„Ära ületa teise piire!“ EKA Väligaleriis 17.03.–25.08.2023

Ära ületa teise piire!
17.03-25.08.2023
EKA väligalerii, Kotzebue 1
Avamine: 17.03 kell 16.00 EKA fuajees 

Osalevad kunstnikud:
Kristiina Aarna, Karola Ainsar, Katharina Grepp, Kärt Heinvere, Annika Hint & Irmeli Terras, Maria Kapajeva, Sanna Kartau, Hanna Eliise Kask, Karis Kivi, Maria Izabella Lehtsaar, Annemarie Maasik, Marlene, Susanna Mildeberg, Katariin Mudist, Enn Nazarov, Liisa Niit, Katerina Rothberg, Pamela Samel, Tiina Sööt, Daria Titova, Kadi Viik, Laura Vilbiks

Feministeerium ja EKA Galerii kutsuvad: näituse „Ära ületa teise piire” avamine 17. märtsil kell 16.00 EKA fuajees!

72 protsenti tudengitest on vähemalt korra kogenud seksuaalset või soolist ahistamist ülikoolis, mis väljendub tavaliselt stereotüpiseerivates märkustes, seksuaalse alatooniga jutus, kahemõttelistes naljades või kohatult vahtimises.*

Igal inimesel on õigus otsustada oma keha puutumatuse üle ise. Kuidas enda piire kehtestatakse, sõltub palju kultuurilistest normidest ja seadustest. Seksuaalsuhted peavad põhinema kõikide osapoolte selgel nõusolekul. Vaba nõusolek tähendab seda, et seksuaalsuhtes olevad osapooled võivad igal hetkel otsustada, kas nad soovivad jätkata või tegevus peatada ja olla kindlad, et nende piire arvestatakse. Üksteisega arvestamine trotsib vägivalda ja ebavõrdsust loovaid stereotüüpe ja loob emotsionaalselt turvalise õhkkonna.

2017. aasta Istanbuli naistevastase vägivalla konventsioon, mille on teiste seas ratifitseerinud Eesti, näeb ette vägistamise definitsiooni muutmise karistusseadustikus selliseks, mis lähtuks nõusolekupõhisest seksuaalsuhtest kui normist, millest kõrvale kaldumine on vägistamine. Seaduse kõrval on oluline ühiskonnas ühiselt aru saada, et kõigil on õigus kehalisele ja vaimsele enesemääramisele. 

Näitusele valisime konkursile esitatud pildid, mis käsitlevad seksuaalse nõusoleku kultuuri põhitõdesid ja astuvad vastu stereotüüpse suhtumisega tekitatud probleemidele.

* 2020. aasta Eesti Üliõpilaskondade Liidu uuring „Sooline ja seksuaalne ahistamine Eesti kõrgkoolides“

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Active citizens fund

Tule ja külasta näitust “Sissejuhatus Eesti disaini”! Kas mõned esemed tunduvad sulle kuidagi tuttavad? Jaga oma lugu meiega.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (ETDM) kutsub kõiki osalema installatsiooni loomises, kus esitletakse külastajate isiklikke fotosid ja lugusid disainiobjektidest, mida võib leida nii kodus kui ka muuseumis. Muud disainiesemed, mis seostuvad näitusel olevate objektidega on samuti oodatud.

Publikuprogramm ja installatsioon „Kas sul on see kodus?” uurib disainiesemete laiemat konteksti. Algatusega püüame tõsta teadlikkust kohaliku ajaloomälu osas ning luua sügavamaid isiklikke seoseid materiaalse kultuuriga.

Näidates, kuidas tavalised majapidamises leiduvad esemed võivad ajapikku muutuda muuseumi eksponaadiks, toetab „Kas sul on see kodus?” muuseumi kogudega tutvumist ning innustab dialoogi, mille abil erinevad grupid saavad edastada oma nägemuse kultuuriloost.

Juhised osalemiseks:

1. Vaata kodus ringi. Uuri välja, kas seal võib olla mõningaid disainiesemeid.
2. Tee esemest pilt.
3. Mõtle mõnele isiklikule mälestusele, mis on selle objektiga seotud. Äkki meenuvad sulle traditsioonid, rituaalid, kuidas ese sinuni jõudis? See võib olla midagi nostalgilist või pragmaatilist! Võid koguda lugusid ka oma sõpradelt ja perelt. Kirjuta oma lugu
üles.
4. Saada meile oma foto ja lugu e-mailile publik@etdm.ee või too see muuseumi
piletikassasse aadressil Lai 17, Tallinn  

Valitud kaastöödest koostatakse püsinäituse projektialal installatsioon.

Publikuprogramm ning installatsioon valmivad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös.

„Kas sul on see kodus?“ on loodud tudengite Ksenia Kovalenko, Maivi Kärginen-Kivi, Lilla Lukács, Paula Oberndorfer ja Johanna-Elisabeth Tärno poolt.

Erilised tänud: Agnes Aljas, Rebecca Duclos, Hanna-Liis Kont ja Sandra Nuut

Graafiline disain: Ott Kagovere
Näituse kujundus: Ulla Alla
Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseumis (ETDM) on tegeletud on disaini kogumise ja kontekstualiseerimisega viimased kakskümmend aastat.

ETDMi kogudes on ligi 18 000 museaali, mille põhjal koostatakse näitusi, publiku- ja haridusprogramme.

25. märtsil kell 12.00 toimub EKA kunsti ja disaini eriala doktorandi Sirja-Liisa Eelma doktoritöö „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni“ juurde kuuluva kolmanda näituseprojekti „Peegelduste pealispind“ eelretsenseerimine Tartu Kunstimaja suures saalis.

Näituse eelretsensendid on dr Elnara Taidre ja Peeter Talvistu.

Doktoritöö juhendaja on dr Alari Allik.

Näitus on avatud kuni 26.03.2023.

Sirja-Liisa Eelma autoetnograafiline loovuurimus uurib tühjuse (tunde) tekkimist läbi maalikunsti. Tühjust käsitleb autor kui loovat potentsiaali, mille paradoksaalsus väljendub mõiste hõlmamatuses, tühjuse ja täidetuse omavahelises dünaamikas ja seotuses, üleminekus ühest olekust teise.

Uurimisobjektiks on autori enda maalipraktika, mille vaatlemisel jälgib ta tühjuse ilmnemist maalimise protsessis, maali tajumisel ja ruumis, milles ta töötab. Kesksete metafoorsete märksõnadena kasutab Eelma karusselli, peegli ja isolaatori kujundit. Enesereflektsiooni najal tehtud tähelepanekuid raamistab filosoofiline dialoog erinevate autorite ja mõttevooludega.

Sirja-Liisa Eelma maalid valmivad seeriatena, nende loomisel on oluliseks kujundi kordus ja aeglane muutumine. Kordust käsitleb ta kui võimalust tühistada tähendusi ja tekitada hierarhiavabu maalipindu: „Peegelduses oleme kahekesi. Mina ja peegelpilt. Nii olen mina maali loojana ja vaataja näitusesaalis maaliga silmitsi nagu peegliga. Maal on pind, värviga kaetud tükk lõuendit, mis võib, aga ei pea esitama väljakutse kolmandale, sügavuse dimensioonile. Sügavuse illusiooni kõrval veetleb mind mõte pealispinnast. Selles on valmisolekut ja potentsiaali enamaks, ometi ka pretensioonitust ja suuremeelsust olla see, mis ollakse.“

Sirja-Liisa Eelma (s 1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel muutumisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste hõreduse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele. Eelma praktika toetub maalimise ajalise ja füüsilise faktori ning ruumikonteksti koosmõjule, tema teostele on omane sisekaemus ja meditatiivne rahu. Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996). Alates 2018. aastast õpib EKA doktorikoolis ja töötab hetkel EKA maaliosakonna külalisdotsendina. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga, aastal 2021. oli tema maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime“ nomineeritud AkzoNobel kunstipreemiale.

18.03.2023 16:00
Vabaduse väljak 6
(Kunstihoone Galerii)

Hea kuni 26 a (k.a) noor

Oled kunstnik, kirjanik, muusik, näitleja, poeet, lavastaja, disainer, koreograaf, interpreet, kultuurikorraldaja, valgustaja, filosoof, kriitik, helilooja, filmitegija, dekoraator, arhitekt, etendaja, moelooja, tantsija, multimeedik või tunned huvi nende ja teiste sarnaste valdkondade vastu?

Ootame sind laupäeval, 18. märtsil Vabaduse väljakule Kunstihoone galeriisse Noorte kunstnike sümpoosionile ,,Eine murul” mõtestama kunsti tänast olemust ja tähendust. Kas ja kuidas saada kunstnikuks? Miks me teeme, mida me teeme, kust see tuleb, mida sellega peale hakata ning kuidas edasi minna?

Kavas on ettekanded kunsti ja kultuuriga seotud praktilistel teemadel, modereeritud diskussioon, kaasavad arutelud loomeinimeseks olemisest ning avatud formaadid ideede jagamiseks ning talletamiseks. Õhtu lõppeb vabas vormis koosviibimisega.

Esinejad ja täpsem ajakava on peagi leitav siitsamast.

Ürituse eesmärk on ühendada noori loomingulisi inimesi, pakkuda turvalist platvormi arutluseks habrastel teemadel ja kaardistada praeguse noore loomingu vaimu. Oodatud on kuni 26-aastased (k.a) kultuurist ja kunstist huvitatud inimesed. Kõigil teistel on võimalik üritusel toimunust osa saada järelkajastuse ning dokumentatsiooni kaudu.

Noorte kunstnike sümpoosion ,,Eine murul” on esimene üritus eksperimentaalsete näituste, kunstiaktsioonide ja sündmuste seerias ,,Varuväljapääs”, mis vältab kaks kuud (18.03-18.05.2023) Tallinnas Kunstihoone Galeriis.

Projekti korraldavad ja viivad läbi Linda Mai Kari, Anita Kremm, Riin Maide, Kristel Zimmer ja Liisamari Viik.

Vaata lisaks: Instagram @varu_valjapääs

21. märtsil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Taavet Janseni loovuurimusliku doktoritöö teise lavastuse „Memento“ eelretsenseerimine. Eelretsenseerimine toimub zoomis, osalemise link SIIN.

„Memento“ on füüsiline, poeetiline rännak kolme näitleja esituses läbi nende mineviku, oleviku ja tuleviku. Loe edasi: https://elektron.art/projects/memento

Eelretsensendid on dr Elen Lotman ja dr Raivo Kelomees.
Doktoritöö juhendaja on dr Anu Allas.

EKA disain ja innovatsiooni x Tallinna Lastekodu Mustamäe üksuse koostööprojektiga otsiti lahendusi kahele väljakutsele.

Esimene probleem seisnes selles, et maja külalistel, sageli ka erivajadusega inimestel, on mitme korpusega hoones keeruline orienteeruda. Teine väljakutse keskendus eesmärgile luua hoones laste ja noorte jaoks kodune ja lapsesõbralik õhkkond.

Projekti käigus oli tudengite poolt väljatöötatud Tallinna Lastekodu hoone inklusiivne majajuhi kontseptsioon, koos graafiliste lahendustega.
Samuti koostöö käigus olid disainkontseptsiooni kujul isikupärastatud ja täiendatud hoone olemasolevad sisearhitektuurilised lahendused.

Juhendajaks oli Raido Laasi.

Projektis osalenud tudengid:
Marju Randmer-Nellis, Birgit Paula Põder, Jane Tillmann, Johanna Põldemaa, Paula Valgus, Birgit Kala, Emilie Sibrits, Joanna Jürimäe, Kadriann Kuusemets

Neljapäeval 16. märtsil kell 19.00 avaneb ARS Kunstilinnaku stuudios 53/98 EKA graafilise disaini ja tootedisaini 2. kursuse tudengite ühisnäituse “Juhuslik, kus?”

Näitusel osalevad enam kui 20. autorit, kes uurivad isiklike tähelepanekute kaudu juhuslikkust ja selle ilminguid ning määratlematuse võlu. Kas miski saab olla tõeliselt juhuslik, kas ettenägematu käitumine on inimlik mõõde, mis eristab meid algoritmidest ja millised mustrid sünnivad kui jälgida juhutegusid läbi aja. Teema lahtimõtestamiseks on kasutusele võetud erakordselt lai kunstimeedia valik – näitusel kohtame installatsioone, skulptuure, fotosid, interaktiivseid teoseid, valgusinstallatsioone, helisid ja palju teisi tehnikaid.

Näitus on lahti ainult kolm päeva: 17.- 19. märtsil kell 13.00 – 18.00.

Näitusel osalevad: Anette Jaaniso, Beata Batejev, Diana Tammets, Hannah Eliel Allmann, Ilia Rotar, Ines Maria Uudam, Kaisa Uik, Karl-Alder Kuivjõgi, Karl-Egert Kartau, Karolin Eks, Kasper Korsen, Katrin Selin, Ljubov Terukova, Mariann Hendrikson, Marie Soosaar, Mark Uustalu, Markus Laanisto, Nelli Viisimaa, Oliver Udeküll, Pille-Riin Valk, Rasmus Einman, Risto Tepper, Robin Raspel, Ronald Trei

Graafiline disain: Nelli Viisimaa, Diana Tammets

Juhendas: Sten Saarits

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit

Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee
(ARS Kunstilinnak asub aadressil pärnu mnt. 154, Tallinn)

Tallinna ettevõtluskeskus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaaga kutsub osalema tasuta Loovakadeemia veebiseminaril „Teekond unikaalse väärtuspakkumiseni“ 

Edu saavutamiseks peame ristama kaks mõõdet – väärtust loova pakkumise ja unikaalsuse. Seminaril uuritakse kuidas jõuda tõhusalt tulemusteni, hoides samal ajal pilku teravana ja loovust elavana?

Lektorid on on Ants Lusti (Creative Union) ja Ionel Lehari (EKA Visuaalse kommunikatsiooni erialajuht, külalisdotsent ja Creative Union)

Loeng on tasuta, kuid palume registreeruda

Sündmus Facebookis

Lisainfo:
Krista Kink, Tallinna ettevõtluskeskus
krista.kink@tallinnlv.ee
640 4225

Kasia Fudakowski peab kunstnikuvestluse, milles ta räägib kunstnikuvestlustest, mida ta on varem pidanud, analüüsides ja käsitledes nii oma loomingut kui ka oma lähenemist oma loomingust rääkimisele, kommenteerides samas esineja ja publiku vahelist kirjutamata lepingut. Vähemalt on see paljuski tema kavatsus.

Kasia Fudakowski (s. 1985, London) elab ja töötab Berliinis. Ta õppis Oxfordi Ülikooli Ruskini joonistus- ja kunstikoolis, mille ta lõpetas 2006. aastal enne Berliini kolimist. Tema mitmekülgne ja mänguline praktika, mis hõlmab skulptuuri, filmi, performance’it ja kirjutamist, uurib sotsiaalseid mõistatusi materiaalsete kohtumiste, sürreaalse loogika ja koomilise teooria kaudu. Tema üha laienev, kogu elu kestev skulptuur “Continuouslessness” (2017–jätkub) kasutab fikseeritud moodulsüsteemiga ühendatud paneele, et võimaldada täielikku skulptuurilist vabadust oma jäigas raamistikus, ning on mõeldud valmima ainult kunstniku surma korral. Tihti viitab Fudakowski binaarse kategoriseerimise ahvatlusele ja ohule ning sellele järgnevale absurdsusele meie poliitilises ja sotsiaalses kliimas, viidates oma töödes kultuurinormide vahelistele lahknevustele.

Fudakowski huvi keele piirangute vastu avaldub tema jätkuvas filmiseerias “Word Count” (2016–jätkub), mille lähtepunktiks on ülemaailmne seadus, mis piirab lubatud räägitavate sõnade arvu. Kui ta kasutab koomilisi mehhanisme, ei jää traagiline kunagi väga kaugele, nii et tema tööd hõljuvad sageli õõvastava ja koomilise piiril. Sageli on ta iseenda rünnakute sihtmärgiks, uurides omaenda rolli kunstnikuna ja selle stereotüüpi nii talle omase tõsiduse kui ka lugupidamatusega. Tema pikaajaline vaimustus ebaõnnestumisest ja edu ümbermõtestamisest on toonud kaasa mitmeid traagilis-koomilisi performance’eid ja kirjatöid.
kasiakasia.com

Kasia Fudakowski kunstnikuvestlus toimub inglise keeles. Samal nädalal viib Kasia Fudakowski läbi meistriklassi EKA kaasaegse kunsti magistriprogrammis ja kohtub graafilise disaini magistritudengitega.

Teisipäeval, 14. märtsil kell 17.30 räägib Amsterdamis tegutsev kunstnik Riet Wijnen oma loomeuurimusest, mis käsitleb Liibanoni ühe esimese abstraktse kunstniku, maalija ja skulptori Saloua Raouda Choucairi (1916–2017) elu ja praktikat.

Choucairi huvide hulka kuulusid geneetika, lõpmatus, araabia luulevorm Qasida ja sufi filosoofia. Tema sõnul viis islami keeldumine pildi kujutamisest oluliste otsinguteni selle kohta, mida taheti väljendada. See oli tema jaoks peamine viis mõista araabia intellektuaalset mõtlemist, mille ta tõlkis muuhulgas abstraktseteks skulptuurideks ja maalideks.

Wijnen külastas Choucairi viimases korteris asuvat fondi Katari linnaosas Beirutis, kus leidis suure hulga teoseid, fotosid ja dokumente prantsuse ja araabia keeles – keeled, mida ta ei valda. See külaskäik ajendas teda arendama mittekeelelisi uurimismeetodeid, küsima, kuidas saaks “rääkida läheduses”* ja mil viisil end teostes positsioneerida. Wijnen räägib praegu väljatöötamisel olevatest teostest ja tööriistadest, milleks on trükis, skulptuursed lauanõud ja kääritamispottide seeria. Need teosed annavad panuse ka fiktiivsesse vestlusesse Choucairiga, mis on osa pikaajalisest, 2015. aastast kestvast seeriast pealkirjaga “Sixteen Conversations on Abstraction”.
*Trinh T. Minh–ha

Riet Wijnen (s. 1988, Venray, NL, elab Amsterdamis) on kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri, fotogramme, teksti, puulõikeid ja viimasel ajal ka tähedisaini. Teda huvitavad abstraktsiooni mittetäielikud ajalood, see, mis ja kes on juba ajalukku talletatud, ning teadaolevad ja tundmatud ajaloo tegemise viisid. Selleks pöördub ta eelmiste põlvkondade poole ning kaasab oma töödes mineviku ja oleviku praktikuid, kes on tegutsenud varase modernismi ajal kunsti valdkonnas või teaduse, filosoofia, hariduse ja aktivismi vallas. Ta toob praktikud kokku fiktiivsetes vestlustes ja skulptuurides, et taasmõtestada ajalugu ja mõista paremini, mis saab edasi. Wijnen kasutab tunnetust, keelt ja organisatsioonilisi struktuure.

Need uurimused koonduvad seerias “Sixteen Conversations on Abstraction” (2015) ja väljaannetes, mis on seotud keelega ja naisena identifitseeruvate modernistide biograafiatega, mis funktsioneerivad Wijneni praktikas allikatena ja samas toimivad ka iseseisvalt. Väljaannete hulka kuuluvad: Saloua Raouda Choucair (2023), Homophone Dictionary (2019), Grace Crowley (2019), Abstraction Création: Art non-figuratif (kordustrükk ja tõlge) (2014) ja Marlow Moss (2013).

Wijneni isikunäitused on toimunud teiste seas järgmistes näitusepaikades: Kunstverein Milano (2022), Manifold Books, Amsterdam (2019); Lumen Travo, Amsterdam (2018); P/////AKT, Amsterdam (2016) ja Dolores, Ellen de Bruijne Projects, Amsterdam (2015). Ta on osalenud järgmistes residentuuriprogrammides: Rijksakademie van beeldende kunsten (2017–18), Van Doesburg Huis Pariisis (2022), EKWC Oisterwijkis, NL (2023) ja mitmetel grupinäitustel, teiste seas: SculptureCenter, New York; 21st Biennale of Sydney; John Hansard Gallery, Southampton; The Center for Contemporary Art & Culture at PNCA, Portland; Casco Art Institute: Working for the Commons, Utrecht; Index – The Swedish Contemporary Art Foundation, Stockholm. Wijnen õpetab graafilise disaini ja TXT osakondades Gerrit Rietveldi akadeemias, Amsterdamis.
rietwijnen.nl

Loeng toimub inglise keeles. Riet Wijnen on EKAs, et kohtuda kaasaegse kunsti ja graafilise disaini magistritudengitega.