Grupinäitus „Püsipunktita permutatsioon“ Krulli kvartalis

Neljapäeval, 30. mail kell 16.00 avatakse Krulli kvartalis grupinäitus „Püsipunktita permutatsioon“.

Osalevad kunstnikud Tea Lemberpuu, Jane Muts, Joel Jõevee, Kristi Vendelin, Jana Mätas, Sven-Aleksander Mantsik, Yuko Kinouchi, Christina Gradtke õpivad EKA kaasaegse kunsti magistriprogrammi I kursusel.

Kunstnikud panevad ennast proovile, muutes senikasutatud tehnikaid, materjale, meediume ja mõttemalle. Tulemus on ettearvamatu ka kunstnikule endale, kunstnike grupi koostoimes veelgi enam. Nagu ka püsipunktita permutatsioon matemaatikas – pärast ühe elemendi muutust ei jää ükski teine oma algsele kohale – tekib korratus. Vaatajal on võimalus kunstnike erinevate muutumiste lugudega kaasa mõelda ja tunnetada, mis lõpuks kõnetab, kas võidetakse tardumus ja läbi korratuse saabub muutus, või midagi muud?

Näituse idee kasvas välja kuraatori ja kunstnike vestlustest, kus ühendava joonena torkas silma kunstnike soov, vajadus või möödapääsmatus muutuda. Muutus on reaktsioon survele, olgu see siis ühiskonna, keskkonna või inimese enda sisemine sund midagi teisiti teha. Ideaalis tahaksime seda protsessi ise juhtida. Kuid kas see on võimalik ja kuivõrd ennustatav on tulemus? Võibolla on muutus juba toimunud ja meil ei jää üle muud, kui sellega kohanduda?

Näitus toimub EKA kaasaegse kunsti ja kuraatoriõppe ühise kursuse raames, mille eesmärk julgustada tudengite teaduskondade vahelist koostööd ning sellest sündivaid mitmekülgseid kaasaegse kunsti esitluse formaate ning praktiseerida kuraatori tööd. Sama kursuse raames toimub veel 4 erinevat projekti Margit Säde ja Anders Härmi juhendamisel.

Kuraator: Piret Arukaevu

Graafiline disain: Sven-Aleksander Mantsik

Näitus on avatud 5. juunini, finissage kl 17.00
N-K 12-19, L, P 12.00–17.00.

Näituse toetajad:
EKA, Krulli kvartal, PÕHJALA pruulikoda.

Asukoht: Krulli kvartal, Kopli 70 a, II korrus

Info:
Kuraator
Piret Arukaevu
piret.arukaevu@artun.ee
+3725045323

Palume soovijail registreeruda Siim Preimani sauna ja lõkkeõhtutele selle lingi kaudu.

Mihkel Ilus ja Árpád Forgó avasid duonäituse „Up to a point“ Klaipeda kultuuri – ja kommunikatsioonikeskuses. 

10. mail avanes Klaipeda kultuuri – ja kommunikatsioonikeskuses näitus Up to a Point. Näitusel kohtuvad eesti kunstnik Mihkel Ilusa ja ungari kunstnik Árpád Forgó looming. Näituse kuraatoriks on Gabor Pinter. 

Näituse läbivaks ideeks on kunstnike otsingud “materjali piiridest” ja materjalide tõlgendamise võimalustest. Mõlemad kunstnikud tegelevad oma loomingus korduvate rütmiliste mustritega, katsetades sama idee taotlemist erinevate variatsioonidega või luues kompositsioone objektidest ja määratletud moodulitest. Mõnda näitusel esitletud teost võib pidada avatuks või lõpmatuks loomeks, mida vaataja saab vaagida või mõtetes edasi „ehitada“. Näituse kuraator on Gábor Pintér. Näitus jääb avatuks 7. juulini. 

Kunstiteost vaadates  näeme me materjale. Nii nagu tänapäeval, on juba aastasadu olnud lõuend, raam ja värv maalimise põhilised toorained. Nende klassikaliste materjalide olulisus on ungari kunstniku Árpád Forgó ja eesti kunsntiku Mihkel Ilusa kunstipraktika ühiseks aluseks. Nad ei järgi traditsioonilisi protsesse – pigem, läbi dekonstruktsiooni ja konstruktsiooni, tõlgendavad nad neid uuesti – ja see on ka näituse põhieesmärk.  

Mõlemad kunstnikud töötavad geomeetria ja minimalismi väljal, luues kompositsioone, struktuure ja skulpturaalseid teoseid. Näitusel olevad tööd on kunstnike järjepidevate katsete tulemused viimastest aastatest. Nad jätkavad materjalide piiride ja tõlgenduste otsimist, mis avalduvad väga erinevate visuaalsete tulemustena. 

Ilus toob esile maaliraami, mis tavaliselt vaatajale nähtamatuks jääb. Veel enam, ta loob sellest lihtsast puutükkist monumentaalse teose. Lõigatud lõuendiribad muutuvad seinal väänlevaks maoks. Hüljates tasase pinna, loob Forgó kujundatud lõuendeid ja seinaobjekte. Tema moodulitest koosnevad kompositsioonid kõiguvad maali, reljeefi ja skulptuuri vahealadel. 

Klaipeda kultuuri – ja kommunikatsioonikeskuse ebatavaline arhitektuuriline lahendus leiab oma koha näitusel, resoneerudes korduvate ja rütmiliste mustritega. 

Up to a Point  on esimene kunstnike ühisnäitus antud koosluses. 

Kuraator: Gábor Pintér 

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Western Shipyard, Ungari rahvuslik kultuurifond, Ungari Suursaatkond Vilnuses

Eriline tänu: Marleen Suvi, Taavi Teevet, Kerly Ritval, Maarja Tõnisson, Veiko Õunpuu, Jaan Toomik, Marten Esko, Patrik Tamm, Eesti Kunstiakadeemia metalli- ja puidu töökodade meistrid

Urbanistika õppetöös kombineeritakse teooriat ning praktikat, et kriitiliselt lahata ning vajadusel vaidlustada käibearusaamu urbaniseerumisest, et nii panustada tänasest õiglasema ning võrdsema tuleviku kujutlemisse ning loomisesse. Seetõttu on ka magistritöö projekti üheks eesmärgiks kriitiliselt uurida tänast rahvusvahelist linnalist areeni, kuna just siin toimub peamine võitlus meie kollektiivse tuleviku eest. Sel aastal tulid kaitsmisele seitse eriilmelist magistritööd, mis kõik avasid ühel või teisel moel tänaseid ühiskondlikke kitsaskohti.

Magistritööde juhendajad: Sean Tyler, Andra Aaloe, Agata Marzecova, Nina Stener Jørgensen, Kaija-Luisa Kurik ja Keiti Kljavin.

Paula Kristiāna Veidenbauma määratleb oma magistritöös nn proksi-biennaali, ehk rahvuspaviljonide ruumi, mis jääb Arsenalest ja Giardinist väljapoole. 2023. aastal arhitektuuribiennaalil Eestit esindanud „Home Stage“ projektist saadud kogemusest tõugatuna avab autor biennaali linnaruumi harunemise tagamaid ning markeerib uut laienevat turunišši, mis turismiteenustest juba küllastunud kohalikul kinnisvaraturul rahvuspaviljone teenindab. 

Luca Liese Ritter tegeleb oma magistritöös üheks Euroopa reostatumaks linnaks kutsutud Bitterfeld-Wolfeni toksilise taagaga, ning avab ruumi Ida-Saksamaa keskkonnapoliitika ning üksikisiku toksilise keskkonnaga kohtumise kogemuse vahel – hoolimata sellest, et sotsialistlik maailmakord on lõppenud, on reostatud keskkond jätkuv ja loob ka tänast reaalsust. Samuti tegeleb keskkonna ja poliitikaga Alp Eren Özalp, kes uurib oma looduskaitsealal asuva koduküla Sarıkumi näitel, kuidas looduskaitse režiimide teisenemine Türgi neoliberaalses majanduskeskkonnas mõjutab külaelanike igapäevaelu ja hakkamasaamist. Autor kutsub oma koduküla varal arutlema selle üle, kuidas võiks loodust ja inimest olemuslikult lahutavast klassikalisest looduskaitsest liikuda edasi kasvujärgsete looduskaitseliste põhimõtete juurutamiseni. 

Türgi 2000ndate järgse majanduspoliitika ühe tulemiga tegeleb ka Aleyna Canpolat. Viimastel aastakümnenditel on nn gecekondusid – avalikule maale rajatud ebaseaduslikke eeslinnasid – tabanud esmalt avalik stigmatiseerimine, millele on omakorda järgnenud linnaruumi ulatuslikud restrukturaliseerimised. Mitteametliku seadustamine kinnisvaraarenduse kaudu avab mõistagi uue turuosa, millest paljud osa saada tahavad. Autor registreerib oma magistritöös, kuidas Ankara kunagises suurimas gecekondu eeslinnas Mamakis ulatuslikud linnalised protsessid tegelikult toimuvad ning mis juhtub kohaliku elanikuga, kelle eluase kinnisvarakarusselli keskele sattunud on.
Lokaalsete ning globaalsete huvide kokkupuutepunktiga tegeleb ka Kush Budhwar, kes lahkab Navi Mumbai rahvusvahelise lennujaama üle kolmekümne aasta väldanud arendusprotsessi näitel, millised temporaalsused põrkuvad, liituvad või vastanduvad ühe globaalse lõuna megaprojekti üha pikeneva teostusaja vältel. Töö dokumenteerib seda, kuidas mäeahelikust saab lage väli, kuidas kogukonnad muudkui oma olemisõiguse eest võitlevad, ning millist tulevikku kujutleb Indias tohutut ebavõrdsust külvanud neoliberaalse arengupoliitika taaskordne sümbolobjekt. 

Väga aktuaalse targa linna tulevikukujutlusega tegeleb aga Christian Hörner, kes avab tarkade prügikastide näite varal seda, kuidas digitaliseeritud infrastruktuuriprojektid on osaks uute võimudünaamikate rajamisel ning kuidas need omakorda meie linnalisi elumaailmu muudavad. Paul Simon aga kaardistab uut taktikalist nähtust kaubanduses, mis summeerib viimaste aastate sündmustes toimunud muutusi: automatiseeritud poode, mis on COVIDi-järgses Viinis plahvatuslikult levima hakanud. Autor avab poodide sotsiaalpoliitilist, õiguslikku ning ajaloolist konteksti ning püüab arhiveerida ajutisena näiva linnalise nähtuse eriomast kohataju. 

Olete oodatud EKA avatud akadeemia Fotokunsti akadeemia lõpunäituse „Olemise pärand” avamisele EKA Väligaleriis 4. juunil 2024 algusega kell 18.00. Näitus on tasuta ning avatud ööpäevaringselt kuni 25. augustini aadressil Kotzebue 1, Tallinn.

Fotokunsti akadeemia näitus „Olemise pärand“ vaatleb olemise tahke läbi kaheksa erineva perspektiivi. Väljapanek harutab lahti elutuid ja elusaid jälgi igapäeva olustikus, mõtiskleb väärtuste üle meie vereringes ning toob esile mustreid, mida loome ja endast maha jätame.

Autorid: Birgit Aitsam, Reelika Helde-Mikkor, Karolin Kaplan, Geroli Peedu, Priit Jaak Sild, Eveli Smitt, Liisi Tali, Grete Tuiken
Juhendaja: Hedi Jaansoo

Fotokunsti akadeemia täiendusõppe kursus
EKA avatud akadeemia
Õppekavajuht: Kristiina Hansen
Juhendajad: Annika Haas, Hedi Jaansoo, Pelle Kalmo, Eva Labotkin, Reet Sau, Annika Toots, Rene Türk

Sisearhitektuuri osakonna tänavuste magistritööde kaitsmine toimub teisipäeval, 28. mail kl 10.00 – 15.30 EKAs, ruumis A501. Kaitsmistest toimub ka live-ülekanne, mida on võimalik jälgida EKA TVst.

Ajakava:

10.00 – 10.45 Ann-Katriin Kelder “Üüriga tuli kaasa kolm valvekoera ehk alternatiivklubid Tallinna näitel”. Retsensent Brigitta Davidjants.
10.45 – 11.30 Viktoria Ugur “Kaevumise manifest. Uurides maa-aluseid ruume”. Retsensent Mirell Ülle.
11.30 – 12.15 Karen Isabel Talitee “Hävinud (sise)arhitektuuri taastamine. Koopiast uuenduseni. Maakri 28 näitel”. Retsensent Liisa Hagelberg.

Lõunapaus 12.15 – 13.15

13.15 – 14.00 Piret-Liis Carson “Vahetunniruumid, mis toetavad õpilaste vaimset ja füüsilist tervist”. Retsensent Kadri Klementi.
14.00 – 14.45 Päär-Joonap Keedus “Isearhitektuur. Meistripäevik”. Retsensent Urmas Lüüs.
14.45 – 15.30 Anni Truu “Linnainterjööri poole: sisearhitektuuri potentsiaal linnaruumi aktiviseerimisel Kitseküla asumi näitel”. Retsensent Alina Nurmist.

Magistritöid juhendasid Mariann Drell, Pavle Stamenović ja Gregor Taul.

Magistritöid hindab komisjon koosseisus Malle Jürgenson (komisjoni esimees), Manten Devriendt, Ardo Hiiuväin, Liina Langemets, Martin Melioranski ja Andrea Tamm. Komisjoni sekretär on Marie-Katharine Maksim.

Sisearhitektuuri magistrantide töödega on võimalik tutvuda TASE näitusel EKA majas teisel korrusel ning TASE veebinäitusel. Näitus on avatud 29. maist 16. juunini, iga päev kell 12.00 – 18.00. Astuge läbi!

MORDERE MANUS

Esmaspäeval, 27. mail kell 12 avatakse Sotsiaalkeskuses Ülase 12 grupinäitus “Mordere manus”.

“Mordere manus” ehk kätt hammustama tähendab pureda nii seda kätt, mis toidab, kui ka iseenda kätt, selleks, et vaikida. Kriitiline mõtlemisvõime peegeldub peaasjalikult oskuses tuvastada ning mõtestada lahti võimusuhteid end ümbritsevas maailmas. Enesekehtestamise kaasaegses maailmas saab kokku võtta küsimusega “Sa oled näinud ennast osana süsteemist, mida sa selle teadmisega nüüd edasi teed?”

Näitusele kaasatud kunstnikud asetsevad positsioonidel, kus need samad küsimused on muutunud nende jaoks vältimatuks, vastandudes siis kas ühiskondlike võimustruktuuridele või mässates iseenda keha vastu.

Näitus leiab aset Sotsiaalkeskuses Ülase 12, tegemist on ruumiga, mis on alati tegutsenud platvormina kõigile neile, kes on julgenud teisiti mõelda.

Neljapäeval 30. mail, kell 17.30 toimub näituse finissage koos osalevate kunstnike performance’idega.

Osalevad kunstnikud: Katariina Kesküla, KitKit Para, Merilin Põldsam, Mihhail Boitsov, Vitor Pascale
Kuraator: Kaur Järve
Eriline tänu: Ülase tiim, Anders Härm ja Margit Säde

Näitus on avatud 30. maini, E-N 12-17.
Sotsiaalkeskus Ülase 12, Ülase 12, Tallinn

Rohkem infot: Kaur Järve, kaur.jarve@artun.ee

Facebook: https://www.facebook.com/events/1143835716761464

Materjalist lähtuv grupinäitus “Ese või asi” avaneb 30. mail kell 18.00 Krulli tehase kvartalis.

Näitusel on väljas kümne EKA Taidestuudiumi õppekava magistritudengi tööd, kelle looming keskendub käelistele praktikatele, kasutades selleks materjale nagu klaas, metall, kivi, tekstiili ja keraamika. Esitletud teosed jäävad esemete ja asjade piirimaile ning küsitlevad oma olemusega funktsionaalsuse olulisust, ühendades erinevaid käsitöötraditsioone, mis on ajalooliselt küll vanad, kuid tänapäeva maailmas jätkuvalt elujõulised ja ajas pidevalt kohanduvad. Näitusel osalevad autorid positsioneerivad end kunsti, disaini ja käsitöö vahealadele ning neid ühendab sügav huvi looduse ja inimeste poolt kujundatud materjalide olemuse ja nende võimalike rollide vastu.

Osalevad kunstnikud: Sofiya Babiy, Iohan Figueroa, Rait Lõhmus, Juulia Aleksandra Mikson, Katariin Mudist, Maarja Mäemets, Alyona Movko-Mägi, Kati Saarits, Hannah Segerkrantz ning Elias Sormanen.

Näitus on osa EKA lõputööde näituse TASE satelliitprogrammis.

“Ese või asi” on avatud 31.05.–9.06.2024, R-L 13:00–19:00 ja muul ajal kokkuleppel.

Galerii aadress: Kopli 70a, Krulli Kvartal, Tallinn, 2. korrus.

Lisainformatsiooni või külastuse kokkuleppimiseks palun kontakteeruge Maarja Mäemetsaga e-posti teel: maarja.maemets@artun.ee

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda.

Kolmapäeval, 5. juunil kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias diskussiooniõhtu, kus näitame mahulise renoveerimise teadustöö arenguid ja arutame valdkonna ekspertidega ruumilise kvaliteedi tõstmise võimaluste üle renoveerimislaines. Lisaks avame tudengitööde näituse viie Narva hruštšovka-tüüpi kortermaja mahulise rekonstrueerimise ja neist moodustuva naabruskonna ideekavanditest.

Korraldame vestlusõhtut teist aastat järjest, sest näeme vajadust arutada, kuidas edeneb eesmärgistatud 14 000 kortermaja renoveerimine ja kuidas see mõjutab ehitatud keskkonda ja selle elanikke.

ÜRITUSE KAVA
Ruumi(line) renoveerimine – paneelmajapõldudest mitmekesiseks linnaruumiks?

16:00 Tervitussõnad / Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia rektor

16:05 Renoveerimismaraton renoveerimislaines. Mis on aastaga muutunud? / Ivo Jaanisoo, Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler

16:20 Renoveerimislahenduste konfiguraator / Renee Puusepp, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK vanemteadur

16:40 sLenderfassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind / Sille Pihlak ja Siim Tuksam, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadurid

17:00 Tudengite välkettekanded

17:15 Paneeldiskussioon: Renoveerimine – kas uus uusarendus?

Indrek Allmann / arhitekt, Pluss Arhitektid, Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige

Kaja Pae / Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja

Kristjan Mitt / Mitt & Perlebach juhatuse liige, Hepsor nõukogu liige

Martin Talts / KMT Prefab CEO, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees

Peeter Tambu / Narva linna peaarhitekt

18:15 Tudengitööde näituse avamine, suupisted, tervitusjook

Selle aasta alguses avas KREDEX Eesti ajaloo kõige suurema toetusmääraga (70%) taotlusvooru Ida-Viru maakonnas asuvatele ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad osaliselt või terviklikult rekonstrueerida oma korterelamut. 24. aprilli seisuga oli esitatud 13 taotlust, millest positiivse otsuse on saanud 11 kogusummaga 4,1 miljonit ja saadaval on hetkel veel 5,3 miljonit (allikas: Renoveerimismess). Suurt toetust silmas pidades näeme suurt potentsiaali ruumilisemalt renoveerida, aga vähene osavõtt paneb küsima, kas senised lahendused pole olnud piisavad ja sobivad ühistutele. Kas on õige aeg piloteerida mahulist renoveerimist ja näitlikustada ruumipotentsiaali, mis tehastoodetud renoveerimisprotsessis peitub?

2023. aasta alguses alustas EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK Siim Tuksami ja Sille Pihlaku juhtimisel teadus- ja arendusprojekti „sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind“. Projekti käigus kogume sisendit renoveerimise arengutakistustest ja otsime lahendusi, kuidas arhitekte suuremal määral protsessi kaasata. Kitsaskohad, mida uurime, on tervikliku lahenduse pakkumine rekonstrueerimisel, sealhulgas ruumi laiendused, hoonete vahelise ruumi mõtestamine, korteripõhised lahendused, ligipääsetavuse parandamine, kogukonnaruumide võimalused ja visualiseerimine, ning läbi modulaarse lähenemise renoveerimiskataloogi väljatöötamine ja kvartalipõhise renoveerimise soodustamine.

Arhitektuuri- ja linnaplaneerimistudengite rahvusvaheline erialastuudio sLenderBlock võtab vaatluse alla 5 Narvas asuvat hruštšovka-tüüpi kortermaja Viru tänaval, pakkudes jätkusuutlikke lahendusi korteri, hoone ja kvartali skaalas. sLenderBlocki juhendavad arhitektid Sille Pihlak, Siim Tuksam, Keiti Lige, Ann-Kristiin Entson ning energiatõhusus külalisõppejõud Viktoria Sandor (Innsbrucki ülikool) ning inseneeria külalisõppejõud Adam Orlinski (Bollinger+Grohmann insenerid).

Eelmise aasta renoveerimisteemalise õhtu ülekannet saab järelvaadata siin: https://kultuur.postimees.ee/7786929/otseulekanne-renoveerimine-kuidas-valtida-eelmise-sajandi-magede-vigu

SISU on Eesti sisearhitektuuri ja ruumiloome valdkonna suursündmus, mis käsitleb sisearhitektuuri puudutavaid teemasid. Sümpoosion on saanud kohtumispaigaks (sise)arhitektuuri valdkonna tunnustatud teoreetikutele ja praktikutele üle kogu maailma.

Tänavune SISU toimub 13.-20. juunini Rahvusarhiivi filmiarhiivi ruumides Pelgulinnas. SISU keskmes on näitus ning seda saatev sümpoosion. Tänavuse väljapaneku pealkiri “… ja miski ei ole igavene” viitab ajalisusele ruumiloomes. Üle Euroopa pärit osalejatel paluti mõtestada oma eriala hetkeseisu läbi ühe artefakti, mille võis Tallinnasse saata rahvusvahelise postiteenuse kõige väiksema karbiga. Sümpoosionil tulevad eskponeerimisele nii leidobjektid kui spetsiaalselt selleks sündmuseks valminud teosed, kuid osalejatel tuli arvestada asjaoluga, et pärast näituse lõppu asetatakse esemed tagasi karpidesse ning need jäävad ühise ajakapslina hoonesse tallele. 

Ajakapsli projekti kuraatorid Aet Ader, Karin Tõugu, Gregor Taul ja Pavle Stamenovic kutsusid seekordsele SISUle osalema 50 ruumiloojat Eestist ja välismaalt, kellest poolsada oma nõusoleku andsid. Osalejate seas on nii sisearhitekte, arhitekte, disainereid, kunstnikke, linnaruumiaktiviste, materjali-uurijaid, mööblitegijaid, loovuurijaid kui teatritegelasi, kes kõik ühel või teisel moel sisearhitektuuri valdkonnaga kokku puutunud on. Ajastu ja eriala vaimu on püütud tabada nii läbi tekstipõhiste manifestide kui efemeersete makettide.

Artefaktid astuvad näitusel dialoogi 1950. aastatel Tallinna garnisoni vanglaks ehitatud Ristiku 84 hoone kongidega. Tegemist on Eesti mõistes ainulaadse hobuserauakujulise türmiga, mis peegeldab 18. sajandi inglise valgustaja Jeremy Benthami ideed karistusasutusest kui panoptikumist. Ehkki neoklassitsistlik vangimaja läbis 1990. aastatel arhiiviks ümber korraldamisel põhjaliku uuenduskuuri, siis esimese korruse kongid jäeti puutumata. Neis ruumides on vändatud filme ning arhitektuurientusiastid on majaga saanud tutvuda Muuseumiööde raames, kuid laiemale avalikkusele on see maja tundmatu. Võib juhtuda, et nii see jääbki, sest pole teada, mida võtab riik hoonega ette pärast Filmiarhiivi väljakolimist. Tegemist ei ole muinsuskaitsealuse ehitisega, pealegi on hoone täbaras seisus, mõneti rikutud ajalooga ning asub magusal krundil. Senise praktika põhjal ähvardab kogu kompleksi – koos sinna “maetud” SISU 2024 ajakapsliga – lammutamine. Ent kas lammutamine ja uuesti ehitamine on just selline ruumikultuur, mida eriala esindajad ka ise näha soovivad – sellele küsimusele saab vastuse näituselt ning sümpoosionilt, kus kõik osalejad ka sõna saavad.

SISU näitus avaneb 13. juunil kell 15.00. Kell 16.00 toimub Filmiarhiivi ruumides majatuur arhiivi juhataja Eva Näripea käe all. Kolmekümne kõnelejaga sümpoosion toimub kell 17.00-19.00. Näitus on avatud 14.-20. juunini, E-N 9.00-17.00, R 9.00-16.00. SISU toetavad Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Rahvusarhiivi filmiarhiiv ja Eesti Sisearhitektide Liit. Sümpoosioni korraldustiimi kuuluvad lisaks kuraatoritele Gregor Taul ja Annamari Nael EKA sisearhitektuuri osakonnast ning graafiline disainer Anna Kaarma.

Osalejate esialgne nimekiri

45 degrees (Kreeka/Saksamaa) – https://www.forty-five-degrees.com/

Hanna Loora Arro

Ljubica Arsic (Serbia/Šveits) – https://ljubicaarsic.com/

Masayo Ave (Jaapan/Saksamaa) – https://www.masayoavecreation.org/

Jean Jacques Balzak (Prantsusmaa) – https://www.instagram.com/jeanjacquesbalzac/

Laurens Bekemans (Belgia) – https://bcmaterials.org/

Katarina Bonnevier (Rootsi) – https://mycket.org/

Janka Csernak (Ungari) – https://mome.hu/en/people/janka-csernak

Aleksandr Delev (Saksamaa) – https://www.aleksandrdelev.com/

Davor Eres (Serbia) – https://ifdt.bg.ac.rs/dt_team/eres-davor/?lang=en

Failed Architecture (Holland) – https://failedarchitecture.com/

Caterina Figuera (Hispaania/Šveits) – https://rotativestudio.com/

Ana Filipovic (Saksamaa) – https://www.ana-filipovic.com/

Daniel Fuchs (Šveits) – https://bach-muehle-fuchs.ch/

Atelier Gapont (Liechenstein) – https://ateliergapont.li/

Tinatin Gurgenidze (Gruusia/Saksamaa) – https://www.instagram.com/post_soviet_space/

Matilde Igual (Hispaania) – https://matildeigual.eu/

Silvia Ingver

Jüri Kermik – https://www.kermikdesign.com/

Keithy Kuuspu – https://www.keithykuuspu.com/

Kuidas.works – https://kuidas.works/

LLRRLLRR – https://llrrllrr.com/

Milica Lopičić (Serbia/Saksamaa) – https://www.lopicic.de/

Urmas Lüüs – https://urmasluus.com/

Tom Vam Malderen (Malta) – https://tomvanmalderen.com/

Philip Mecke (Saksamaa) – https://www.philipp-mecke.com/

Arnita Melzoba ja Kārlis Melzobs (Läti) – https://gaissarhitekti.lv/

Jelena Mitrovic (Serbia) – https://poligon.rs/

mitte_tallinn – https://www.instagram.com/mitte_tallinn/

Maria Muuk, Nele Kurvits, Aimur Takk

Platvorm – https://www.platvorm.ee/

Laura Pormeister

Miro Roman (Horvaatia/Šveits) – https://miro.romanvlahovic.com/

Sampling (Läti) – https://www.sampling.lv/

SPOLKA (Slovakkia) – https://spolka.cc/

Sven Samyn

Dubravka Sekulić (Serbia/Ühendkuningriik) – https://en.wikipedia.org/wiki/Dubravka_Sekulić

Sander Joosep Siigur

Linda Marie Zimmer

Pent Talvet – https://www.iseasi.ee/

Margus Tammik, Mari Möldre, Ulla Alla, Merilin Kaup – https://vares.space/

TEN studio (Serbia/Šveits) – https://ten.studio/

Kristi Tšernilovski

Stuudio TÄNA – https://stuudiotäna.ee/

Mari Uibo

Linda-Marie Urke

Tüüne-Kristin Vaikla – https://www.vaiklastudio.ee/people/tuune-kristin/

Kristina Õllek – https://kristinaollek.com/

Mirell Ülle – https://www.tervislikruum.ee/

***

Küsimuste korral:

Gregor Taul

SISU koordinaator
gregor.taul@artun.ee
+372 55690456