Seminar: Inimuuringud EKAs ja eetikakomitee vajadus

Neljapäeval, 24. oktoobril kl 17.00 peab EKA aulas loengu jaapani esteetikast, esemelisest kultuurist ning filosoofilisest ellusuhtumisest Düsseldorfi Rakendusteaduste Ülikooli Peter Behrensi kunstikooli (PBSA) näitusekujunduse emeriitprofessor Philipp Teufel. Loengus tutvustab Teufel samanimelist enda kureeritud rändnäitust, mis tänavu suvel avanes Kölni Jaapani Kultuuri Instituudis ning mis 2025. aasta kevadel jõuab ka Tallinnasse. Loengu juhatab sisse jaapani disainer ning EKA tootedisaini endine professor Masayo Ave.

Näitus “Jaapani õnnelikus” tutvustab rõõmutunnet, mida jaapanlased kogevad läbi esteetiliste argiesemete. Väljapanekut koostades palus Philipp Teufel kümnetel jaapani kultuuriga hästi kursis olevatel kuraatoritel, kunstnikel, filosoofidel ja teistel loovisikutel välja pakkuda esemeid, mis nende arvates esindavad kõige paremini argiesemete, ilutunde ja heaolu sümbioosi. Tulemuseks on laiapõhjaline jaapani tootedisaini ja tarbekunsti tutvustav väljapanek, kust leiab nii ajaloolist rahvakunsti, tänapäeva kõrgtehnoloogilist disaini kui ka kaasaja massikultuurist tuntud fenomene. Kuraatori valikusse jõudsid nii traditsiooniline luud, bonsai käärid, kimono kui kõrgtehnoloogilisest titaanist tumbler. Paljud nendest objektidest on valmistatud ülima pühendumisega väikestes Jaapani tehastes, kus töötavad kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitöölised. Esemete vormi ja kasutuse kõrval pöörab näitus põhitähelepanu just nende valmistamisele, n-ö meistri käekirjale.

Professor Philipp Teufel õppis visuaalset kommunikatsiooni ja stsenograafiat HfG Gmündi

Rakendusteaduste Ülikoolis. Aastatel 1985–1995 töötas ta disainiagentuuris Maini-äärses Frankfurdis. Kuni 2007. aastani oli Teufel partner disainistuudios nowakteufelknyrim ja 2008–2017 oli ta malsyteufeli loovbüroo tegevdirektor. 2010–2015 nõustas ta Berliinis Humboldti foorumit stsenograafia küsimustes. Teufel on õpetanud ja uurinud 3D-kommunikatsiooni valdkonda Düsseldorfi Rakendusteaduste Ülikoolis üle 25 aasta. Ta on Saksamaa Rahandusministeeriumi kunstinõukogu liige ning ühtlasi on ta olnud Red Dot Design Awardsi žürii liige alates 2015. aastast. Viimastel aastatel on ta kureerinud ja kujundanud näituseid antropotseeni ja rohelise linnaelu kohta (“Grüntopia” ja “Transition Now”).

Tegemist on PBSA näitusekujunduse ja EKA sisearhitektuuri osakonna ühisprojektiga, mida toetab Düsseldorfis tegutsev filosoofiakultuuri edendav Identiteedi Sihtasutus. Näitusekujundus valmis kolme töötoa tulemusel, mida juhendas jaapani disainer Masayo Ave. Magistritudengitel tuli õppetöö käigus luua ainulaadne rändnäitus, mis haaras nii terviklikku näitusearhitektuuri ja modulaarse kujunduse loomist, tootmist ja ülespanekut, aga ka kogu sisu sensoorset kommunikeerimist. Näitust eksponeeriti esmalt Kölnis Jaapani Kultuuriinstituudis 24.05.2024 – 31.07.2024. 2025. aasta kevadel rändab näitus Eestisse, avanedes 6. märtsil ARSi projektiruumis. Tallinna näituse ehitavad samuti üles EKA ja PBSA näitusekujunduse tudengid. Selleks toimub 21.-25. oktoobril EKAs ka töötuba Masayo Ave juhendamisel. 2025. aasta sügisel rändab näitus Jaapanisse.

Loengule on oodatud kõik kunsti, disaini, meedia, arhitektuuri ja kunstiteaduse tudengid jt, keda näituste kujundamise teema ja EKA rahvusvahelised koostööprojektid kõnetavad. Loeng toimub inglise keeles ja on tasuta. Täname toetuse eest Erasmus+ programmi.

Lisainfo:

Gregor Taul
gregor.taul@artun.ee
Külalislektor
Sisearhitektuuri osakond
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia

EKA vabade kunstide teaduskond korraldab koos Kersti Kaljulaidi bürooga sellel nädalal meistriklassi lähisuhtevägivalla traumateadlikust käsitlemisest kunstis. 

Sellel nädalal on võimalus osaleda loengutes

Vägivallavabaks. Lähisuhtevägivalla traumateadlik käsitlemine kunstis.

Loengud toimuvad ruumis A-402

22. oktoober

kell 10.00-12.00 

lõuna

13.00-14.00

Margo Orupõllu loeng ja arutelu teemal lähisuhtevägivald, ohvri hääl, toimepanija ning traumateadlik inforuum.

Flo Kasearu artist talk

23. oktoober 

11.00-12.15

lõuna

13.15-15.00

Kenneth Bambergi artist talk 

Katrin Heinmetsa trauma loeng

24. oktoober

Heldi Mccaskill vägivalla olemusest, traumast ja vägivallast loobumisest

kell 10.00-11.00

Lisainfo:
Kristi Kongi 
kristi.kongi@artun.ee
Hannaliisa Uusma
hannaliisa@kerstikaljulaid.ee

Mare Tralla esimene avalik sooloperformance ‘Breaking Illusions’ (1993) ja tema viimane performatiivne videoteos ‘Becoming a Unicorn’, mida eksponeeriti eelmisel kuul Edinburghis, on kaks olulist verstaposti tema kunstnikuteekonnal. Oma esimeses performance’is alustas Tralla vaikse, sümboolse aktsiooniga, millega hävitas kontseptsiooni (noorest) naisest / iseendast. ‘Becoming a Unicorn’ jätkab paljuski seda uurimust, kväär-mina loomist eneseiroonilise ja humoristliku aktina. Nende kahe teose vahele jääb feministliku uurimuse teekond, mis hõlmab kunsti, aktivismi ja elu.

Mare Tralla (s 1967, Tallinn) on kväärfeministlik kunstnik ja aktivist. Tema professionaalne kunstnikukarjäär algas Eestis 90ndate alguses, kus ta oli üks väheseid, kes viis läbi feministlikku revolutsiooni kaasaegse kunsti valdkonnas. Oma isiklikust ajaloost ja igapäevasest kogemusest lähtudes oli tema praktika otsene kriitiline vastus sellele, kuidas Ida-Euroopa ühiskondade üleminekuperiood mõjutas naisi. Oma kunstipraktikas kasutab ja kombineerib ta erinevaid meediume: videot, fotot, performance’it, interaktiivset meediat, maali ja erinevaid traditsioonilisi käsitöötehnikaid. Aktivistina on ta osalenud organisatsioonides Act Up, London, Catwalk4Power, No Pride in War Coalition ja LGSMigrants. Tema hiljutised performatiivsed projektid käsitlevad kväärkogemusi, sooküsimusi, uurivad jätkusuutlikkust ja majandust. Mare Tralla elab ja töötab Edinburghis.

Hiljutiste näituste hulka kuuluvad: ‘Duck and Cover’, Vabaduse galeriis, Tallinnas (2024), ‘In the Name of Desire’, Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis Riias (2024); ‘We Don’t Do This. Intimacy, Norms and Fantasies in Baltic Art’, MO Museum, Vilnius (2024); ‘Same Subject Continued’, Edinburgh Palette, Edinburgh (2023); ‘Consequences’, Out of A Blue Drill Hall, Edinburgh (2022); ‘Atishoo, A-tishoo, We All Fall Down’, EKKM, Tallinn (2019); ‘Machine Divas’, steirischerherbst’20, Schaumbad, Graz (2019); ‘Woman&Woman’, Linnagalerii, Pärnu, 2019; ‘The X-Files [Register of the Nineties]’, Kumu Kunstimuuseum, Tallinn, (2018–2019); ‘Give Up the Ghost. Baltic Triennial 13’, Kim?, Riia, (2018); ‘Bastard Voices’, Baltic Triennial 13, etendusõhtu, South London Gallery, London, (2018); ‘Women’, Threshold Artspace, Perth, UK (2017-2018).

Hiljutised tekstilised kaastööd raamatutes: ‘Feminist Art Activisms and Artivisms’, toim. Katy Deepwell, Valiz 2020; ‘Watched! Surveillance, Art and Photography’, eds. Louise Wolthers, Dragana Vujanovic, Niclas Östlind, 2016; ‘re.act.feminism a performing archive’, eds. Bettina Knaup ja Beatrice Ellen Stammer, 2014; ‘quite queer’, toim. Claudia Reiche, 2014

www.tralla.net

Kunstnikuvestlus toimub inglise keeles.

Disainispetsialist Steinar Valade-Amland peab avaliku loengu teisipäeval, 29. oktoobril.

“Exploring Design as a Lever for Green Transition / Disaini kui rohelise ülemineku hoova uurimine”

Disain on aeglaselt ja võib-olla kahjuks ühest oma ajaloolisest tunnusest eemale libisenud; lahendustele vormi ja ilu andmine, esteetilise väärtuse kaitsmine. Paljud disainerid unistavad sellest, et neil lubataks rohkem keskenduda oma töö esteetilisele küljele. Vajadus välja töötada veenvamaid ja samal ajal vastutustundlikumaid tooteid, teenuseid ja süsteeme võib olla nende suur võimalus seda teha, sest kompromisslahendus ei saa kunagi olla utilitaarne ega arvutustabelipõhine. Disain, mis soodustab vastutustundlikumaid valikuid ja jätkusuutlikumat eluviisi, peab seega olema atraktiivsem, kütkestavam, lõbusam või rikastavam kui see, mis juba olemas on.

Steinar Valade-Amland on rohkem kui kümne aasta jooksul tegutsenud sõltumatu konsultandina nõustades erasektori ettevõtteid, valitsusväliseid ja avaliku sektori organisatsioone ja ka Euroopa Komisjoni. Ta juhtis 12 aastat Taani Disainerite Assotsiatsiooni. Tal on olnud aktiivne roll disainipoliitikale, disainipraktikale ja disainiharidusele keskenduvates protsessides Euroopa tasandil. Ta on kirjutanud arvukalt artikleid erialaajakirjadele, teinud kaastööd mitmetele raamatutele, sealhulgas “Bloomsbury Disainientsüklopeediale”. Ta on kirjutanud Taanis 2016. aastal ilmunud raamatu “INNOLITERACY – From Design Thinking to Tangible Change” ja samuti raamatu “Design: A Business Case – Thinking, Leading and Managing by Design” koos Brigitte Borja de Mozotaga 2020. aastal. Avaldatud uuesti tööriistaraamatuna nime all “Strategic Design for a Responsible Future” koostöös disainer Hervé Collignoniga 2024. aasta veebruaris.

Rõõm paluda Teid osa saama Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise eriala korraldataval üritusel BLACKOUT, millega tähistame saja aasta möödumist professionaalse metallikunsti õpetamise algusest Eestis.

Kuigi ülikool ja eriala on viimase saja aasta jooksul mitmeid kordi nime muutnud, jääb tõsiasjaks, et meil on järjestikku sada aastat kõrgel tasemel metallikunsti õpetatud. See on piisav põhjus kutsuda kokku sõbrad siitmailt ja kaugemalt, et arutada, kust tuldud ja kuhu minek.

Näitusega Narva kunstiresidentuuris kaasnevad ja diskussioone aitavad käima tõmmata sümpoosion, väljasõidud ja saun. Need kõik koonduvad ühisnimetuse BLACKOUT alla. Me ei viita sellega vaimupimedusele ega kangemale kassiahastusele, vaid küsime, kuidas jõuda kohale, teadmata kuhu sa täpselt teel oled, sest kunstiline kvaliteet peitubki nähtamatu tabamises. Enese ja teiste jaoks üllatava avastamises. Kaob hirm olla eksinud, sest ka teadmata mida otsid, suudad leides selle ära tunda.

Sümpoosium

25.-26. oktoobril toimuval sümpoosionil otsime ülalnimetatud küsimusele vastuseid kolmest erinevast vaatenurgast: PRAKTIK, TEOREETIK, KOOLITAJA. Esinejad käsitlevad selliseid küsimusi nagu:

Milliste võtetega julgustad ja ehitad üles usaldust, mille abil tudeng saab asuda teele suunas, mille sihtmärk pole veel ennast avaldanud?

Kuidas seada õigeid küsimusi, mille abil avastada midagi uut?

Kuidas tulla toime teadmatusega?

Kuidas hoida julgust jätkata otsinguid ja uuringuid olukorras, kus liiga selge sihi seadmine võiks olla uurimisele pigem takistuseks?

Kuidas õigeid asju ära tunda?

Üles astuvad: Jorge Manilla (KHIO/NO), Olaf Hodne (KHIO/NO), Erinn M. Cox (US), Daniel Strandow (HDK Valand/SWE), Siri Tolander (HDK Valand/SWE), Tarja Tuupanen (FI), Jenni Sokura (LAB/FI), Flora Vagi (MOME/HU), Taavi Hallimäe (EKA), Urmas Lüüs (EKA), Sander Haugas (EKA), Taavi Teevet (EKA), Hansel Tai (EE), Liisbeth Kirss (EE), Erle Nemvalts (EE).

Tasuta sümpoosioni töökeeleks on inglise keel ja osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil: https://forms.gle/6djfdmw41XYnLtXd6

Ajakava:

 Reede, 25. oktoober

Kl 10-12 Narva tuur külalistele

Kl 14 – 18 ettekanded

Kl 19 näituse avamine, pidu

Laupäev, 26. oktoober

Kl 11 – 14 ettekanded

Kl 16 Narva tuur

Õhtul saun ja koosolemine.

Ürituse info täieneb jooksvalt.

Asukoht:
Narva kunstiresidentuur (NART)
Joala 18, 20103, Narva

Kontakt:
metall@artun.ee

Kunstnikuvestlus: Family Connection

Näituse ‘Keeruline minevik. Jagatud maailm‘ kontekstis (kuni 20. oktoobrini Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis) uurib kollektiiv Family Connection mustanahaliste inimeste kohalolu Eesti, Läti ja Leedu ajaloolises ja popkultuuris ning toob need omavahelisse dialoogi. Alates Mustpeade vennaskonna patroonist Mauritiusest kuni Jamaika maroonlase Eewarini Lydia Koidula teoses ‘Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased’. Kunstnikuvesetluses tutvustavad kaks kollektiivi liiget – Rudsel Martinus ja Quinsy Gario – oma loomingut ning arutlevad kollektiivi käsitletavate teemade üle. Martinus on kohal Zoomi vahendusel Kariibi mere saarelt Curaçaolt ja Gario on kohapeal Tallinnas. Näituse raames esineb Gario ka laupäeval, 19. oktoobril kell 18.00 Mustpeade majas performance’iga ‘Bluusi juuresolekul. II osa‘, mida ta vestluse käigus ka tutvustab.

Family Connection on 2005. aastal Curaçaol ja Hollandis loodud kollektiiv. Selle liikmed kuuluvad Martinuse perekonda, kes elasid Curaçao Buena Vista piirkonnas. Iga näituse puhul on osalevate kunstnike variatsioon erinev. Tallinnas esitletakse Glenda Martinuse (kollektiivi kaasasutaja), tema venna Rudsel Martinuse ning Glenda laste – Jörgen Gario ja Quinsy Gario – loomingut. Kollektiiv on loonud installatsiooni, mis koosneb maalidest, heli- ja videoteostest ning skulptuuridest. Nende looming käsitleb dekoloniaalsust ja tegeleb spekulatiivsete ajalugude esitamisega. Kuigi iga näituse teema on erinev, seob kollektiiv aktiivselt oma positsiooni Kariibi mere saarte piirkonnas kohaliku kontekstiga näituse toimumispaigas. Varem on Family Connection esinenud Riias (Läti), Berliinis (Saksamaa), Utrechtis (Holland), Eindhovenis (Holland) ja Curaçaol.

‘Kaasaegne kunst ja kontekst’ on loengusari, mida korraldab kaasaegne kunst magistriprogramm.

Kunstnikuvestlus toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

Tiina Sarapu
TUME MAA
HOP galerii
4.10. – 29.10.2024.
Kuraator: Maarja Mäemets

Läbi vagude, kihtide, kraavide, soonte jookseb Tume maa üle silmapiiri nagu tühi põld. See on üleminekuala, mis peidab endas kõiki võimalusi. Ruum, mis ulatub sügavamale kui kolmemõõtmelisus.

Näitus ‘’Tume maa’’ on kunstniku Tiina Sarapu ja näituse kuraatori Maarja Mäemetsa aastapikkuse vestluse materialiseerumine.
Ühised arutelud, mis algasid jagatud huvist füüsilise ruumi võimaluste ja olulisuse vastu kunstnikupraktikas, viisid sügavama põhja otsingutele. Maa on vundament, märkamatu kandja, kelle taluvuse piire inimkäsi pidevalt proovile paneb. Maa on kasvupinnas võimaluste ja lootuse juurutamiseks ja juurdumiseks. Sarapule iseloomuliku täpsuse ja julgusega peegeldab ta röntgenpilguga läbi selle mitmekihilisuse ja usaldab oma loomingul kanda end veel teadmata kohtadesse.

Tiina Sarapu (s 1971) on Eesti kontseptuaalne klaasikunstnik, kelle loomingut iseloomustab minimalistlik vormikeel ja rafineeritud teostus. Viimastel aastatel on ta keskendunud peamiselt installatsioonidele, luues teoseid, mis uurivad ruumi võimalusi ning avardavad vaataja tajupiire. Sarapu omandas magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti erialal 1996. aastal ning on aastaid töötanud õppejõu ja dotsendina. Tema teosed on pälvinud rahvusvahelist tunnustust ning kuuluvad mitmete muuseumide ja erakogude kollektsioonidesse. Sarapule on omistatud Kristjan Raua preemia (2007, 2023) ja Kultuurkapitali aastapreemia (2019). Aastatel 2021–2023 oli Tiina Sarapu kunstnikupalga laureaat.

Maarja Mäemets (s 1991) on Eesti kunstnik ja kuraator, kelle loomingus peegeldub jõud ja lootus. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA 2015, MA 2018) ning omandab hetkel teist magistrikraadi Taidestuudiumi õppekaval. Mäemets keskendub peamiselt kohaspetsiifilistele installatsioonidele, kus materjalide valikud toimuvad intuitiivselt ja kannavad endas tihedaid narratiive ning sümboleid. Kunstnik on saavutanud mitmeid olulisi tunnustusi ning osaleb rahvusvahelistel näitustel alates 2015. aastast. Oma kuraatoridebüüdi tegi 2020. aastal Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäituse “Värv – Punane” peakorraldajana.

Näitus ‘’Tume maa’’ kuulub Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammi (https://trtr.ee/). 

Täname: Eesti Kultuurkapital, MUSHEEZ, MIRON Violetglass, Klaasissepa OÜ, ECCOM OÜ

Graafiline disain: Meelis Mikker

Näitusi HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS

Esmaspäeval, 21. oktoobril kell 18.00 avab Helen Tago GÜ galeriis isiknäituse ”Taevatrepp“. 

“Pole tähtis, kui aeglaselt sa liigud, oluline on mitte seisma jääda.” Konfutsius

Näitus “Taevatrepp” uurib inimeste igatsust jõuda elus kaugemale, end realiseerida ja raskusi ületada. Näituse nimitöö kujutab teekonda, mis algab rahulolematusest ja kus tasakaalu leidmine on keeruline.

Takistus võib paista ületamatuna aga piisava pingutuse korral avaneb uus tase, mis avab uue silmapiiri ja annab hingetõmbepausi. Tuge võib saada usust või välistest allikatest aga eelkõige tuleb seda endas kasvatada. Jõudes tippu tundub kogu senine vaev väiksemana. Rahulolu saavutatust kestab kuni tekib igatsus millegi uue järele ning tuleb edasi minna, oluline on mitte seisma jääda.

Näitus on GÜ galeriis avatud 21.10 – 01.11 E-R

Kunstnik tänab: Janno Mullaste, Graafika.ee stuudio, Eesti Vabagraafikute Ühendus. Eesti Kultuurkapital.

Helen Tago (s.1980) töötab erinevates graafika tehnikates rõhuga sügavtrükil ja eksperimenteerimisel. Tema töödes põimuvad omavahel psühholoogilised seisundid ja inimtekkelised maastikud tõmmistel, mis saavad sageli ka kohaspetsiifilise ja ruumilise mõõtme. Lõpetanud EKA graafika (2004), graafika.ee stuudio asutajaliige, liitunud Vabagraafikute ühendusega 2016.

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. sügisel üldpealkirjaga S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis.

Loengud keskenduvad kestvale nihkele planeerimispraktikas, kus järjest enam mängivad otsuste tegemistel rolli muud kaalutlused peale puhtmajandusliku tasuvuse.

EKA aulas toimub 31.oktoobril Christian Paghi loeng “Mission Neighbourhood – (Re)forming communities”.

Naabruskond on linnalise elukorralduse tähtis füüsiline ja sotsiaalne mõõtkava. Kehtivas linnaplaneerimise praktikas pööratakse naabruskonna toimimiseks tähtsatele suheterägastikele aga harva piisavalt tähelepanu. Christian Pagh pühendus Oslo arhitektuuritriennaali tegevjuhi ja peakuraatorina (2021-2024) just naabruskondade linnalise ja sotsiaalse potentsiaali uurimisele. Loeng Mission Neighbourhood – (Re)forming communities ja samanimeline uurimust kokkuvõttev raamat annavad ülevaate sellest, kuidas luua jätkusuutlikumaid, mitmekesisemaid ja elanikele tähenduslikumaid naabruskondi. Sealjuures käsitleb Pagh mitmeid pakilisi linnaarengu teemasid nagu sotsiaalse taristu arendamine, looduslik mitmekesisus, liikuvus ja linnade juhtimine. Innustava eesmärgiga loeng toetub Paghi praktikas teostatud projektidele ja õppekohtadele linnaplaneerimise, disaini ja kultuurikorralduse kokkupuutepunktides.

Sügisese loengusarja kuraator, Arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalisõppejõud Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:

Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda võtmas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahju ja jäigas turuloogikas planeerimisest olenemata oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, mis on kasumist kasulikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata.

Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’, sh riigihangete uues planeeritud korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse, defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad oma igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad läbi näidete oma kogemusi arhitektide muutuvast rollist.

Sügise ajakava

5. september 18:00 Arno Brandlhuber ja Jonas Janke (arhitektid, b+)

19. september 18:00 Elina Alatalo (arhitekt, Tampere Ülikool)

31. oktoober 18:00 Christian Pagh (kuraator, Oslo arhitektuuritriennaal)

28. november 18:00 Petra Marko (arhitekt, Metropolitan Institute of Bratislava)

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.