KAASAEGSE KUNSTI MA TUDENGITE NÄITUSED

Kutsume teid külastama 18. ja 19. mail EKA galeriid ning 2. ja 5. korruse vahealasid, kus kahel päeval on väljas kaasaegse kunsti magistriõppe esimese kursuse tudengite kevadsemestri vältel tehtud tööd.

Näitus on avatud mõlemal päeval 15.00–18.00 ning on osa vabade kunstide Hindamismaratonist, mis pakub ainulaadset võimalust tutvuda noorte kunstnike praeguse loominguga.

Lisaks EKA majale on avatud tudengite näitused veel mitmes asukohas:

– Rose Magee näitus on avatud Vent Space galeriis kuni kolmapäeva, 17. maini, 16.00–19.00

– Lara Žagari näituse avamine toimub Vent Space galeriis reedel, 19. mail kell 19.00.

– Sarah Nõmme tööd saab näha Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimuval näitusel “Loomulikult see ei ole nii” kuni 11. juunini, K, R–P 11.00–18.00, N 11.00–20.00.

– Eri Rääski töid saab näha Baltas (Vana-Kalamaja 1 & 3 vahel) reedel, 19. mail, 17.00–03.00.

Näitusel osalevad tudengid: Rose Magee, Sarah Nõmm, Mia Felic, Mara Kirchberg, Mirjam Varik, Siim Preiman, Anna-Liisa Kree, Iryna Tanasiichuk, Sarah Noonan, Eri Rääsk, Leonor Talefe, Sandra Ernits, Mari Steinberg, Lara Žagar, Alisa Khellberg, Gerda Hansen and Syed Sachal Rizvi.

Tudengeid juhendasid Marge Monko, Kirke Kangro, Merike Estna, Taavi Talve, Anu Vahtra, John Grzinich, Paul Kuimet, Taavi Piibemann, Sirja-Liisa Eelma, Eve Kask, David K. Ross.

EKA skulptuuriosakonna näitus “Trans-kamber” viib vaatajad ruumirännakule vanasse Balti Manufaktuuri.

22. mail kell 18.00 avatakse endises Balti Puuvillavabrikus Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala esimese kursuse tudengite grupinäitus “Trans-kamber”.

Tööde lähtekohaks on vana tehasehoone arhitektuur ning selle salasopid. Tudengite teosed mõtestavad ruumi geomeetriat, selle transformeeritavust ning ajalist dimensiooni.

Näitusel osalevad Asmus Soodla, Aurelia Grace Talmon, Elise Marie Olesk, Eva Maria Põldmäe ja Kail Timusk.

Näitus on avatud 23.05–28.05 kell 15.00–21.00.

Manufaktuuri kvartali tehasehoones, Manufaktuuri 5, Uue Loomingu Maja vastas.

Sissepääs on tasuta.

Näituse korraldajad tänavad Manufaktuuri Kvartalit ja Põhjala Pruulikoda.

24. mail kell 16.00 võetakse arutelu alla hiljuti Avatud Eesti raamatu sarjas ilmunud Nelson Goodmani „Kunsti keeled. Käsitlus sümbolite teooriast”.

Goodmani „Kunsti keeled” on 20. sajandi kunstifilosoofia ja semiootika tähtteos. Kas sellel on midagi öelda ka 21. sajandi kunstiteadusele?

Märt Väljataga tutvustab raamatu tõlget, küsides, mis on selles teoses elavat ja mis on surnud. Vestluspartneriks on Virve Sarapik.

Arutelu toimub Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse aatriumi lohus.

16. mail kell 14.00 avaneb Kristel Zimmeri videonäitus “X”.

X on inimene. X on bioogiline kehand. Kust läheb piir? Milline ta on?

14.00-20.00
16.05.–19.05.2023
Kunstihoone Galerii, Vabaduse Väljak 6

19. mai õhtul toimub performance-avatud stuudio-workshop.

Jooksev info:
Instagramis @p.o.r.n.o_k.e.v.a.d
Facebookis PORNOkevad

Näitus on osa kunstisündmuste seeriast “Porno”, mis toimub Kunstihoone Galeriis 18.03.–19.05.2023.

Filmilinastus: Harun Farocki, In Comparison (Zum Vergleich), (2009) 

Teisipäeval 23. mail kell 18.00 EKA aulas 

Filmi kestus 61 minutit.

“Tellised loovad ruume, korraldavad sotsiaalseid suhteid ja talletavad teadmisi sotsiaalsete struktuuride kohta. […] Tellised edastavad meie ühiskondade heli, kuid me ei ole õppinud veel seda kuulama. Farocki film avab meie silmad ja kõrvad erinevatele tellise tootmise traditsioonidele võrdlevalt […]” (Ute Holl)

Harun Farocki film “Võrdlevalt” (Zum Vergleich) (2009) näitab telliste valmistamist globaalses perspektiivis ning võrdleb nende tootmistingimusi, alates täielikust automatiseerimisest kuni käsitööni. Filmilinastus on ajendiks rääkida tänapäeva tööprotsessidest arhitektuuris ning see toimub seoses Arhitektuuriteaduskonna töötubadega “Ehitatud informatsioon” ja “Kes ehitab su arhitektuuri”.

Filmi juhatavad sisse Kadambari Baxi, Klaus Platzgummer ja Lennart Wolff, tutvustades oma käimasolevat projekti Building Information (2022 -). Projekt tegeleb tööprotsessiga arhitektuuris kaasaja digitaalsete ökosüsteemide kontekstis, mis korraldavad inim- ja tehiskomponentide vahelisi suhteid. Projekt oli väljas Berliini tehnikaülikooli arhitektuurimuuseumis ning selle väljundiks olid mitmed ettevõtmised koostöös ajakirjaga ARCH+.

Original title: Zum Vergleich. Director Harun Farocki; Script Harun Farocki, Matthias Rajmann; Cinematographer Ingo Kratisch; Sound Matthias Rajmann; Editor Meggie Schneider; Drawings Andreas Siekmann; Collaboration Antje Ehmann, Anand Narayan Damle, Michael Knauss, Regina Krotil, Iyamperumal Mannankatti, Mamta Murthy, Markus Nechleba, Jan Ralske, Yukara Shimizu, Isabelle Verreet. Format 16mm, col. Length 61 min. Year 2009.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

25. mail kell 18.00 uurib Kadambari Baxi loengus “Ehitades aktivismi: arhitektuuri uus tegevuskava” arhitektuuri suhteid aktivismi, geopoliitika ja propagandaga.

Ta jagab oma koostööprojekte, kus mured inimõiguste ja kliima tuleviku pärast õhutavad erinevaid arhitektuurilise aktivismi vorme. Uurides sisserändajate tööjõu ekspluateerimist ehitusplatsidel, reproduktiivõiguste poliitikat, riikidevahelist õhusaastet ja vastupidavust kliimale, seob ta arhitektuuri geopoliitika ja propageerimisega. Loengus arutletakse selle üle, kuidas erinevate projektidega ühiselt visandada uut tegevuskava arhitektuuris.

Kadambari Baxi on New Yorgis resideeruv arhitekt ja koolitaja, kes töötab projektipõhiselt rahvusvahelistes koostööprojektides. Tema disaini-, uurimis- ja meediaprojektid on tuntud rahvusvahelistel foorumitel. Columbia ülikooli Barnard College’i arhitektuuriosakonna praktikaprofessorina juhendab ta disainistuudioid ja keskkonna visualiseerimise seminare. Hiljutine tegevus hõlmab grupi “Kes ehitab teie arhitektuuri?” kaasasutamist ning töötamist “The Architecture Lobby” nõuandekogus.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

Neljapäeval, 18. mail kell 16 avab kunstnik Maria Kapajeva oma näituse „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ Rahvusarhiivis Tartus, tutvustades väljapanekut inglise keeles.

Kaheksa aastat tagasi püüdsid Maria Kapajeva pilku internetimüügis mõned vanad fotod. „See oli minu jaoks küllalt juhuslik ost. Ameerika vahendaja, kes seda vanade fotode müügiga tegelevat rahvusvahelist veebipoodi pidas, oli nõus kokku panema „kollektsiooni“ fotodest, mis tema meelest võiksid pärineda Eestist. Sedakaudu jõudis minu kätte 105 ühikut „üksikuid fotosid ja muud tühja-tähja“, nagu vahendaja seda kollektsiooni ise kirjeldas. Oma kaaskirjas väljendas ta rõõmu selle üle, et fotod jõuavad n-ö tagasi koju. Mul ei olnud fotode ega nende USAsse sattumise kohta mingit lähemat infot. Aastal 2021, kui ma hakkasin näituseks valmistuma, üritasin vahendajaga uuesti suhelda, aga selgus, et ta oli nädal varem ootamatult surnud. Kahjuks olin lasknud mööda kaheksa aastat ilma temalt lisaküsimusi küsimata ja nüüd pole see enam võimalik. Küll aga loodan mõningatele oma küsimustele vastuseid saada näitusel – ja seda publiku abiga.“

Ka arhiivikogudes on endiselt palju ülesvõtteid, millel kujutatud isikut või isikuid ei ole suudetud tuvastada. Saame loota uutele tehnoloogiatele, mis tuvastamise inimeste eest ära teevad, ja, nagu Kapajeva, arhiivikasutajatele, kes arhiivile oma teadmisi jagavad. Näituse loomisel on Kapajeva teinud mahuka uurimistöö, kasutades eri isikuloolisi arhiiviallikaid ning neile lisaks Rahvusarhiivi näotuvastustarkvara Ilmet.

Selle näitusega teeb kunstnik katse näidata uurimisprotsessi installatsioonina. Kapajeva eksperimenteerib viisidega, kuidas avada argifotograafia pärandit, mida on sageli alahinnatud, alauuritud või marginaliseeritud. Muu hulgas tutvustab kunstnik lugusid inimestest, fotograafidest ja nende assistentidest, kes on sageli jäänud nähtamatuks või kelle mainimist on peetud ebaoluliseks. Ajal, mil arhiivid, aga veel rohkem riigi- ja militaarasutused ning rahvusvahelised korporatsioonid arendavad järjest ulatuslikumalt näotuvastustarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise väärtusi.

Fotograafide ja fotodele jäädvustatud inimeste järkjärguline identifitseerimine avab uusi perspektiive Eesti (mikro)ajaloole. Pöörates tähelepanu fotodel kujutatud inimeste nägudele, nende inimeste lugudele või unustatud faktidele, millest pildid jutustavad, näitab Kapajeva üles lugupidamist iga isiku ja iga individuaalse loo vastu meie ajaloos.

Maria Kapajeva kutsub kõiki külastajaid andma oma panust installatsiooni kui kestvasse uurimisprotsessi. Näitusele tulles vaata fotosid lähedalt. Kui sa tunned kellegi ära või soovid lisada muid kommentaare, siis kirjuta kollasele paberile, mida tead või jagada soovid, ning kinnita paber teibiga seinale.

Näituse tellis Kumu kunstimuuseum püsinäituse „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ (kuraatorid Linda Kaljundi ja Kadi Polli) projektiruumi. Rahvusarhiivi peahoones Tartus, Nooruse 3, on väljapanek avatud 18. maist 25. augustini tööpäeviti kell 9–19, alates 26. juunist kell 9–17. Näitusega saab tutvuda tasuta, kõik huvilised on oodatud!

Näituse kujundus: Karolin Kull
Näituse kujunduse kontseptsioon: Laura Linsi / LLRRLLRR
Näituse koordinaator: Liisi Pabstel
Näituse tehnikud: Ojari Lüüs, Peeter Reppo
Näituse graafilise disaini kontseptsioon: Maria Muuk
Näituse plakat: Einike Leppik
Kunstniku uurimisassistent: Ketlin Käpp
Konsultandid: Linda Kaljundi, Annika Toots, Karmen-Eliise Kiidron, Mirja Ots
Täname: Linda Kaljundi, Kadi Polli, Liisa Kaljula, Merilis Roosalu (Tallinna Linnamuuseum – Fotomuuseum), Mari Škerin, Stella Mõttus, Aado Luik, Janeli Suits, Piret Karro, Lembi Anepaio, Tiia Haug, Siim Asmer, Aljona Kapajeva ja perekond Sokk, Jaan Joonas, Mari Jänes, Tiina ja Kristiina Aarna

Kas soovid olla kursis Eesti urbanismi viimaste arutelude ja teemadega?

Urbanistika ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid kutsuvad näituse teekonnale.

Kohtume 16. mail, kell 15.00 EKA peasissepääsu ees. Tegemist on eluaseme kursuse “Linna mudelid” lõpuhindamisega, mida juhendasid urbanistid Kristi Grišakov ja Keiti Kljavin.

Päike tõuseb Ida-Virust, nagu pealkiri viitab, on silmapiiril lootus paremale ja õiglasemale tulevikule. Esitatud katsetuste ja projektide eesmärk on kajastada Eestimaa serval asuva maakonna arenguväljavaateid. Tutvume Ahtme ja Järve linnaosade ning Kiviõli linnaga, kus ekstraktivistliku tootmise monofunktsionaalsus on põhjustanud väljakutset  väljarändest tingitud elamispindade ülejäägile tähelepanu pöörama. Uurides erinevaid Ida-Virumaa asulate (mitte)materiaalsete aspektidega seotud teemasid, põhinevad meie projektid kohapealsel analüüsil ja uurimusel, asulate taasleiutamisel ning kahanemise, kohanemise ja taaskasutamise lähenemisviiside ümbermõtestamisel.

Mõned meist tegelevad olemasolevatele ruumi tüpoloogiatele ja vormidele uute lähenemisviiside otsimisega, sidudes rajatisi vastavalt praeguste elanike tegelikele vajadustele. Teised üritavad linnades peatunud aega taaskäivitada või näha uusi elamisviise hargmaiste kogukondade jaoks.

Tudengid:

Aleyna Canpolat, Alp Eren Özap, Axelle Boireau, Diana Drobot, Ishrat Shaheen, Jim Wolff, Kalina Trajanovska, Larisa Illetterati, Maria Laura Bendezu Ulloa, Martin Sepp, Noa Ruijten, Simon Baguette.

18. mail avatakse Pika jala väravatornis Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise II kursuse tudengite grupinäitus “Säile_21:12”. 

19. mai–4. juuni 

Näitus peegeldab kaheksa noore kunstniku kaemust millegi säilitamisest – seda, mis on nende arvates väärt hoidmist ja edasi kandmist ning mil moel. Inimeses on alati eksisteerinud soov endale olulist säilitada. Säilitatu tekitab meis turvatunnet, et kuigi maailm meie ümber muutub pöörase kiirusega, on midagi, mis püsib muutumatuna. Ent kas midagi talletada üritades ei teisene ka selle olemus, kas millegi muutumatuna hoidmine pole ehk juba algusest peale läbikukkunud ettevõtmine?

Aastatega muutuvad nii meie väärtushinnangud kui ka pühaks peetu, samas algolemuses olev teave millestki eelnevalt olulisest jääb alati alles. Tarkusi eluks kantakse edasi läbi teadmiste ja oskuste, lootuses jätkata nende toel senisest paremana. Kõik eelnev on mingil moel meie DNAsse kinnistunud ja avaldub teatud tingimustel, kui meid on tarvis hävingust päästa. Hoolimata meie eneste vastuolulisusest ja enesehävituslikkusest on meisse sisse kodeeritud ka ellujäämismehhanism. Selle käivitumiseks on meil vaja lihtsalt teada õiget koodi ja sobivat hetke – olgu selleks siis näiteks 21:12.

Näitusel astuvad oma teostega üles Aleš Rezler, Elis Liivo, Lara Herrmann, Maarja Hallika, Madlen Hirtentreu, Madli Pajos, Helen Tiits, Paul Aadam Mikson

Näitus on osa TASE ’23 satelliitprogrammist.

Tudengite töid on juhendanud Eve Margus ja Nils Hint.

Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Bruno Lillemets, Jens Andreas Clausen, Kristo Pachel, Taavi Teevet, Sander Haugas, Villu Mustkivi

Näitus “SÄILE_21:12” on avatud Pika jala väravatornis iga päev kell 14-20.

Lisainfo: Elis Liivo

elis.liivo@artun.ee

Tel: +37256916474

Ürituse link Facebook`is: https://www.facebook.com/events/1374579526667212/

Lara Žagari isikunäitus “Herbaryum 2188” VENT Space galeriis avaneb reedel 19. mail kell 19.00

Näitus on avatud 25. maini, iga päev kell 12.00-17.00

Lara Žagar (1993) on Ljubljanast pärit visuaalne ja kaasaegne kunstnik. Ta on lõpetanud loodusteaduste ja tehnikateaduskonna moedisaini osakonna (2018) ning õpib Ljubljana kaunite kunstide ja disainiakadeemia magistriõppes (2021-) – video ja uue meedia osakonnas.

Lara loob pikaajalisi projekte, mille käigus uurib keskkonna visuaalset kogemust ja oma suhet sellega. Teda huvitavad erinevad lähenemised uue meedia kunstile ning ühendab endas installatsiooni, video, fotograafia, valguse ja heli.

See uurimus avab tuleviku ökosüsteemi ja analüüsib üksikasjalikult üht osa sellest. Need on orgaanilise aine jäänused, mis on kivistumisprotsessi käigus muutunud anorgaanilisteks vormideks, jättes jäljed, mis kõnelevad konkreetsest perioodist ja kohast ajaloos. Vaatleme fossiilide ülestähendust ehk fossiilherbaariumit, ülestähendust elusorganismist, mis eksisteerib maailmas, mis pole veel tekkinud, kuid mis peegeldab pilti suhteliselt praegusest maailmast, mis hakkab lõppema. sellisel kujul ja esitlusel