AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Grupinäitus „Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“ EKKMis
14.04.2023 — 04.06.2023
Grupinäitus „Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“ EKKMis
Vabade kunstide teaduskond
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) Tanel Randeri kureeritud rahvusvaheline grupinäitus „Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“.
Näitusel osalevad kunstnikud Eestist, Ukrainast, Valgevenest, Leedust:
Svitlana Biedarieva (Ukraina/Mehhiko), Elo Liiv (Eesti), Holger Loodus (Eesti), Kateryna Lysovenko (Ukraina/Austria), Paulina Pukytė (Leedu/Inglismaa), Aliaxey Talstou (Valgevene/Saksamaa), Kirill Tulin (Ida/Lääs)
Lähtudes praegusest poliitilisest olukorrast Euroopas, mida kujundab Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, keskendub näitus Ida-Euroopale kui kollektiivsele teadvusele, mis on kaassõltuvuslikus suhtes nartsissistliku väärkohtlejaga. Seitsme kunstniku tööde kaudu avab näitus nii seda probleemset suhet kui ka nartsissistliku suhtekonstellatsiooni olemust.
„Ida-Euroopa identiteet, mis põhineb vaid ühel lühikesel ajaloolisel episoodil – Nõukogude okupatsioonil – takistab meil traumadest paranemist ja meie vaimset arengut ühiskonnana. Ligi 34 aastat on möödunud Berliini müüri langemisest ning vähem kui 20 aasta pärast on Eesti olnud iseseisev sama pikalt kui kestis okupatsioon, mille alusel meid siiani idaeurooplasteks peetakse,“ selgitab kuraator. Praegu toimuv sõda Ukrainas näitab, et lahendamata jäänud minevikutraumad on hakanud end taastootma ja senised hirmud on tegelikkuseks saanud. Nii vaatab EKKMi hooaja avanäitus nendele hirmudele otsa ning mõtestab ümber kuuluvustunnet ja seost Ida-Euroopaga, et jätta hüvasti selle identiteediga, mis hoiab minevikku elus ega lase sel lõppeda. „Ida-Euroopa on kollektiivse identiteedina meid kahjustav ning ühtlustab liiga suure osa meie planeedist,“ täiendab Rander.
Näituse keskseks kujundiks on suursugune ent habras kristallvaas, mille muster ning struktuur sümboliseerivad eespool mainitud probleemset suhtevõrgustikku. Nõukogude ajal masstootmises olnud kristallnõusid leidub siiani paljudes Ida-Euroopa kodudes. EKKMi ruumides näeb nii maale, installatsioone kui ka videoteoseid, mis käsitlevad Ida-Euroopa kollektiivse teadvusega seotud sümboleid, kujundeid ja arhetüüpe. Lisaks kristallidele on vaatluse all ka totalitaarse režiimiga seotud monumendid ja rituaalid, mille hävituslik ja ohtlik olemus möödunud aastal sõja eskaleerumisega ilmsiks tuli.
„Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“ kutsub üles ümber kontekstualiseerima EKKMi katusel olevat „hol-IDA-y“ sõna sisse põimunud silti „IDA“, mis paigaldati sinna aastal 2017 pärast samalaadse sildi „OST“ (IDA) langemist Volksbühne katuselt Berliinis. Võimalik, et „IDA“ EKKMi katusel on terves maailmas ainus teadlikult pjedestaalile tõstetud Ida-Euroopa sümbol. Olukorras, kus nõukogude monumendid langevad, tuleks mõelda, mida hakata peale nii pjedestaalile tõstetud „IDAga“ muuseumi katusel kui ka Ida-Euroopaga, mille hulka meid meelevaldselt arvatud on või millega me end ise oleme seostanud.
Avamise õhtul, 14. aprillil, kell 17.00 toimub näitusel ingliskeelne kuraatorituur koos näitusel osalevate kunstnikega.
Pühapäeval, 16. aprillil kell 14.00 toimub eestikeelne kuraatorituur näitusel, millele järgneb vestlus kunstnikega inglise keeles.
Näitus on avatud 15. aprillist 4. juunini, K-P 12.00-19.00.
Toetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Grupinäitus „Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“ EKKMis
Reede 14 aprill, 2023 — Pühapäev 04 juuni, 2023
Vabade kunstide teaduskond
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) Tanel Randeri kureeritud rahvusvaheline grupinäitus „Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“.
Näitusel osalevad kunstnikud Eestist, Ukrainast, Valgevenest, Leedust:
Svitlana Biedarieva (Ukraina/Mehhiko), Elo Liiv (Eesti), Holger Loodus (Eesti), Kateryna Lysovenko (Ukraina/Austria), Paulina Pukytė (Leedu/Inglismaa), Aliaxey Talstou (Valgevene/Saksamaa), Kirill Tulin (Ida/Lääs)
Lähtudes praegusest poliitilisest olukorrast Euroopas, mida kujundab Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, keskendub näitus Ida-Euroopale kui kollektiivsele teadvusele, mis on kaassõltuvuslikus suhtes nartsissistliku väärkohtlejaga. Seitsme kunstniku tööde kaudu avab näitus nii seda probleemset suhet kui ka nartsissistliku suhtekonstellatsiooni olemust.
„Ida-Euroopa identiteet, mis põhineb vaid ühel lühikesel ajaloolisel episoodil – Nõukogude okupatsioonil – takistab meil traumadest paranemist ja meie vaimset arengut ühiskonnana. Ligi 34 aastat on möödunud Berliini müüri langemisest ning vähem kui 20 aasta pärast on Eesti olnud iseseisev sama pikalt kui kestis okupatsioon, mille alusel meid siiani idaeurooplasteks peetakse,“ selgitab kuraator. Praegu toimuv sõda Ukrainas näitab, et lahendamata jäänud minevikutraumad on hakanud end taastootma ja senised hirmud on tegelikkuseks saanud. Nii vaatab EKKMi hooaja avanäitus nendele hirmudele otsa ning mõtestab ümber kuuluvustunnet ja seost Ida-Euroopaga, et jätta hüvasti selle identiteediga, mis hoiab minevikku elus ega lase sel lõppeda. „Ida-Euroopa on kollektiivse identiteedina meid kahjustav ning ühtlustab liiga suure osa meie planeedist,“ täiendab Rander.
Näituse keskseks kujundiks on suursugune ent habras kristallvaas, mille muster ning struktuur sümboliseerivad eespool mainitud probleemset suhtevõrgustikku. Nõukogude ajal masstootmises olnud kristallnõusid leidub siiani paljudes Ida-Euroopa kodudes. EKKMi ruumides näeb nii maale, installatsioone kui ka videoteoseid, mis käsitlevad Ida-Euroopa kollektiivse teadvusega seotud sümboleid, kujundeid ja arhetüüpe. Lisaks kristallidele on vaatluse all ka totalitaarse režiimiga seotud monumendid ja rituaalid, mille hävituslik ja ohtlik olemus möödunud aastal sõja eskaleerumisega ilmsiks tuli.
„Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“ kutsub üles ümber kontekstualiseerima EKKMi katusel olevat „hol-IDA-y“ sõna sisse põimunud silti „IDA“, mis paigaldati sinna aastal 2017 pärast samalaadse sildi „OST“ (IDA) langemist Volksbühne katuselt Berliinis. Võimalik, et „IDA“ EKKMi katusel on terves maailmas ainus teadlikult pjedestaalile tõstetud Ida-Euroopa sümbol. Olukorras, kus nõukogude monumendid langevad, tuleks mõelda, mida hakata peale nii pjedestaalile tõstetud „IDAga“ muuseumi katusel kui ka Ida-Euroopaga, mille hulka meid meelevaldselt arvatud on või millega me end ise oleme seostanud.
Avamise õhtul, 14. aprillil, kell 17.00 toimub näitusel ingliskeelne kuraatorituur koos näitusel osalevate kunstnikega.
Pühapäeval, 16. aprillil kell 14.00 toimub eestikeelne kuraatorituur näitusel, millele järgneb vestlus kunstnikega inglise keeles.
Näitus on avatud 15. aprillist 4. juunini, K-P 12.00-19.00.
Toetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet
Postitas Andres Lõo — Püsilink
22.04.2023
Kunstnikuvestlus: Holger Loodus ja Elnara Taidre
Maal
22. aprillil kell 16.00 toimub Kai kunstikeskuse auditooriumis kunstnikuvestlus Holger Looduse ja kunstiteadlase Elnara Taidre vahel.
Vestlusel tuleb juttu nii Holger Looduse interdistsiplinaarsest taustast kui tema jõudmisest visuaalse kunsti juurde, töötamisest erinevates kunstimeediumites, natuke filmidest ja muidugi näitusest ‘‘18 kevadist hetke‘‘.
Kunstnikuvestlusele pääseb näitusepiletiga (10€/6€).
Näitus ‘‘18 kevadist hetke‘‘ on avatud 23. aprillini.
Näituse kohta saab rohkem infot siit
Holger Loodus (1970) on muusik, maali-, multimeedia- ja installatsioonikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Tema teostele on iseloomulik kummastava, kohati ulmataolise reaalsuse või alternatiivajaloo situatsioonide konstrueerimine. Selleks kasutab ta analüütilisi ja samas poeetilis-filosoofilisi visuaalseid vahendeid, hüperrealistlikest maalidest enda loodud mehhanismide, videote ja ruumilavastusteni. 2018. aastal osales Loodus auhinna Köler Prize nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus pälvis publikupreemia. Alates 2010. aastast on ta esinenud isiku- ja grupinäitustel Eestis, Leedus, Soomes ja Saksamaal, viimased isikunäitused toimusid Tartus Kogo galeriis (2021), Turu Kunstimuuseumis (2019) ja Tallinna Kunstihoone galeriis (2017).
Elnara Taidre on kunstiteadlane, -kriitik ja kuraator, kes töötab Eesti Kunstimuuseumi graafikaosakonna juhatajana. Elnara kaitses Eesti Kunstiakadeemias doktoritööd „Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis“ (2016) ja töötab Eesti Kunstimuuseumis graafikaosakonna juhatajana. Tema suuremate projektide hulka kuuluvad näituste „Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” (2012) ja „Vello Vinn. Vastupeegeldused“ (2019) kureerimine ning kaasnevate raamatute koostamine.
Elnara poolt on kirjutatud ka Holger Looduse näituse ‘‘18 kevadist hetke‘‘ essee.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kunstnikuvestlus: Holger Loodus ja Elnara Taidre
Laupäev 22 aprill, 2023
Maal
22. aprillil kell 16.00 toimub Kai kunstikeskuse auditooriumis kunstnikuvestlus Holger Looduse ja kunstiteadlase Elnara Taidre vahel.
Vestlusel tuleb juttu nii Holger Looduse interdistsiplinaarsest taustast kui tema jõudmisest visuaalse kunsti juurde, töötamisest erinevates kunstimeediumites, natuke filmidest ja muidugi näitusest ‘‘18 kevadist hetke‘‘.
Kunstnikuvestlusele pääseb näitusepiletiga (10€/6€).
Näitus ‘‘18 kevadist hetke‘‘ on avatud 23. aprillini.
Näituse kohta saab rohkem infot siit
Holger Loodus (1970) on muusik, maali-, multimeedia- ja installatsioonikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Tema teostele on iseloomulik kummastava, kohati ulmataolise reaalsuse või alternatiivajaloo situatsioonide konstrueerimine. Selleks kasutab ta analüütilisi ja samas poeetilis-filosoofilisi visuaalseid vahendeid, hüperrealistlikest maalidest enda loodud mehhanismide, videote ja ruumilavastusteni. 2018. aastal osales Loodus auhinna Köler Prize nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus pälvis publikupreemia. Alates 2010. aastast on ta esinenud isiku- ja grupinäitustel Eestis, Leedus, Soomes ja Saksamaal, viimased isikunäitused toimusid Tartus Kogo galeriis (2021), Turu Kunstimuuseumis (2019) ja Tallinna Kunstihoone galeriis (2017).
Elnara Taidre on kunstiteadlane, -kriitik ja kuraator, kes töötab Eesti Kunstimuuseumi graafikaosakonna juhatajana. Elnara kaitses Eesti Kunstiakadeemias doktoritööd „Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis“ (2016) ja töötab Eesti Kunstimuuseumis graafikaosakonna juhatajana. Tema suuremate projektide hulka kuuluvad näituste „Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” (2012) ja „Vello Vinn. Vastupeegeldused“ (2019) kureerimine ning kaasnevate raamatute koostamine.
Elnara poolt on kirjutatud ka Holger Looduse näituse ‘‘18 kevadist hetke‘‘ essee.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
14.04.2023
Vaim Sarv esineb EKA Galeriis
Galerii
EKA Galeriis esineb reedel, 14. aprillil kell 19.00, grupinäituse “Entroopia kadalipp” raames etenduskunstnik ja eksperimentaalmuusik Vaim Sarv (EE/USA),
Vaim kasutab oma häält ja elektroonikat, resoneerides näituse teemadega, mis keerlevad läänemaailma-järgse rahvuse mõistete poorsuse ümber. Teemaks identiteet ja selle kummitavad lood.
Sissepääs on tasuta!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Vaim Sarv esineb EKA Galeriis
Reede 14 aprill, 2023
Galerii
EKA Galeriis esineb reedel, 14. aprillil kell 19.00, grupinäituse “Entroopia kadalipp” raames etenduskunstnik ja eksperimentaalmuusik Vaim Sarv (EE/USA),
Vaim kasutab oma häält ja elektroonikat, resoneerides näituse teemadega, mis keerlevad läänemaailma-järgse rahvuse mõistete poorsuse ümber. Teemaks identiteet ja selle kummitavad lood.
Sissepääs on tasuta!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
12.04.2023 — 22.06.2023
Madlen Hirtentreu, Rait Prääts, Anna Škodenko Kunsthalle Kohtas
Kaasaegne kunst
Avamine 12.04 kell 18.00
Kunstnikud:
Gabrielė Adomaitytė (Leedu/Holland, 1994); Māris Ārgalis (Läti, 1954–2008); Milla Aska (Soome, 1993); Marikki Hakola (Soome, 1960); Madlen Hirtentreu (Eesti, 1993); Elvyra Kairiūkštytė (Leedu, 1950–2006); Miska Kukkohovi (Soome, 2001); Daria Melnikova (Läti, 1984); Rait Prääts (Eesti, 1952); Anna Škodenko (Eesti, 1986); Viktor Timofejev (Läti/USA, 1984); Justinas Vilutis (Leedu/Prantsusmaa, 1991)
Kaasautorid:
Anders Kreuger (Rootsi/Soome, 1965); Jaakko Pallasvuo (Soome, 1987); Miša Skalskis (Leedu/Soome, 1994)
“Millegipärast arvasid nad, et see näitus peaks kandma pealkirja Merevaik. Merevaik võib olla loodusvara, suveniir, seinavärv või viis, kuidas kogemata säilitada sääski, mis on täis dinosauruse verd, muutes Jurassic Parki võimalikuks.
Nad kujutavad seda kuraatorit ette. Tema nimi on Amber. Ta on Balti-Põhjamaade ringreisil, võttes ette pika reisi LA-st Vilniusesse, sõites inspiratsiooni otsima läbi Riia, Tallinna ja Helsingi. Pärast – Ibiza, lõbutsemiseks ja romantikaks.
Võib-olla on Amber pärit väikesest kuurortlinnast, kus on tunda salapära. Shallow Springs, Wyoming. Shallow Springs, Arizona. Ta on linnast lahkunud, kunstimaailmas edasi pääsenud, kuid Shallow Springsis toimunu kummitab tema unistusi.
Teel üle Balti-Põhjamaade tsooni näeb Amber seda, mida teised kuraatorid ei näinud. See piirkonna ülevaade ei anna talle tüüpilist postsovetlikku arhiivi, karmi, kuid hubast luterlikku interjööri, müstifitseeritud suhteid samblikega ega pingelist X-is-uus-Berliin jahedust.
Amberil on tore. Need saidid tunduvad talle külluslikud ja lummavad. Võib-olla on just tema kohalolek need sellised. Ta tantsib. Inimesed mõtlevad liiga palju, ütleb ta endale. Tema uued balti sõbrad pakuvad talle üliõhukest sigaretti. Kas see on Vogue, küsib ta. Ei, glamuur, vastab tema sõber.”
Näitus avatud 22. juunini, 2023.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Madlen Hirtentreu, Rait Prääts, Anna Škodenko Kunsthalle Kohtas
Kolmapäev 12 aprill, 2023 — Neljapäev 22 juuni, 2023
Kaasaegne kunst
Avamine 12.04 kell 18.00
Kunstnikud:
Gabrielė Adomaitytė (Leedu/Holland, 1994); Māris Ārgalis (Läti, 1954–2008); Milla Aska (Soome, 1993); Marikki Hakola (Soome, 1960); Madlen Hirtentreu (Eesti, 1993); Elvyra Kairiūkštytė (Leedu, 1950–2006); Miska Kukkohovi (Soome, 2001); Daria Melnikova (Läti, 1984); Rait Prääts (Eesti, 1952); Anna Škodenko (Eesti, 1986); Viktor Timofejev (Läti/USA, 1984); Justinas Vilutis (Leedu/Prantsusmaa, 1991)
Kaasautorid:
Anders Kreuger (Rootsi/Soome, 1965); Jaakko Pallasvuo (Soome, 1987); Miša Skalskis (Leedu/Soome, 1994)
“Millegipärast arvasid nad, et see näitus peaks kandma pealkirja Merevaik. Merevaik võib olla loodusvara, suveniir, seinavärv või viis, kuidas kogemata säilitada sääski, mis on täis dinosauruse verd, muutes Jurassic Parki võimalikuks.
Nad kujutavad seda kuraatorit ette. Tema nimi on Amber. Ta on Balti-Põhjamaade ringreisil, võttes ette pika reisi LA-st Vilniusesse, sõites inspiratsiooni otsima läbi Riia, Tallinna ja Helsingi. Pärast – Ibiza, lõbutsemiseks ja romantikaks.
Võib-olla on Amber pärit väikesest kuurortlinnast, kus on tunda salapära. Shallow Springs, Wyoming. Shallow Springs, Arizona. Ta on linnast lahkunud, kunstimaailmas edasi pääsenud, kuid Shallow Springsis toimunu kummitab tema unistusi.
Teel üle Balti-Põhjamaade tsooni näeb Amber seda, mida teised kuraatorid ei näinud. See piirkonna ülevaade ei anna talle tüüpilist postsovetlikku arhiivi, karmi, kuid hubast luterlikku interjööri, müstifitseeritud suhteid samblikega ega pingelist X-is-uus-Berliin jahedust.
Amberil on tore. Need saidid tunduvad talle külluslikud ja lummavad. Võib-olla on just tema kohalolek need sellised. Ta tantsib. Inimesed mõtlevad liiga palju, ütleb ta endale. Tema uued balti sõbrad pakuvad talle üliõhukest sigaretti. Kas see on Vogue, küsib ta. Ei, glamuur, vastab tema sõber.”
Näitus avatud 22. juunini, 2023.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
05.04.2023 — 14.04.2023
Tekstiilidisaini näitus “Stitch-Sensory-Story”
Disainiteaduskond
Näitus “Stitch-Sensory-Story”
Osalejad:
Marie Kanger, Marion Laev, Agnes Isabelle Veevo, Gréta Þorkelsdóttir, Paula, Xingpei Shen
Juhendaja:
Zane Shumeiko
Aeg: 05.04.–14.04.2023, kell 09.00-20.00
Graafiline disain: Gréta Þorkelsdóttir
Näitusel Stitch-Sensory-Story on eksponeeritud 2023. aasta kevadel tekstiilidisaini osakonna poolt pakutava Experimentaalse vabatikandi masina- ja käsitikandi kursuse käigus valminud tudengitööd.
Kursusel uuriti erinevatel materjalidel ja pindadel eksperimentaalse õmblemise tehnikaid ja protsesse, kasutades vaba liikumisega masina ja käsitsi õmblustehnikaid.
See uuris osalejate sensoorseid kogemusi — taktiilsus, visuaalne, auditiivne, lõhn ja muud — valmistamise ajal ja pärast seda. Iga õpilane teostas oma isikliku õmmeldud loo, mis on seotud mälu, emotsiooni, füüsilise või sensoorse elamusega.
Iga töö juurde on lisatud õpilaste kirjutatud tekst oma kogemusest.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Tekstiilidisaini näitus “Stitch-Sensory-Story”
Kolmapäev 05 aprill, 2023 — Reede 14 aprill, 2023
Disainiteaduskond
Näitus “Stitch-Sensory-Story”
Osalejad:
Marie Kanger, Marion Laev, Agnes Isabelle Veevo, Gréta Þorkelsdóttir, Paula, Xingpei Shen
Juhendaja:
Zane Shumeiko
Aeg: 05.04.–14.04.2023, kell 09.00-20.00
Graafiline disain: Gréta Þorkelsdóttir
Näitusel Stitch-Sensory-Story on eksponeeritud 2023. aasta kevadel tekstiilidisaini osakonna poolt pakutava Experimentaalse vabatikandi masina- ja käsitikandi kursuse käigus valminud tudengitööd.
Kursusel uuriti erinevatel materjalidel ja pindadel eksperimentaalse õmblemise tehnikaid ja protsesse, kasutades vaba liikumisega masina ja käsitsi õmblustehnikaid.
See uuris osalejate sensoorseid kogemusi — taktiilsus, visuaalne, auditiivne, lõhn ja muud — valmistamise ajal ja pärast seda. Iga õpilane teostas oma isikliku õmmeldud loo, mis on seotud mälu, emotsiooni, füüsilise või sensoorse elamusega.
Iga töö juurde on lisatud õpilaste kirjutatud tekst oma kogemusest.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
12.04.2023
ROHEKA – transport
12. aprillil kell 11.30–12.30 toimub EKA auditooriumis A-204 transporditeemaline ROHEKA.
Võrreldakse kui palju on võimalik kasvuhoonegaaside (tCO2e) emissioone ära hoida üht või teist liiklusvahendit kasutades. Tutvustatakse tulpdiagrammi EKA 2022. a. süsinikujalajälje muutumisest inimese kohta aastas, võrreldes 2021. a. elektri, soojuse, transpordi, IT, jäätmete, paberi ja vee valdkondade kaupa.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
ROHEKA – transport
Kolmapäev 12 aprill, 2023
12. aprillil kell 11.30–12.30 toimub EKA auditooriumis A-204 transporditeemaline ROHEKA.
Võrreldakse kui palju on võimalik kasvuhoonegaaside (tCO2e) emissioone ära hoida üht või teist liiklusvahendit kasutades. Tutvustatakse tulpdiagrammi EKA 2022. a. süsinikujalajälje muutumisest inimese kohta aastas, võrreldes 2021. a. elektri, soojuse, transpordi, IT, jäätmete, paberi ja vee valdkondade kaupa.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
16.04.2023
Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu konverents
Fotograafia
16. aprillil kell 17.00 toimub Kanuti Gildi SAALi Baaris Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu (ENKKL) esimene konverents “Konverents”.
Programmis paneeldiskussioon, open mic, väitlus, maitsvad vahepalad, lõbu, siirus, tõsidus, naer, tants.
Paneeldiskussioon “KRIITIKA?!” kutsub kokku viis noort loomeinimest, kes kombates kunsti, kunstiteaduse, arvustamise ja vastuvõtmise piiridel, arutlevad subjektiivselt kriitika oleviku ning tuleviku üle.
Väitlus “Parim meedium 2023” selgitab välja selle kaasaegse kunsti hooaja parima meediumi. Lisaks veel põnevad, harivad ning siirad vahepalad.
Osalevad:
Karola Ainsar, Karl Joonas Alamaa, ENKKL, Liisbeth Horn, Saara Liis Jõerand, Loora Kaubi, Kärt Koppel, Johanna Jolen Kuzmenko, Stina Leek, Kertu Rannula, Lisette Sivard, Sonja Sutt, Elisa Margot Winters, Elo Vahtrik, Mattias Veller jpt.
Täpsem info meie sotsiaalmeedia kanalites:
Instagram: @enkkl_nadalapreemia
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu konverents
Pühapäev 16 aprill, 2023
Fotograafia
16. aprillil kell 17.00 toimub Kanuti Gildi SAALi Baaris Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu (ENKKL) esimene konverents “Konverents”.
Programmis paneeldiskussioon, open mic, väitlus, maitsvad vahepalad, lõbu, siirus, tõsidus, naer, tants.
Paneeldiskussioon “KRIITIKA?!” kutsub kokku viis noort loomeinimest, kes kombates kunsti, kunstiteaduse, arvustamise ja vastuvõtmise piiridel, arutlevad subjektiivselt kriitika oleviku ning tuleviku üle.
Väitlus “Parim meedium 2023” selgitab välja selle kaasaegse kunsti hooaja parima meediumi. Lisaks veel põnevad, harivad ning siirad vahepalad.
Osalevad:
Karola Ainsar, Karl Joonas Alamaa, ENKKL, Liisbeth Horn, Saara Liis Jõerand, Loora Kaubi, Kärt Koppel, Johanna Jolen Kuzmenko, Stina Leek, Kertu Rannula, Lisette Sivard, Sonja Sutt, Elisa Margot Winters, Elo Vahtrik, Mattias Veller jpt.
Täpsem info meie sotsiaalmeedia kanalites:
Instagram: @enkkl_nadalapreemia
Postitas Andres Lõo — Püsilink
17.04.2023
Venia legendi loengud: Jörn Frenzel, Kaja Tooming Buchanan
Disainiteaduskond
Esmaspäeval, 17. aprillil alustavad avalike loengutega disainiteaduskonna teenusedisaini professori ametikoha kandidaadid.
Teenusedisaini professori valimiste korraldamiseks moodustatud valimiskomisjoni ettepanekul kinnitas rektor kandidaatideks:
Jörn Frenzel
17. aprill kell 10 loeng “Service Design as a tool to shape Society”.
Kaamera tõrke tõttu puudub salvestuse video. Parool on VLloeng2023!
Kaja Tooming Buchanan
17. aprill kell 11 loeng „Invisible Elements of Service and the Commonplaces of Discovery”.
Kaamera tõrke tõttu puudub salvestuse video. Parool on VLloeng2023!
Ruum: A-501
Mõlemad loengud toimuvad inglise keeles. Professor valitakse maikusises senatis.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Venia legendi loengud: Jörn Frenzel, Kaja Tooming Buchanan
Esmaspäev 17 aprill, 2023
Disainiteaduskond
Esmaspäeval, 17. aprillil alustavad avalike loengutega disainiteaduskonna teenusedisaini professori ametikoha kandidaadid.
Teenusedisaini professori valimiste korraldamiseks moodustatud valimiskomisjoni ettepanekul kinnitas rektor kandidaatideks:
Jörn Frenzel
17. aprill kell 10 loeng “Service Design as a tool to shape Society”.
Kaamera tõrke tõttu puudub salvestuse video. Parool on VLloeng2023!
Kaja Tooming Buchanan
17. aprill kell 11 loeng „Invisible Elements of Service and the Commonplaces of Discovery”.
Kaamera tõrke tõttu puudub salvestuse video. Parool on VLloeng2023!
Ruum: A-501
Mõlemad loengud toimuvad inglise keeles. Professor valitakse maikusises senatis.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.04.2023 — 28.04.2023
„Entroopia kadalipp” EKA Galeriis 06.–28.04.2023
Galerii
„Entroopia kadalipp”
Zody Burke, Taylor “Tex” Tehan, Joonas Timmi, Lauri Raus
06.—28.04.2023
Avamine: 06.04, kell 18.00
Pole midagi müstilisemat televiisorist, mis mängib tühjas toas … äkitselt paljastab televisioon oma tõelise olemuse: ta on video teisest maailmast ega ole otseselt kellelegi suunatud, näidates ükskõikselt oma pilte, olles samas ükskõikne enda edastatud sõnumite vastu (väga hästi võib kujutleda teda töötamas ka pärast inimese kadumist siit maailmast).
— Jean Baudrillard, Ameerika
“Entroopia kadalipp” kutsub vaatajaid sisenema transmuteerunud ruumi. Näitust inspireerisid lapsepõlvega seotud, nostalgiast koormatud mälestused: suveõhtused seiklused lõbustusparkides ja maanteeäärsetes motellides.
Mängides selliste ruumide psühhogeograafiast tulenevate ootustega, juhatab näitus vaatajaid mõtisklema vastuolu üle, mis valitseb meie päritud maailma fantaasiate ja soojeneva planeedi tegelikkuse vahel.
Solastalgia on mõiste, mis kirjeldab keskkonnamuutustest põhjustatud emotsionaalset või eksistentsiaalset ärevust. Näitusel materialiseerub solastalgia narratiivi põimitud teoste ja artefaktidega. “Entroopia kadalipp” on meie kaasaegne apoloogia, mis kasutab arhitektuuri kui arhetüüpi ja uurib läänelikustumise järgseid arusaamisi rahvuslikust identiteedist ja selle kummitusliku ajaloo poorsust. Siin selgub, et antropotseeni tingimustes hägustuvad varasemalt tunnetatud piirid utoopia ja düstoopia kategooriate vahel.
Jätkates keskkonna ja arhitektuuriga transformatiivselt tegelevate teoste traditsiooni, nagu näiteks Gregori Schneideri “Totes Haus u r” ja Jonah Freemani “Hello Meth Lab in the Sun”, aga kuulatades ka Robert Ashley hiliskapitalistlikust melanhooliast kannustatud ooperikompositsioone, rullub “Entroopia kadalipp” lahti lineaarse arheoloogiliste väljakaevamiste rajana. See on narratiiv liikumisest ja kohatusest, mis lähtub arusaamisest, et nähtamatud ja emotsionaalsed kujutelmad saab tuua nähtavasse sfääri ja tekitada igatsuse, hirmu ja isegi kohutava õuduse tunnet.
Kommentaar kunstnikelt…
Maanteeäärne motell on Ameerika Ühendriikide mandrialal korduv tunnusjoon, mis on aga täiesti puudu Eestist. Seda nähakse kui iseenesestmõistetavat kohta, kus väikesed tragöödiad võivad aset leida. See on paik, mis hoolimata arvukusest mandri osariikides paistab nähtamatu välismaailmale ning tänu millele allasurutud emotsioonid kerkivad kergelt pinnale. Näitusega “Entroopia kadalipp” on meie eesmärk ebatavalises asupaigas tegeleda sürreaalsusega, mis hägustab mälu ja ajaloo kokkupuutepunkte ning luua kummituslik simulaakrum ruumist, mis eksisteerib erinevate kohtade vahel. Meie koostöö jaoks on oluline kultuuri poeetiline muundumine, mis leiab aset, kui maailma erinevates kohtades asuvad riigid peegeldavad ja mõjutavad üksteist.
Meie kontseptsioonile on omane arusaam, et Ameerika Ühendriigid eksisteerivad osaliselt meedia poolt alalhoitud fantaasiana. Kaks kunstnikku meie tiimist on pärit Ameerikast, kuid hoolimata sellest on meie kogemus oma koduriigist teistsugune, kui see Ameerika, mis asetseb kultuurilise status quo kujutelmades. Teised kaks kunstnikku meie tiimist on pärit Eestist ja on märkimisväärse osa oma ajast pühendanud Ameerika üle fantaseerimisele ning nende fantaasiate võrdelmisele faktidega. USA-ga ausalt tegelemine tähendab, et tuleb rinda pista kõikjal varitsevate varjudega, mis korraga seisavad vastu tõele ja domineerivad riigi emotsionaalses kartograafias, aga ka lõputu hulga populaarsete fantaasiatega, mis pakuvad alternatiivseid pilte sellele USA-le, nagu ta päriselt olemas on.
Zody Burke on Ameerika multidistsiplinaarne kunstnik, kes kritiseerib oma töödes hiliskapitalismi absurdsust ning sellest võrsuvaid mütoloogiaid ja arhetüüpe, jättes samal ajal ruumi ka vahepealsustele, et soodustada erinevaid koosolemise viise. Ta töötab muuhulgas skulptuuri, illustratsiooni ja heliga ning soovib oma loominguga näidata, et ühiskondlikud arusaamised identiteedist, sümboolikast, jõhkrusest ja hierarhiast võivad olla haprad ja meie enda kujundada, ent ometi vormivad need paradoksaalselt peaaegu kõiki meie elu tahke.
Taylor “Tex” Tehan on Ameerika Ühendriikidest pärit interdistsiplinaarne loomeinimene ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini magistriprogrammi üliõpilane. Ta töötab tekstiili, heli, metalli, puutöö ja filmiga ning tema loomingut kannustab Lääne-Ameerikaga seotud maastik, nostalgia, spekulatiivne tulevik, mütoloogia ja romantika. Tehan on varasemalt tegutsenud moevaldkonnas, töötades disainerina erinevate brändide jaoks ja teinud oma viimase praktika Louis Vuittoni meesteriiete disainitiimis Pariisis. Tema huvid kohtuvad moe, muusika, kaasaegse kunsti, filmi ja graafilise disaini kokkupuutepunktis, panustades neis rõhku just keskkonna-kogemuslikele teemadele.
Joonas Timmi on Eesti kunstnik ja disainer, kes uurib kaasaegse käsitöö identiteeti, kombineerides traditsioonilise puutöö tehnikaid VR-modelleerimise, 3d-printimise ja CNC-freesimisega. Üks tema viimastest teostes “Tõmme” oli 2022. aasta jaanuaris eksponeeritud Hobusepea galeriis näitusel “Teostamata olevik”. See installatsioon kombineeris looklevaid vineerist vorme tekstiiliga, luues alternatiiv-reaalsustest inspireeritud trooniliku struktuuri.
Lauri Raus on Eesti laulukirjutaja ja kitarrist, kes on enim tuntud oma töödega kaasaegse kantri ja shoegaze’i bändis Holy Motors. Ta tegeleb oma loomingus läänelike muusikatroopidega distantsilt, muutes oma tõlgenduse Americanast millekski peenetundeliselt erinevaks ja täiesti ainulaadseks. Rausi bändi esindab New Yorgi indie-plaadifirma Wharf Cat, mis on võimaldanud tal tuuritada USA-s ning lõhkuda, laiendada ja muuta oma suhet muusikalise traditsiooniga, mida ta kasutab oma loomingu alusena. Raus õpib Tallinna Ülikoolis antropoloogiat.
Postitas Pire Sova — Püsilink
„Entroopia kadalipp” EKA Galeriis 06.–28.04.2023
Neljapäev 06 aprill, 2023 — Reede 28 aprill, 2023
Galerii
„Entroopia kadalipp”
Zody Burke, Taylor “Tex” Tehan, Joonas Timmi, Lauri Raus
06.—28.04.2023
Avamine: 06.04, kell 18.00
Pole midagi müstilisemat televiisorist, mis mängib tühjas toas … äkitselt paljastab televisioon oma tõelise olemuse: ta on video teisest maailmast ega ole otseselt kellelegi suunatud, näidates ükskõikselt oma pilte, olles samas ükskõikne enda edastatud sõnumite vastu (väga hästi võib kujutleda teda töötamas ka pärast inimese kadumist siit maailmast).
— Jean Baudrillard, Ameerika
“Entroopia kadalipp” kutsub vaatajaid sisenema transmuteerunud ruumi. Näitust inspireerisid lapsepõlvega seotud, nostalgiast koormatud mälestused: suveõhtused seiklused lõbustusparkides ja maanteeäärsetes motellides.
Mängides selliste ruumide psühhogeograafiast tulenevate ootustega, juhatab näitus vaatajaid mõtisklema vastuolu üle, mis valitseb meie päritud maailma fantaasiate ja soojeneva planeedi tegelikkuse vahel.
Solastalgia on mõiste, mis kirjeldab keskkonnamuutustest põhjustatud emotsionaalset või eksistentsiaalset ärevust. Näitusel materialiseerub solastalgia narratiivi põimitud teoste ja artefaktidega. “Entroopia kadalipp” on meie kaasaegne apoloogia, mis kasutab arhitektuuri kui arhetüüpi ja uurib läänelikustumise järgseid arusaamisi rahvuslikust identiteedist ja selle kummitusliku ajaloo poorsust. Siin selgub, et antropotseeni tingimustes hägustuvad varasemalt tunnetatud piirid utoopia ja düstoopia kategooriate vahel.
Jätkates keskkonna ja arhitektuuriga transformatiivselt tegelevate teoste traditsiooni, nagu näiteks Gregori Schneideri “Totes Haus u r” ja Jonah Freemani “Hello Meth Lab in the Sun”, aga kuulatades ka Robert Ashley hiliskapitalistlikust melanhooliast kannustatud ooperikompositsioone, rullub “Entroopia kadalipp” lahti lineaarse arheoloogiliste väljakaevamiste rajana. See on narratiiv liikumisest ja kohatusest, mis lähtub arusaamisest, et nähtamatud ja emotsionaalsed kujutelmad saab tuua nähtavasse sfääri ja tekitada igatsuse, hirmu ja isegi kohutava õuduse tunnet.
Kommentaar kunstnikelt…
Maanteeäärne motell on Ameerika Ühendriikide mandrialal korduv tunnusjoon, mis on aga täiesti puudu Eestist. Seda nähakse kui iseenesestmõistetavat kohta, kus väikesed tragöödiad võivad aset leida. See on paik, mis hoolimata arvukusest mandri osariikides paistab nähtamatu välismaailmale ning tänu millele allasurutud emotsioonid kerkivad kergelt pinnale. Näitusega “Entroopia kadalipp” on meie eesmärk ebatavalises asupaigas tegeleda sürreaalsusega, mis hägustab mälu ja ajaloo kokkupuutepunkte ning luua kummituslik simulaakrum ruumist, mis eksisteerib erinevate kohtade vahel. Meie koostöö jaoks on oluline kultuuri poeetiline muundumine, mis leiab aset, kui maailma erinevates kohtades asuvad riigid peegeldavad ja mõjutavad üksteist.
Meie kontseptsioonile on omane arusaam, et Ameerika Ühendriigid eksisteerivad osaliselt meedia poolt alalhoitud fantaasiana. Kaks kunstnikku meie tiimist on pärit Ameerikast, kuid hoolimata sellest on meie kogemus oma koduriigist teistsugune, kui see Ameerika, mis asetseb kultuurilise status quo kujutelmades. Teised kaks kunstnikku meie tiimist on pärit Eestist ja on märkimisväärse osa oma ajast pühendanud Ameerika üle fantaseerimisele ning nende fantaasiate võrdelmisele faktidega. USA-ga ausalt tegelemine tähendab, et tuleb rinda pista kõikjal varitsevate varjudega, mis korraga seisavad vastu tõele ja domineerivad riigi emotsionaalses kartograafias, aga ka lõputu hulga populaarsete fantaasiatega, mis pakuvad alternatiivseid pilte sellele USA-le, nagu ta päriselt olemas on.
Zody Burke on Ameerika multidistsiplinaarne kunstnik, kes kritiseerib oma töödes hiliskapitalismi absurdsust ning sellest võrsuvaid mütoloogiaid ja arhetüüpe, jättes samal ajal ruumi ka vahepealsustele, et soodustada erinevaid koosolemise viise. Ta töötab muuhulgas skulptuuri, illustratsiooni ja heliga ning soovib oma loominguga näidata, et ühiskondlikud arusaamised identiteedist, sümboolikast, jõhkrusest ja hierarhiast võivad olla haprad ja meie enda kujundada, ent ometi vormivad need paradoksaalselt peaaegu kõiki meie elu tahke.
Taylor “Tex” Tehan on Ameerika Ühendriikidest pärit interdistsiplinaarne loomeinimene ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini magistriprogrammi üliõpilane. Ta töötab tekstiili, heli, metalli, puutöö ja filmiga ning tema loomingut kannustab Lääne-Ameerikaga seotud maastik, nostalgia, spekulatiivne tulevik, mütoloogia ja romantika. Tehan on varasemalt tegutsenud moevaldkonnas, töötades disainerina erinevate brändide jaoks ja teinud oma viimase praktika Louis Vuittoni meesteriiete disainitiimis Pariisis. Tema huvid kohtuvad moe, muusika, kaasaegse kunsti, filmi ja graafilise disaini kokkupuutepunktis, panustades neis rõhku just keskkonna-kogemuslikele teemadele.
Joonas Timmi on Eesti kunstnik ja disainer, kes uurib kaasaegse käsitöö identiteeti, kombineerides traditsioonilise puutöö tehnikaid VR-modelleerimise, 3d-printimise ja CNC-freesimisega. Üks tema viimastest teostes “Tõmme” oli 2022. aasta jaanuaris eksponeeritud Hobusepea galeriis näitusel “Teostamata olevik”. See installatsioon kombineeris looklevaid vineerist vorme tekstiiliga, luues alternatiiv-reaalsustest inspireeritud trooniliku struktuuri.
Lauri Raus on Eesti laulukirjutaja ja kitarrist, kes on enim tuntud oma töödega kaasaegse kantri ja shoegaze’i bändis Holy Motors. Ta tegeleb oma loomingus läänelike muusikatroopidega distantsilt, muutes oma tõlgenduse Americanast millekski peenetundeliselt erinevaks ja täiesti ainulaadseks. Rausi bändi esindab New Yorgi indie-plaadifirma Wharf Cat, mis on võimaldanud tal tuuritada USA-s ning lõhkuda, laiendada ja muuta oma suhet muusikalise traditsiooniga, mida ta kasutab oma loomingu alusena. Raus õpib Tallinna Ülikoolis antropoloogiat.
Postitas Pire Sova — Püsilink
10.04.2023 — 11.06.2023
Karolin Poska uus lavastus Kanuti Gildi SAALis
Kaasaegne kunst
10. aprillil esietendub Kanuti Gildi SAALis EKA kaasaegse kunsti magistri Karolin Poska uus lavastus “Lucky Charm”, milles on lisaks Poskale laval ka Sveta Grigorjeva ja Shion Yokoo-Ruttas.
Etenduse meeskonnas ohtralt EKA praeguseid ja endiseid tudengeid.
Koreograaf: Karolin Poska
Etendajad: Sveta Grigorjeva, Shion Yokoo-Ruttas, Karolin Poska
Helikunstnik: Katrin Enni
Dramaturg: Maret Tamme
Valguskunstnik: Karolin Tamm Kostüümikunstnik: Lisette Sivard
Videokunstik: Taavi Varm
Tehniline lahendus: Tarvo Porroson
Fotod: Vojtěch Brtnický
Projektijuht: Kaie Küünal
Kaasprodutsendid: Karolin Poska, Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital, Culture Moves Europe
Lavastuse raames uurib Karolin Poska isehakanud antropoloogina nälga üleloomulike jõudude järele, otsides vastust küsimusele “miks inimesed usuvad?”. Prooviperioodi käigus külastas Poska selgeltnägijaid, helistas ennustusliinile, lasi koostada endale sünnikaardi ja aurapildi ning käis tarokaardi lugemisel. Samuti avas Poska ise ennustusliini, millele kõik soovijad helistada saavad.
Poska kirjeldab lavastust nii: “Mõnikord on elu päris hirmus ja inimesed teeksid mida iganes, et peidetud ohtusid vältida. Aitavad kristallid pere tervise eest hoolt kanda, astroloog minapilti avada, tarokaardid tuleviku eest hoiatada, õige jalaga voodist tõusmine paremat päeva manifesteerida või kolm korda vastu lauda koputamine näilist turvatunnet tekitada?”
Märtsis viibis lavastuse tiim kolm nädalat Prahas Bazaar Festivali residentuuris, mille tulemusi ka kohalikule publikule näidati. Pärast etendusi Tallinnas näeb lavastust juba Tartus festivalil Ümberlülitus ning Helsingis Baltic Take Over festivalil.
Karolin Poska on Tallinnas tegutsev koreograaf, etenduskunstnik ja tantsija. Läbi oma loomingu proovib ta rahuldada enda ahnet uudishimu, otsimistetungi, elamuste- ja kogemustenälga ning aru saada, mis tunne on antud hetkel maailmas elada. Talle meeldib transformeerida reaalsust, mängida objektide ja publiku ootustega. Hiljuti lõpetas ta EKA kaasaegse kunsti magistri ning pärjati Noore Kunstniku autasuga. Karolini kõige hiljutisemad lavastused “Untitled” ning “Sinu nirvaanale” olid mõlemad nomineeritud Eesti teatri aastaauhindadele.
Lavastus on eesti ja inglise keeles.
Etendused Tallinnas 10., 14. ja 15. aprillil, Tartus 4. mail ning Helsingis vahemikus 7.-11. juuni.
Lisainfo: www.saal.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Karolin Poska uus lavastus Kanuti Gildi SAALis
Esmaspäev 10 aprill, 2023 — Pühapäev 11 juuni, 2023
Kaasaegne kunst
10. aprillil esietendub Kanuti Gildi SAALis EKA kaasaegse kunsti magistri Karolin Poska uus lavastus “Lucky Charm”, milles on lisaks Poskale laval ka Sveta Grigorjeva ja Shion Yokoo-Ruttas.
Etenduse meeskonnas ohtralt EKA praeguseid ja endiseid tudengeid.
Koreograaf: Karolin Poska
Etendajad: Sveta Grigorjeva, Shion Yokoo-Ruttas, Karolin Poska
Helikunstnik: Katrin Enni
Dramaturg: Maret Tamme
Valguskunstnik: Karolin Tamm Kostüümikunstnik: Lisette Sivard
Videokunstik: Taavi Varm
Tehniline lahendus: Tarvo Porroson
Fotod: Vojtěch Brtnický
Projektijuht: Kaie Küünal
Kaasprodutsendid: Karolin Poska, Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital, Culture Moves Europe
Lavastuse raames uurib Karolin Poska isehakanud antropoloogina nälga üleloomulike jõudude järele, otsides vastust küsimusele “miks inimesed usuvad?”. Prooviperioodi käigus külastas Poska selgeltnägijaid, helistas ennustusliinile, lasi koostada endale sünnikaardi ja aurapildi ning käis tarokaardi lugemisel. Samuti avas Poska ise ennustusliini, millele kõik soovijad helistada saavad.
Poska kirjeldab lavastust nii: “Mõnikord on elu päris hirmus ja inimesed teeksid mida iganes, et peidetud ohtusid vältida. Aitavad kristallid pere tervise eest hoolt kanda, astroloog minapilti avada, tarokaardid tuleviku eest hoiatada, õige jalaga voodist tõusmine paremat päeva manifesteerida või kolm korda vastu lauda koputamine näilist turvatunnet tekitada?”
Märtsis viibis lavastuse tiim kolm nädalat Prahas Bazaar Festivali residentuuris, mille tulemusi ka kohalikule publikule näidati. Pärast etendusi Tallinnas näeb lavastust juba Tartus festivalil Ümberlülitus ning Helsingis Baltic Take Over festivalil.
Karolin Poska on Tallinnas tegutsev koreograaf, etenduskunstnik ja tantsija. Läbi oma loomingu proovib ta rahuldada enda ahnet uudishimu, otsimistetungi, elamuste- ja kogemustenälga ning aru saada, mis tunne on antud hetkel maailmas elada. Talle meeldib transformeerida reaalsust, mängida objektide ja publiku ootustega. Hiljuti lõpetas ta EKA kaasaegse kunsti magistri ning pärjati Noore Kunstniku autasuga. Karolini kõige hiljutisemad lavastused “Untitled” ning “Sinu nirvaanale” olid mõlemad nomineeritud Eesti teatri aastaauhindadele.
Lavastus on eesti ja inglise keeles.
Etendused Tallinnas 10., 14. ja 15. aprillil, Tartus 4. mail ning Helsingis vahemikus 7.-11. juuni.
Lisainfo: www.saal.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink