õpitoa juhendamine Porto Ülikoolis

EKA

muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsendi Hilkka Hiiopi välislähetus.

Urbino, Liege ja

Porto Ülikoolide professorite initsiatiivil alustati juba aastaid tagasi

projektiga, mis tegeleb lõuendalusel maalide erinevate dubleerimismeetoditega.

Dubleerimine on olnud maalirestaureerimises traditsiooniliselt tavapärane

tegevus, mille tulemusel kantakse vana lõuend üle uuele. Tänases

konserveerimises kasutatakse dubleerimist märksa vähem, kuna see rikub

originaalmaali autentse materjali. Siiski on pika

restaureerimisajaloo vältel suur osa lõuendmaale selle protsessi läbi teinud

ning konservaatoritena peame tundma traditsioonilisi konserveerimisvõtteid. 

Euroopa on olnud

ajalooliselt jagatud kolme meetodi vahel: põhjapool Alpe on kasutatud vahapõhist

dubleerimist, lõunapool Alpe jahupasta põhist dubleerimist ning Vene

traditsioon on tuginenud Volga jões ujuva tuurakala liimi põhisele

dubleerimismeetodile. Õpitoa raames

demonstreerisid Euroopa ülikoolide õppejõud erinevaid traditsioonilisi ja

kaasaegseid sünteetilistele liimainetele ning kõrgtehnoloogilistele vahenditele

tuginevaid meetodeid.

Erasmuse programmi raames läbiviidud õpitubadest esimene

toimus 2013 aastal Liege’i Ülikoolis, sellel aastal viidi see läbi Portos ning

aastal 2015 on võõrustajaks Urbino Ülikool.  Õppes osales mõlemal aastal ligi 50 tudengit

üle Euroopa. EKA dotsendi Hilkka Hiiopi roll oli tutvustada ja demonstreerida

Vene traditsioonile tuginevat kalaliimi tehnoloogiat, mis on olnud ka Eesti

konserveerimise alusmetoodika.  Lähiajal

on ilmumas ka erinevaid dubleerimismeetodeid analüüsiv publikatsioon.

Juhendajad:

Väliuuringud: Kaarel Truu, Maris Mändel

Siseviimistlusuuringud: Hilkka Hiiop,

Kristina Aas, Kaisa-Piia Pedajas, Helen Volber

Kolga mõis on

suurimaid klassitsistlikke mõisahooneid Eestis.Tänasel mõisa peahoonel on kaks

peamist ehitusperioodi – 18.sajandi II pool 

ja 19. sajandi I pool. Mõis väärib esiletõstmist nii selle suuruse kui

valdajate tõttu – Eesti oludes on Kolga tõeline hiigelmõis ning tema omanikeks

on olnud nii De la Gardie’d kui Stenbockid.

Kooliaasta sissejuhataval nädalal viis EKA

muinsuskaitse ja konserveerimise osakond pea täies koosseisus (kokku ligi 50

inimest) läbi selle Eesti ühe võimsama arhitektuurimälestise siseviimistluse ja

ehituskehandi uuringud. Kurbusega peab tõdema, et Kolga mõisa keeruline

lähiajalugu on hävitanud suurema osa hoone uhkest siseviimistlusest – tänaseks

on säilinud vaid väikesed fragmendid kunagistest erakordselt kõrge kvaliteediga

klassitsistlikest ja historitsistlikest viimistluskihtidest. Siiski suutsime

praktika käigus tuvastada fragmentide ulatuse ja stratigraafia ning jäi üle

vaid nentida mõisa kunagiste väärikate omanike peent kunstimeelt.

Erandi moodustab Kolga mõisa kabelina

tuntud ruum, mille siseviimistlus on säilinud pea puutumatuna tänaseni. Seda

ruumi on peetud siinse klassitsismi üheks absoluutseks tipuks. Uuringute

tulemusel selgus siiski, et tõenäoliselt on tegemist hoopis historitsismi

perioodi ehk 19. sajandi lõppu kuuluva viimistluskihiga, mille kõrge kvaliteet

ja maitsemeel on muljetavaldavad. Ehkki kabeli päritolu, aeg ja autor on seni

tuvastamata, lubavad esialgsed andmed seda seostada ühe kummalisema kujuga meie

kultuuriloos – krahv Eric von Stenbockiga. Tema inglise taust, liikumine

toonases briti kõrgkultuuri ringkonnas koos Oscar Wilde’i, Aubrey Beardsley ja

prerafaeliitidega, millele lisandus dekadentlik ja ohjeldamatu elulaad ning  õudusromaanide kirjutamine, võiks olla

selgituseks ka kabeliruumi erilisusele siinses kultuuriruumis. 

 

Juhendajad: Anneli Randla, Hilkka Hiiop

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise
osakonna magistrandide siseviimistlusuuringute praktika Haljala kirikus tõi
päevavalgele maalingud võidukaarel ja piilaritel.

Haljala kirik on Virumaa keskaegsete
kirikute seas üks omapärasemaid. Selgelt kaitsefunktsioonile orienteerituna
kuulub ta otsapidi militaararhitektuuri valdkonda.

Kirik on praegusel kujul nelinurkse
võlvitud kooriruumi, sellega põhjaküljel liituva käärkambri, avara
kolmelöövilise pikihoone ja kõrge läänetorniga kavatis.

Kiriku kooriruum ja käärkamber rajati u. 1430–1440,
mõnekümne aasta pärast ehitati ja võlviti pikihoone. Pikihoone plaan ja võlvid
on silmatorkavalt ebakorrapärased, mis annab kirikule eriti arhailise ilme.
Seda võimendavad omakorda 1998. aastal kirikus toimunud põlengu tagajärjel tahmunud
pikihoone seinad ja võlvid.

Haljala kirikus on läbi viidud
ehitusarheoloogilisi uuringuid, kuid siseviimistlusega ei ole varem tegeletud –
see andis põhjuse otsida kirikus ajaloolist dekoori, sh maalinguid. Ja tõepoolest, kiriku
varasemast viimistluskihist need ka võidukaarelt ja piilaritelt leiti.

Maalingud on oma tüübilt lihtsad kvaadrid,
kuid erinevalt Eestis seni valdavalt tuntud punase ookriga teostatud ornamentidest
on Haljala kirikust leitud maalingud hallides toonides. Tänu kirkiuõpetaja
Margit Nirgi initsiatiivile ja aktiivsusele on lootust, et võidukaare maalingud
avatakse peatselt ka täies mahus ning Eesti on taas rikkam ühe maalitud kiriku
võrra!

Juhendajad: Anneli Randla, Hilkka Hiiop,
Merike Kallas

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise
osakonna II kursuse bakalaureusetudengite siseviimistlusuuringute praktika Nõo
kirikus tõi päevavalgele imposantsed maalingud hoone võlvidel.

Nõo kirik on Lõuna-Eesti olulisim keskaegne
maakirik. See on ainus kirik piirkonnas, mis on pea terviklikult säilitanud oma
13. saj. algkuju.

Kirik koosneb ühelöövilisest kooriruumist
ja kolmelöövilisest kodakirikulisest pikihoonest. Koor ja pikihoone kesklööv on
kaetud roietega domikaalvõlvidega, külglöövid ristroidvõlvidega.

Ehkki 2012 aastal viidi kirikus ARC Projekti
poolt läbi põhjalikud siseviimistluse uuringud, jäid toona maalingud leidmata.
Põhjuseks aja ning vahendite nappus – uurijad ei pääsenud tookordsete
vahenditega võlvideni.  Aga just maakiriku
kohta eriti kõrgetes võlvipäistes (kooriruumi võlvi kõrgus põrandast on ligi 13
meetrit) kiriku ulatuslikud maalingud asuvad. Oma iseloomult on tegemist siinses
kontekstis küllalt kummalise dekooriga – võlvipäisest siiludele kulgevad
taimornamendid ja kujundid, mille ajalist ja stiililist kuuluvust on analoogide
puudumise tõttu keeruline leida. Esialgse oletuse kohaselt võiks tegemist olla
Poola-Rootsi sõjapurustuste järgse kihistusega 17. sajandist.

Juhendaja: Hilkka Hiiop

Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistritudengid Kristina Aas ja Eva Tammekivi restaureerisid ja korrastasid Viinistu Kunstimuuseumis kuu aja vältel eesti kunstiklassikat. Muuseumikülastajal oli võimalik restaureerimistöid uudistada kohapeal sisseseatud konserveerimisstuudios. Kokku vajasid korrastamist ligi 30 tööd. Keerulisemas seisukorras maalid tuleb siiski transportida Tallinnasse, spetsiaalse sisseseadega EKA maalirestaureerimise stuudiosse. Viinistu oma imelise asukoha, hea seltskonna ja erilise atmosfääriga on kindlasti üks meeldejäävamaid praktikakohti meie osakonna ajaloos.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Charles Aaron.

Vt ka meie stuudio albumit “Joon ütleb rohkem kui jutt”

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=874198442604780&set=ms.c.eJw1x7kNADEMA7CNAj~_yJe2~%3B2AU4pGBBsZU9dseVR~%3B9Zi67lu8fcse6RFlAboOIDoSINBg~-~-.bps.a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=1&theater

Disainiöö mitte ainult ei koonda ja too loovinimesi lähemale publikule, vaid ka viib huvilised nendesamade loovettevõtjate juurde. Tänavu juba teist korda toimuvad avatud ekskursioonid kõigile huvilistele, et kaotada mõttelist distantsi disaineri ja tarbija vahel. Viime nad omavahel kokku, tutvustame näost näkku. Tasub kindlasti kohale tulla!

Ekskursioonid on hea võimalus kaeda loovettevõtete köögipoolt ning saada teadlikumaks, kes on meie kohalikud põnevad disainerid ja kuidas luuakse seesama toode, mida hiljem poeletilt osta või personaalselt tellida saab.

Tuntud ning kvaliteetsete disainilahenduste taga on põnevad inimesed, kes kasutavad prototüüpide ning originaaltoodete tegemisel veidi kummalisi aparaate. Töölaud on lookas erinevatest ja kohati arusaamatutest sketsidest, ennenägematutest materjalinäidistest ja esiotsa ebaloogilisena tunduvast atribuutikast, mis kokkuvõttes meenutab ehk hoopis Tootsi taskuid. Kuid kogu see varustus on vajalik inspireeriva keskkonna loomiseks ja reaalsete toodete valmistamiseks – just nende toodete, mida same osta poelettidelt ja mis kujundavad meie elu.

Tule avasta, naudi ja hinga sisse tubli kogus loovust ja disainikunsti. Piletihinnaks on vaid 5 eurot ning teekond igati põnev ja meeldejääv.

Aeg: 27.09 kell 12.00 – 16:00

Algus ja lõpp: Teater NO99 eest, Sakala 3

Eelregistreerumine kuni 25.09 ekskursioon@disainioo.ee (ekskursioonile pääsevad huvilised ka õigel ajal kohale tulles)

Pilet: 5€

Marsruut: Teater NO99 —> HARU —> EKA —> Maiasmoka kontor —> Oot Oot —>NO99

Disainiöö ekskursioonide toimumisele aitavad kaasa head koostööpartnerid:

Taisto Bussid, Maiasmokk, Võlu Vesi.

Lisainfo: http://www.disainioo.ee/et/sisu/disainieksku.html

Disainiöö pühendab tänavu erilist tähelepanu disainiharidusele. Sellega Eesti Kunstiakadeemia ka tegeleb – tudengite juhendamisega orienteerumaks disaini kontseptsioonis, väärtustes, võimalustes, tehnikates, strateegiates ning esteetikas nii, et looming ka reaalsesse vormi jõuaks.

Täna, 26.09., kell 15-17 toimuvad teatris NO99 avatud loengud, millest iga huviline saab tasuta osa võtta. Äärmiselt põnevatel ja värvikatel loengutel astuvad üles neli suurepärast õppejõudu. 

Üles astuvad: EKA Disainiteaduskonna joonistamisstuudio juhataja Ülle Marks, Eesti ehtekunstnik Kärt Summatavet, Eesti ehtekunstnik Tanel Veenre ning EKA Nahakunsti osakonna juhataja Lennart Mänd. 

Ülle Marks on lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli graafika erialal ning temast on kujunenud tunnustatud graafik. Tema käekirja iseloomustab vaba käega tõmmatud tugev ja tundlik joon. Ta on EKA Disainiteaduskonna joonistamisstuudio juhataja ning on nakatanud kõiki oma õpilasi mõtteviisiga “Joon ütleb rohkem kui jutt”. 

Kärt Summatavet on ehtekunstnik, kelle loomingus on rahvuslikke motiive ning vanu traditsioone. Selle kõrvalt on ta ka vabagraafik ja raamatugraafik. Summatavet on õppinud kunstiinstituudis, mil pärast esimest kursust käis ta Siberis manside juures, kus ta avastas nende säilinud elukorraldust. Reis oli niivõrd muljetavaldav, et sinna ta süda jäigi. EKAs õpetab Kärt rahvakunsti. 

Tanel Veenre on Eesti ehtekunstnik, MA õppekava juht, professor ja üldse multitalent, kes osalemise kohta ütles: “Ropp kiire, aga teeme ära”. Temaga koos astub üles EKA Nahakunsti osakonna juhataja, professor Lennart Mägi.

Oodata on põnevat diskussooni hariduse, loovinimese töö ja positsiooni, disaini, kunsti ja paljudel muudel teemadel. 

Seda kõike juba täna kell 15:00 NO99s ja täitsa tasuta!

Lisainfo Disainiöö kodulehelt: http://www.disainioo.ee/et/sisu/disainirahv1.html 

Sündmuse lehekülg Facebook’is: 

https://www.facebook.com/events/1470905343154038/?notif_t=plan_user_invited

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

Toetust saavad taotleda kõik Põhja- ja Baltimaade loovisikud:professionaalsed kunstnikud, kirjanikud, tõlkijad, kuraatorid, produtsendid, kultuuritoimetajad ja -teadlased jne. Võimalik on taotleda 1-10 päeva pikkust majutustoetust ja päevaraha, mille suurus oleneb sihtriigist ja –linnast. vt siit http://www.norden.ee/et/meist/kalender/event/21-pohja-balti-kultuuri-mobiilsusprogrammi-reisitoetuse-taotlustaehtaeg