Eesti loomekõrgkoolide loovuurimuse seminar Viljandis

Virtuaalne ümarlaud War on Monuments: Debates over Russian/Soviet Heritage in Eastern and Central Europe since 2022

Alates 2022. a veebruarist on avalikust ruumist eemaldatud palju vene imperiaalseid ja nõukogude monumente. Seda on saatnud tulised diskussioonid iga maa kohalikus (sotsiaal)meedias. Ehkki tegelikud sammud varieeruvad, on mitmel maal ekspertide asemel asunud arenguid suunama poliitilised jõud, avaldades otsest mõju kunsti- ja arhitektuurimälestistele jt kultuuriobjektidele.

Samal ajal on rahvusvahelisele publikule, isegi naabermaades, kättesaadav väga piiratud osa nendest kohalikest diskussioonidest – iga Ida- ja Kesk-Euroopa riik on sarnastele probleemidele lahendusi otsinud üksi. Sügavama analüüsi jaoks on vaja võrdlevat lähenemist ja pikemat ajaloolist perspektiivi. Olukord muutub kiiresti, mälestisi kaob peaaegu iga päev. See ümarlaud seab eesmärgiks dokumenteerida mitte mälestusmärke, vaid kohaliku tasandi arutelusid, et tekiks nüansseeritum ülevaade nii praegusest olukorrast kui nende arengute laiemast kontekstist. Samas soovime ka üksteiselt õppida, kogudes häid praktikaid edukatest näidetest kunstilistest jt transdistsiplinaarsetest sekkumistest, mis aitavad neid mälestusmärke alal hoida ja ümber tõlgendada.

Sõna saavad Linda Kaljundi, Riin Alatalu ja Kristina Jõekalda (kõik EKA), Sofia Dyak, Iryna Sklokina (mõlemad Center for Urban History of East Central Europe in Lviv) ja Mykola Homanyuk (Kherson State University, Ukraina), Maija Rudovska (vabakutseline uurija/kuraator, Läti), Oxana Gourinovitch (Valgevene/RWTH Aachen University), Olga Juutistenaho (Soome/Technical University of Berlin), Stephanie Herold (Technical University of Berlin, Saksamaa), Dragan Damjanović, Patricia Počanić ja Sanja Delić (kõik University of Zagreb, Horvaatia), Nini Palavandishvili (vabakutseline uurija/kuraator, Georgia), Małgorzata Łukianow (University of Warsaw, Poola), Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnus University, Leedu) ja Ivo Mijnssen (vabakutseline uurija/ajakirjanik, Austria).

Üritus toimub inglise keeles, T 16. mail 2023 kell 14.00–19.00. Videoülekannet saab jälgida KVI Facebooki lehel.

Diskussandina osalemise ja Zoomi lingi soovist anna meile 15. maiks märku siin. 

Rohkem infot: Kristina Jõekalda (kristina.joekalda@artun.ee), Linda Kaljundi (linda.kaljundi@artun.ee).

Kolmapäeval, 5. aprillil 2023 kell 18.00 avab EKA kaasaegse kunsti õppekava magister Kadri Liis Rääk Hobusepea galeriis isiknäituse „Exopoiesis“.

Näitus jääb avatuks 30. aprillini 2023.

Näitusel „Exopoiesis” reageerib kunstnik sotsiaalsetele, ökoloogilistele ja eksistentsiaalsetele kriisidele, millega täna silmitsi seisame, viies pilgu võimalikku tulevikku. Kunstnik Kadri Liis Rääk otsib vastuseid sellele, milline võiks olla alternatiivne maailm, kuidas see tekib ja hääbub ning mis on meie kui selle aegruumi kogejate roll nendes protsessides.

Kunstnik käsitleb näitust kui suhete süsteemi, kus ülekanded ettekujutavalt füüsilisele, naturaalselt sünteetilisele on empaatiast läbiimbunud. Piirid sisemise ja välise, loodusliku ja tehisliku vahel on hägustunud ning sellega kaasnev probleemide kogum vajab uute võimalikkuste kujutlemist. Suhetel puuduvad äratuntavad kontuurid, pigem eksponeerib kunstnik siin materjale, mis väljenduvad kokku kleepunud suuremate ja väiksemate sümbiootiliste kogumikena. See on limane kooselu, kus käib ressursside ning ruumi jagamine. Sellest lähtudes tekivad mitte-inimkesksed subjektid ja võib vaid ette kujutada, millised dialoogid ning poliitilised ökoloogiad võivad nende perspektiivist tekkida.
Selles hübriidses ruumis on pehmeid ja jäiku, sitkeid ja nõtkeid, viskoosseid ja tahkeid ning külmi ja sooje materjale nagu vill, metall, kunstnahk, lateks, vaht, silikoon, kips, keraamika jpt. Näituse puhul on tegemist orgaanilise autopoieetilise protsessiga, milles materjalid loovad kuju ja samal ajal jutustavad iseendast. Infovahetus sealjuures, toimub ihast ja intiimsusest kantuna, kogu oma amorfse kehaga.

Näituse avamisel 05. aprillil kell 18.00 toimub koreograafi Maarja Tõnissoni loodud kestvus-performance.

Kadri Liis Rääk (1990) on transdistsiplinaarne kunstnik, kes kasutab loomes installatsioone, joonistusi, keraamikat ja tegevuskunsti, luues kõikehõlmavaid ning kombatavaid keskkondi. Ta kombineerib stsenograafia ja uusmeedia valdkonna meetodeid, viibides samaaegselt nii kunsti kui disaini laiendatud aladel. Ta on õppinud stsenograafiat (BA) ja kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias ning autonoomset disaini (MA) Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias (KASK). Ta mängib teostes arhetüüpsete ja sümboolsete narratiividega, kõneledes inimeste ja erinevate eluvormide takerdumistest ja dialoogidest ökoloogilises sulatuspotis. Ta on osalenud näitustel ja residentuurides Peruus, Tšehhis, Belgias, Taanis, Islandil ja Eestis. Alates 2022. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia õppekava „Kunst ja disain“ doktorantuuris.

Kuraator: Marika Agu

Helikujundus: Mihkel Tomberg

Koreograaf: Maarja Tõnisson

Graafiline disain: Rasmus Einman

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital.
Eriline tänu: Raimond Põldmaa, Oskar Praus, Erik Liiv, Sandra Truija, Kerli Praks, Maarja Mikkin,Maarja Tosin, Eva Metspalu, Eesti Kunstiakadeemia.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

“GD Lecture Series” on graafilise disaini osakonna korraldatud loengusari, kuhu on kutsutud erinevad graafilised disainerid, kes räägivad oma praktikast ja tegemistest.

4. aprill on külas graafiline disainer ja DJ Eleonora Šljanda. Eleonora on õppinud nii Eesti Kunstiakadeemias kui Gerrit Rietveldi akadeemias. 

Loeng algab kell 17.00 Eesti Kunstiakadeemia ruumis C304.

Olete kutsutud  Pire Sova näituse “Inglid näljastreigil” avamisele 

09.–30.04.2023

Avamine: 8. aprillil kell 16.00

Kaks inglit jalutavad mere ääres. Roosa päikesevalgus paistab läbi uduse taeva ja puuokste, ilm on tuulevaikne ja palav. Üks ingel märkab kaldal midagi sinist. Ta surub oma sõrmed maasse ja võtab sealt peotäie savi. See on märg ja raske. Ta hakkab kaaslase järgi kuju voolima. On tunda vetikate ja kaldal päikese käes kuumava plastmassi lõhna. Järsku hakkab taevas tumenema, kuni muutub mustaks. Gravitatsioon tugevneb kiirelt ja sujuvalt ning tõmbab nende kehad vastu maad pikali. Nad ei jõua oma jäsemeid maast enam lahti tõmmata. Õhurõhk tõuseb, kõrvad lähevad lukku ja kuulmekiled valutavad. Raske on hingata. See ei ole esimene kord, kui see juhtub, kunagi ei tea, kui kaua see kestab. Nad on korraldanud selle vastu proteste ja pakkunud ohvriande. Praegu on inglid näljastreigil. Savi kätel praguneb ja kuivatab nahka. Pooeli olev skulptuur on vastu maad vajunud. 

Pire Sova (s. 1988) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia tegevuskunsti eriala bakalaureuse ja fotograafia eriala magistri. Sova on osalenud näitustel ja performance’itel Eestis, Lätis ja Leedus. Alates 2022. Aastast on ta loonud etendusetele lavakujundusi.

Sova on kureerinud ja organiseerinud erinevaid üritusi, festivale ja näituseid. Hetkel töötab ta galeristina EKA Galeriis. Ta oli nomineeritud 2023. a teatriauhindade kunstnikuauhinnale. Sova tegeleb teemadega nagu sotsiaalne identiteet, kollektiivsus, kogukond. Ta on ürituste seeria Persona üks asutajatest.

Näitust toetab Kultuurkapital.

Histories and memories of the 20th and 21st centuries in the Baltic States with its different colonialisms are entangled with the uneasy relations between the past and present. How can we acknowledge this history as layered and nuanced? And which methods could help us to address its blind spots and silences as well as solidarities?

In this presentation, Margaret Tali will introduce the transdisciplinary project “Communicating Difficult Pasts” (2019-2024) and focus on its different ways of engaging artists to answer these questions. At the heart of this collaborative project has been creating synergies between humanities scholarship, artistic research and curation in order to learn from each others’ methods and approaches in order to sharpen and enrich our perspectives to history writing. The exhibition “Difficult Pasts. Connected Worlds” co-curated with Ieva Astahovska in its framework at the National Gallery of Art in Vilnius (2022) and in the Latvian National Museum of Art (2020) presented its results to a broader public. During the lecture, Margaret Tali will introduce some of the works included by Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Jaana Kokko, and Quinsy Gario & Jörgen Gario.

Margaret Tali is an art historian and curator, who works as a postdoctoral research fellow at the Estonian Academy of Arts, Institute of Art History and Visual Culture. Her research interests include exhibition histories, curating difficult heritage, relationships of visual art and handicraft, and histories of the art museum. She holds a PhD from the Amsterdam School of Cultural Analysis, University of Amsterdam. She is the author of Absence and Difficult Knowledge in Contemporary Art Museums (2018) and co-editor, with Ieva Astahovska, of the Memory Studies special issue Return of Suppressed Memories in Eastern Europe: Locality and Unsilencing Difficult Histories (2/2022). Together with Astahovska she has initiated the project Communicating Difficult Pasts, and as a part of which she co-curated the exhibition Difficult Pasts. Connected Worlds in the Latvian National Museum of Art (2019) and Lithuanian National Gallery of Art (2022).
margarettali.net

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud” (Triggers of Architecture). Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

 13. aprillil kell 18 astub EKA aulas lavale Pascal Bronner loenguga “57 milligrammi grafiiti”.

Oma ettekandega annab ta ülevaate oma uurimistööst “Droame” kohta – liitvaldkonnast, mis ühendab joonistamise füüsilisuse erinevate ajumõtiskluste vormidega, mida protsess esile toob. “Püüdes konstrueerida paberile reaalseid, täielikult grafiidist valmistatud ruume, uurin seda haaravat metafüüsilist maailma ja samas selle füüsilist väljendust – need mõlemad eksisteerivad joonestuslaua miniatuurse ruumi ja mõistuse vahelisel piirialal,” kirjeldab ta oma tööprotsessi.

Pascal Bronner on Greenwichi ülikooli arhitektuuri vanemõppejõud. Ta sündis Malaisias, kasvas üles Saksamaal ja kolis 2000. aastal Ühendkuningriiki, kus elab ja töötab siiani. Ta õppis Londonis kujutavat kunsti Central St. Martinsis ja arhitektuuri Bartlettis, UCLis. Pascal on pälvinud joonistamise eest mitmeid auhindu (RIBA pronksmedal, Serjeanti auhind, Fitzroy Robinsoni joonistusauhinnd ja Banister Fletcheri medali). Pascal on ettevõtte FleaFollyArchitects kaasasutaja ja on praegu RMIT-is doktoriõppes, kus ta uurib ja lahkab oma joonistamispraktikat.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis.

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

Lisainfo:

Tiina Tammet

arhitektuur@artun.ee

+372 642 0071

Teisipäeval, 9. mail kell 16.00 peab Ingrid Ruudi KVI uurimisseminari raames loengu “Kontrolliv ja hoolitsev ruum: laste-, vanade- ja invaliididekodud Nõukogude Eestis”.

Progressiivsust, tervist ja edenemist rõhutavas nõukogude ühiskonna kuvandis ei olnud kuigivõrd kohta normist kõrvalekalduvatele subjektidele – vaimsete või füüsiliste erivajadustega inimestele, vanuritele ega hooletussejäetud lastele. Avalikus diskursuses olid nad pea nähtamatud, kuid ometi ju olemas. Missugune koht ühiskonnas, milline arhitektuurne ruum oli neile ette nähtud? Kuidas mõjutas 1960.–1980. aastatel kavandatud ja ehitatud hoolearhitektuur nende elutingimusi, kujundas argikogemust ja konstrueeris neid kui marginaalseid subjekte? Loeng annab ülevaate eelmisel aastal alustatud uurimistöö hetkeseisust, mis põhineb Eesti NSV institutsionaalsete hooleruumide võrgustikku kaardistaval välitööl ja arhiiviuuringutel ning nõukogude subjektiloomet käsitleval taustakirjandusel. Loengus püüab Ruudi vaadata paralleelselt nii projekteerimis- ja ehituspraktikat ning seda mõjutanud ideoloogiat, tingimusi ja norme kui ka ruumi kasutajate kogemusi, samuti tõstatada mõned senise uurimise käigus esile kerkinud küsimused.

Loeng toimub ruumis A-501.

EKA doktorikooli aastakonverents toimub 13. aprillil, 2023. 

Palume registreeruda hiljemalt 10. aprilliks.

Konverents toimub inglise keeles.

TIMETABLE

9.45 Registration
10.00 Opening words, Dr. Anu Allas, Vice-Rector for Research, Head of Doctoral School

10.10 Key Talk: Prof. Esa Kirkkopelto (University of Helsinki), visiting professor of EKA Doctoral School 2022/23, „On the Possibility of Artistic Research“.

11.10 Coffee break

Art and Design, moderator Dr. Liina Unt

11.20 Taavet Jansen, supervisor Dr. Anu Allas
„Memento – Directing a Hybrid Event as Practice-based Research“. Discussant Nesli Hazal Oktay

12.00 Mia Čopíková, supervisors Prof. Karol Weisslechner, Dr. Nadia Kančevová
„Transformation of the Stones in Jewelry“. Discussant Varje Õunapuu

12.40 Nesli Hazal Oktay, supervisors Prof. Danielle Wilde, Dr. Kristi Kuusk
„Intimacy with Far-away Bodies“. Discussant Mia Čopíková

13.20 Lunch break

Architecture and Urban Planning, moderator Dr. Jüri Soolep

14.10 Johan Tali, supervisors Prof. Andres Kurg, Prof. Maroš Krivy
„Curious Cases of Exhibiting Architects: Shaping the Mindset Through Displays of Environments and Spatial Interventions“. Discussant Martin Melioranski

14.50 Martin Melioranski, supervisor Dr. Jüri Soolep
“Re-writing the Rules – Architecture by Iterative Ideas”. Discussant Johan Tali

15.30 Coffee break

Cultural Heritage and Conservation, and Art History and Visual Culture,
moderators Dr. Anneli Randla, Prof. Andres Kurg

15.40 Varje Õunapuu, supervisors Dr. Hilkka Hiiop, Ms. Karol Bayer
„How Is it Done? Technical Aspects of the Estonian Medieval Wall-paintings and the Underneath Plaster“. Discussant Mariann Raisma

16.20 Mariann Raisma, supervisors Prof. Linda Kaljundi, Dr. Anneli Randla
„Discontinuance or Continuity? Changes in the Role of Museums as Mediators of Cultural Memory During the Major Changes of the 20th Century“. Discussant Mariliis Elizabeth Holzmann

17.00 Mariliis Elizabeth Holzmann, supervisors Dr. Regina-Nino Mion, Dr. Barbi Pilvre
„A Diffractive Approach to Analyzing Horror Films Directed by Women“. Discussant Taavet Jansen

17.40 Coffee break

17.50 Roundtable (Dr. Anu Allas, Dr. Liina Unt, Dr. Anneli Randla, Dr. Jüri Soolep, Prof. Andres Kurg)

For more information:
Henry Kuningas Henry.kuningas@artun.ee