Visioonisprint

EKA disainiteaduskond ja EBS kutsuvad juhte osalema 3-päevasel visioonisprindil. 

Visioonisprindil õpitakse kasutama erinevaid disainimõtlemise ja koostöö meetodeid, et läbi viia innovatsiooniprotsesse ja lahendada kõikvõimalikke juhtide töös ette tulevaid probleeme.

Osalejad õpivad, kuidas tuvastada ja analüüsida olulisi suundumusi ja väljakutseid ning luua loomulikke ja radikaalseid lahendusi.

Programm toetab praktiliste oskuste omandamist prototüüpimise ja tagasiside kogumise kaudu, et aidata osalejatel ideid tõhusalt ellu viia.

Programm on üles ehitatud kolmepäevase sprindina, mille käigus saavad osalejad võimaluse lahendada praktikas praktilisi probleeme ja samas omandada disainmõtlemise metoodika kasutamise oskus. Iga päeva fookuses on üks keskne teema moodustades kokku selge terviku.

Toimumisaeg 27.-29. november.

Juhendajateks Marko Rillo (EBS), Ruth-Helene Melioranski (EKA) ja Tanel Kärp (EKA).

Lisainfo:
https://ebs.ee/visioonisprint

EKA Uusmeedia osakond tähistab 30 aasta juubelit EKA 110 sünnipäevanädalal. Kavas on mitmed meediakunsti teemalised vestlused, vilistlaste loomingu esitlused, tudengite näitus ja arvutimängu õhtu.

Sünnipäevanädala kava:

4.11
18:00 Uusmeedia 30: Laura Schmidt (DE) – ZKM_Gameplay. The Next Level.  (Vestlus toimub ekraanivahendusel. Inglise keeles, Aula A-101)

5.11
18:00 Uusmeedia 30: Ava Imogen Grayson (CA/FI) & John Grzinich (US/EE) – Discussing Sound Art (Ava Grayson vestleb ekraani vahendusel. Inglise keeles ruumis B-305)
19:15 Uusmeedia 30: Jaime Lobato (MX/EE) – The right to forget. Artificial intelligences humanly inspired in contemporary art (Vestlus toimub ekraanivahendusel. Inglise keeles ruumis B-305)

7.11
18:00 Uusmeedia 30: Raivo Kelomees – Meediakunsti metamorfoosid (Aula A-101)
15:00 – 21:00 Uusmeedia 30: Videoloomingu programm (Uusmeedia osakonna lõpetajate ja üliõpilaste looming: Mari-Liis Rebane, Katrin Enni, Evi Pärn, Lauri Lest, Tõnis Jürgens, Sten Saarits, Taavi Suisalu, Martin Rästa jt) (B308)

8.11
7.11 15:00 – 22:00 Uusmeedia 30: Videoloomingu programm (Uusmeedia osakonna lõpetajate ja üliõpilaste looming) (B308)
18:00 Näituse “Hoone eluiga” avamine (Kotzebue 10 + Kotzebue tänav)
19:00 – 23:00 Uusmeedia 30: LVLup Videomängude Chill Out Lounge (B-305)

EKA graafika osakonna trükikoja 100. aaasta juubelile pühendatud väikesetiraažiliste trükiste näitus EKA raamatukogus.

 1924. aastal avati Tallinna Kunsttööstuskoolis trükitöö õppetöökoda, kus meistrina asus tööle Leopold Triumph. Kaks aastat varem (1922) oli asutatud graafika õppetöökoda, mida juhatas 1943. aastani Günther Reindorff.

Eesti raamatukujundamise näo kujundas poole sajandi vältel Paul Luhtein, kes pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist 1930. aastal ja peale paariaastast enesetäiendamist Leipzigis asus 1932. aastal õpetama tarbegraafikat ja raamatukujundust ja tegi seda 1982. aastani. Seejärel juhtis raamatuõpet ja osakonda Enno Ootsing vaheaegadega 2005. aastani (vahepeal olid osakonna juhatajad Aarne Mesikäpp 1983–1988 ja Heinz Valk 1988–1989). 1938–1971 õpetas tüpograafiat legendaarne raamatuajaloolane ja tüpograaf Hans Treumann. Aastatel 2005–2023 töötas kõrgtrüki meistrina ja tüpograafia õppejõuna Aarne Mesikäpp, kes õpetas ERKIs ja EKAs kokku 55 aastat. Raamatuillustratsiooni alal oli suureks mõjutajaks Vive Tolli, kes õpetas aastatel 1982–2005. Raamatuillustratsiooni pidas prioriteetseks Urmas Viik, osakonna juhataja aastatel 2005–2015.

Nõukogude ajal õpiti graafikaosakonnas kuus aastat, III kursusel spetsialiseeruti kas raamatukujundaja, -illustraatori, tarbegraafiku, plakatisti või vabagraafiku erialale, kusjuures eriti tahetud (konkurentsitihedad) olid raamatugraafika erialad. Osakonnal oli küll oma trükikoda, aga kõik eksemplarid olid arvel ja käisid läbi Glavlit’ist (Glavnaja literatura, vene keeles täpsemalt Главное управление по охране государственных тайн в печати) ehk tsensuurist. Igal õhtul pitseeris meister trükikoja ukse. 

Erialadesse jaotumine hakkas osakonnas ära kaduma 1980ndate aastate lõpus. Tänapäeva õppekava ja -mahtude juures on graafikaosakonna fookus kaasaegsel kunstil ja graafikatehnikate omandamisel, aga käsiladu on endiselt populaarne, õpetatakse tüpograafiat ja graafilise disaini aluseid. Aastast 2006 on kavas kunstnikuraamatukursus (õppejõud Eve Kask, köidet juhendas pikki aastaid Lennart Mänd, 2023. aastast Eve Kaaret). Kunstnikuraamatud valmivad väheste eranditega ainueksemplarides ja tervikuideest lähtuvalt autoriköites. 

Käesolevas väikesetiraažiliste trükiste väljapanekus on noppeid aastatest 1946–2004. Raamatud on valminud osakonna trükikojas valdavalt tudengite kursuse- või diplomitöödena. Esineb ka grupitöid. On mõned õppejõudude kujundatud raamatud (P. Luhtein, E. Okas, H. Treumann, A. Mesikäpp). Õppetööde hulgas on töid hilisematelt silmapaistvatelt kunstnikelt nagu Anu Kalm, Silvi Liiva, Naima Neidre, Enno Ootsing, Urmas Ploomipuu, Andres Tali, Marje Üksine jpt.

Näitusel varieeruvad raamatutiraažid viiest kuni viiekümneni (ühel korral on märgitud 125 ja ühel koguni 300, jäädes enamikel juhtudest 15–25 vahele). Tudeng on valinud ise teose, selle ladunud, kujundanud ja illustreerinud. Enamasti on ta ise trükkinud ka illustratsioonid. Trükitehnikatest on illustratsioonide puhul esindatud kõrgtrükk (linool- ja puulõige), sügavtrükk (ofort, akvatinta) ja litograafia. Alates 1950ndatest on tiraaži trükkinud kõrgtrükimeister, trükkal Mihkel Enn ning köitnud laduja ja meister Elsa Oolma, kes ühtlasi õpetas üliõpilastele käsiladu ja aitas ladu trükiks ette valmistada. 

Valiku tegid raamatukogu peaspetsialist Marju Vahter ja juhataja Karin Oolu, täiendasid graafikaosakonna juhataja professor Liina Siib ja dotsent Eve Kask. Näituse graafika autor on Markus Laanisto. 

Teksti koostas Eve Kask

ERKI graafika osakonna raamatukujundamise suuna lõpetaja 1984. a. 

Paul Luhteina viimane ja Vive Tolli esimene juhendatav

Sensoorse disaini grupp korraldab üritust, mis keskendub sensoorsetele kogemustele keskenduvatele disainilahendustele, käsitledes selliseid teemasid nagu hooldus, heaolu, avalik kaasatus ja mitteseksuaalne intiimsus.

Üritus algab Dila Demiri avatud loenguga somaatilisest heaolust krooniliste soolehaigustega inimestele, millele järgneb neli Pecha Kucha ettekannet sensoorse disaini uurijatelt Nesli Hazal Oktay, Azeem Hamid, Zaur Babayev ja Kristi Kuusk.

Liituge meiega, et uurida meeltepõhiseid disainitavasid ja teadmisi. 

Kuupäev:
11. november

Aeg:
16.00–17.50

Registreerimislink

Töötoa eesmärk on murda see tabu, ühendades kaka uuesti loodusega ja soodustades multisensoorseid sidemeid biomaterjalidega, et uurida rohkem kui inimese seoseid.

9. november – töötuba ainult krooniliste soolehaigustega inimestele

23. november – töötuba kõigile avatud 

kell 11.00–13.30

Registreerimislink

EKA 110 sünnipäevanädala neljapäeval, 7. novembril kell 19.30–21.00 näitame aulas A101 viimase kümne aasta parimat valikut Kunstiakadeemias sündinud animafilmidest.

Mitmed autorid on hetkel EKA animatsiooni osakonna õppejõud ning on harukordne võimalus näha nende tudengifilme. Tule kaema!

• “Teisel Pool Metsa” – Anu-Laura Tuttelberg
• “At the End of the Day” – Lilli-Krõõt Repnau
• “Hingelind” – Piret Potter
• “My Mother the Sea” – Aspasia Kazeli
• “Kut” – Lucija Mrzljak
• “Sounds Good” – Sander Joon
• “Rejection” – Hleb Kuftseryn
• “Muteum” – Äggi Pak Lee Yee
• “Fok Nabo Distori” – Francesco Rosso
• “Cufufu” – Bruno Quast
• “You Are Not a Kiwi” – Maria Saveleva
• “Juggler’s Guide” – Rebeka Kruus
• “Penelope” – Heta Jäälinoja
• “The Eastern Rain” – Milly Yencken
• “Swifts” – Ada Napiorkowski

EKA 110 sünnipäevanädala raames toimub kolmapäeval, 6. novembril kell 18.00 EKA aulas vastvalitud EKA audoktori prof. Antoine Piconi avatud loeng.

Loeng “Architecture and Materiality in the Age of the Digital and the Anthropocene” toimub inglise keeles ja on avatud kõigile huvilistele.

Loengu tutvustus:
Architecture has a special relationship with the question of materiality, if only because it is traditionally considered the most material of all the arts. In this lecture, we shall consider materiality as a relationship to the material world, the content of which must be historicized. Such historicization is urgently needed today, as architecture’s relationship to the material world is being transformed by two factors and in apparently contradictory directions. The first is the rise of the digital, of computer-aided design and manufacture, soon to be supported by artificial intelligence. The second is the advent of the Anthropocene and the demands of sustainability. The lecture will address the concrete content of the evolutions brought about by this double shock, as well as what they tell us more generally about our societies’ relationship with the material world.

Antoine Picon on Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli G. Ware Travelsteadi arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor ning Pariisis asuva Ecole Nationale des Ponts et Chaussées’ teadusdirektor.
Picon, kes on uurinud arhitektuuri inseneriteadust ja ajalugu, keskendub arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajaloole 18. sajandist tänapäevani. Ta on kirjutanud mitu raamatut varamodernse ühiskonnakorralduse muutumisest tööstusajastuks. Viimasel ajal keskendub professor sellele, milliseid muudatusi on digitaalne kultuur kaasa toonud arhitektuuriteooriasse ja -praktikasse ning kuidas see mõjutab linna planeerimist ja kogemist.

Piconi viimase raamatu Natures Urbaines: Une Histoire Technique et Sociale (2024) keskmes on looduse või õigemini loomuliku ja tehisliku vahekorra küsimus.
Alates 2017. aastast on Antoine Picon korduvalt pidanud EKAs arhitektuuriajaloo ja -teooria loenguid. Ta on olnud Siim Tuksami doktoritöö “Moduleeritud modulaarsus” kaasjuhendaja. Ühtlasi on Picon arhitektuuriteaduskonna nõuandvas kommitees ja aidanud suunata teaduskonna arenguid rahvusvahelises kontekstis.

Picon on saanud Prantsusmaal oma kirjutiste eest mitmeid auhindu, sealhulgas Medaille de la Ville de Paris ja kahel korral Prix du Livre d’Architecture de la ville de Briey. Alates 2014. aastast on ta Chevalier des Arts et Lettres, tunnustatud tema märkimisväärse panuse eest kunstidesse ja kirjandusse. Picon on olnud 2013-2024 Le Corbusier Foundationi president.

Loeng toimub inglise keeles ning kantakse üle ka EKA TV vahendusel.

Kõik EKA 110 sünnipäevanädala sündmused leiad siit: https://www.artun.ee/eka110/

Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.00 peab aulas A101 avatud loengu vastvalitud EKA audoktor prof. Linda van Deursen. Loeng kannab pealkirja “Somewhere between a Concrete Sanctuary and a Glass House. Images and notes from time spent in art schools”. 

Linda van Deursen on Hollandis tegutsev graafiline disainer. Koos Armand Mevisega algatas ta 1987. aastal stuudio Mevis & van Deursen, mis on teinud koostööd erinevate kultuuriasutustega: nende partneriteks on mh olnud Stedelijki muuseum, documenta 14, Haus der Kulturen der Welt ja kunstnikud Armin Linke, Yael Davids ja Aglaia Konrad, kellega nad on töötanud väljaannete ja näituste kallal.

1990. aastast on Linda van Deursen õpetanud erinevates koolides, näiteks Amsterdamis Gerrit Rietveldi akadeemias (kus ta oli graafilise disaini osakonna juhatajaks), Yale’i kunstikoolis ja hetkel Haagi Kuninglikus Kunstiakadeemias.

Van Deursen on disainer kelle lähenemine ja disainialased ideed on olnud viimasel kahekümnel aastal ühed mõjukaimad. Tal on olnud ka suur mõju kohalikule disainimaastikule, sest tema käe all on erinevates Euroopa ja Põhja-Ameerikas kunstiülikoolides õppinud paljud Eesti disainerid.

Loeng toimub inglise keeles ning kantakse üle ka EKA TV vahendusel.

Kirke Kitse avab näituse „Hilja oktoobris” 29. oktoobril kell 18.00, Täisnurga Galeriis.

Näitus “Hilja oktoobris” mängib luule vabastamisega reeglipärasest trükiformaadist. Foto, päeviku või maalina pääsevad luuletused korrakski raamatulehe anonüümsusest. Nende kogemise võimalus on kätketud kindlasse aega ja ruumi, ning eelkõige seotud käesoleva hetkega enne lund ja lõplikku raagumist, meelte ja aistingute kirgastumiskohaga enne talve uinutavat saabumist.

Täisnurga Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond.

Näitus jääb avatuks 8. novembrini.

EKA 110. juubeli pidustuste raames korraldab Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut piduliku uurimisseminari, kus esineb vilistlane Kai Lobjakas.

Kai Lobjakas. Disaini leiutamine ja institutsionaliseerimine. Bruno Tomberg ja muuseumi kogud

Juttu tuleb ühe inimese kaudu avanevatest vaatetest disaini valdkonna kujunemisse Eestis ning seostest muuseumi kogudega.

Kogunemist alustame 17.30 koos veini ja suupistetega, ettekanded algavad kell 18.

Pärast ettekandeid siirdume otse suurele EKA 110 juubelipeole ja uue valge maja avamisele.

Palume huvlistel ka meile teada anda, kui plaanite tulla