Eesti Kunstnike Liidu XV aastanäitus – üleskutse osalema

Eesti Kunstnike Liidu XV aastanäitus Tallinna Kunstihoones (03.06.-05.07.2015), Tallinna Kunstihoone galeriis (03.06.-28.06.2015) ja Tallinna Linnagaleriis (03.06.-21.06.2015)

KEVADNÄITUS

NÄITUSELE ON OODATUD 2014. AASTAL VALMINUD

MAAL, GRAAFIKA, SKULPTUUR, INSTALLATSIOON, FOTO/DIGITAALPRINT, VIDEO

NÄITUSELE KANDIDEERIMINE: esineda soovivatel kunstnikel palume saata või tuua hiljemalt 17. aprilliks 2015:

I. Autori nimi ja kontaktandmed.

II. Näitusele esitatava teose lühikontseptsioon (kuni 10 lauset).

III.           

1)    maal ja graafika – repro näitusele esitatavast teosest koos andmete ja mõõtmetega;

2)    skulptuur – repro näitusele esitatavast teosest koos andmete ja mõõtmetega;

3)    installatsiooni esitamisel teose kavand koos andmete, jooniste ja mõõtmetega;

4)    videoteose fail andmekandjal või link koos andmetega.

aadressile ekl@eaa.ee või

Eesti Kunstnike Liit

Vabaduse väljak 6

10146 Tallinn 

Seinal eksponeeritavate tööde maksimaalne laius on 200 cm.

EKL-i mittekuuluvatel kunstnikel palume lisada CV.

Lõpliku valiku näitusele kandideerivate teoste hulgast teeb žürii kandideerimise tähtajale järgneva 3 nädala jooksul. 

Tel: 6 273 630

www.eaa.ee

Kutsume Teid osa võtma Tallinna raamatumessist, mis toimub 9.-11. aprill

2015 Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Kirjandusel ja kirjastamisel on väga suur roll meie kultuuri säilimises ja edasiviimises. Aprillikuus toimuval raamatumessil soovime anda raamatulugejatele hea võimaluse tutvumisteks ja kohtumisteks kirjanike, kunstnike ning raamatutegelastega; kirjastustele raamatute tutvustamiseks ja müügiks ning valdkonna spetsialistidele osalemiseks seminaridel.

Järgmise aasta messil toimuvad juba tavapäraseks saanud seminarid-konverentsid: Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse korraldataval kirjandusfoorumil keskendutakse Põhjamaade krimikirjanduse teemale; kirjastajatele toimub seminar, kus infot kirjastusmaailmas toimuva kohta jagab teiste seas Oxford Brookesi Ülikooli õppejõud; Eesti Kujundusgraafikute Liidu korraldataval seminaril „KIRJAK 3” keskendutakse, nagu alati, tüpograafia teemale ning toimub üle-eestiline 3.-4. klasside õpilaste kirjandusmängu finaal.

Loetletu on vaid osa sellest, mis aprillikuus toimuma hakkab. Messiprogramm täieneb ja avaneb kuu aega enne messi, kuid praegu ootame osalejaid registreeruma!

Informatsiooni registreerimise ja osalemistingimuste kohta leiate Eesti Kirjastuste Liidu veebilehelt www.estbook.com . Ettepanekud raamatuesitluseks, autoritunniks, seminariks või teenuse tutvustamiseks, palume saata aadressile kirjastusteliit@eki.ee.  Tallinna raamatumessi korraldavad Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu, partneriteks on Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus.  
Üritust toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital.

Kohtumiseni raamatumessil!

Lugupidamisega

Mart Jagomägi
juhatuse esimees
Eesti Kirjastuste Liit

Eesti Lastefond kuulutab taas välja konkursi õppestipendiumitele, mis
määratakse neile asenduskodu kasvandikele, kes õpivad kõrgkoolis.

Stipendiume oleme välja andnud alates 1989. aastast. Stipendium on ühekordne.

Täidetud stipendiumiavalduse palume saata postiga Eesti Lastefondi aadressile Lai 31/Suurtüki 1, 10133 Talllinn või meie e-mailile info@elf.ee.

Taotlusi võtame vastu kuni 31.01.2015

Avalduse leiate teate manusest.

Informatsioon õppestipendiumite kohta:

Õppestipendium asenduskodu noortele

lastefond@elf.ee

info@elf.ee

Tallinna Kunstihoone näitusega “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” kaasneb publikuprogramm “Mälukude”, mis võtab vaatluse alla tekstiili(kunsti) kui mälu ja ajaarvamise abivahendi, ajastuvaimu kandja. 

Publikuprogramm on kohandatav nii täiskasvanutele, üliõpilastele kui ka üldhariduskoolide õppuritele. Viimastele on valmistatud töölehtedega haridusprogramm, mis haakub põhikooli ja gümnaasiumi kunstiõpetuse ainekavaga, kestab 30 minutit ja lõpeb praktilise ülesandega.

Külastuspäevadeks sobivad kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev, kl 12.00-17.00.

Grupis maksab pilet 2.50€, lisandub ekskursioonitasu 8.00 eurot/grupp. Kaks saatvat õpetajat tasuta. Grupi optimaalne suurus on 15–35 inimest.

1914. aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.

Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.

Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.

Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.

Oma töödega on esindatud: Adamson- Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming- Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter- Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin- Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik

Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.

Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.

Rainer Vilumaa,

Tallinna Kunstihoone haridustöötaja

rainer@kunstihoone.ee

GSM +372 53 919 790

SA Tallinna Kunstihoone Fond

Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn

Tel: 644 2818

Piletikassa: 644 2907

www.kunstihoone.ee

Tallinna Kunstihoone Facebookis: www.facebook.com/TallinnaKunstihoone

Interjööride konserveerimisel pööratakse tänapäeval üha suuremat tähelepanu ka ajalooliste tapeetide säilitamisele. Eriliselt põnevate, erinevatest perioodidest pärinevate tapeetidega paistab silma Suuremõisa mõisakompleksi härrastemaja Hiiumaal. XVIII saj. teisel poolel püstitatud, Ungern-Sternbergide perekonnale kuulunud mõisahoonet pole aegade vältel oluliselt ümber ehitatud. Hetkel paikneb hoones Hiiumaa Ametikool. 2011. aastal teostati Tartu Kõrgema Kunstikooli ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengite koostöös mõisas siseviimistluse uuringud. 2014.aastal alanud ehituslike restaureerimistööde käigus avastati lisaks veel seni uurimata interjööri viimistluskihte. Heli Tuksam Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, Hilkka Hiiop ja Merike Kallas EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast ning EKA magistriõppe tudeng Kristiina Ribelus, kes on spetsialiseerunud just interjööri konserveerimisele, vaatasid uued leiud üle ning esitasid omapoolsed ettepanekud tapeedikihtide säilitamiseks ja eksponeerimiseks restaureeritavas interjööris. Tapeedikihid, mida ei avata, kuuluvad säilitamisele uute viimistluskihtide all.

Aruteludes ja lisauuringutes osalesid ka Hiiumaa Ametikooli tudengid koos õppejõud Karin Kirtsiga, et edaspidi EKA spetsialistide juhendamise all osa konserveerimistöödest ise läbi viia.

Suvel on Suuremõisas plaanis ühendada erinevate õppeasutuste jõud, sh. Nordplus programmi raames Soome ja Rootsi tudengeid kaasates, et koos läbi viia mõisa ühe ruumi maalingute konserveerimise projekt.    

Infotund: Jaapani valitsuse MEXT stipendium

Kuupäev: Reede, 30. jaanuar 2015

Aeg: 17:00

Koht: Rahvusraamatukogu väike konverentsisaal (Tõnismägi 2, Tallinn)

Tule tutvu Jaapani MEXTi (Jaapani Haridus-, Kultuuri-, Spordi-, Teadus- ja Tehnoloogiaministeeriumi) stipendiumiga!

Olete teretulnud infotunnile, milles tutvustatakse erinevaid Jaapani stipendiume bakalaureuse ja magistritasemel. 

Muuhulgas räägib üks MEXTi stipendiaat Jaapanis õppimise ja elamise kogemusest.

Üritus on tasuta

Avatud on erivajadustega üliõpilaste kevadsemestri taotlusvoor.  Käesolevas taotlusvoorus on võimalik taotleda nendel üliõpilastel, kes ei ole varem taotlust 2014/2015 õppeaastaks esitanud. 

Erivajadusega stipendiumi eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel. Stipendiumi eraldamise põhimõtted on toodud Vabariigi Valitsuse määruses nr 178 „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused“. 

Juhime tähelepanu, et:

• stipendiumi taotlemise eelduseks on, et üliõpilane teavitab kõrgkooli oma erivajadusest enne taotluse esitamist. Kõrgkool teeb märke üliõpilase erivajaduse kohta Eesti Hariduse Infosüsteemis 
• Stipendiumi taotlemise tähtaeg on 20. veebruar 2015, taotlusi saab esitada alates 20. jaanuarist elektroonilisilt http://taotlused.archimedes.ee.
• Täpsemad taotlustingimused ja stipendiumi suurused on toodud juhendis. Juhend on saadaval
  ka inglise keeles.

Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskonnalt on ilmunud Ehituskunsti 57. number, mille on koostanud peatoimetajad Aet Ader ja Kadri Klementi ning kujundanud Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik ja Kerli Virk.  

Olete palutud arhitektuuriajakirja Ehituskunst 2015. aasta numbri “Tellis, mida sina soovid?” esitlusele väljasõidu vormis Kehra paberivabrikusse reedel, 30. jaanuaril!

Louis Kahni kunagisest mõttekäigust pealkirja laenav number uurib materjali teemat arhitektuuris. Esitluse toimumiskoht on samuti seotud materjaliga – sellega, millest on tehtud ajakiri Ehituskunst ise. Kehra paberivabriku külastamiseks tuleb jõuda Tartu rongile (nr 212), mis väljub reedel, 30. jaanuaril kell 14:12 Balti jaamast (pilet 2.80 €). Paberivabrikusse jalutatakse läbi Kehra Vana-Asula traditsiooniliste tööliselamute piirkonna ning kell 15:15 alustatakse 1938. aastal valminud vabrikuhoone ekskursiooniga, mille käigus saab teada kuidas ja kus saab puidust paber.  

Eelregistreerumine 28. jaanuariks e-maili aadressil: aet@ehituskunst.ee

​Maailmas, kus uksed avanevad lähenemisel iseenesest, kus tuled süttivad liikumise peale ja kus esemed ei kanna enam ammu meistri käe jälge, muutub puudutus üha tähenduslikumaks. Materjalis töötamise ja sellest rääkimise osavus on kaduv kunst. Digitaalsed tööriistad, millega me konstrueerime, komponeerime, vormime materiaalset, ei paista olevat enam käepärased, kui proovime kujundada aistinguid ja tajumuslikku kogemust.

Louis Kahn teab, et kui küsida: ““Mida sina tahad, Tellis?”, vastab see: “Mulle meeldib Võlv.” Ja kui sa siis ütled Tellisele: “Tead, võlvid on kallid, ma võiksin sinu peale asetada hoopis betoonist silluse. Mis sa sellest arvad, Tellis?”, vastab Tellis: “Mulle meeldib Võlv.””

Vestlus leidis aset 1971. aastal, 43 aastat tagasi. Kas tänasele Tellisele meeldivad droonid ja algoritmilised silindrid? Kas masinliku täpsusega ehitatu tundub kuidagi teistmoodi kui inimkäte poolt rajatu? Kas on võimalik atmosfääri programmeerida? 

Viimases numbris kirjutavad: disainer ja teadur Kärt Ojavee, arhitektid Manuel Kretzer ja Ivan Sergejev, 2014. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni üks kuraator Siim Tuksam. Artikleid täiendavad fotod Raili Keivi serviisist “Portselan kohtub betooniga”, Sven Parkeri asfaldiseeria ning Klaske Haviku ja Gus Tielensi pildilised ja sõnalised märkmed atmosfäärist. Kooli osas on seekord avaldatud kaks magistritööd: Eve Komp kirjutab linnapausidest ja Grete Veskiväli kehalisest maastikust. Tõlkeartiklina ilmub Kanada arhitektuurikeskuse direktori Mirko Zardini “Austusavaldus asfaldile”.

Värske ajakirja saab soetada Apollo raamatupoest, Lugemikust või Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnast (Pikk tn 20).

Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond

Toetas: Eesti Kultuurkapital

Facebooki ürituse link 

Lisateave Aet Ader

aet@ehituskunst.ee

Teate toimetas 
Solveig Jahnke

Kolmapäeval, 28.01.2015 kell 12.30 avab LAURENTSIUS (1969) kodanikunimega Lauri Sillak Toompea lossi kunstisaalis näituse „5 portreed“. Näitus jääb avatuks 15. märtsini 2015.

Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee teisipäeva, 27.01.2015 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Laurentsius: „Näitusel „5 portreed“ Toompea lossi kunstisaalis eksponeerin viite portreemaali oma viimase paari aasta loomingust. Kuigi kõik maalid on vägagi realistlikud, on nad tehniliselt üpris erinevad. Seinast-seina erineb aga teoste vormistuslik külg – must gigantne ülepaisutatud baroklik raam, industriaalne metall, juugendtapeet alusmaterjalina, või siis näiliselt täiesti tavaline õlimaal lõuendil täiesti pretensioonitus raamis.“ 

Laurentsius (Lauri Sillak) on lõpetanud 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti osakonna. Aastal 1996 õppis Laurentsius tollases Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise filoloogiat ja aastatel 1987-1990 Tartu Ülikoolis kehakultuuri. Näitusetegevuses osaleb kunstnik aktiivselt alates 1993. aastast, lisaks rohkearvulistele isiknäitustele on Laurentsius osalenud ühisnäitustel Eestis, Saksamaal, Poolas, Venemaal, Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja Taanis. 1999. aastal omistati talle eesti maalikunsti kõrgeim autasu, Konrad Mäe preemia; 2014. aastal tunnustati tema loomingut Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga. 

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.

Lisa sisutekst