AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Laurelli ja Kasemets Tallinna Linnagaleriis
01.09.2023 — 05.11.2023
Laurelli ja Kasemets Tallinna Linnagaleriis
Uusmeedia
Reedel, 1. septembril kell 18.00 avatakse Tallinna Linnagaleriis Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli paarisnäitus „Brikollaaž“, kus materjalist saab kunst ja kunstist materjal ning kus teineteisele püstitatakse tühje ülesandeid ja antakse eksitavaid juhiseid. Näituse kuraator on Siim Preiman.
Erki Kasemets ja Camille Laurelli on kunstnikud, kelle elu ja looming on ühtviisi põhjalikult läbi põimunud. Kummagi jaoks ei ole määravad kindlad võtted või peensuseni lihvitud tehnika, vaid pigem üldiselt avatud ja hübriidne suhtumine kunsti ning oma rolli selles. Mõlemat paeluvad mängud, mõlemad on pühendunud kollektsionäärid, mõlemad naudivad võrdselt nii leiutamist kui ka äpardumist.
Ideede kolmepoolne pingpongitamine on viinud labürintja näituseni, mis tugineb taaskasutusele ja mängulisusele. Näeme näitusel valgust, kineetikat, interaktiivsust, readymade’i ja tekstiili. Näpuga viibutamise ja moraalilugemise asemel tegeleb näitus küll pigem kujundlike küsimustega, aga on siiski omamoodi etenduslik ja aktiivne, mitte staatiline või passiivne.
„Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli kutsumine koos näitust tegema on üks neist ideedest, mis tagantjärele tundub niivõrd loomulik, et ei oskagi näppu peale panna hetkele, millal see sündis. Kumbagi neist ei saaks käsitleda just kultuuritõkestajana, aga mõlema tegevuses leidub kindlasti annus vastuhakku või keeldumist. Kuidas küll polnud need kaks varem kohtunud?“ mõtiskleb näituse kuraator Siim Preiman.
Olete oodatud näituse avamisele 1. septembril kell 18.00. Näitus „Brikollaaž“ jääb avatuks 5. novembrini 2023.
Erki Kasemets (1969) on installatsiooni-, maali-, performance’i- ja teatrikunstnik, kelle looming hõlmab prügikunsti, polügoonteatrit, isikliku elu süstemaatilist dokumenteerimist, materjalikultuuri, kineetilist kunsti, keskkonna- ja lavakujundusi jpm. Tema viimase aja ülesastumised on osalemine rühmanäitusel „Metsikud“ Tartu kunstimuuseumis (2021), isikunäitus „Karl Marx loomariigis“ Draakoni galeriis (2020) ja isikunäitus Audru muuseumis (2019).
Camille Laurelli (1981) on intermeediakunstnik, kelle segadusseajav, läbikukkuv ja möödarääkiv looming hõlmab nii videot, fotograafiat, performance’it ja skulptuuri kui ka kureerimist. Laurelli on pühendunud kaastööline, algataja ja kollektsionäär, kes peab 2018. aastast Tallinnas videomängude muuseumi LVLup!. Tema viimase aja esinemiste hulgas on osalemine rühmanäitusel „Crawl Out Through the Fallout“ Eesti kaasaegse kunsti muuseumis (2022), isikunäitus „Kaudze“ Low Gallerys Riias (2021) ja isikunäitus „News Feed“ ARS Showroomis (2019).
Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani 11–18. Galeriis toimuvad igal laupäeval kell 13.00 pooletunnised eestikeelsed ringkäigud. Sissepääs on tasuta.
SA Tallinna Kunstihoone on 1934. aastal loodud kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi saab praegu kogeda kahel näitusepinnal: Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ja Tallinna Linnagaleriis. Kunstihoone näitusi installeerib stuudio Valge Kuup.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Laurelli ja Kasemets Tallinna Linnagaleriis
Reede 01 september, 2023 — Pühapäev 05 november, 2023
Uusmeedia
Reedel, 1. septembril kell 18.00 avatakse Tallinna Linnagaleriis Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli paarisnäitus „Brikollaaž“, kus materjalist saab kunst ja kunstist materjal ning kus teineteisele püstitatakse tühje ülesandeid ja antakse eksitavaid juhiseid. Näituse kuraator on Siim Preiman.
Erki Kasemets ja Camille Laurelli on kunstnikud, kelle elu ja looming on ühtviisi põhjalikult läbi põimunud. Kummagi jaoks ei ole määravad kindlad võtted või peensuseni lihvitud tehnika, vaid pigem üldiselt avatud ja hübriidne suhtumine kunsti ning oma rolli selles. Mõlemat paeluvad mängud, mõlemad on pühendunud kollektsionäärid, mõlemad naudivad võrdselt nii leiutamist kui ka äpardumist.
Ideede kolmepoolne pingpongitamine on viinud labürintja näituseni, mis tugineb taaskasutusele ja mängulisusele. Näeme näitusel valgust, kineetikat, interaktiivsust, readymade’i ja tekstiili. Näpuga viibutamise ja moraalilugemise asemel tegeleb näitus küll pigem kujundlike küsimustega, aga on siiski omamoodi etenduslik ja aktiivne, mitte staatiline või passiivne.
„Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli kutsumine koos näitust tegema on üks neist ideedest, mis tagantjärele tundub niivõrd loomulik, et ei oskagi näppu peale panna hetkele, millal see sündis. Kumbagi neist ei saaks käsitleda just kultuuritõkestajana, aga mõlema tegevuses leidub kindlasti annus vastuhakku või keeldumist. Kuidas küll polnud need kaks varem kohtunud?“ mõtiskleb näituse kuraator Siim Preiman.
Olete oodatud näituse avamisele 1. septembril kell 18.00. Näitus „Brikollaaž“ jääb avatuks 5. novembrini 2023.
Erki Kasemets (1969) on installatsiooni-, maali-, performance’i- ja teatrikunstnik, kelle looming hõlmab prügikunsti, polügoonteatrit, isikliku elu süstemaatilist dokumenteerimist, materjalikultuuri, kineetilist kunsti, keskkonna- ja lavakujundusi jpm. Tema viimase aja ülesastumised on osalemine rühmanäitusel „Metsikud“ Tartu kunstimuuseumis (2021), isikunäitus „Karl Marx loomariigis“ Draakoni galeriis (2020) ja isikunäitus Audru muuseumis (2019).
Camille Laurelli (1981) on intermeediakunstnik, kelle segadusseajav, läbikukkuv ja möödarääkiv looming hõlmab nii videot, fotograafiat, performance’it ja skulptuuri kui ka kureerimist. Laurelli on pühendunud kaastööline, algataja ja kollektsionäär, kes peab 2018. aastast Tallinnas videomängude muuseumi LVLup!. Tema viimase aja esinemiste hulgas on osalemine rühmanäitusel „Crawl Out Through the Fallout“ Eesti kaasaegse kunsti muuseumis (2022), isikunäitus „Kaudze“ Low Gallerys Riias (2021) ja isikunäitus „News Feed“ ARS Showroomis (2019).
Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani 11–18. Galeriis toimuvad igal laupäeval kell 13.00 pooletunnised eestikeelsed ringkäigud. Sissepääs on tasuta.
SA Tallinna Kunstihoone on 1934. aastal loodud kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi saab praegu kogeda kahel näitusepinnal: Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ja Tallinna Linnagaleriis. Kunstihoone näitusi installeerib stuudio Valge Kuup.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
24.08.2023 — 27.08.2023
19:01 Vent Space’is
Vent Space
Teid oodatakse Daylight Project Collective’i interaktiivsele näitusele Vent Space’is.
Näeb kohaspetsiifilist installatsiooni, mis hindab radikaalselt ümber liminaalsete ruumide funktsiooni ja uurib nullindate alguse kontorikultuuri eetikat.
Interaktiivne näitus on inspireeritud tasuta videomängus “The Perfect Vermin” (Täiuslik kahjur) kogetud katarsisest – interaktiivsel näitusel toimuvad esitused, on kohaspetsiifiline installatsioon, audiovisuaalsed teosed ja erinevate kunstnike kunstiteosed.
Programm:
24.08 Avamine / muusikaline etteaste / kollektiivne joonistamine
25.08 Etendus / LARP
26.08 Esitus
27.08 Daylight space happening / Videomängude päev
28.08 Teksti lugemine ja arutelu: Vastupanu tööle
Postitas Andres Lõo — Püsilink
19:01 Vent Space’is
Neljapäev 24 august, 2023 — Pühapäev 27 august, 2023
Vent Space
Teid oodatakse Daylight Project Collective’i interaktiivsele näitusele Vent Space’is.
Näeb kohaspetsiifilist installatsiooni, mis hindab radikaalselt ümber liminaalsete ruumide funktsiooni ja uurib nullindate alguse kontorikultuuri eetikat.
Interaktiivne näitus on inspireeritud tasuta videomängus “The Perfect Vermin” (Täiuslik kahjur) kogetud katarsisest – interaktiivsel näitusel toimuvad esitused, on kohaspetsiifiline installatsioon, audiovisuaalsed teosed ja erinevate kunstnike kunstiteosed.
Programm:
24.08 Avamine / muusikaline etteaste / kollektiivne joonistamine
25.08 Etendus / LARP
26.08 Esitus
27.08 Daylight space happening / Videomängude päev
28.08 Teksti lugemine ja arutelu: Vastupanu tööle
Postitas Andres Lõo — Püsilink
24.08.2023 — 01.11.2023
Santa Zukkeri isikunäitus “Nihutades piire”
Maal
Santa Zukkeri isikunäitus
“Nihutades piire”
24.08–01.11.2023
Kohtu 8, Tallinn
“Elus toimub pidev piiride nihutamine ja erinevate kulgemiste manipulatsioon. Autori tunnetus annab võimaluse luua lõuendile erinevate vormide, kujutluste, märkide koosmõjus abstraktsiooni, mis pole piiratud klassikalise ja kindla kompositsiooni põhimõttega.”
Autor on üritanud eemalduda abstraktsiooni rangest kompostitsioonist ning liikuda piiriüleselt, kuid sujuvalt, ilma visuaalselt häiriva narratiiviga vaataja jaoks. Kunstnik katsetab läbi lüüriliste ja muutuvate üleminekute ning soovib ellu äratada täiesti uue tõlgenduse erinevate meediumite ja stiilide vahel.
Maalikunstinäituse pidulik avamine toimub 24.08 kell 15.30 (eelregistreerimisega) aadressil Kohtu8, Tallinn.
Registreerumine toimub, kirjutades santa.zukker@gmail.com aadressile “osalen”.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Santa Zukkeri isikunäitus “Nihutades piire”
Neljapäev 24 august, 2023 — Kolmapäev 01 november, 2023
Maal
Santa Zukkeri isikunäitus
“Nihutades piire”
24.08–01.11.2023
Kohtu 8, Tallinn
“Elus toimub pidev piiride nihutamine ja erinevate kulgemiste manipulatsioon. Autori tunnetus annab võimaluse luua lõuendile erinevate vormide, kujutluste, märkide koosmõjus abstraktsiooni, mis pole piiratud klassikalise ja kindla kompositsiooni põhimõttega.”
Autor on üritanud eemalduda abstraktsiooni rangest kompostitsioonist ning liikuda piiriüleselt, kuid sujuvalt, ilma visuaalselt häiriva narratiiviga vaataja jaoks. Kunstnik katsetab läbi lüüriliste ja muutuvate üleminekute ning soovib ellu äratada täiesti uue tõlgenduse erinevate meediumite ja stiilide vahel.
Maalikunstinäituse pidulik avamine toimub 24.08 kell 15.30 (eelregistreerimisega) aadressil Kohtu8, Tallinn.
Registreerumine toimub, kirjutades santa.zukker@gmail.com aadressile “osalen”.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.09.2023
Annika Toots ja Merilin Talumaa esitlevad raamatut
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Laupäeval, 2. septembril kell 17 toimub Kai kunstikeskuses raamatu “Your Time Is My Time” esitlus. Raamatut tutvustavad koostajad Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Üritusel toimub vestlusring, kus osalevad raamatusse visuaalessee ja intervjuuga panustanud kunstnikud Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Arutelu toimub inglise keeles. Üritus toimub Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis ja on kõigile huvilistele tasuta.
Raamat “Your Time Is My Time” (2023) analüüsib kaasaegsete Balti kunstnike loomepraktikaid üleilmsete kunstivõrgustike, -turgude ja kunsti produktsiooni perspektiivist. Raamat keskendub Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes on elanud ja töötanud väljaspool Balti regiooni ning kes on viljelenud nomaadlikku elustiili, reisides pidevalt erinevate riikide ja linnade vahel. “Your Time Is My Time” uurib rände, prekaarsuse, kuuluvuse ja kogukonna loomise erinevaid aspekte ning toob välja, kuidas töötingimused mõjutavad kaasaegsete kunstnike loomingut.
“Your Time Is My Time” kajastab ka pöördepunkti ajalise, geograafilise ja sotsiaalse läheduse tajumises ning nihet jätkusuutlikumate kunstipraktikate leidmise suunas vastusena üha süvenevale majanduslikule ja ökoloogilisele ärevusele. Kas praegune kriiside ajastu on toonud kaasa uusi kunsti loomise viise? Kuidas on muutunud kodu ja töökoha tähendus?
Raamat on müügil Kai kunstikeskuses hinnaga 25€.
Raamatu koostasid ja toimetasid Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Tekstid on kirjutanud Inga Lāce, Sandra Skurvida, Emma Duester ja Neringa Černiauskaitė.
Visuaalesseedega panustanud autorid on Žilvinas Kempinas, Vytenis Jankūnas, Viktor Timofeev, Ella Kruglyanskaya, Daiga Grantiņa, Ingel Vaikla, Pakui Hardware, Merike Estna, Agnė Juodvalkytė, Katja Novitskova, Dorota Gawęda & Eglė Kulbokaitė, Lina Lapelytė, Evita Vasiļjeva, Emilija Škarnulytė, Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Raamatu kujundas Kert Viiart. Kirjastajad ja levitajad on Mousse Publishing ja Roots to Routes.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuuriministeerium, Outset Estonia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Nordic Culture Point.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Annika Toots ja Merilin Talumaa esitlevad raamatut
Laupäev 02 september, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Laupäeval, 2. septembril kell 17 toimub Kai kunstikeskuses raamatu “Your Time Is My Time” esitlus. Raamatut tutvustavad koostajad Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Üritusel toimub vestlusring, kus osalevad raamatusse visuaalessee ja intervjuuga panustanud kunstnikud Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Arutelu toimub inglise keeles. Üritus toimub Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis ja on kõigile huvilistele tasuta.
Raamat “Your Time Is My Time” (2023) analüüsib kaasaegsete Balti kunstnike loomepraktikaid üleilmsete kunstivõrgustike, -turgude ja kunsti produktsiooni perspektiivist. Raamat keskendub Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes on elanud ja töötanud väljaspool Balti regiooni ning kes on viljelenud nomaadlikku elustiili, reisides pidevalt erinevate riikide ja linnade vahel. “Your Time Is My Time” uurib rände, prekaarsuse, kuuluvuse ja kogukonna loomise erinevaid aspekte ning toob välja, kuidas töötingimused mõjutavad kaasaegsete kunstnike loomingut.
“Your Time Is My Time” kajastab ka pöördepunkti ajalise, geograafilise ja sotsiaalse läheduse tajumises ning nihet jätkusuutlikumate kunstipraktikate leidmise suunas vastusena üha süvenevale majanduslikule ja ökoloogilisele ärevusele. Kas praegune kriiside ajastu on toonud kaasa uusi kunsti loomise viise? Kuidas on muutunud kodu ja töökoha tähendus?
Raamat on müügil Kai kunstikeskuses hinnaga 25€.
Raamatu koostasid ja toimetasid Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Tekstid on kirjutanud Inga Lāce, Sandra Skurvida, Emma Duester ja Neringa Černiauskaitė.
Visuaalesseedega panustanud autorid on Žilvinas Kempinas, Vytenis Jankūnas, Viktor Timofeev, Ella Kruglyanskaya, Daiga Grantiņa, Ingel Vaikla, Pakui Hardware, Merike Estna, Agnė Juodvalkytė, Katja Novitskova, Dorota Gawęda & Eglė Kulbokaitė, Lina Lapelytė, Evita Vasiļjeva, Emilija Škarnulytė, Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Raamatu kujundas Kert Viiart. Kirjastajad ja levitajad on Mousse Publishing ja Roots to Routes.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuuriministeerium, Outset Estonia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Nordic Culture Point.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
27.09.2023
Avatud loeng: Cecilia Alemani
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Cecilia Alemani
“Ulmade piim: Tagasivaade 59. Veneetsia biennaalile”
Cecilia Alemani on hetkel üks mõjukamaid kuraatorid maailmas. Ta kureeris 59. Veneetsia biennaali peanäituse, mis oli mitmes mõttes ajalooline ja pälvis palju kõneainet. Biennaali pealkiri “Ulmade piim” on laenatud sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni raamatult, kus ta kirjeldab võlumaailma, kus kõigil on võime muutuda, saada millekski või kellekski teiseks, maailm, kus pole piiranguid, vaid mis pulbitseb võimalustest.
Loengus kõneleb Alemani oma kogemustest Veneetsia biennaali kui maailma kõige prestiižsema kunstinäituse korraldamisel. Ta räägib sellest, kuidas ta töötas välja näituse teema ja ehitas väljapaneku üles nn ajakapslitele, kuidas ta valis kunstnikud, kuidas kulges töö uute tellimuste, näituse installatsiooni ja lugematute teiste üksikasjadega, mis sellise ulatusliku näituse korraldamisega seonduvad.
Cecilia Alemani on Itaalia kuraator, kes elab New Yorgis. Alates 2011. aastast on ta New Yorgi High Line’i avaliku kunstiprogrammi High Line Art direktor ja peakuraator. 2018. aastal oli Alemani Art Basel Cities: Buenos Aires kunstiline juht. 2017. aastal kureeris ta Itaalia paviljoni Veneetsia biennaalil ja 2022. aastal 59. Veneetsia biennaali peanäituse “Ulmade piim”. Hetkel valmistab ta ette Anu Põdra isikunäitust, mis avatakse Suschi muuseumis Šveitsis jaanuaris 2024.
Loengu korraldab Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega.
Loeng toimub inglise keeles.
Registreerumine ei ole vajalik.
Info: Annika Toots (annika.toots@artun.ee)
Postitas Annika Toots — Püsilink
Avatud loeng: Cecilia Alemani
Kolmapäev 27 september, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Cecilia Alemani
“Ulmade piim: Tagasivaade 59. Veneetsia biennaalile”
Cecilia Alemani on hetkel üks mõjukamaid kuraatorid maailmas. Ta kureeris 59. Veneetsia biennaali peanäituse, mis oli mitmes mõttes ajalooline ja pälvis palju kõneainet. Biennaali pealkiri “Ulmade piim” on laenatud sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni raamatult, kus ta kirjeldab võlumaailma, kus kõigil on võime muutuda, saada millekski või kellekski teiseks, maailm, kus pole piiranguid, vaid mis pulbitseb võimalustest.
Loengus kõneleb Alemani oma kogemustest Veneetsia biennaali kui maailma kõige prestiižsema kunstinäituse korraldamisel. Ta räägib sellest, kuidas ta töötas välja näituse teema ja ehitas väljapaneku üles nn ajakapslitele, kuidas ta valis kunstnikud, kuidas kulges töö uute tellimuste, näituse installatsiooni ja lugematute teiste üksikasjadega, mis sellise ulatusliku näituse korraldamisega seonduvad.
Cecilia Alemani on Itaalia kuraator, kes elab New Yorgis. Alates 2011. aastast on ta New Yorgi High Line’i avaliku kunstiprogrammi High Line Art direktor ja peakuraator. 2018. aastal oli Alemani Art Basel Cities: Buenos Aires kunstiline juht. 2017. aastal kureeris ta Itaalia paviljoni Veneetsia biennaalil ja 2022. aastal 59. Veneetsia biennaali peanäituse “Ulmade piim”. Hetkel valmistab ta ette Anu Põdra isikunäitust, mis avatakse Suschi muuseumis Šveitsis jaanuaris 2024.
Loengu korraldab Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega.
Loeng toimub inglise keeles.
Registreerumine ei ole vajalik.
Info: Annika Toots (annika.toots@artun.ee)
Postitas Annika Toots — Püsilink
04.09.2023 — 22.09.2023
Jörn Frenzel Galerii Positiivis
Disainiteaduskond
Galerii Positiivi sügishooaja avab 4. septembril kell 18.00–20.00 Jörn Frenzeli (EKA teenusdisain) näitus „Minek ja seisak“.
Fotograafi senised lemmikteemad, perekond ja tema baltisaksa juured, on käesoleval näitusel teisenenud abstraktsemaks. Ka lähedastest tehtud fotod mõjuvad pigem üldistava märgina eluga kaasnevatest liikumise impulssidest ja argiste hetkede muutlikust võlust. Liikumise mustreid on aidanud sümboliteks abstraheerida analoogkaamera, millega tehtud fotode veidi udune ja hajameelne olemus annab hästi edasi nii seisaku hetkelist passiivsust kui ka kulgemisega kaasneva teadmatuse meeleolu.
Analoogkaameraga pildistades peab usaldama protsessi. „Analoogfotograafias ei näe tulemust kohe, vaid peab ootama,“ selgitab Jörn Frenzel. „Kui sul on 36 kaadrit (või 120 filmi puhul 12 kaadrit), siis on need üksikud pildid hinnalised. Arhitektina olen õppinud luues ja projekteerides toime tulema paljude väliste piirangutega. Olen need omaks võtnud. Samamoodi seab analoogfotograafia piirangud, mis on mulle pildistamisel teretulnud.“
Frenzeli sõnul võimaldab pildistamine talle juurdepääse väga isiklikku meeleseisundisse, mis meenutab reisimist: „Mulle meeldib jalutada olukordadesse ilma lõpliku plaanita ja alustada ülesannetega avatult, see kehtib nii fotograafia kui ka elu ning minu töö kohta arhitekti ja disainerina.“
Jörn Frenzel (1973) on oma elus ühendanud arhitektuuri, fotograafia ja muusika. Tema erialaks on arhitektuur, ta õpetab tudengitele teenusedisaini Eesti kunstiakadeemias ja naudib vabal ajal muusikat Kalamaja segakooris lauldes või DJ-na tegutsedes. Frenzel on näitustel osalenud alates 2010. aastast.
Näitus „Minek ja seisak“ on avatud galeriis Positiiv 5.-22. septembrini 2023 tööpäevadel kell 12.00–18.00, muul ajal kokkuleppel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Jörn Frenzel Galerii Positiivis
Esmaspäev 04 september, 2023 — Reede 22 september, 2023
Disainiteaduskond
Galerii Positiivi sügishooaja avab 4. septembril kell 18.00–20.00 Jörn Frenzeli (EKA teenusdisain) näitus „Minek ja seisak“.
Fotograafi senised lemmikteemad, perekond ja tema baltisaksa juured, on käesoleval näitusel teisenenud abstraktsemaks. Ka lähedastest tehtud fotod mõjuvad pigem üldistava märgina eluga kaasnevatest liikumise impulssidest ja argiste hetkede muutlikust võlust. Liikumise mustreid on aidanud sümboliteks abstraheerida analoogkaamera, millega tehtud fotode veidi udune ja hajameelne olemus annab hästi edasi nii seisaku hetkelist passiivsust kui ka kulgemisega kaasneva teadmatuse meeleolu.
Analoogkaameraga pildistades peab usaldama protsessi. „Analoogfotograafias ei näe tulemust kohe, vaid peab ootama,“ selgitab Jörn Frenzel. „Kui sul on 36 kaadrit (või 120 filmi puhul 12 kaadrit), siis on need üksikud pildid hinnalised. Arhitektina olen õppinud luues ja projekteerides toime tulema paljude väliste piirangutega. Olen need omaks võtnud. Samamoodi seab analoogfotograafia piirangud, mis on mulle pildistamisel teretulnud.“
Frenzeli sõnul võimaldab pildistamine talle juurdepääse väga isiklikku meeleseisundisse, mis meenutab reisimist: „Mulle meeldib jalutada olukordadesse ilma lõpliku plaanita ja alustada ülesannetega avatult, see kehtib nii fotograafia kui ka elu ning minu töö kohta arhitekti ja disainerina.“
Jörn Frenzel (1973) on oma elus ühendanud arhitektuuri, fotograafia ja muusika. Tema erialaks on arhitektuur, ta õpetab tudengitele teenusedisaini Eesti kunstiakadeemias ja naudib vabal ajal muusikat Kalamaja segakooris lauldes või DJ-na tegutsedes. Frenzel on näitustel osalenud alates 2010. aastast.
Näitus „Minek ja seisak“ on avatud galeriis Positiiv 5.-22. septembrini 2023 tööpäevadel kell 12.00–18.00, muul ajal kokkuleppel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
14.09.2023 — 15.09.2023
Konverents “Keskkonnakaitse ja kultuurivormid Ida- ja Põhja-Euroopas – uusi vaatenurki”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Konverents toimub 14. septembril Kumu auditooriumis ja 15. septembril Tallinna Ülikoolis.
Uued uurimused on tunduvalt avardanud meie teadmisi ja ettekujutusi keskkonnateadlikkuse viiside kohta, kirjeldades mitmesuguste keskkonnakaitse tavade ja ideede laialdast levikut erinevate ühiskondade ja režiimide, ideoloogiate ja uskumussüsteemide, tavade, diskursuste ja žanrite lõikes. Konverentsil küsime, kuidas viimase aja teaduslikud arutelud, aga ka loomepraktikad on muutnud vaadet kultuuri ja keskkonnakaitse kokkupuutepunktidele Ida- ja Põhja-Euroopas. Millega saavad neid regioone käsitlevad uued uuringud panustada laiematesse, globaalset keskkonnaliikumist puudutavatesse aruteludesse? Konverentsi eesmärk on luua võimalusi riikide- ja valdkondadevahelisteks võrdlusteks, mis seovad erinevaid kultuure ja žanre (visuaalkultuur, kirjandus jne) ning ulatuvad kaugemale nn metodoloogilise rahvusluse seatud piiridest. Kuidas on teadmised ja tavad levinud eripiirkondade ja sotsiaal-poliitiliste režiimide vahel? Kuidas mõtestada praeguse dekoloniseerimislaine taustal Ida ja Lääne suhteid ning Põhjamaade ja Ida-Euroopa suhteid põlisrahvastega?
Kahepäevane seminar on jaotatud kaheksaks sektsiooniks, kus eri valdkondade teadlased ja kunstnikud käsitlevad selliseid teemasid nagu keskkonnakaitse ja aktivismi globaalne ajalugu, põlisrahvad ja -kultuurid, soolisuse, spirituaalsuse ja looduskaitse suhted ning kunsti-, kirjandus- ja kultuuripraktikate rolli nendes valdkondades.
Korraldajad: Kumu kunstimuuseum, Tallinna Ülikool (uurimisprojekt „Keskkonnakaitse Eestis nn pikal 20. sajandil“) ja Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut (KVI)
Korralduskomitee: Maria Arusoo, Linda Kaljundi, Ulrike Plath, Elle-Mari Talivee, Eda Tuulberg, Kadri Tüür
Koordinaatorid: Magdaleena Maasik ja Annika Toots
Tutvu konverentsi programmiga.
Postitas Annika Toots — Püsilink
Konverents “Keskkonnakaitse ja kultuurivormid Ida- ja Põhja-Euroopas – uusi vaatenurki”
Neljapäev 14 september, 2023 — Reede 15 september, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Konverents toimub 14. septembril Kumu auditooriumis ja 15. septembril Tallinna Ülikoolis.
Uued uurimused on tunduvalt avardanud meie teadmisi ja ettekujutusi keskkonnateadlikkuse viiside kohta, kirjeldades mitmesuguste keskkonnakaitse tavade ja ideede laialdast levikut erinevate ühiskondade ja režiimide, ideoloogiate ja uskumussüsteemide, tavade, diskursuste ja žanrite lõikes. Konverentsil küsime, kuidas viimase aja teaduslikud arutelud, aga ka loomepraktikad on muutnud vaadet kultuuri ja keskkonnakaitse kokkupuutepunktidele Ida- ja Põhja-Euroopas. Millega saavad neid regioone käsitlevad uued uuringud panustada laiematesse, globaalset keskkonnaliikumist puudutavatesse aruteludesse? Konverentsi eesmärk on luua võimalusi riikide- ja valdkondadevahelisteks võrdlusteks, mis seovad erinevaid kultuure ja žanre (visuaalkultuur, kirjandus jne) ning ulatuvad kaugemale nn metodoloogilise rahvusluse seatud piiridest. Kuidas on teadmised ja tavad levinud eripiirkondade ja sotsiaal-poliitiliste režiimide vahel? Kuidas mõtestada praeguse dekoloniseerimislaine taustal Ida ja Lääne suhteid ning Põhjamaade ja Ida-Euroopa suhteid põlisrahvastega?
Kahepäevane seminar on jaotatud kaheksaks sektsiooniks, kus eri valdkondade teadlased ja kunstnikud käsitlevad selliseid teemasid nagu keskkonnakaitse ja aktivismi globaalne ajalugu, põlisrahvad ja -kultuurid, soolisuse, spirituaalsuse ja looduskaitse suhted ning kunsti-, kirjandus- ja kultuuripraktikate rolli nendes valdkondades.
Korraldajad: Kumu kunstimuuseum, Tallinna Ülikool (uurimisprojekt „Keskkonnakaitse Eestis nn pikal 20. sajandil“) ja Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut (KVI)
Korralduskomitee: Maria Arusoo, Linda Kaljundi, Ulrike Plath, Elle-Mari Talivee, Eda Tuulberg, Kadri Tüür
Koordinaatorid: Magdaleena Maasik ja Annika Toots
Tutvu konverentsi programmiga.
Postitas Annika Toots — Püsilink
29.08.2023
Ujuva suitsusauna “Püha Viha” avamine
Sisearhitektuur
Hea koostööpartner, kolleeg, kogukonnaliige!
Ootame Sind Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite, Antsla vallavalitsuse ja kogukonna koostöös valminud ujuva suitsusauna “Püha Viha” avamisele teisipäeval, 29. augustil kell 14.00 Tsooru järve ääres Antsla vallas.
Avamisele sõidab buss, mis väljub Tallinnast EKA maja eest (Põhja pst 7) kell 09:00 ja jõuab tagasi Tallinnasse orienteeruvalt 19:00.
Palume teada anda oma tulekust või soovist tulla Antslasse EKA tellitud bussiga SIIN. Veel on mõned vabad kohad.
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond
Antsla Vallavalitsus
*
Lisainfo:
Annamari Nael
Õppeassistent-projektide koordinaator
annamari.nael@artun.ee
+372 53413970
Postitas Gregor Taul — Püsilink
Ujuva suitsusauna “Püha Viha” avamine
Teisipäev 29 august, 2023
Sisearhitektuur
Hea koostööpartner, kolleeg, kogukonnaliige!
Ootame Sind Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite, Antsla vallavalitsuse ja kogukonna koostöös valminud ujuva suitsusauna “Püha Viha” avamisele teisipäeval, 29. augustil kell 14.00 Tsooru järve ääres Antsla vallas.
Avamisele sõidab buss, mis väljub Tallinnast EKA maja eest (Põhja pst 7) kell 09:00 ja jõuab tagasi Tallinnasse orienteeruvalt 19:00.
Palume teada anda oma tulekust või soovist tulla Antslasse EKA tellitud bussiga SIIN. Veel on mõned vabad kohad.
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond
Antsla Vallavalitsus
*
Lisainfo:
Annamari Nael
Õppeassistent-projektide koordinaator
annamari.nael@artun.ee
+372 53413970
Postitas Gregor Taul — Püsilink
23.08.2023 — 15.10.2023
Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“ EKKMis
Vabade kunstide teaduskond
23. augustil avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“, mille on kureerinud Krist Gruijthuijsen (KW Kaasaegse Kunsti Instituut, Berliin). Samma esitleb näitusel uusi töid, millega jätkab meheks olemise uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel.
Jaanus Samma loomingut iseloomustab püüd seksuaalsuse ja avalikkuse mõiste läbi rahvuslike kujutiste näiliselt süütut ainestikku kväärida. Samma teostes käsitletakse korduvalt folkloori kui kultuurilist ringlust, mis on avatud kväärlikule ümbermõtestamisele. Traditsioonilisi tehnikaid kasutades liigub kunstnik erinevate esmapilgul neutraalsena näivate suhtlusviiside vahel, mis lähemal vaatlusel sisaldavad ometi gei- ja kväärisümboolikat. Arhiiviuurimuse abil on ta leidnud viise ühiskondlike ja poliitiliste vaadete avardamiseks rahvusliku ja seksuaalse identiteedi käsitlemisel, pakkudes uusi võimalusi mineviku mõtestamisel.Samma esitleb näitusel „Raudmehed“ uusi töid, millega jätkab meheks olemise uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel. See näitus on jätk Samma kureeritud näitusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, kus ta käsitles rahvuslikke mustreid ja motiive eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel. Käesoleval näitusel huvitab Sammat eelkõige rahvusliku ikonograafia suhe võimuga ning kuidas see on mõjutanud eestlaste enesekuvandit. „Raudmehed“ keskendub mõnele eelmise näituse elemendile – eelkõige jõudu, mehelikkust, kaitset ja meelekindlust esindava ja kehastava nii-öelda kangelase kujutamisele.
Näituse eesmärk on hinnanguid andmata ühendada mitu meestegelast, kes on panustanud eesti rahvusliku uhkuse kujunemisse nii mütoloogilisel kui ka poliitilisel tasandil. Jutustades lugusid ja kasutades arhiivimaterjale, proovib Samma jõuda unustatud ja tähelepanuta jäänud ajalookildudeni, et nende kaudu patriarhaalset maailmakorda nihestada.
„Raudmehed“ koosneb neljast osast. Esimene osa keskendub vaibale, mille Kodutütred kinkisid 1938. aastal president Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul. Teises osas on vaatluse all Voldemar Pätsi 1926. aasta trükis „Eesti rahvariie ja ornament“, millel oli suur mõju paljude 1920.–1930. aastatel tegutsenud kujundusateljeede ja töökodade toodangule. Kolmas osa on pühendatud Apollo kujule, millest on Eestis alates 1880. aastate lõpust tehtud mitmeid koopiaid. Viimases osas kväärib kunstnik eestlaste rahvuskangelast Kalevipoega.
„Raudmehed“ uurib mängulise irooniaga Eesti ajalugu ja mehi, kes on sellesse uhkusega sisse kirjutatud.
Näitus avatakse kuraatori- ja kunstnikutuuriga kolmapäeval, 23. augustil kell 18.00. „Raudmehed“ jääb avatuks 15. oktoobrini 2023.
Toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, AkzoNobel, Temnikova & Kasela galerii
Tänud: Lincona AS, Lipuvabrik OÜ, Janere OÜ, Valga Muuseum, Ain Järve, Karl Joonas Alamaa
Tänud: Lincona AS, Lipuvabrik OÜ, Janere OÜ, Valga Muuseum, Ain Järve, Karl Joonas Alamaa
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“ EKKMis
Kolmapäev 23 august, 2023 — Pühapäev 15 oktoober, 2023
Vabade kunstide teaduskond
23. augustil avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“, mille on kureerinud Krist Gruijthuijsen (KW Kaasaegse Kunsti Instituut, Berliin). Samma esitleb näitusel uusi töid, millega jätkab meheks olemise uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel.
Jaanus Samma loomingut iseloomustab püüd seksuaalsuse ja avalikkuse mõiste läbi rahvuslike kujutiste näiliselt süütut ainestikku kväärida. Samma teostes käsitletakse korduvalt folkloori kui kultuurilist ringlust, mis on avatud kväärlikule ümbermõtestamisele. Traditsioonilisi tehnikaid kasutades liigub kunstnik erinevate esmapilgul neutraalsena näivate suhtlusviiside vahel, mis lähemal vaatlusel sisaldavad ometi gei- ja kväärisümboolikat. Arhiiviuurimuse abil on ta leidnud viise ühiskondlike ja poliitiliste vaadete avardamiseks rahvusliku ja seksuaalse identiteedi käsitlemisel, pakkudes uusi võimalusi mineviku mõtestamisel.Samma esitleb näitusel „Raudmehed“ uusi töid, millega jätkab meheks olemise uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel. See näitus on jätk Samma kureeritud näitusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, kus ta käsitles rahvuslikke mustreid ja motiive eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel. Käesoleval näitusel huvitab Sammat eelkõige rahvusliku ikonograafia suhe võimuga ning kuidas see on mõjutanud eestlaste enesekuvandit. „Raudmehed“ keskendub mõnele eelmise näituse elemendile – eelkõige jõudu, mehelikkust, kaitset ja meelekindlust esindava ja kehastava nii-öelda kangelase kujutamisele.
Näituse eesmärk on hinnanguid andmata ühendada mitu meestegelast, kes on panustanud eesti rahvusliku uhkuse kujunemisse nii mütoloogilisel kui ka poliitilisel tasandil. Jutustades lugusid ja kasutades arhiivimaterjale, proovib Samma jõuda unustatud ja tähelepanuta jäänud ajalookildudeni, et nende kaudu patriarhaalset maailmakorda nihestada.
„Raudmehed“ koosneb neljast osast. Esimene osa keskendub vaibale, mille Kodutütred kinkisid 1938. aastal president Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul. Teises osas on vaatluse all Voldemar Pätsi 1926. aasta trükis „Eesti rahvariie ja ornament“, millel oli suur mõju paljude 1920.–1930. aastatel tegutsenud kujundusateljeede ja töökodade toodangule. Kolmas osa on pühendatud Apollo kujule, millest on Eestis alates 1880. aastate lõpust tehtud mitmeid koopiaid. Viimases osas kväärib kunstnik eestlaste rahvuskangelast Kalevipoega.
„Raudmehed“ uurib mängulise irooniaga Eesti ajalugu ja mehi, kes on sellesse uhkusega sisse kirjutatud.
Näitus avatakse kuraatori- ja kunstnikutuuriga kolmapäeval, 23. augustil kell 18.00. „Raudmehed“ jääb avatuks 15. oktoobrini 2023.
Toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, AkzoNobel, Temnikova & Kasela galerii
Tänud: Lincona AS, Lipuvabrik OÜ, Janere OÜ, Valga Muuseum, Ain Järve, Karl Joonas Alamaa
Tänud: Lincona AS, Lipuvabrik OÜ, Janere OÜ, Valga Muuseum, Ain Järve, Karl Joonas Alamaa
Postitas Andres Lõo — Püsilink
25.08.2023 — 01.09.2023
Keithy Kuuspu lavastus “Paus istu mine” STL-is
25. augustil esietendub Keithy Kuuspuuuslavastus “PAUS ISTU MINE” Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis ning vaid viiel korral suve lõpul.
Lavastus “PAUS ISTU MINE” on fragment ajast, mis on varastatud argipäeva kiirest kulgemisest ning asetatud suurendusklaasi alla sooviga jõuda pausini, seisakuni. Lavastus otsib pingestatud pausi läbi kummalisuse ja ülevuse tunde.
Kogedes midagi tuttavlikku kummalise nihkega või alludes ülevusest tekkinud perverssele ekstaasile, nihestub reaalsus ning ankurdab kogeja olevikku: tekib paus ning võimalus tajuda kogemuse tuuma, ilma eelnevalt teadaoleva tähenduseta.
“PAUS ISTU MINE” on Kuuspu (EKA keraamika) teine lavastus Sõltumatu Tantsu Laval. Laval on etendajad Martina Georgina (Malta), Agnes Ihoma, Jana Jacuka (Läti), Anumai Raska, Liisa Saaremäel, Johanna Vaiksoo. Lavastuse helikunstnik on Mihkel Maripuu (EKA kaasaegne kunst, MA), valguskunstnik Sasha Mirson, lavakunstnik Kairi Mändla (EKA sisearhitektuur), dramaturg Laura Cemin (Itaalia/Soome) ja materjalidramaturg Juss Heinsalu (EKA keraamika).
Esietendus: 25. augustil kell 19.00 Sõltumatu Tantsu Laval.
Järgmised etendused: 28., 29., 31. augustil ja 1. septembril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis.
Lisainfo ja piletid:
https://www.stl.ee/lavastused/paus-istu-mine
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Keithy Kuuspu lavastus “Paus istu mine” STL-is
Reede 25 august, 2023 — Reede 01 september, 2023
25. augustil esietendub Keithy Kuuspuuuslavastus “PAUS ISTU MINE” Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis ning vaid viiel korral suve lõpul.
Lavastus “PAUS ISTU MINE” on fragment ajast, mis on varastatud argipäeva kiirest kulgemisest ning asetatud suurendusklaasi alla sooviga jõuda pausini, seisakuni. Lavastus otsib pingestatud pausi läbi kummalisuse ja ülevuse tunde.
Kogedes midagi tuttavlikku kummalise nihkega või alludes ülevusest tekkinud perverssele ekstaasile, nihestub reaalsus ning ankurdab kogeja olevikku: tekib paus ning võimalus tajuda kogemuse tuuma, ilma eelnevalt teadaoleva tähenduseta.
“PAUS ISTU MINE” on Kuuspu (EKA keraamika) teine lavastus Sõltumatu Tantsu Laval. Laval on etendajad Martina Georgina (Malta), Agnes Ihoma, Jana Jacuka (Läti), Anumai Raska, Liisa Saaremäel, Johanna Vaiksoo. Lavastuse helikunstnik on Mihkel Maripuu (EKA kaasaegne kunst, MA), valguskunstnik Sasha Mirson, lavakunstnik Kairi Mändla (EKA sisearhitektuur), dramaturg Laura Cemin (Itaalia/Soome) ja materjalidramaturg Juss Heinsalu (EKA keraamika).
Esietendus: 25. augustil kell 19.00 Sõltumatu Tantsu Laval.
Järgmised etendused: 28., 29., 31. augustil ja 1. septembril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis.
Lisainfo ja piletid:
https://www.stl.ee/lavastused/paus-istu-mine
Postitas Andres Lõo — Püsilink