikas, või mängimine dekoorist vabade puhaste vormidega. Viimasel ajal on tema fookuses pabersavi ja -portselan.
Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige (al. 1986), Rahvusvahelise Keraamikaakadeemia liige (al. 1992) ja ON Grupi liige (al. 1994). Alates 1980. aastast esinenud regulaarselt Eesti tarbekunsti aastanäitustel ja ON Grupi näitustel. Esinenud arvukatel grupi- ja isikunäitustel välismaal (Jaapan, Korea, Hiina, Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Austria, Horvaatia, USA, Kanada, Dominikaani Vabariik).
Tema tööd kuuluvad nii ETDM-i kogusse kui ka mitmetesse teiste muuseumide ja erakogudesse üle maailma.
*Seeds: Time Capsules of Life, 2006, Rob Kesseler, Wolfgang Stuppy, Alexandra Papadakis
Näituse kujundaja: Tea Tammelaan
Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Annika Teder Ajakapslid ETDM-s
Laupäev 28 märts, 2015 — Pühapäev 17 mai, 2015
Keraamika
ANNIKA TEDER
AJAKAPSLID / TIME CAPSULES
28.03.-17.05.2015
„Selle näituse idee sai alguse, kui mu kätte sattus raamat Seeds*. Tuhandekordsed suurendused mõnemillimeetristest seemnetest avavad meile müstilise maailma, mida palja silmaga ei näe. Need inimsilmale nähtamatud kunstiteosed inspireerisid mind oma fantaasiarikaste värviliste skulpturaalsete vormidega.
Seemned on ajas kulgevad kapslid ehk anumad, mis rändavad läbi aegruumi. Taime igas seemnes on peidus selle taime kood, mille eesmärgiks on taastoota ja levida. Seemned on inimtsivilisatsioonide alustalad. Seemnetes olevatest toiduvarudest sõltub inimelu maakeral. Elu saab alguse seemnest.
Taimede maailm on läbi aegade seotud arhitektuuri ja kunstiga, avanedes üha enam tehnoloogiate täiustudes. Elektronmikroskoopide abil on võimalik näha seemnete vormide ja struktuuride keerukust ja mitmekülgsust. Raamatus olevad seemnete fotod on kui laenud müstilisest teispoolsusest, mille mõjul vaatlejas tekib soov enam teada saada. Kunstil on vahendaja roll, mis toidab äratundmise kujutlusvõimet. Kuhu iganes uute tehnoloogiate avastused meid edasi viivad, on seemnemaailm oma vormide mitmekesisusega ja pinnafaktuuride paljususega kinnituseks, et loodus oma pidevas muutumises on inspiratsiooniallikana väljakutse meie loomingule.
Seemnete hämmastav ilu ja vormide mitmekesisus oli mulle kunstnikuna uueks väljakutseks, millele hakkasin otsima lahendusi keraamikas. Otsustasin kasutada pabersavi ja paberportselani, millega olen juba varem kokku puutunud. Kogu näituse valmimise tööperiood oli täis katsetusi värviliste masside ja erinevate tekstuuridega.“
Annika Teder
Pabersavi on suhteliselt hiljuti kasutusele võetud materjal, kus eri liiki savidesse on segatud paberit. Selle tulemusena tekib mass, mis oma vormitavuse, ka teoste kaalu märgatava vähenemise ning muude omadustega pakub häid eeldusi nii suurte installatsioonide kui ka õrnade skulptuursete vormide modelleerimiseks. Seega pakub pabersavi tehnika vormiloomise kõrval ka palju dekoratiivseid ja väljenduslikkust rõhutavaid võimalusi.
Värvilised pabersavid ja portselanid saadakse värvipigmentide lisamisel savi- või portselanimassi.
Annika Teder (1952) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1977. aastal ning töötas seejärel ligi kümme aastast Tallinna Ehituskeraamikatehases. 1985. aastast on ta tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Pikka aega on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonnas.
Kui vormiliselt oli Annika Teder pikka aega üsna kindlalt geomeetriliselt selgete vormide keskne, siis temaatiliselt on ta nendega sageli sidunud loodust ja seal toimuvaid protsesse. Otsiva loomuga kunstnikuna on talle omane ka tegelemine tehnoloogiliste väljakutsetega, teostades oma töid näiteks nerikomi tehnikas, või mängimine dekoorist vabade puhaste vormidega. Viimasel ajal on tema fookuses pabersavi ja -portselan.
Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige (al. 1986), Rahvusvahelise Keraamikaakadeemia liige (al. 1992) ja ON Grupi liige (al. 1994). Alates 1980. aastast esinenud regulaarselt Eesti tarbekunsti aastanäitustel ja ON Grupi näitustel. Esinenud arvukatel grupi- ja isikunäitustel välismaal (Jaapan, Korea, Hiina, Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Austria, Horvaatia, USA, Kanada, Dominikaani Vabariik).
Tema tööd kuuluvad nii ETDM-i kogusse kui ka mitmetesse teiste muuseumide ja erakogudesse üle maailma.
*Seeds: Time Capsules of Life, 2006, Rob Kesseler, Wolfgang Stuppy, Alexandra Papadakis
Näituse kujundaja: Tea Tammelaan
Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
27.03.2015
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio krokii
Reede 27 märts, 2015
Disainiteaduskond
20.03.2015
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Helen Geršman, lõuna India tantsu treener.
Vt ka meie joonistusstuudio fb albumit “Joon ütleb rohkem kui jutt/ A LINE TELLS MORE THAN A TALE” https://www.facebook.com/photo.php?fbid=748555251835767&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&theater
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio krokii
Reede 20 märts, 2015
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Helen Geršman, lõuna India tantsu treener.
Vt ka meie joonistusstuudio fb albumit “Joon ütleb rohkem kui jutt/ A LINE TELLS MORE THAN A TALE” https://www.facebook.com/photo.php?fbid=748555251835767&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&theater
Postitas Ülle Marks — Püsilink
11.03.2015
Avatud loeng täna, 11.03: Ville Jehe
Avatud loeng täna, 11.03: Ville Jehe
Kolmapäev 11 märts, 2015
13.03.2015
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodellideks Be Ri & Co.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt. A LINE TELLS MORE THAN A TALE”
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=696140887077204&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&theater
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio krokii
Reede 13 märts, 2015
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodellideks Be Ri & Co.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt. A LINE TELLS MORE THAN A TALE”
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=696140887077204&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&theater
Postitas Ülle Marks — Püsilink
12.03.2015
Avatud loeng / Open lecture: John Frazer (London)
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 12. märtsil kell 18.00 John Frazer, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
John Frazer on arhitekt, kes on nii õpetanud kui ka uurimistööd teinud nii arhitektuuri kui ka kunsti- ja disainikoolides. Cambridge’i ülikooli arhitektuuriosakonnas loenguid pidanuna käivitas ta seal (koos Alex Pikeiga) tehnilise uurimisüksuse (Technical Research Division, praegu osa Martin keskusest), kus uuris ehitise energiakasutust ja autonoomse hoonestuse teemat, võitis oma esimesed teadus-grandid ja juhendas oma esimesi doktorante. Ta on töötanud õppejõuna mitmel pool maailmas ja kirjutanud teadurina üle kahesaja raamatupeatüki ning artikli. Ta on olnud Hong Kongi disaininõukogu juhatuse liige, Hong Kongi kunsti- ja pärandimuuseumi kunstinõunik ning andnud panuse ehitatud keskkonna rakenduskavasse Austraalia valitsuse juures. Koos abikaasa Juliaga on neil oma nn arhitektuurikiirendi fond (Accelerating Architecture), mille fookus on interaktiivsete isetekkeliste, -organiseeruvate ja -toimivate süsteemide kavandamise ja loomise kunstil ja teadusel.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud .
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Estonian Academy of Arts Faculty of Architecture Public Guest Speaker Series
12.03 John Frazer (London)
He trained as an architect and then taught and researched in both architecture and art and design schools. He started lecturing at Cambridge Department of Architecture where he also founded (with Alex Pike) the Technical Research Division (now part of the Martin Centre) where he researched energy in building and autonomous housing, won his first substantial research grants and supervised his first of many doctoral students. He has taught around the world and is author of over 200 book chapters and papers. Public recognition includes having been a Board Member for the Design Council of Hong Kong, and Art Advisor to the Art and Heritage Museum Hong Kong. More recently served on the Action Agenda for the built environment and other working parties for the Australian Government. He is Chair of the John and Julia Frazer Foundation for Accelerating Architecture where the focus is on the art and science of designing and creating self-generating, self-organising and self-sustaining systems, interacting and evolving with the users and the inhabitants in conjunction with the natural forces of the environment.
Quite a few well-known architects, theoreticians, critics and urbanists have given talks at this lecture series, to offer fresh perspectives on architecture, design, urban development and critical thought from around the globe. The lectures are open to all students and professionals in the fields of architecture, urbanism and other spatial studies, as well as to the broader circle of those interested in the future of our living environment. The lectures are in English and they are free of charge.
The previous talks can be found at https://www.artun.ee/avatudloengud
The lecture series is supported by the Estonian Cultural Endowment.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
tel 642 0071
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
Avatud loeng / Open lecture: John Frazer (London)
Neljapäev 12 märts, 2015
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 12. märtsil kell 18.00 John Frazer, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
John Frazer on arhitekt, kes on nii õpetanud kui ka uurimistööd teinud nii arhitektuuri kui ka kunsti- ja disainikoolides. Cambridge’i ülikooli arhitektuuriosakonnas loenguid pidanuna käivitas ta seal (koos Alex Pikeiga) tehnilise uurimisüksuse (Technical Research Division, praegu osa Martin keskusest), kus uuris ehitise energiakasutust ja autonoomse hoonestuse teemat, võitis oma esimesed teadus-grandid ja juhendas oma esimesi doktorante. Ta on töötanud õppejõuna mitmel pool maailmas ja kirjutanud teadurina üle kahesaja raamatupeatüki ning artikli. Ta on olnud Hong Kongi disaininõukogu juhatuse liige, Hong Kongi kunsti- ja pärandimuuseumi kunstinõunik ning andnud panuse ehitatud keskkonna rakenduskavasse Austraalia valitsuse juures. Koos abikaasa Juliaga on neil oma nn arhitektuurikiirendi fond (Accelerating Architecture), mille fookus on interaktiivsete isetekkeliste, -organiseeruvate ja -toimivate süsteemide kavandamise ja loomise kunstil ja teadusel.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud .
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Estonian Academy of Arts Faculty of Architecture Public Guest Speaker Series
12.03 John Frazer (London)
He trained as an architect and then taught and researched in both architecture and art and design schools. He started lecturing at Cambridge Department of Architecture where he also founded (with Alex Pike) the Technical Research Division (now part of the Martin Centre) where he researched energy in building and autonomous housing, won his first substantial research grants and supervised his first of many doctoral students. He has taught around the world and is author of over 200 book chapters and papers. Public recognition includes having been a Board Member for the Design Council of Hong Kong, and Art Advisor to the Art and Heritage Museum Hong Kong. More recently served on the Action Agenda for the built environment and other working parties for the Australian Government. He is Chair of the John and Julia Frazer Foundation for Accelerating Architecture where the focus is on the art and science of designing and creating self-generating, self-organising and self-sustaining systems, interacting and evolving with the users and the inhabitants in conjunction with the natural forces of the environment.
Quite a few well-known architects, theoreticians, critics and urbanists have given talks at this lecture series, to offer fresh perspectives on architecture, design, urban development and critical thought from around the globe. The lectures are open to all students and professionals in the fields of architecture, urbanism and other spatial studies, as well as to the broader circle of those interested in the future of our living environment. The lectures are in English and they are free of charge.
The previous talks can be found at https://www.artun.ee/avatudloengud
The lecture series is supported by the Estonian Cultural Endowment.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
tel 642 0071
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
11.03.2015
erialadevaheline töötuba: hüljatud maastikud. sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?
Kolmapäeval, 11.märtsil kell 17:00 toimub EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppehoones Suur-Kloostri 11 interdistsiplinaarse kursuse “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?” tulemuste avalik esitlus. Ootame kõiki huvilisi!
EKA arhitektuuri-, restaureerimis-, sisearhitektuuri- ning TTÜ inseneriõppe tudengid koos juhendajatega kogunesid taas, et üheskoos mõtiskleda hüljatud maastike teemadel. Seekordne töötuba oli oma sarjas juba neljas, eelnevatel aastatel on otsitud ideid Kohtla-Järve põlevkivitööstuse vanale õlitornile, Katariina kirikule Tallinnas ja Paluküla kirikule Hiiumaal.
Patsient, Sindi kalevivabrik, on ühiste töötubade seni mastaapseim objekt, millele lisandub ümbritsev, inspireeriv-romantiline loodusmaastik ja nostalgiat täis väikelinn.
Kuidas läheneda nii mahukale kompleksile, kui investeeringuteks napib finantse nii omanikul kui ka omavalitsusel? Kuidas peatada lagunemisprotsessid ja millised on restaureerimise kontseptsioonid, kui ehitise müürid silmnähtavalt otsekui liivana sõrmede vahelt pudenevad? Kuidas tajuda objekti ja temast või tema ümber tekkivat atmosfääri? Millised on objekti ja ümbritseva suhted? kas hetkel varemeis hiigelobjektist võiks saada Sindi linna taaskäivitaja? Kuidas siduda linn tehase ja tehas jõega, et seejärel linn ja jõgi omakorda kohtuksid? Kuidas tagada konstruktsioonide püsivus ja kas nendega üldse on veel midagi ette võtta?
…või on selles kaduvas meie ajastule midagi olemuslikku?
Küsimustele otsisid vastust neli tudengite töörühma. Koos kuulati loenguid erinevate erialade esindajatelt, vaimustuti objektist ja Sindi linnast ning arutati, vaieldi, visandati ja markeeriti – tulemusena sündis neli omanäolist ideed, mida kolmapäeval teile esitleda soovime.
Aitäh Eesti Kultuurkapitalile, kes ettevõtmist toetas!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
erialadevaheline töötuba: hüljatud maastikud. sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?
Kolmapäev 11 märts, 2015
Kolmapäeval, 11.märtsil kell 17:00 toimub EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppehoones Suur-Kloostri 11 interdistsiplinaarse kursuse “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?” tulemuste avalik esitlus. Ootame kõiki huvilisi!
EKA arhitektuuri-, restaureerimis-, sisearhitektuuri- ning TTÜ inseneriõppe tudengid koos juhendajatega kogunesid taas, et üheskoos mõtiskleda hüljatud maastike teemadel. Seekordne töötuba oli oma sarjas juba neljas, eelnevatel aastatel on otsitud ideid Kohtla-Järve põlevkivitööstuse vanale õlitornile, Katariina kirikule Tallinnas ja Paluküla kirikule Hiiumaal.
Patsient, Sindi kalevivabrik, on ühiste töötubade seni mastaapseim objekt, millele lisandub ümbritsev, inspireeriv-romantiline loodusmaastik ja nostalgiat täis väikelinn.
Kuidas läheneda nii mahukale kompleksile, kui investeeringuteks napib finantse nii omanikul kui ka omavalitsusel? Kuidas peatada lagunemisprotsessid ja millised on restaureerimise kontseptsioonid, kui ehitise müürid silmnähtavalt otsekui liivana sõrmede vahelt pudenevad? Kuidas tajuda objekti ja temast või tema ümber tekkivat atmosfääri? Millised on objekti ja ümbritseva suhted? kas hetkel varemeis hiigelobjektist võiks saada Sindi linna taaskäivitaja? Kuidas siduda linn tehase ja tehas jõega, et seejärel linn ja jõgi omakorda kohtuksid? Kuidas tagada konstruktsioonide püsivus ja kas nendega üldse on veel midagi ette võtta?
…või on selles kaduvas meie ajastule midagi olemuslikku?
Küsimustele otsisid vastust neli tudengite töörühma. Koos kuulati loenguid erinevate erialade esindajatelt, vaimustuti objektist ja Sindi linnast ning arutati, vaieldi, visandati ja markeeriti – tulemusena sündis neli omanäolist ideed, mida kolmapäeval teile esitleda soovime.
Aitäh Eesti Kultuurkapitalile, kes ettevõtmist toetas!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
05.02.2015
kunstidetektiivid kumus
Muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA juubeliürituste sarjas “Minu akadeemia” tutvustas 05.veebruaril oma tegemisi laiemale üldsusele muinsuskaitse ja konserveerimise osakond. Oodatud olid kõik kunsti konserveerimisest ja restaureerimisest
huvitatud, sh. noored, kes sooviksid tulla EKA-sse õppima. Näidati filme kunsti
tehnilisest uurimisest ja konserveerimisest ning räägiti, kuidas saab
kunstiteostesse peidetud saladusi avastada ja avada konservaatori meetoditega. Ülevaate arhitektuuri- ja kunstipärandi uurimise ning konserveerimisega seonduvast andsid osakonna juhataja prof Lilian Hansar ning dotsent Hilkka Hiiop. Konserveerimseriala tudengite juhendamisel vaadati Kumu näitusesaali üles seatud töötoas mikroskoopidest, milline näeb kunst välja makrotasandil.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
kunstidetektiivid kumus
Neljapäev 05 veebruar, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA juubeliürituste sarjas “Minu akadeemia” tutvustas 05.veebruaril oma tegemisi laiemale üldsusele muinsuskaitse ja konserveerimise osakond. Oodatud olid kõik kunsti konserveerimisest ja restaureerimisest
huvitatud, sh. noored, kes sooviksid tulla EKA-sse õppima. Näidati filme kunsti
tehnilisest uurimisest ja konserveerimisest ning räägiti, kuidas saab
kunstiteostesse peidetud saladusi avastada ja avada konservaatori meetoditega. Ülevaate arhitektuuri- ja kunstipärandi uurimise ning konserveerimisega seonduvast andsid osakonna juhataja prof Lilian Hansar ning dotsent Hilkka Hiiop. Konserveerimseriala tudengite juhendamisel vaadati Kumu näitusesaali üles seatud töötoas mikroskoopidest, milline näeb kunst välja makrotasandil.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink