EKA keraamikaosakonna juubelinäitus “Käsikäes”

18.05-15.09.2013

Näituse avamine reedel, 17. mail kell 17.00

Käesoleval aastal möödub 90 aastat keraamikakoolituse alustamisest Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis. Kuna tegemist on keraamikaõpetuse tähtpäevaga, sai näituse deviisiks sõnapaar „õpetaja-õpilane“. Selle tähendust ei saa võtta üheselt – on ju õpetajad olnud samas ka õpilased. Õpetajate rollis esinevad sellel näitusel kõik pikaajaliselt tegevuses olnud ning olevad õppejõud, igaüks neist koos grupi kolleegidega – omaaegsete õpilastega. Antud juhul on ka õpilasteks professionaalsed keraamikud, kelle õpingud keraamikaosakonnas on seljataga. Nii näemegi näitusesaalides Mari Kurismaa poolt kujundatud omalaadset saarestikku, kus igal õpetajal ja tema jüngritel on oma saar.

Sellisena annab näitus ka kaleidoskoopilise läbilõike keraamika arengutest viimase 60 aasta jooksul, hõlmates endas nii muuseumi varakambrites oma uut etteastet ootavaid kui ka äsja ahjust tulnud teoseid.

Ekspositsioon koosneb 55 keraamiku loomingust: Ingrid Allik, Liisu Arro, Georg Bogatkin, Haja Eist, Valli Eller, Made Evalo, Merike Hallik, Kaupo Holmberg, Jarõna Ilo, Sergei Isupov, Mai Järmut, Tiina Kaljuste, Kauri Kallas, Karin Kalman, Üllo Karro, Kaido Kask, Anne Keek, Lauri Kilusk, Luule Kormašova, Eero Kotli, Tõnis Kriisa, Helene Kuma, Külli Kõiv, Irja Kändler, Kristel Külljastinen, Kersti Laanmaa, Tiiu Lass, Kris Lemsalu, Maie Lukats, Evi Mardna, Jutta Matvei, Aigi Orav, Helena Plado, Urmas Puhkan, Rave Puhm, Kaie Pungas, Kadri Pärnamets, Kristine Pärtelpoeg, Ülle Rajasalu, Elgi Reemets, Leo Rohlin, Kristel Saan, Kärt Seppel, Anu Soans, Saima Sõmer, Marget Tafel, Annika Teder, Ruth Treimut, Henriette Tugi-Nuusberg, Anne Türn, Naima Uustalu, Helle Videvik, Annika Vilippus, Viive Väljaots, Õnne Õunap.

Täname:

Eesti Kultuurkapital

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Eesti Kunstiakadeemia

Akzo Nobel Baltics AS (ES Sadolin AS)

Rautakesko AS

Tiit Rammul

Toomas Übner

keraamikute elukaaslased jt entusiastlikud abilised

Teate koostas:

Leo Rohlin

leo.rohlin@gmail.com

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

Avatud K-P 11-18

info@etdm.eewww.etdm.ee

Veel on võimalik esitada oma töö RiE konkursile, mille tähtaega on pikendatud 20.maini. Konkursi tingimused on allalaaditavad Eesti Teadusagentuuri lehelt http://www.etag.ee/rahvusvaheline-koostoo/teadusteemaliste-illustratsioonide-ideekonkurss/

Töö koos lisadega tuua või saata kella 15.00-ks EKA teadus- ja arendusosakonda, Estonia pst 7, tuba 514. Küsimused e-maili: inga.raukas@artun.ee, või telefonidel 6267 110, 5162578

SA Eesti  Teadusagentuur koostöös Eesti Kunstakadeemiaga kuulutavad välja algatuse “Research in Estonia” visuaalse identiteedi teadusteemaliste illustratsioonide ideekonkursi.

Eesti Teadusagentuur ja Eesti Kunstiakadeemia kuulutavad välja teaduseteemaliste illustratsioonide ideekonkursi. Konkursi  eesmärgiks on selgitada  välja   parim  ideelahendus teadusteemaliste illustratsioonide ja ingliskeelse sõnalise logo loomiseks osana algatuse Research in Estonia (RiE) visuaalsest identiteedist. Tööde esitamise tähtaeg on 13. mail ning võitjad kuulutatakse välja 20. mail.

Illustratsioonid peavad sobima teaduse rahvusvahelise turundamise jaoks loodava veebilehe kujundamiseks, Eesti teadust tutvustavate materjalide ja ürituste materjalide kujundamiseks. Konkursile on oodatud osalema Eesti Disainerite Liidu (EDL), Eesti Kunstnike Liidu (EKL), Eesti Disainibüroode võrgustiku, Eesti Reklaamiagentuuride Liidu liikmed, graafilised disainerid ja animaatorid ning teised, kes täidavad antud konkursi tingimusi, v.a. žürii liikmed ja ideekonkursi korraldamisega otseselt seotud isikud.

Konkursi preemiafond on 1800 eurot: esimene preemia on 800 eurot , teine preemia 600eurot  ning kolmas preemia 400 eurot. Täiendavalt on žüriil õigus välja anda eripreemia 200 eurot.

Žüriisse kuuluvad: Ivar Sakk, žürii esimees, Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna juhataja ja professor; Urmas Viik, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna juhataja ja professor; J. Margus Klaar, The Brand Manual juhatuse liige; Madis Kass, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti brändi turundusjuht; Maarja Adojaan, Haridus- ja Teadusministeeriumi Teaduse rahvusvahelistumise programmi juht; Karin Patune, Eesti Teadusagentuuri turundusspetsialist.

SA Eesti Teadusagentuur viib 2012-2015 ellu algatust Research in Estonia, mille eesmärgiks on suurendada Eesti teaduse rahvusvahelist tuntust ja kontakte teadusmahukates koostööriikides. Algatust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, programmist „Teaduse rahvusvahelistumine“.

Konkursi tingimuste kättesaadavus ja küsimuste esitamine:

Täpsustavaid küsimusi saab esitada žürii sekretär Inga Raukasele e-postil inga.raukas@artun.ee.

Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.

Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.

Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.

Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.

Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.

Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.

Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.

Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin

Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo

Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100

Lisainfo:

Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000

Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113

Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.

Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.

Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.

Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.

Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.

Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.

Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.

Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin

Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo

Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100

Lisainfo:

Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000

Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113

Liisa Kruusmägi ja Liisi Küla näituse avamine EKA G-s kolmapäeval 18:00

EKA G PRESSITEADE

13.05.2013

Tallinnas

Olete oodatud Liisa Kruusmägi ja Liisi Küla ühisnäituse “Me oleme lähedal ärkamisele kui näeme unes, et näeme unes” avamisele kolmapäeval, 15. mail kell 18:00, EKA G-s, Estonia pst 7 / Teatri väljak 1.

* * *

We kindly invite you to the vernissage of Liisa Kruusmägi’s and Liisi Küla’s joint exhibition “We are near waking when we dream we are dreaming” on Wednesday the 15th of May 15 at 6 p.m in EKA G, Estonia pst 7 / Teatri väljak 1, Tallinn.

Please scroll down for further information in English!

* * *

Liisa Kruusmägi (EKA joonistamise eriala tudeng) ja Liisi Küla (Londoni Kunstiülikooli Wimbledoni Kunstikolledži meediakunsti tudeng) ühisnäitus “Me oleme lähedal ärkamisele kui näeme unes, et näeme unes” lähtub saksa filosoofi Novalise aforismist, püüdes tõlgendada unenägusid ja nende nägemisi.

Kruusmägi maaliseeria “Magajad” lähtub und nägevate inimeste kujutamisest: autor joonistas portreteeritavaid siis, kui nad magasid. Kui joonistus oli valmis, äratas ta magaja ning küsis nende viimati nähtud unenägude kohta. Hiljem valmisid joonistuste põhjal maalid, millele on kirjutatud unenäod.

Liisi Küla tööd loovad dialoogi unenägude ja mälestuste vahel: kaootilised helid viitavad sürrealistlikele nägemustele kõige sügavamates ajusoppides, olgu need siis kartused, ihad või kujutatud avarus. Eksponeeritavad teosed proovivad aru saada mitmesuguste kunstnike nägemustest, ammutades inspiratsiooni muuhulgas Nathalie Djubergi klaasimaailmast, kus “muinasjutud on hulluks läinud ja paralleelne universum on habras kui klaas.” Liisi Küla videod loovad erinevaid metafoore ja ideid mööblile, ent edastavad ka unenägude meeleolu, juhatamaks vaataja personaalsele rännakule. Kunstnik on loonud ruumi, kus on tükike fantaasiat reaalsuses.

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse korraldatava Tallinna Teisipäeva raames toimub EKA G-s 21. mail kunstnikega artist talk.

Näitus jääb avatuks 24. maini. EKA G on avatud esmaspäevast reedeni 9:00 – 17:30.

Pressiteate koostasid Liisa Kruusmägi ja Gregor Taul.

* * *

Liisa Kruusmägi (MA student of drawing at the Estonian Academy of Arts’ Department of Drawing) and Liisi Küla (BA student of time-based media at the London University of Arts, Wimbledon) joint exhibition “We are near waking when we dream we are dreaming” is inspired by German philosopher Novelis’ quote and attempts to interpret dreams and dreaming as such.

Kruusmägi’s series of paintings entitled “Sleepers” depicts sleeping people: author drew her subjects while their where dreaming and upon their waking she enquired about their dreams. These drawings and retold dreams were the point of departure for large-scale paintings.

Liisi Küla brings forth a dialogue between dreams and memories, mixing sound and video works for producing chaotic surrealist visions within our subconscious. Küla attempts to understand visions of various artists such as Nathalie Djuberg whose glass art seems as if “fairy tales gone crazy”. From one hand Küla’s video works produce metaphors and new ideas for furniture while on the other hand they transmit the mood of dreams and lead the viewer to personal wanderings. Artist has produced a space in which there is a particle of fantasy left in reality.

Exhibition will close on May 24. EKA G is open from Monday to Friday, 9:00 – 17:30.

Press release written by Liisa Kruusmägi and Gregor Taul

Lisainformatsioon:

Further Information:

Gregor Taul

EKA G

Eesti Kunstiakadeemia

Estonia pst 7/Teatri väljak 1

Tallinn 10143

Tel +372 6 267 111

Mob +372 55 690 456

13.05.2013

Semiosalong
meeldetuletus

Täna toimub Von Krahli baaris (Rataskaevu 10/12, Tallinn) hooaja viimane Semiosalong. 
Lektoriks on kunstnik ja EKA doktorant Tanel Rander, kes kõneleb teemal koloniaalsus ja semiosfäär. Juttu tuleb monopoliseeritud tähendustest ja erastatud tähendusväljadest neoliberalistlikus Ida-Euroopas.

Tanel Rander on kunstnik, kirjanik ja EKA doktorant. Tema viimane isikunäitus „No Borders – No Difference?“ Tartu Kunstimuuseumis tegeles Ida-Euroopa identiteediprobleemiga praeguses olukorras, kus formaalne piir Ida ja Lääne vahel on kaotatud. Sellele on eelnenud kunstilised uurimused on postkoloniaalsusest ja psühhogeograafiast.

Randeri portfolio http://chnldr.blogspot.com/

Semiosalong on Eesti Semiootika Seltsi egiidi all tegutsev mitteformaalne seminarisari, 
mille iga seminari juhendab erinev semiootik, kunstnik või mõne ala spetsialist. 
Sarja eesmärk on tekitada semiootilisi diskussioone olulistel teemadel, 
populariseerides semiootikat teaduse ja analüüsimeetodina. 
Tallinnas toimub Semiosalong kord kuus märtsist maini Von Krahli baaris.

Sündmus Facebookis https://www.facebook.com/events/343544999101611/
 
Lisainfo
piret.karro@gmail.com
http://semiosalong.blogspot.com/

Eesti Kunstimuuseum

Kumu kunstimuuseum

Pressiteade nr 61

09.05.2013

Reedest, 10. maist saab Kumu kunstimuuseumis vaadata näitust „Aedade järelelu”, mis käsitleb aia- ja pargikultuuri 19. sajandist tänapäevani. Eksponeeritakse Eesti ja väliskunstnike töid maalidest ja graafikast elustaimede ning terveid tube hõlmavate installatsioonideni. Näitusega kaasnevad raamatud ning toimuvad publiku- ja haridusprogrammid.

„Aed kuulub looduse juurde, olles lahutamatu mõistetest maastik, maakoht, metsik loodus. Sellega on seotud müütilised paigad, nagu Eedeni aed, Arkaadia ja Elüüsiumi väljad,” ütles näituse kaasaegse osa kuraator Eha Komissarov. „Samas on pargid ja aiad inimlikustatud looduse märgid, mille sündi juhtis idee saavutada mitmemõõtmelisuses kogetav vaimne nauding.”

Näitusel luuakse uusi keskkondi ning teosed elavad kujunditena järelelusid lugematutes seostes.

Liis Pählapuu kureeritud 19.–20. sajandi esimest poolt käsitlevas näituseosas 3. korrusel avatakse kunsti, ilu, traditsioonide ja looduse omavahelisi suhteid. Samuti tuuakse välja kontrast baltisaksa kultuuri ja Eesti riikliku iseseisvuse mõjude vahel kujutavas kunstis.

5. korrusel tegelevad kaasaegsed kunstnikud ja arhitektid ruumi muundumisega ning kultuuri ja looduse vahekorraga. Viimastel aastakümnenditel on just urbanismi ja ökoeluviiside leviku vahendusel lisandunud uusi ja produktiivseid kunstiplatvorme.

Kumu sisehoovis saab otsida Margit Säde Lehni kureeritud helipõhise vabaõhuprojekti „Kõndides mööda salateid” teoseid. Eesti Kunstiakadeemia maastikuarhitektuuri osakonna eestvedamisel valminud installatsioon „Ananass või artišokk?” katab Kumu promenaadtrepi Tallinna mahajäänud aedadest kokku korjatud taimedega.

Näitus jätkub endisel Eesti Kunstiakadeemia krundil, kus 56-meetrine betooninstallatsioon „LAUD” toob elu ja loovuse tagasi linna ühele olulisemale väljakule. Kohtumis- ja koosolemispaigana mõeldud kunstiobjektil toimuvad töötoad, näitused, performance’id, filmi- ja muusikasündmused, piknikud ja peod.

Näituse visuaalid asuvad: http://digikogu.ekm.ee/filiaalid/kumu/pressimaterjal/aedade_jarelelu/year-2013

Kunstnikud: Arne Maasik, Giovanni Battista Piranesi, Liina Siib, Su Grierson, Kyra Clegg, Laura Kuusk, Jaanus Samma, Minna Hint, Kristiina Hansen, Johannes Säre, Timo Toots, Mare Tralla, Anni Kagovere, Jakob Schmitt, Siim-Tanel Annus, Paco Ulman, Taavi Talve, Marje Taska, Ilmar Taska, Kadarik Tüür Arhitektid, Kirke Kangro, Ilkka Halso, Mare Vint, Leida Ilo, Mari-Liis Tammi, Krista Mölder, Liina Lõõbas, Lilleoru kogukond, Eve Arpo, Grete Veskiväli, Adrian Piper, Lucie Kolb, Tina Melzer, Caroline Bergvall, Paul Elliman, Kenneth Goldsmith, Kadri Klementi, Louise Lawler, Erkki Luuk & c:, Raul Meel, Cia Rinne, Triin Tamm, Martijn in’t Veld, Lauri Eltermaa, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve.

Toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Pro Helvetia, Briti Nõukogu, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Eesti Kunstiakadeemia, AS Lasita Maja, Kivisilla OÜ, AS Kiviluks, Hakk MTÜ, Aianduskeskus Hansaplant, E-Betoonelement AS, BetooniStuudio, Kaarlaid OÜ, Helaakoski Kraanad OÜ, Silmani Elekter AS, Europark Estonia OÜ, Avatud Ateljeed, Juhani Puukool, Viamer Grupp OÜ, RGB Baltic OÜ, Kekkilä Eesti OÜ, Akone OÜ, Fiskars Estonia AS, Aianduskeskus Hortes.

Näitusega kaasnevad kaks raamatut, publikatsioon „Aedade järelelu 1” ilmub avamispäevaks (autorid Liis Pählapuu ja Tõnu Õnnepalu, kujundaja Angelika Schneider).

Näitus „Aedade järelelu” jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 8. septembrini 2013.

Lisainfo:

Ragne Nukk

näituse koordinaator

tel 5342 0681

e-post ragne.nukk@ekm.ee

Kumu kunstimuuseum

Weizenbergi 34 / Valge 1

Tallinn

www.kumu.ee

Olete oodatud näituse KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID avamisele neljapäeval, 9. mail kell 18.00 Kumu kunstimuuseumi hoovis.

Näitusel osalevad:
Caroline Bergvall (UK), Paul Elliman (UK), Kenneth Goldsmith (US), Kadri Klementi (EE), Lucie Kolb (CH),  Louise Lawler (US),
Erkki Luuk & c: (EE), Tine Melzer (CH), Adrian Piper (US), Cia Rinne (FI / DE), Raul Meel (EE), Triin Tamm (EE), Martijn in’t Veld (NL)

Kuraator: Margit Säde Lehni

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pro Helvetia, Briti Nõukogu, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Lasita Maja AS
Tänud: Urs, August, Hille, Eha, Ragne, Andres, Mati, Ilja, Marten, Mihkel, Andreas, Martin, Carl-Robert, Anu, Daisy ja Tiina

Näitus KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID on osa Eha Komissarovi kureeritud näitusest „Aedade järelelu” Kumu kunstimuuseumis 10.05-08.09.2013

Lisainfo:
Margit Säde Lehni
margitsade@gmail.com
56285680

Kumu kunstimuuseum
Weizenbergi 34 / Valge 1
Tallinn

Lisa sisutekst

https://www.facebook.com/events/597148283643846/?fref=ts