Semiosalong alustab viienda hooajaga: täna Carlo Cubero paaris veinis

04.02.2015

Semiosalong alustab viienda hooajaga: täna Carlo Cubero paaris veinis

Semiosalong alustab viienda hooajaga!

CARLO CUBERO

Paar Veini, Sauna 1, Tallinn

04.02.2015 kell 19.00

Mangrove Music

Tallinnas on Semiosalong osa Eesti Humanitaarinstituudi antropoloogia bakalaureuseõppekavast, sellest ka tsükli nimetus: ainekood HIA6107 ja teema, milleks on antropoloogilise ja semiootilise uurimismeetodi ühisosa – osalusvaatlus Seminarisari toimub uues asukohas, lokaalis Paar Veini (Sauna 1) ning esimeses seminaris astub üles EHI antropoloogiaõppejõud Carlo Cubero, kes näitab filmi “Mangrove Music” (60 min) ning kõneleb Culebra saare muusikute identiteediloomest Kirde-Kariibidel. Filmi põhjal arutletakse adiovisuaalse meedia metodoloogilisi probleeme antropoloogilises uurimistöös. Seminar on inglise keeles!

Carlo Cubero on Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent.

Sündmus on tasuta.

Müügil Semiosalongi artiklikogumik “Sõbralik semiootika: Semiosalongi tekste aastast 2011-2014”, hind 12 €.

Olete oodatud Semiosalongi!

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Semiosalong alustab viienda hooajaga: täna Carlo Cubero paaris veinis

Kolmapäev 04 veebruar, 2015

Semiosalong alustab viienda hooajaga!

CARLO CUBERO

Paar Veini, Sauna 1, Tallinn

04.02.2015 kell 19.00

Mangrove Music

Tallinnas on Semiosalong osa Eesti Humanitaarinstituudi antropoloogia bakalaureuseõppekavast, sellest ka tsükli nimetus: ainekood HIA6107 ja teema, milleks on antropoloogilise ja semiootilise uurimismeetodi ühisosa – osalusvaatlus Seminarisari toimub uues asukohas, lokaalis Paar Veini (Sauna 1) ning esimeses seminaris astub üles EHI antropoloogiaõppejõud Carlo Cubero, kes näitab filmi “Mangrove Music” (60 min) ning kõneleb Culebra saare muusikute identiteediloomest Kirde-Kariibidel. Filmi põhjal arutletakse adiovisuaalse meedia metodoloogilisi probleeme antropoloogilises uurimistöös. Seminar on inglise keeles!

Carlo Cubero on Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent.

Sündmus on tasuta.

Müügil Semiosalongi artiklikogumik “Sõbralik semiootika: Semiosalongi tekste aastast 2011-2014”, hind 12 €.

Olete oodatud Semiosalongi!

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

11.02.2015

Tudengiteaduse päev tartus keskendub seekord säästvale arengule

11. veebruaril Tartus AHHAA Teaduskeskuse toimuval TudengiTeaduse päeval tutvustavad üliõpilased säästva arengu teemalisi teadusartikleid. Kohal on ka teaduspisiku levitajad Ideelaborist ja Eesti Teadusagentuurist, läbi viiakse põnevaid töötube ja eksperimente.

TudengiTeaduse päeval tuleb ettekandmisele 13 noorteadlase teadusartiklid. Autorid on Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli tudengid.

“Tahame oma tegevustega eelkõige edendada tudengiteadust. Samas soovime ka näidata, et kõik elu valdkonnad on seotud säästva arenguga,” ütles TalveAkadeemia projektijuht Kadi Varda. “TudengiTeaduse päeval saavad noored teadlased kõige erinevamatelt erialadelt kokku ning jagavad oma nägemust sellest, kuidas aitavad nende uurimused kaasa jätkusuutlikule ühiskonnale. Meiega kaasa mõtlema on väga oodatud kõik huvilised.” 

Kuulda saab ettekandeid liiklusest, haridusest, elektroonikast, magnteväljadest ja paljust muust. Ettekandeid hindab komisjon, kes päeva lõpuks valib välja parimad tööd, mis pääsevad edasi 11.-13. märtsini toimuvale TalveAkadeemia korraldatavale konverentsile “1001 digivarjundit”.

Lisaks tudengite esitlustele tutvustavad teaduse telgitaguseid Eesti Teadusagentuuri ja Ideelabori esindajad ning noorteadlane Allan-Hermann Pool USAst. Huvilistele on avatud ka õpitoad, mida viivad läbi Rändav Bioklass, Teadusbuss ja Psühhobuss. Päeva lõpetab improteater Koosen.

“TudengiTeaduse päeval leiab iga teadushuviline endale midagi kasulikku, olgu selleks mõni hea mõte argipäeva, uued huvitavad kontaktid teadusmaailmast või hoopis innustust oma lõputöö kirjutamiseks,” ütles Kadi Varda.

TudengiTeaduse päeva läbiviijaks on MTÜ TalveAkadeemia, mis koondab endas hakkajaid noori teadushuvilisi tudengeid, kes on tudengiteadus populariseerinud juba 13 aastat.

TudengiTeaduse päev on kõigile tasuta ja toimub 11. veebruaril kell 10-19 Tartus AHHAA keskuses!

Lisainfo:

Kadi Varda
TalveAkadeemia2015 projektijuht
kadi@talveakadeemia.ee 
53 433 626
www.talveakadeemia.ee 

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Tudengiteaduse päev tartus keskendub seekord säästvale arengule

Kolmapäev 11 veebruar, 2015

11. veebruaril Tartus AHHAA Teaduskeskuse toimuval TudengiTeaduse päeval tutvustavad üliõpilased säästva arengu teemalisi teadusartikleid. Kohal on ka teaduspisiku levitajad Ideelaborist ja Eesti Teadusagentuurist, läbi viiakse põnevaid töötube ja eksperimente.

TudengiTeaduse päeval tuleb ettekandmisele 13 noorteadlase teadusartiklid. Autorid on Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli tudengid.

“Tahame oma tegevustega eelkõige edendada tudengiteadust. Samas soovime ka näidata, et kõik elu valdkonnad on seotud säästva arenguga,” ütles TalveAkadeemia projektijuht Kadi Varda. “TudengiTeaduse päeval saavad noored teadlased kõige erinevamatelt erialadelt kokku ning jagavad oma nägemust sellest, kuidas aitavad nende uurimused kaasa jätkusuutlikule ühiskonnale. Meiega kaasa mõtlema on väga oodatud kõik huvilised.” 

Kuulda saab ettekandeid liiklusest, haridusest, elektroonikast, magnteväljadest ja paljust muust. Ettekandeid hindab komisjon, kes päeva lõpuks valib välja parimad tööd, mis pääsevad edasi 11.-13. märtsini toimuvale TalveAkadeemia korraldatavale konverentsile “1001 digivarjundit”.

Lisaks tudengite esitlustele tutvustavad teaduse telgitaguseid Eesti Teadusagentuuri ja Ideelabori esindajad ning noorteadlane Allan-Hermann Pool USAst. Huvilistele on avatud ka õpitoad, mida viivad läbi Rändav Bioklass, Teadusbuss ja Psühhobuss. Päeva lõpetab improteater Koosen.

“TudengiTeaduse päeval leiab iga teadushuviline endale midagi kasulikku, olgu selleks mõni hea mõte argipäeva, uued huvitavad kontaktid teadusmaailmast või hoopis innustust oma lõputöö kirjutamiseks,” ütles Kadi Varda.

TudengiTeaduse päeva läbiviijaks on MTÜ TalveAkadeemia, mis koondab endas hakkajaid noori teadushuvilisi tudengeid, kes on tudengiteadus populariseerinud juba 13 aastat.

TudengiTeaduse päev on kõigile tasuta ja toimub 11. veebruaril kell 10-19 Tartus AHHAA keskuses!

Lisainfo:

Kadi Varda
TalveAkadeemia2015 projektijuht
kadi@talveakadeemia.ee 
53 433 626
www.talveakadeemia.ee 

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

13.02.2015

Seminar “Noored ja nõukogude aeg – kunstimuuseum kui mälu vahendaja”

Tallinna Ülikool ja Kumu kunstimuuseum kutsuvad seminarile „Noored ja nõukogude aeg – kunstimuuseum kui mälu vahendaja”

13. veebruar 2015, Kumu hariduskeskuse auditoorium

Seminaril tutvustatakse üleeuroopalist teadusprojekti MYPLACE (Memory, Youth, Political Legacy and Civic Engagement), mille käigus viidi 14 riigis läbi mitmetahuline noorsoouuring ning mille eesmärk oli uurida noorte poliitilise osaluse ja mälu seoseid tänapäeva Euroopas, keskendudes noorte tõlgendustele keerukatest perioodidest oma riigi ajaloos. Eesti puhul oli „keerukaks perioodiks” nõukogude aeg. Uuringus kasutati erinevaid meetodeid selgitamaks, kuidas noored antud perioodi suhtuvad ning mil määral erinevad institutsioonid (kool, kodu, muuseumid) selles rolli mängivad. Muuhulgas kaardistati, kuidas noortele nõukogude ajast räägitakse, milliste vahenditega seda presenteeritakse ning mismoodi noored seda vastu võtavad. Teiste seas uuriti MYPLACE-i uuringupartneri Kumu näitusi ning nende sõnumeid, intervjueeriti muuseumi töötajaid, samuti noorte arvamust Kumu ja selle näituste kohta. Uuring käsitles mitmeid probleeme ning kitsaskohti nõukogude ajaloo ja selle perioodi kunsti edastamisel noortele nii kooli ajalootunni kui ka kunstimuuseumi kontekstis.

Seminaril saavad kokku sotsioloogid, õpetajad ning kunstiajaloolased-kuraatorid, kes tegelevad mitme erineva nurga alt mineviku vahendamisega laiemale publikule ning selle tegevuse üle reflekteerimisega, kujundades seeläbi otsesemalt või kaudsemalt ka noorte väärtushinnanguid. Koos arutletakse, milline on (või peaks olema) kultuuriinstitutsioonide (sh kooli) roll noortele nõukogude ajaloo vahendamisel, millised on noorte arusaamad sellest ja kuidas see mõjutab nende arusaami tänapäeva ühiskonnast. Vaagitakse ka, millised on suurimad probleemid nõukogude perioodi käsitlemisel, millised teemad domineerivad ning mis on avalikust esitlusest puudu. Ja kui palju on näiteks õpetajal ning kunstimuuseumi kuraatoril institutsionaalses kontekstis tegutsedes vabadust esitada üldlevinud hoiakutest erinevaid seisukohti.

Lisaks vaadeldakse ajaloo esitamist kunstimuuseumis – Kumu Teise maailmasõja järgse kunsti püsiekspositsiooni ning ajutiste näituste põhjal. Kunstimuuseumid seisavad pidevalt silmitsi küsimustega: kuidas elustada näitusel kunstiteose enda olevikku, kuidas kasutada mineviku kunstiteost oleviku seletamisel? Milliseid tugistruktuure vaatajale pakkuda? Kuidas võiks kasutada kunstimuuseumit ajaloo, ühiskonnaõpetuse jt õppeainete läbiviimiseks? Milline on kunstimuuseumi vastutus ja roll kooli ning kodu kõrval ja mis on näituste potentsiaaliks – mida võib üks näitus laiemas ühiskondlikus plaanis korda saata?

Esinejad ja ajakava:

13.00 Prof Airi-Alina Allaste (Tallinna Ülikooli RASI direktor, projekti MYPLACE Eesti juht) – Noored ja igapäevaelu aktivism

13.30 Rael Artel (kuraator, Tartu Kunstimuuseumi direktor) – Sotsiaalkriitilised kureerimispraktikad

14.00 Anu Allas (kunstiteadlane, Kumu kunstimuuseumi nõukogude perioodi kunsti kuraator) – Kunst pärast Teist maailmasõda: Kumu püsiekspositsiooni agendad

14.30–14.45 Kohvipaus

14.45 Indrek Riigor (Tallinna Nõmme Gümnaasiumi ajaloo-, filosoofia- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, Tallinna ülelinnalise ajaloo ja ühiskonnaõpetuse ainesektsiooni juhataja) –Tähelepanekuid ajaloo õpetamisest eesti ja vene õppekeelega koolides

15.15 Raili Nugin (Tallinna Ülikooli teadur, MYPLACE-i uurija) – Noored: mälu ja mineviku erinevad tõlgendused

15.45 Mary-Ann Talvistu (kunstiteadlane, Kumu kunstimuuseumi publikuprogrammide kuraator) – Kunstimuuseumides tegutsevad noorteklubid

16.15 Kokkuvõte ja vein

Modereerib Kadi Polli (TÜ kunstiajaloo õppejõud ja Kadrioru kunstimuuseumi direktor 2000-2013)

Kohtade arv piiratud, palume eelregistreerida reelika@iiss.ee kuni 11. veebruarini!

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Seminar “Noored ja nõukogude aeg – kunstimuuseum kui mälu vahendaja”

Reede 13 veebruar, 2015

Tallinna Ülikool ja Kumu kunstimuuseum kutsuvad seminarile „Noored ja nõukogude aeg – kunstimuuseum kui mälu vahendaja”

13. veebruar 2015, Kumu hariduskeskuse auditoorium

Seminaril tutvustatakse üleeuroopalist teadusprojekti MYPLACE (Memory, Youth, Political Legacy and Civic Engagement), mille käigus viidi 14 riigis läbi mitmetahuline noorsoouuring ning mille eesmärk oli uurida noorte poliitilise osaluse ja mälu seoseid tänapäeva Euroopas, keskendudes noorte tõlgendustele keerukatest perioodidest oma riigi ajaloos. Eesti puhul oli „keerukaks perioodiks” nõukogude aeg. Uuringus kasutati erinevaid meetodeid selgitamaks, kuidas noored antud perioodi suhtuvad ning mil määral erinevad institutsioonid (kool, kodu, muuseumid) selles rolli mängivad. Muuhulgas kaardistati, kuidas noortele nõukogude ajast räägitakse, milliste vahenditega seda presenteeritakse ning mismoodi noored seda vastu võtavad. Teiste seas uuriti MYPLACE-i uuringupartneri Kumu näitusi ning nende sõnumeid, intervjueeriti muuseumi töötajaid, samuti noorte arvamust Kumu ja selle näituste kohta. Uuring käsitles mitmeid probleeme ning kitsaskohti nõukogude ajaloo ja selle perioodi kunsti edastamisel noortele nii kooli ajalootunni kui ka kunstimuuseumi kontekstis.

Seminaril saavad kokku sotsioloogid, õpetajad ning kunstiajaloolased-kuraatorid, kes tegelevad mitme erineva nurga alt mineviku vahendamisega laiemale publikule ning selle tegevuse üle reflekteerimisega, kujundades seeläbi otsesemalt või kaudsemalt ka noorte väärtushinnanguid. Koos arutletakse, milline on (või peaks olema) kultuuriinstitutsioonide (sh kooli) roll noortele nõukogude ajaloo vahendamisel, millised on noorte arusaamad sellest ja kuidas see mõjutab nende arusaami tänapäeva ühiskonnast. Vaagitakse ka, millised on suurimad probleemid nõukogude perioodi käsitlemisel, millised teemad domineerivad ning mis on avalikust esitlusest puudu. Ja kui palju on näiteks õpetajal ning kunstimuuseumi kuraatoril institutsionaalses kontekstis tegutsedes vabadust esitada üldlevinud hoiakutest erinevaid seisukohti.

Lisaks vaadeldakse ajaloo esitamist kunstimuuseumis – Kumu Teise maailmasõja järgse kunsti püsiekspositsiooni ning ajutiste näituste põhjal. Kunstimuuseumid seisavad pidevalt silmitsi küsimustega: kuidas elustada näitusel kunstiteose enda olevikku, kuidas kasutada mineviku kunstiteost oleviku seletamisel? Milliseid tugistruktuure vaatajale pakkuda? Kuidas võiks kasutada kunstimuuseumit ajaloo, ühiskonnaõpetuse jt õppeainete läbiviimiseks? Milline on kunstimuuseumi vastutus ja roll kooli ning kodu kõrval ja mis on näituste potentsiaaliks – mida võib üks näitus laiemas ühiskondlikus plaanis korda saata?

Esinejad ja ajakava:

13.00 Prof Airi-Alina Allaste (Tallinna Ülikooli RASI direktor, projekti MYPLACE Eesti juht) – Noored ja igapäevaelu aktivism

13.30 Rael Artel (kuraator, Tartu Kunstimuuseumi direktor) – Sotsiaalkriitilised kureerimispraktikad

14.00 Anu Allas (kunstiteadlane, Kumu kunstimuuseumi nõukogude perioodi kunsti kuraator) – Kunst pärast Teist maailmasõda: Kumu püsiekspositsiooni agendad

14.30–14.45 Kohvipaus

14.45 Indrek Riigor (Tallinna Nõmme Gümnaasiumi ajaloo-, filosoofia- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, Tallinna ülelinnalise ajaloo ja ühiskonnaõpetuse ainesektsiooni juhataja) –Tähelepanekuid ajaloo õpetamisest eesti ja vene õppekeelega koolides

15.15 Raili Nugin (Tallinna Ülikooli teadur, MYPLACE-i uurija) – Noored: mälu ja mineviku erinevad tõlgendused

15.45 Mary-Ann Talvistu (kunstiteadlane, Kumu kunstimuuseumi publikuprogrammide kuraator) – Kunstimuuseumides tegutsevad noorteklubid

16.15 Kokkuvõte ja vein

Modereerib Kadi Polli (TÜ kunstiajaloo õppejõud ja Kadrioru kunstimuuseumi direktor 2000-2013)

Kohtade arv piiratud, palume eelregistreerida reelika@iiss.ee kuni 11. veebruarini!

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

16.02.2015 — 18.02.2015

PROJEKTI “RODE ALTAR LÄHIVAATES” IV TÖÖTUBA “WOOD AND ART”

1
3
6
11
13

16.-18.veebruaril 2015 toimus Rode-projekti neljas töötuba, mis tegeles puidu interpreteerimise ja dateerimisega. Töötuba juhendasid selle ala tippspetsialistid: Kopenhageni Rahvusmuuseumi uurimisinstituudist CATS, dr Aoife Daly ja dr Jorgen Wadum ning Tartu Ülikooli Geoloogia osakonnast dr Alar Läänelaid.

Aoife Daly on dendrokronoloogilise dateerimise (mis põhineb puidu aastarõngaste mõõdistamisel) üks maailma tippnimesid, kelle valdkonnaks on mittelõhkuva uurimismeetodi arendamine. Ta rääkis ning näitas, kuidas ja millistel juhtudel on võimalik dendrokronoloogiat teha pelgalt aastarõngaste kõrgresolutsioonilise foto põhjal ilma kunstiteost füüsiliselt puutumata. Nagu selgus, ei pruugi see uurimismeetod alati tulemusi anda ning nõuab väga suurt kogemust.

Alar Läänelaid, ainus Eestis pärandobjektide dateerimkisega tegelev dendrokronoloog, andis ülevaate siinsetest võimalustest ja seni tehtust.

Jorgen Wadum, maailma üks tehnilise kunstiajaloo valdkonna ja puidumärkide interpreteerimise tipptegijaist, asetas dendrokronoloogilise dateerimise laiemasse konteksti, käsitledes puitu kui kunstiteoste ühte olulisemat loomematerjali: kust puit pärineb, kuidas seda transporditi ja töödeldi, millised olid puidule seatud kvaliteedinõuded ning kuidas kogu seda teadmist aastasadu vanadest kunstiobjektidest välja lugeda.

Töötoa praktilises osas uuriti Niguliste muuseumi tippteoseid: esmajoones eelkõige Rode altarit, aga lisaks ka Kannatusaltarit, Maarja altarit ning Pühalepa Anna altarit. Uurimise all olid ka Lucas Cranachi tööd (või tööde koopiad) Kadrioru ja Ajaloomuuseumist. Viis töögruppi viisid oma objektidel kolme päeva jooksul läbi dendrokronoloogilise dateerimise, mida vajadusel kombineeriti multispektraaluuringute ja XRF-elementanalüüsidega. Uuringute tulemused vormistatakse veebileheks, mida saab peatselt vaadata töötoa kodulehel.

Kas õpitoa käigus õnnestus kõik need teosed dendrokronoloogiliselt dateerida? Pigem olid uuringute tulemused kõike muud kui ootuspärased. Peamine, mida töötuba õpetas, oli küsimuste püstitamine: millal ja millistel tingimustel on dendrokronoloogia võimalik ja vajalik ning kelle poole tuleks pöörduda, kui uuringu vajadus näib olevat põhjendatud.

Töötoa jätkuna on Rode altari näitel kavas koos Aare Läänelaiuga arendada dendrokronoloogiat kui meetodit just mittelõhkuvas suunas.

Kokku osales töötoa teoreetilises osas üle 70 ning praktilises osas ligi 30 huvilist pea kõigist Eesti ülikoolidest ja pärandasutustest. Niguliste oli täidetud töökate uurijate sünergiaga ning nii professorid kui tudengid jäid üritusega väga rahule. 

Töötuba viidi läbi EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna, Eesti Kunstimuuseumi ning kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli koostöös.

Postitas Mairon L — Püsilink

PROJEKTI “RODE ALTAR LÄHIVAATES” IV TÖÖTUBA “WOOD AND ART”

Esmaspäev 16 veebruar, 2015 — Kolmapäev 18 veebruar, 2015

1
3
6
11
13

16.-18.veebruaril 2015 toimus Rode-projekti neljas töötuba, mis tegeles puidu interpreteerimise ja dateerimisega. Töötuba juhendasid selle ala tippspetsialistid: Kopenhageni Rahvusmuuseumi uurimisinstituudist CATS, dr Aoife Daly ja dr Jorgen Wadum ning Tartu Ülikooli Geoloogia osakonnast dr Alar Läänelaid.

Aoife Daly on dendrokronoloogilise dateerimise (mis põhineb puidu aastarõngaste mõõdistamisel) üks maailma tippnimesid, kelle valdkonnaks on mittelõhkuva uurimismeetodi arendamine. Ta rääkis ning näitas, kuidas ja millistel juhtudel on võimalik dendrokronoloogiat teha pelgalt aastarõngaste kõrgresolutsioonilise foto põhjal ilma kunstiteost füüsiliselt puutumata. Nagu selgus, ei pruugi see uurimismeetod alati tulemusi anda ning nõuab väga suurt kogemust.

Alar Läänelaid, ainus Eestis pärandobjektide dateerimkisega tegelev dendrokronoloog, andis ülevaate siinsetest võimalustest ja seni tehtust.

Jorgen Wadum, maailma üks tehnilise kunstiajaloo valdkonna ja puidumärkide interpreteerimise tipptegijaist, asetas dendrokronoloogilise dateerimise laiemasse konteksti, käsitledes puitu kui kunstiteoste ühte olulisemat loomematerjali: kust puit pärineb, kuidas seda transporditi ja töödeldi, millised olid puidule seatud kvaliteedinõuded ning kuidas kogu seda teadmist aastasadu vanadest kunstiobjektidest välja lugeda.

Töötoa praktilises osas uuriti Niguliste muuseumi tippteoseid: esmajoones eelkõige Rode altarit, aga lisaks ka Kannatusaltarit, Maarja altarit ning Pühalepa Anna altarit. Uurimise all olid ka Lucas Cranachi tööd (või tööde koopiad) Kadrioru ja Ajaloomuuseumist. Viis töögruppi viisid oma objektidel kolme päeva jooksul läbi dendrokronoloogilise dateerimise, mida vajadusel kombineeriti multispektraaluuringute ja XRF-elementanalüüsidega. Uuringute tulemused vormistatakse veebileheks, mida saab peatselt vaadata töötoa kodulehel.

Kas õpitoa käigus õnnestus kõik need teosed dendrokronoloogiliselt dateerida? Pigem olid uuringute tulemused kõike muud kui ootuspärased. Peamine, mida töötuba õpetas, oli küsimuste püstitamine: millal ja millistel tingimustel on dendrokronoloogia võimalik ja vajalik ning kelle poole tuleks pöörduda, kui uuringu vajadus näib olevat põhjendatud.

Töötoa jätkuna on Rode altari näitel kavas koos Aare Läänelaiuga arendada dendrokronoloogiat kui meetodit just mittelõhkuvas suunas.

Kokku osales töötoa teoreetilises osas üle 70 ning praktilises osas ligi 30 huvilist pea kõigist Eesti ülikoolidest ja pärandasutustest. Niguliste oli täidetud töökate uurijate sünergiaga ning nii professorid kui tudengid jäid üritusega väga rahule. 

Töötuba viidi läbi EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna, Eesti Kunstimuuseumi ning kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli koostöös.

Postitas Mairon L — Püsilink

04.02.2015

Avatud loeng: Reet Aus


This Wednesday, 4.02.15 we are going to meet renown fashion designer and researcher REET AUS, who is internationally acclaimed expert of ecological design.

For several years already, the upcycling designer Reet Aus and her team have been involved in a innovative research project together with Beximco, the largest vertically integrated fabric and garment producer in Bangladesh. The unity between the two companies aims for upcycling to be implemented into the regular production processes of Beximco in order to save resources, grow efficiency and significantly reduce environmental impacts. Upcycling could potentially reduce at least 65% of waste created by the giant production of 56 million garments a year.
Reet Aus team in cooperation with Beximco are leaders in designing, mass-producing and selling 100% upcycled, unique and high-fashion garments, enabling to save on average 70% of water and create 88% less CO2 emission compared to non upcycled mass-production.

EKA disainiteaduskonna avatud loengud toimuvad magistriõppe aine “Mis juhtub peale toote sündi” raames kevadsemestri kolmapäevadel kell 17.30 – 19 ruumis 426, Estonia pst 7. Enamik loengud toimub inglise keeles.

Postitas merle.lobjakas — Püsilink

Avatud loeng: Reet Aus

Kolmapäev 04 veebruar, 2015


This Wednesday, 4.02.15 we are going to meet renown fashion designer and researcher REET AUS, who is internationally acclaimed expert of ecological design.

For several years already, the upcycling designer Reet Aus and her team have been involved in a innovative research project together with Beximco, the largest vertically integrated fabric and garment producer in Bangladesh. The unity between the two companies aims for upcycling to be implemented into the regular production processes of Beximco in order to save resources, grow efficiency and significantly reduce environmental impacts. Upcycling could potentially reduce at least 65% of waste created by the giant production of 56 million garments a year.
Reet Aus team in cooperation with Beximco are leaders in designing, mass-producing and selling 100% upcycled, unique and high-fashion garments, enabling to save on average 70% of water and create 88% less CO2 emission compared to non upcycled mass-production.

EKA disainiteaduskonna avatud loengud toimuvad magistriõppe aine “Mis juhtub peale toote sündi” raames kevadsemestri kolmapäevadel kell 17.30 – 19 ruumis 426, Estonia pst 7. Enamik loengud toimub inglise keeles.

Postitas merle.lobjakas — Püsilink

04.02.2015

Klaasiosakonna vestlusõhtu Adamson-Ericus

4.02.15_kell 17.00_EKA_klaas

Lisa sisutekst

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Klaasiosakonna vestlusõhtu Adamson-Ericus

Kolmapäev 04 veebruar, 2015

4.02.15_kell 17.00_EKA_klaas

Lisa sisutekst

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

06.02.2015

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

krokii R Mathilde 6 veebruar2015

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mathilde.

Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt”.

https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

 

Postitas Ülle Marks — Püsilink

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

Reede 06 veebruar, 2015

krokii R Mathilde 6 veebruar2015

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mathilde.

Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt”.

https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

 

Postitas Ülle Marks — Püsilink

05.01.2015 — 06.01.2015

Lihula mõisa saal pakub uusi üllatusi

Lae otsakülje tsentris paiknev maaling u 40 x 40 cm
Maalingufragment lae W-küljel
vana foto

Kuna eelmise aasta lõpus toimunud õpitoa käigus tulid Lihula mõisa saali laest ootamatu üllatusena välja väikesed maalingut meenutavad fragmendid (vt. EKA sündmuste kroonika), viisime seal läbi täiendavad uuringud. Toona oletasime, et tegemist võiks olla akantus- või taimornamendi laadse kompositsiooniga. Maalingut välja puhastades selgus aga vastupidiselt ootustele, et sellel on kujutatud lillevaasi rooside ja liiliatega. Samasugune kompositsioon paikneb peegelpildis lae teise otsakülje tsentris: see avati uuringute käigus väiksema sondaažina. Tegemist on professionaalselt maalitud kompositsiooniga kuid lae suurust ja kõrgust arvestades mõjub see ebaproportsionaalselt väiksena. Hoolimata põhjalikest uuringutest mujal laes maalinguid ei leitud.

Dateeringust. Maalingu iseloom vastab ajaloolisele fotole 1898 aastast. Fotol ei ole näha maalingu detailset kompositsiooni, küll aga kuju – lillevaas paikneb vapitaolisel tumedal alal. Sarnane kujund tuvastati ka käesolevate uuringute käigus. Vaadeldes viimistluskihtide stratigraafiat ja iseloomu tekib küsimus nende ehitusaegsusest e. kuulumisest 1824.aastasse, mil valmis klassitsistlik mõisahoone. Selleks on kihte liiga vähe ning nende iseloom ei vasta klassitsistlikule ruumile. Siiski võib foto põhjal kinnitada, et maalingud, s.t. lae esimene tuvastatav viimistluskiht on dateeritavad perioodi enne 1898 aastat, mil on tehtud fotoülesvõte. Kuna maalingud on iseloomult ja stiililt pigem historitsistlikud, võiks need oletuslikult siduda 1874. aastal alanud perioodiga mõisa ajaloos, mil mõis läks üle Buxhoevdenite suguvõsale.   

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

Lihula mõisa saal pakub uusi üllatusi

Esmaspäev 05 jaanuar, 2015 — Teisipäev 06 jaanuar, 2015

Lae otsakülje tsentris paiknev maaling u 40 x 40 cm
Maalingufragment lae W-küljel
vana foto

Kuna eelmise aasta lõpus toimunud õpitoa käigus tulid Lihula mõisa saali laest ootamatu üllatusena välja väikesed maalingut meenutavad fragmendid (vt. EKA sündmuste kroonika), viisime seal läbi täiendavad uuringud. Toona oletasime, et tegemist võiks olla akantus- või taimornamendi laadse kompositsiooniga. Maalingut välja puhastades selgus aga vastupidiselt ootustele, et sellel on kujutatud lillevaasi rooside ja liiliatega. Samasugune kompositsioon paikneb peegelpildis lae teise otsakülje tsentris: see avati uuringute käigus väiksema sondaažina. Tegemist on professionaalselt maalitud kompositsiooniga kuid lae suurust ja kõrgust arvestades mõjub see ebaproportsionaalselt väiksena. Hoolimata põhjalikest uuringutest mujal laes maalinguid ei leitud.

Dateeringust. Maalingu iseloom vastab ajaloolisele fotole 1898 aastast. Fotol ei ole näha maalingu detailset kompositsiooni, küll aga kuju – lillevaas paikneb vapitaolisel tumedal alal. Sarnane kujund tuvastati ka käesolevate uuringute käigus. Vaadeldes viimistluskihtide stratigraafiat ja iseloomu tekib küsimus nende ehitusaegsusest e. kuulumisest 1824.aastasse, mil valmis klassitsistlik mõisahoone. Selleks on kihte liiga vähe ning nende iseloom ei vasta klassitsistlikule ruumile. Siiski võib foto põhjal kinnitada, et maalingud, s.t. lae esimene tuvastatav viimistluskiht on dateeritavad perioodi enne 1898 aastat, mil on tehtud fotoülesvõte. Kuna maalingud on iseloomult ja stiililt pigem historitsistlikud, võiks need oletuslikult siduda 1874. aastal alanud perioodiga mõisa ajaloos, mil mõis läks üle Buxhoevdenite suguvõsale.   

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

23.04.2015 — 24.04.2015

BuildIT 2015

BuildIT_1-01

2015.buildit-tallinn.eu

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

BuildIT 2015

Neljapäev 23 aprill, 2015 — Reede 24 aprill, 2015

BuildIT_1-01

2015.buildit-tallinn.eu

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

01.02.2015 — 16.02.2015

Algas õppetoetuste taotlemine

Algas õppetoetuste taotlemine üliõpilastele, kes on immatrikuleeritud Eesti Kunstiakadeemiasse enne 01.07.2013.

Toetused on järgmised:

  • – põhitoetus

– täiendav toetus (sõidutoetus nendele tudengitele, kelle elukoht rahvastiku registri andmetel on kaugemal kui Tallinnaga piirnevad vallad)

– majanduslik toetus

– transporditoetus (sõidutoetus nendele tudengitele, kelle elukoht rahvastiku registri andmetel on Tallinnaga piirnevates valdades).

Täiendava ja transporditoetuse taotlusele tuleb juurde lisada rahvastikuregistri väljavõte.  

Toetuse määramiseks koostatakse erialati paremusjärjestus, arvestades õppemahu täitmise protsenti ja keskmist hinnet.

Majanduslikku toetust võib üliõpilane saada ainult juhul, kui ta samal semestril põhitoetust ei saa. 

Akadeemilisel puhkusel olev üliõpilane õppetoetust ei saa. 

Taotlusvormid on saadaval teaduskondades, õppeosakonnas ruumis 532, Estonia pst. 7 ja EKA koduleheküljel (www.artun.ee/stipendiumiuudised).

Täidetud vormid palun tuua aadressile Estonia pst. 7, ruumi 532 või kantseleisse õppeosakonna postisahtlisse.

NB! Kes on sügissemestril taotluse juba esitanud, seda praegu uuesti tegema ei pea (välja arvatud majandusliku toetuse taotlejad).

Taotluste esitamise tähtaeg on 16. VEEBRUAR.

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Algas õppetoetuste taotlemine

Pühapäev 01 veebruar, 2015 — Esmaspäev 16 veebruar, 2015

Algas õppetoetuste taotlemine üliõpilastele, kes on immatrikuleeritud Eesti Kunstiakadeemiasse enne 01.07.2013.

Toetused on järgmised:

  • – põhitoetus

– täiendav toetus (sõidutoetus nendele tudengitele, kelle elukoht rahvastiku registri andmetel on kaugemal kui Tallinnaga piirnevad vallad)

– majanduslik toetus

– transporditoetus (sõidutoetus nendele tudengitele, kelle elukoht rahvastiku registri andmetel on Tallinnaga piirnevates valdades).

Täiendava ja transporditoetuse taotlusele tuleb juurde lisada rahvastikuregistri väljavõte.  

Toetuse määramiseks koostatakse erialati paremusjärjestus, arvestades õppemahu täitmise protsenti ja keskmist hinnet.

Majanduslikku toetust võib üliõpilane saada ainult juhul, kui ta samal semestril põhitoetust ei saa. 

Akadeemilisel puhkusel olev üliõpilane õppetoetust ei saa. 

Taotlusvormid on saadaval teaduskondades, õppeosakonnas ruumis 532, Estonia pst. 7 ja EKA koduleheküljel (www.artun.ee/stipendiumiuudised).

Täidetud vormid palun tuua aadressile Estonia pst. 7, ruumi 532 või kantseleisse õppeosakonna postisahtlisse.

NB! Kes on sügissemestril taotluse juba esitanud, seda praegu uuesti tegema ei pea (välja arvatud majandusliku toetuse taotlejad).

Taotluste esitamise tähtaeg on 16. VEEBRUAR.

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink