Tekstiilidisaini osakonna õhtu KUMUs

Tekstiili eriala minevikust ja olevikust kõnelevad:

Maasike Maasik MA, osakonnajuhataja 1986−1994

Lylian Meister MA, osakonnajuhataja 1994−1998

Nithikul Nimkulrat PhD, osakonnajuhataja alates 2013

Vaba mikrofon

www.tekstiil100.ee

„Minu akadeemia“ sari on nagu avatud uksed kunstiakadeemias, võimalus kohtuda õppejõudude ja (tulevaste)
kolleegidega ning mõelda laiemalt kaasa kaasaegse kunstielu küsimustes. Vestlussari sobib hästi ka ettevalmistuseks noortele, kes sooviksid tulla EKAsse õppima.

Skulptuuri ja installatsiooni õpetamise ja õppimise võimalustest Eesti Kunstiakadeemias räägivad professor Kirke Kangro ja dotsent Taavi Talve.

Avatud vestlusringi kaasaegse installatsiooni/skulptuuri seisust Eesti kunstimaastikul on palutud kunstnikud ja õppejõud Johannes Säre, Jass Kaselaan ning Eesti Kunstiakadeemia tudengid Sten Saartis, Hanna Piksarv, Sven Parker, Sten Eltermaa, Kati Saarits. Küsimusi küsib kunstiteadlane Andreas Trossek.

Teemad: Skulptuur ja installatsioonikunst Eestis ja rahvusvahelises plaanis – trendid ja autonoomiaotsingud. Monumentaalne, intiimne, institutsionaalne ja poliitiline ruum. Avaliku ruumi kunst Eestis. Koht kui materjal, kontseptuaalne ja tajupõhine ruum. Aeg ja protsess kui materjal. Materjali semiootika, mitte-tegemise kunst ja tehnoloogiad.

——–

„Minu akadeemia“ sari on nagu avatud uksed kunstiakadeemias, võimalus kohtuda õppejõudude ja (tulevaste) kolleegidega ning mõelda laiemalt kaasa kaasaegse kunstielu küsimustes. Vestlussari sobib hästi ka ettevalmistuseks noortele, kes sooviksid tulla EKAsse õppima.

Eelneval poolaastal viibis Rundumi liige Kulla Laas vahetusõpingutel Eesti Kunstiakadeemia partnerülikoolis Emily Carr University of Art+Design Vancouveris, Kanadas. Järjekordses Rundumi Tartu vestlusringis laupäeval, 24. jaanuaril kell 17:00, tutvustab ta enda kogemuse põhjal sealset kunstielu ning otsib paralleele ja/või erinevuseid kunstnikuks olemisega Eestis. Oluliseks läbivaks teemaks on kunstnike algatatud keskuste (artist-run centres) ajalugu ja arengud ning küsimus selle üle, kuidas saab üks organisatsioon kunstnikke toetada.

Veidi lisainfot Rundum välismaal blogis: http://www.rundumspace.com/rundum-valismaal-abroad-blog/

Vestlus toimub Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näituse „loading…100%” artist walk´i raames Tartu Kunstimajas.

Monumentaalgalerii, Vanemuise 26, Tartu.

Rundum Artist-Run Space

http://www.rundumspace.com/

https://www.facebook.com/rundumspace

Rundumi algatajateks on noored Eesti Kunstiakadeemia Fotograafia osakonna taustaga kunstnikud Mari-Leen Kiipli, Kulla Laas, Aap Tepper, Mari Volens ja Kristina Õllek. Mentori ja nõustajana on toeks ka kunstikriitik-kuraator Maarin Ektermann. Rundumi visuaalse identiteedi ja plakatite trüki eest vastutavad Kert Obi Viiart ja Carl-Robert Kagge, kes moodustavad koos LÉ 60.

Rundum artist-run space’i tegevust toetavad Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.  

29. jaanuaril kell 18.00 peavad Niguliste muuseumis Eesti Kunstiakadeemia õppejõud konservaator-restauraator Hilkka Hiiop ja Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret esimese loengu sarjast „Rode altar lähivaates“.

Loengus tutvustatakse milliste vahenditega uuritakse kunstiteoste füüsilist poolt, kuidas toimub selline uurimine rahvusvahelises kontekstis ning mil moel mõjutab tehniline teave ühe autori ,töökoja või perioodi loomingu paremat mõistmist. Saame teada, mida kujutab endast “tehniliseks kunstiajalooks” nimetatud valdkond ning kuidas selle abil saab avada teoseid nii professionaalide kui laiema avalikkuse jaoks.

Täpsem informatsioon nii 29. jaanuari kui järgnevate loengute ja esinejate kohta

siit

Lisainformatsioon:

Hilkka Hiiop
Konservaator-restauraator
602 6075, hilkka.hiiop@ekm.ee

Tarmo Saaret
Niguliste muuseumi direktor
631 4330, tarmo.saaret@ekm.ee
Niguliste 3, Tallinn

Ka sel semestril annab Eesti Kunstiakadeemia riikliku koolitustellimuse välistel kohtadel õppivatele üliõpilastele välja kuni kolm sotsiaalstipendiumi, mis suuruselt võrduvad nimetatud semestril üliõpilasele kehtestatud õppeteenustasu suurusega.

Sotsiaalstipendiumi eesmärgiks on majandusraskustesse sattunud tasuliste üliõpilaste õpingute toetamine, võimaldamaks neil jätkata täisväärtuslikku õppetööd.

·      Stipendiume ei maksta taotlejatele välja rahas, vaid vähendatakse nimetatud summas nende antud semestri õppeteenustasu kohustust.

·      Stipendiumi saamiseks esitab üliõpilane vastavasisulise vabas vormis taotluse, milles märgib stipendiumi taotlemise põhjenduse ja stipendiumi soovitava suuruse – õppeteenustasu täies või pooles mahus. Taotluses peab sooviavaldaja kinnitama ka esitatud andmete tõesust. Eelistatakse taotlusi, kus on põhjendusi dokumentidega kinnitatud. Hilinenud taotlusi arvesse ei võeta.

·      Stipendiumi taotlejal ei tohi olla mistahes õppetöö-, rahalisi või muid võlgnevusi Eesti Kunstiakadeemia ees.

·      Sotsiaalstipendiumite komisjon lähtub oma otsuses esitatud taotluse sisust, argumenteeritusest ja tõestatusest ning erialaosakonna arvamusest. Võrdsete taotluste puhul arvestatakse õppeedukust.

KÄESOLEVA SEMESTRI SOTSIAALSTIPENDIUMI TAOTLUSTE ESITAMISE TÄHTAEG ON

5. VEEBRUAR 2015.

Taotlused koos vajalike kaasnevate dokumentidega tuleb tuua EKA õppeosakonda ruumi 532 (Estonia pst. 7) või jätta õppeosakonna postisahtlisse kantseleis.

23.01. – 10.02. 2015
Hop galerii
Tallinn 
Hobusepea 2

Neljapäeval 22. jaanuaril kell 17.00 avatakse Hop galeriis keraamik INGRID ALLIKU näitus SÕNUMID.

Mäletan, et kunagi ammu, kui vanaema võttis vanast diivanipadjast
sulgi puhastamiseks välja, leidis ta nende vahelt pärlmutrise
mansetinööbi neljalehelise ristkheinaga.

…

Aga veel enne seda
oli kogemata
mu praeguse abikaasa hambalusikale
graveeritud minu sünnikuupäev ja aasta.

/Ingrid Allik/

Nostalgia, argielu poeesia, argirutiini ilustamine…need on märksõnad millega võiks sisse juhatada keraamik Ingrid Alliku seekordse näituse „Sõnumid“ Hop galeriis.

Stoppkaadrina tardunud ja keraamilise vormi saanud peatükk kunstniku mälestusteraamatust kuhu on peidetud sõnumid omadelt ja võõrastelt – omadele ja võõrastele.

Leebe huumoriga vaadeldav kooslus räägib sõnade olulisusest, sõnumikeele muutumisest.

Arhiveeritud ja hetkeks korrastatud peatükk on vormunud  vaasi, tassi, kraanikaussi, ühte seebihoidjasse…

Näitus „Sõnumid“ on popballaad armastusest.

Ingrid Allik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala 1981. aastal. Töötab samas õppejõuna aastast 1987. Ta on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui ka välismaal ning talle on omistatud  Aasta Keraamiku tiitel (2010). Käesolev isikunäitus on järjekorras üheksas.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital. 

Lisainfo:

Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee

Estonian Contemporary Art
Development Center
Eesti Kaasaegse Kunsti
Arenduskeskus

————————————————————

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus kuulutab välja konkursi Imago Mundi Eesti. Konkursil oodatakse osalema nii professionaalseid kui oma karjääri alustavaid noori kaasaegseid kunstnikke.

Imago Mundi on itaalia ettevõtja ja kunstikoguja Luciano Benettoni algatatud riikidepõhiste kogude sari, mis tänaseks koondab ligi 7500 miniteost 69 riigist. Kogutud teoste põhjal koostatakse mahukas kataloog ja näitus, mida eksponeeritakse üle maailma koostöös avalike muuseumite ja erainstitutsioonidega. 2013. aastal eksponeeris Imago Mundi Jaapani, Ameerika Ühendriikide, India, Lõuna-Korea ja Austraalia kunstnike teoseid Veneetsias Fondazione Querini Stampalias Veneetsia biennaali satelliitprogrammis. Eesti on Läti, Islandi, Austria, Venemaa ja Rumeenia kõrval kuues projektis osalev Euroopa riik. Imago Mundi Eesti projekti korraldab Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus koostöös fondiga Fondazione Benetton Studi Ricerche.

Iga osalev kunstnik esitab oma teose etteantud 10 x 12 cm formaadis lõuendile. Kunstnik võib vastavalt soovile muuta kasutatavat alusmaterjali, ainukeseks muutumatuks tingimuseks on suurus.

Lisaks näitusel osalemisele on rahvusvahelise žürii valikul ühel Imago Mundi projekti kaasatud kunstnikul võimalus osaleda residentuuris Itaalias 2016. aastal.

Osalemiseks ja lõuendi kättesaamiseks tuleb saata inglisekeelne CV ja lühibiograafia (kuni 400 tm) aadressile imagomundi@ecadc.ee (mailto:imagomundi@ecadc.ee) hiljemalt 10. veebruariks.

Lisainfo:

www.imagomundiart.com
Kadri Laas
imagomundi@ecadc.ee (mailto:imagomundi@ecadc.ee)
56698720

Näitus: Imago Mundi: The Art of Humanity, Museo Carlo Bilotti ‐ Aranciera di Villa Borghese, 20.november 2014 – 11.jaanuar 2015

Neljapäeval, 22.01. kell 18.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis “Muuseumi akadeemia” üritus teemal flanöör kunstis ja kultuuris.

Järjekorras neljas “Muuseumi akadeemia” on seotud viimast kuud avatud näitusega “Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014”. Kunstiteadlane ja Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudi juhataja professor Andres Kurg teeb ülevaate, kuidas on flanööri mõistet läbi ajaloo kasutatud ning milline on selle kasutusväärtus tänapäeval.

Üritust modereerib Marika Agu. Kõik huvilised on oodatud teemal kaasa rääkima. Osalemine muuseumipiletiga.

Üldhariduslik loenguseeria “Muuseumi akadeemia” keskendub 20. sajandi II poole kunstiajaloole, võttes igal korral ette ühe olulise teema või meediumi. Seeläbi antakse põnev ülevaade siinsest kunstiajaloost ja selle seostest samal ajal maailmas toimunuga. Loengud leiavad aset iga kuu esimese või teise nädala neljapäeva õhtul ning neid viivad läbi tuntud ja tunnustatud kunstiloolased.

Lisainfo:

Marika Agu

kaasaegse kunsti kuraator

744 1920

marika@tartmus.ee

Veel jaanuari üritusi Tartu Kunstimuuseumis!

L, 24.01. kl 13.00 linnaekskursioon + šablooni töötuba

Veel viimast korda on eelregistreerimisel võimalik osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid.

N, 29.01. kl 19.00 “Kogu lugu!” arhiiviprojektist Tartu 88 ja Triin Tulgiste uue trükise esitlus

Muuseumi kogudele keskenduv sari “Kogu lugu!” pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Seekordsel üritusel keskendutakse muuseumi arhiivikogule ja sellega seotud projektile Tartu 88.

Tartu Kunstimuuseum

Raekoja plats 18

K, R–P 11–18

N 11–21

www.tartmus.ee

www.facebook.com/tartmus

www.instagram.com/tartukunstimuuseum

23.01.-08.03.2015

Avamine 23.jaanuaril kell 14.00

Teine väljapanek sarjast, mis pühendatud meie riigi lähenevale 

suurjuubelile, toob kunstisõpradeni valiku viimase ilmasõja ajal 

ja sellele järgnenud okupatsioonipäevil loodud kunsti. Peamiselt maalist 

ja graafikast koostatud näitus annab võimaluse võrrelda, millist kunsti 

pidid kodumaale jäänud loojad viljelema ning kuidas nad oma teostesse 

peidetud sümbolitega püüdsid seda suletud maailma seestpoolt purustada.

Näituse kuraatorid Mark Soosaar ja Jüri Hain tõid näitusele ka 

esindusliku valiku samal traagilisel perioodil sündinud pagulaskunsti. 

Pärnust pärit Karin Luts ning Arno Vihalemm elasid küll vabaduses, ent 

nende teostes peegeldub suur mure ning hingevaev kaotatud kodumaa 

pärast. Torontos elanud Kihnu naivist Jaan Oad oli oma maaliloomingus 

rõõmsameelsem, kodusaare kauni mineviku jäädvustamine osutus mehe 

suureks elutööks. Samas pidi Eestisse jäänud naivist Paul Kondas tõe 

kuulutamiseks kasutama mitmetähenduslikke sümboleid ning allegooriat ega 

saanudki enne okupatsioonirežiimi kokkuvarisemist oma poliitilist 

maaliloomingut eksponeerida.

Kuni Stalin elas, pääses kodu-eesti kunstnik näitustele vaid suurt juhti 

ja sotsialismipäikest ülistava loominguga. Mõnigi neist pingutas üle ja 

täna võivad tollased Evald Okase, Richard Sagritsa, Lepo Mikko, Juhan 

Muksi, Nikolai Kormašovi jt teosed mõjuda suisa naljakatena. Aga neis on 

ka piisavalt irooniat ning toda perioodi oma nahal tundnud inimeste 

jaoks ka peidetud traagikat. Hruštšovi sula järel eesti kunsti tulnud 

noorte maalijate Ilmar Malini, Enn Põldroosi, Jüri Arraku jt loominguga 

algab uus lehekülg, kus üsna julgete kompositsioonivõtete ning 

värvikombinatsioonidega avaneb tollase režiimi olemus ning 

kaasajooksikute pale. Samal ajal Läänes loodud eesti kunst on hoopis 

vaikelulisem, kandes endas lootuste kustumist ja leppimist meie rahva 

pooleks rebitud saatusega. Need motiivid kõlavad nii Eerik Haameri, 

Eduard Wiiralti kui Herman Talviku jt loomingus. Õnneks ei kustunud ka 

kaugel kodumaast tahe hoida elus omakultuuri, mille üheks oluliseks 

osaks olid nii maal kui graafika.

Näituse koostamisel olid meile suureks abiks Eesti Kunstimuuseum, Tartu 

Kunstimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Virumaa Muuseumid, 

Viljandi Muuseum, Kondase Keskus, Underi-Tuglase Kirjanduskeskus, kes 

lahkelt oma kogudest meistriteoseid Pärnusse lähetasid. 

Ootame kunstisõpru ja ajaloohuvilisi nii näituse avamisele reedel, 23. 

jaanuaril kell 14.00 kui kogu näituseperioodil kuni 8.märtsini 2015.a.

J. Muks “Punased lipud Viljandis”, segatehnika, vineer, 1965

J. Arrak “Kameeleoni jalutuskäik”, õli, lõuend, 1989

Pärnu Uue Kunsti Muuseum

Esplanaadi 10, Pärnu

avatud iga päev 9 – 19.00

www.mona.ee

tel: 4430772

Pressiteate koostas Mark Soosaar

Rohkem infot tema mobiililt 5024947

SADA

Eesti tekstiilikunst 1915-2015

Tallinna Kunstihoone

28.01.2015 – 1.03.2015

27. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tallinna Kunstihoones Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus SADA, mis pakub näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti.

1914.aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.

Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.

Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.

Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.

Oma töödega on esindatud: Adamson-Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming-Buchanan, Katarina Meister,  Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter-Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin-Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik

Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.

Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.

Täname toetuse eest Kultuurkapitali

Info: Sigrid Huik

tel 55687812

sigridhuik@hotmail.com

Kontakt: Tamara Luuk

tamara@kunstihoone.ee