Eesti – Lehekülg 273 – Eesti Kunstiakadeemia

ÕppimineKalenderEesti

23.01.2015 — 22.03.2015

mare saare “definitsioonid” etdm-s

Klaas

Mare Saare

DEFINITSIOONID

23.01.2015 – 22.03.2015

Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatakse reedel, 23. jaanuaril kell 17.00 klaasikunstnik Mare Saare (s. 1955) näitus „Definitsioonid“, kus on eksponeeritud valik pâte de verre tehnikas hapraid klaasvorme viimaste aastate loomingust, mille kaudu kunstnik püüab materialiseerida oma mõtteid ja tundeid. Saatjateks seintel on fotod klaasiteoste välimistest- ja sisemistest struktuuridest. Mare Saare on esimene eesti klaasikunstnike seas, kes hakkas kasutama pâte de verre (klaasipuru sulatus) tehnikat ja on saavutanud selles suure meisterlikkuse, mida on hinnatud nii meil kui ka raja taga. Näiteks mainekal rahvusvahelisel näituskonkursil “Glass Kanazawa 2010” hinnati Mare Saare töid hõbemedaliga.

Mare Saare kirjutab oma näituse saatetekstis: „Sageli piisab vaid ühest sõnast, et käivitada mõtete jada, kujutleda objekti, mida tahaksin luua, või näha detailselt ette eseme valmistamise kogu protsessi. Samamoodi, nagu definitsioon selgitab sõna tähendust, kasutades selleks teisi sõnu, tahan anda ühele või teisele mõistele kolmemõõtmelise definitsiooni….. Kõik sai alguse tööst „Kaose definitsioon“. Tõenäoliselt on kaos see olukord, milles end sageli leian, ning mis seetõttu vajab defineerimist, analüüsimist ning lahenduse leidmist.“

Näitusega kaasneb Mare Saare koostatud ja kujundatud raamatu „Fragile“ esitlus. Raamat annab ülevaate kunstnikule olulisematest loomingulistest teemadest. Kunstniku enda pildistatud fotod oma töödest, detailidest ja inspiratsiooniallikatest looduses aitavad süüvida klaasikunstis peituvasse muinasjutulisse sisemaailma.

Mare Saare on lõpetanud ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal ja tegelenud klaasehistööga 35 aastat. Täiendanud end ja töötanud residentuurides ning õpetanud mitmetes klaasikeskustes Šotimaal, USA-s, Saksamaal ja Jaapanis. Paralleelselt on Mare Saare töötanud õppejõuna EKA klaasikateedris ja alates 1993. aastast on klaasiosakonna juhataja, professor ja klaasiosakonna juhataja 2001–2016.

On osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui mitmekümnes välisriigis. Tema loomingut on tunnustatud arvukate preemiatega, sh Kristjan Raua preemiaga (2011). Kunstniku teosed kuuluvad ligi kahekümne maa nii era- kui riiklikesse kogudesse.

Kodulehekülg: https://maresaare.wordpress.com/

Kunstniku raamatuga saab tutvuda: http://www.blurb.com/b/5832963-fragile

Lisainfo:

Anne Tiivel

klaasikogu kuraator

anne@etdm.ee

tel 627 4604

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, 10133 Tallinn

Avatud K-P kell 11-18 (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

info@etdm.ee

www.etdm.ee

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

mare saare “definitsioonid” etdm-s

Reede 23 jaanuar, 2015 — Pühapäev 22 märts, 2015

Klaas

Mare Saare

DEFINITSIOONID

23.01.2015 – 22.03.2015

Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatakse reedel, 23. jaanuaril kell 17.00 klaasikunstnik Mare Saare (s. 1955) näitus „Definitsioonid“, kus on eksponeeritud valik pâte de verre tehnikas hapraid klaasvorme viimaste aastate loomingust, mille kaudu kunstnik püüab materialiseerida oma mõtteid ja tundeid. Saatjateks seintel on fotod klaasiteoste välimistest- ja sisemistest struktuuridest. Mare Saare on esimene eesti klaasikunstnike seas, kes hakkas kasutama pâte de verre (klaasipuru sulatus) tehnikat ja on saavutanud selles suure meisterlikkuse, mida on hinnatud nii meil kui ka raja taga. Näiteks mainekal rahvusvahelisel näituskonkursil “Glass Kanazawa 2010” hinnati Mare Saare töid hõbemedaliga.

Mare Saare kirjutab oma näituse saatetekstis: „Sageli piisab vaid ühest sõnast, et käivitada mõtete jada, kujutleda objekti, mida tahaksin luua, või näha detailselt ette eseme valmistamise kogu protsessi. Samamoodi, nagu definitsioon selgitab sõna tähendust, kasutades selleks teisi sõnu, tahan anda ühele või teisele mõistele kolmemõõtmelise definitsiooni….. Kõik sai alguse tööst „Kaose definitsioon“. Tõenäoliselt on kaos see olukord, milles end sageli leian, ning mis seetõttu vajab defineerimist, analüüsimist ning lahenduse leidmist.“

Näitusega kaasneb Mare Saare koostatud ja kujundatud raamatu „Fragile“ esitlus. Raamat annab ülevaate kunstnikule olulisematest loomingulistest teemadest. Kunstniku enda pildistatud fotod oma töödest, detailidest ja inspiratsiooniallikatest looduses aitavad süüvida klaasikunstis peituvasse muinasjutulisse sisemaailma.

Mare Saare on lõpetanud ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal ja tegelenud klaasehistööga 35 aastat. Täiendanud end ja töötanud residentuurides ning õpetanud mitmetes klaasikeskustes Šotimaal, USA-s, Saksamaal ja Jaapanis. Paralleelselt on Mare Saare töötanud õppejõuna EKA klaasikateedris ja alates 1993. aastast on klaasiosakonna juhataja, professor ja klaasiosakonna juhataja 2001–2016.

On osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui mitmekümnes välisriigis. Tema loomingut on tunnustatud arvukate preemiatega, sh Kristjan Raua preemiaga (2011). Kunstniku teosed kuuluvad ligi kahekümne maa nii era- kui riiklikesse kogudesse.

Kodulehekülg: https://maresaare.wordpress.com/

Kunstniku raamatuga saab tutvuda: http://www.blurb.com/b/5832963-fragile

Lisainfo:

Anne Tiivel

klaasikogu kuraator

anne@etdm.ee

tel 627 4604

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, 10133 Tallinn

Avatud K-P kell 11-18 (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

info@etdm.ee

www.etdm.ee

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

13.01.2015 — 31.01.2015

Tekstiilimagistrandi Terje Salupuu näitus "Traadikangas" DAG-s

Tekstiilidisain

13.01. – 31.01.2015

Disaini ja Arhitektuuri Galeriis

Teisipäeval 13. jaanuaril avati Tallinnas Disaini ja Arhitektuuri Galeriis TERJE SALUPUU isiknäitus “Traadikangas”.

Traadikangad on multikasutuse meetodil valminud eksperimentaalsed sisustustooted, mis on mõeldud kasutamiseks eelkõige valgusega mängivates interjöörilahendustes. Traadikangad on valmis kootud silmuskudumismasinal, aga tekstiili asemel on autor kasutanud traati ja mänginud selle materjali eriliste omaduste esile toomiseks kudumisega kui traditsioonilise tekstiilitehnikaga.

Näitus esitleb autori magistritööna valminud traadikangaste kollektsiooni.

Näitusel eksponeeritakse ka eelmisel suvel uue sisearhitektuurse lahenduse (sisearh. Eliina Grünberg) saanud Tallinnas Swissôtel-is 30. korrusel

asuvale restoranile “Horisont “ loodud unikaalseid traadikangast valgusteid. Nende valgustite prototüüpidega saab samuti näitusekeskkonnas tutvuda.

Terje Salupuu on Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna magistrant, kelle magistriõpingute lõppakordiks on käesolev esimene isiknäitus.

Autor on varasemalt lõpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tekstiili eriala(2012) ja osalenud õpingute ajal mitmel ühisnäitusel alates aastast 2008 nii Eestis kui Soomes.

Disaini ja Arhitektuuri Galerii

Pärnu mnt 6, Tallinn

Avatud E-L 12.00-18.00

Lugupidamisega

Maile Grünberg

MTÜ Disaini ja Arhitektuurigalerii

Pärnu mnt. 6, Tallinn 10146

tel. 5111 445

disaini.galerii@mail.ee

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Tekstiilimagistrandi Terje Salupuu näitus "Traadikangas" DAG-s

Teisipäev 13 jaanuar, 2015 — Laupäev 31 jaanuar, 2015

Tekstiilidisain

13.01. – 31.01.2015

Disaini ja Arhitektuuri Galeriis

Teisipäeval 13. jaanuaril avati Tallinnas Disaini ja Arhitektuuri Galeriis TERJE SALUPUU isiknäitus “Traadikangas”.

Traadikangad on multikasutuse meetodil valminud eksperimentaalsed sisustustooted, mis on mõeldud kasutamiseks eelkõige valgusega mängivates interjöörilahendustes. Traadikangad on valmis kootud silmuskudumismasinal, aga tekstiili asemel on autor kasutanud traati ja mänginud selle materjali eriliste omaduste esile toomiseks kudumisega kui traditsioonilise tekstiilitehnikaga.

Näitus esitleb autori magistritööna valminud traadikangaste kollektsiooni.

Näitusel eksponeeritakse ka eelmisel suvel uue sisearhitektuurse lahenduse (sisearh. Eliina Grünberg) saanud Tallinnas Swissôtel-is 30. korrusel

asuvale restoranile “Horisont “ loodud unikaalseid traadikangast valgusteid. Nende valgustite prototüüpidega saab samuti näitusekeskkonnas tutvuda.

Terje Salupuu on Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna magistrant, kelle magistriõpingute lõppakordiks on käesolev esimene isiknäitus.

Autor on varasemalt lõpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tekstiili eriala(2012) ja osalenud õpingute ajal mitmel ühisnäitusel alates aastast 2008 nii Eestis kui Soomes.

Disaini ja Arhitektuuri Galerii

Pärnu mnt 6, Tallinn

Avatud E-L 12.00-18.00

Lugupidamisega

Maile Grünberg

MTÜ Disaini ja Arhitektuurigalerii

Pärnu mnt. 6, Tallinn 10146

tel. 5111 445

disaini.galerii@mail.ee

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

22.01.2015

raul keller vestleb kaarel kurismaaga näitusest “väike masin ja sõbrad”

Vabade kunstide teaduskond

Olete väga oodatud Kaarel Kurismaa artist’s talk’ile tema näitusel “Väike masin ja sõbrad” Vabaduse galeriis neljapäeval, 22. I kell 18.

Kaarel Kursimaaga vestleb Raul Keller, tekste loeb Sulev Teppart.

Kaarel Kurismaa (1939) on vaieldamatult Eesti kineetilise kunsti kõige järjekindlam viljeleja, edendaja, arendaja. Ehk siis meie kineetilise kunsti isa. Aga niisamuti nagu ei kehti Kurismaale füüsiline vanus, ei kehti ka välja teenitud “suure isa” positsioon. Kaarel Kurismaa on elav ja arenev kunstnik, tema kunst, ka see, mis on loodud enam kui kolm-nelikümmend aastat tagasi on elav ja aktuaalne ka praegu. Seda võis igati näha ülemöödunud aasta lõpul ja möödunud aasta algul Kumus eksponeeritud helikunsti näitusel “Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku”.

“Sünkroonist väljas” näituse kataloogis kirjutab väljapaneku üks kuraator Ragne Nukk: “Kurismaa tööd ei allu enamasti rangele mõistuslikule tõlgendusele. Mängulisus ja absurd on tema kirjeldamisel juba kulunud sõnad, ent sugugi mitte anakronistlikud. /—/ Kurismaa mäng on süütu ja spontaanne, mida ei tasu võtta pealiskaudselt: see toimib alateadlikult ventiilina erinevatele pingeseisunditele ja õnnehormooni genereerijana. Ta suudab tekitada vaatajas parajal määral kiindumust objektidesse, mis korraga nii äratuntavad kui tundmatud, maisnad ja mänguasjad, leiutised ja kunstiobjektid.” Mängulisus ja absurd on kindlasti ka “Väikese masina ja sõprade” võtmesõnad, kunstnikku iseloomustaksin selle väljapaneku valguses eksistentsialisti ja ka romantikuna.

“Väikese masina ja sõprade” algab küll tagasivaatega minevikku – väljapaneku varajaseim töö “Roheline tuul” on 1985. aastast –, kuid enamik kunstniku liikuvatest-häälitsevatest masinobjektidest on valminud 2013. ja 2014. aastal, ikka koostöös elektroonikameistri Härmo Härmi ja kujundaja Mari Kurismaaga.

“Väike masin ja sõbrad” on terviklik lavastus. Kõige parem on seda lavastust vaadata üksinda, lastes Kurismaa objektidel endast läbi tungida ja ennast kaasa viia, samastuda Kurismaa kodustatud, väikeste inimlike esemete maailmaga. Kuid mitte ainult mitmest ajastust ja vaimsusest kantud kodune, kodustatud stafaa? – tuvid, lapsefiguurid, lambid, kapid, tordialused ei loo lavastuse atmosfääri, vaid ühtesulavad tempereeritud helid, ülimaitseka koloriidiga seinatahvlid, sordiini all valgus ja kunstniku enda tekst “Väike masin II”, soojalt eneseirooniline, kõrvaltvaatav kirjeldus. Kõik kokku on imeilus, mahendab meeli, “genereerib õnnehormooni”, kuid sellesse ideaalpilti on Kaarel Kurismaale nii omaselt kirjutatud sisse vaevumärgatav ebakõla, nukralt ettevaatlikuks tegev noot. Kaarel Kurismaa on esteet, aga temas on väga arenenud ka eetiline hoiak. Ta ei suuna, noomi, loe moraali ega kontrolli, ta toob vaataja oma maailma ning kui vaataja on avatud meeltega sõber, saab ta ise aru.

Näitus on vaadata 27. jaanuarini.

Reet Varblane

Tänu Eesti Kultuurkapitalile ja Eesti Rahvuskultuuri Fondile.

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

raul keller vestleb kaarel kurismaaga näitusest “väike masin ja sõbrad”

Neljapäev 22 jaanuar, 2015

Vabade kunstide teaduskond

Olete väga oodatud Kaarel Kurismaa artist’s talk’ile tema näitusel “Väike masin ja sõbrad” Vabaduse galeriis neljapäeval, 22. I kell 18.

Kaarel Kursimaaga vestleb Raul Keller, tekste loeb Sulev Teppart.

Kaarel Kurismaa (1939) on vaieldamatult Eesti kineetilise kunsti kõige järjekindlam viljeleja, edendaja, arendaja. Ehk siis meie kineetilise kunsti isa. Aga niisamuti nagu ei kehti Kurismaale füüsiline vanus, ei kehti ka välja teenitud “suure isa” positsioon. Kaarel Kurismaa on elav ja arenev kunstnik, tema kunst, ka see, mis on loodud enam kui kolm-nelikümmend aastat tagasi on elav ja aktuaalne ka praegu. Seda võis igati näha ülemöödunud aasta lõpul ja möödunud aasta algul Kumus eksponeeritud helikunsti näitusel “Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku”.

“Sünkroonist väljas” näituse kataloogis kirjutab väljapaneku üks kuraator Ragne Nukk: “Kurismaa tööd ei allu enamasti rangele mõistuslikule tõlgendusele. Mängulisus ja absurd on tema kirjeldamisel juba kulunud sõnad, ent sugugi mitte anakronistlikud. /—/ Kurismaa mäng on süütu ja spontaanne, mida ei tasu võtta pealiskaudselt: see toimib alateadlikult ventiilina erinevatele pingeseisunditele ja õnnehormooni genereerijana. Ta suudab tekitada vaatajas parajal määral kiindumust objektidesse, mis korraga nii äratuntavad kui tundmatud, maisnad ja mänguasjad, leiutised ja kunstiobjektid.” Mängulisus ja absurd on kindlasti ka “Väikese masina ja sõprade” võtmesõnad, kunstnikku iseloomustaksin selle väljapaneku valguses eksistentsialisti ja ka romantikuna.

“Väikese masina ja sõprade” algab küll tagasivaatega minevikku – väljapaneku varajaseim töö “Roheline tuul” on 1985. aastast –, kuid enamik kunstniku liikuvatest-häälitsevatest masinobjektidest on valminud 2013. ja 2014. aastal, ikka koostöös elektroonikameistri Härmo Härmi ja kujundaja Mari Kurismaaga.

“Väike masin ja sõbrad” on terviklik lavastus. Kõige parem on seda lavastust vaadata üksinda, lastes Kurismaa objektidel endast läbi tungida ja ennast kaasa viia, samastuda Kurismaa kodustatud, väikeste inimlike esemete maailmaga. Kuid mitte ainult mitmest ajastust ja vaimsusest kantud kodune, kodustatud stafaa? – tuvid, lapsefiguurid, lambid, kapid, tordialused ei loo lavastuse atmosfääri, vaid ühtesulavad tempereeritud helid, ülimaitseka koloriidiga seinatahvlid, sordiini all valgus ja kunstniku enda tekst “Väike masin II”, soojalt eneseirooniline, kõrvaltvaatav kirjeldus. Kõik kokku on imeilus, mahendab meeli, “genereerib õnnehormooni”, kuid sellesse ideaalpilti on Kaarel Kurismaale nii omaselt kirjutatud sisse vaevumärgatav ebakõla, nukralt ettevaatlikuks tegev noot. Kaarel Kurismaa on esteet, aga temas on väga arenenud ka eetiline hoiak. Ta ei suuna, noomi, loe moraali ega kontrolli, ta toob vaataja oma maailma ning kui vaataja on avatud meeltega sõber, saab ta ise aru.

Näitus on vaadata 27. jaanuarini.

Reet Varblane

Tänu Eesti Kultuurkapitalile ja Eesti Rahvuskultuuri Fondile.

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

19.01.2015 — 23.01.2015

Ida/The East, interaktiivne andmebaasifilm riigikogus

Vabade kunstide teaduskond

Demokraatilik kino!

Iga esitus on esmaettekanne!

Riigikogu hoone vestibüülis 19.-23. jaanuarini 2015

Avamine 19. jaanuaril 2015 kell 14.00

Ida/The East on dokumentaalne andmebaasifilm, mille installatsiooniversiooni
esitleme.

Film toob esile Eesti suurimad kontrastid: Ida-Virumaa tööstuspiirkonna
maalilise looduse, sünged ja kaunid tehismaastikud ning seal elavate inimeste
elulood.

Kunstnikena oleme pannud eelistuse visuaalsele keskkonnale ja alles seejärel
lisanud kriitilisi kommentaare. Eelkõige on meid huvitanud eksperimentaalne ja
innovatiivne formaat, mis võimaldab välja tuua seda, mida varem ei ole
märgatud ja käsitletud.

Filmi tegelased ja asukohad on reaalsed. Näeme inimesi, kelle käekäiku on
vorminud tööelu energia- ja põlevikiviettevõtetes ning kelle perekonnad on
rahvuslikult segunenud. Näeme reaalseid saatusi, saame aru Ida-Eesti inimeste elu tavapärasest kulust.

Filmi vormiliseks eripäraks on kaks põhiväljundit: lineaarne ja interaktiivne.
Interaktiivsel väljundil saab olema neli versiooni: kinoversioon, installatsiooniversioon, DVD-versioon ja veebiversioon. Katsetatud on mitmele kasutajale mõeldud kinoversiooni, siinolev on installatiivne lahendus ühele kasutajale.

Vaatajatel on võimalus filmi kulgu oma valikutega mõjutada. Ta saab liikuda neljas teemas: loodus, tööstuskeskkond, masinad, inimesed. Filmi esteetika on üles ehitatud jaosekraani põhimõttele, võimaldades valida ootenarratiivi ja aktiivse narratiivi vahel.

Projekti autorid Raivo Kelomees, Hille Karm
Hans Gunter Lock programmeerimine
Igor Ruus kaamera
Chris Hales konsultatsioon
Kaileen Mägi toimetamine, intevjuud
Meelis Salujärv muusika

Toetajad ja koostööpartnerid: EAS, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgem
Kunstikool, Eesti Kultuurkapital, IVEK, Allfilm, Froid, Faun Studios, Eesti
Kroonikafilm, Kultuurkatla Makerlab

NB! Näituse külastamiseks võtta kaasa isikut tõendav dokument.

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Ida/The East, interaktiivne andmebaasifilm riigikogus

Esmaspäev 19 jaanuar, 2015 — Reede 23 jaanuar, 2015