Seminar Lootsi tn laevavrakist ja selle konserveerimisest Lennusadamas

11:30  – 1. grupp laeva juures

12:30-13:00 tervituskohv

13:00 avasõnad, “Lootsi tn laeva tutvustus, leiud  ja tema jõudmine Meremuuseumisse – muuseumi vaade”  Priit Lätti

13:30 “Lootsi Laeva dateerimisest”  – dendrokronoloogia ekspert Alar Läänelaid

14:00 “Lootsi laevavraki dokumenteerimise analüüs” Andres Uueni 

14:30 “Arheoloogia köis, las lohiseb” – Maria Pommer

15:00 “Keskaegsete kaubalaevade kinnitusvahendite tegemine ja nende kasutamine Lootsi ja Peetri laevade näitel” – Karl Eik Rebane

15:30 “Lootsi laeva konserveerimisest” – konservaatorid Eero Ehanti ja Heikki Häyhä

U 16:00 2. grupp laeva juures

Osalemiseks palume registreerida SIIN.

Karl Joonas Alamaa isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib”
EKA Galeriis 7.–30.03.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: 6.03.2025 kell 18.00

Kunstnik ja disainer Karl Joonas Alamaa on huvitatud möödavaadatud hetkedest ja argistest mälestustest. Tema isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib” põhineb intervjuudel inimestega maailma eri paigust, kes on mitmesugustel põhjustel olnud sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Arhiivimaterjalide uurimise ja isiklike lugude talletamise kaudu toob ta oma teostega esile pealtnäha väikeste tegude võime ühendada inimesi ning luua ühiskondlikke muutusi.

„Uurimistöö ajend on lugu minu vanatädi Leili nooruspõlvest, kes küüditati kogu perega Siberisse, kus nad teineteisest lahutati,” selgitab Alamaa. „Metsatöödele saadetud Leili otsustas kraapida kord oma nime ja perekonnaandmed kasetohu sisse. Juhuse tahtel jõudis aga see palk töökotta, kus töötas Leili isa, kes juhtus tohu sisse kraabitud sõnumit nägema. Pärast pikka lahusolekut ja teadmatust andis see sõnum isale lootust, et üks tema tütardest võib olla elus.” See lugu oli uurimistöö alus, keskendudes lootusele ja sellele, kuidas leida kindlustunnet lootusetutel hetkedel. Kuidas võivad lootusest ajendatud väikesed ilmingud ja teod järk-järgult tekitada mõrasid hoolikalt kavandatud võimustruktuurides ning lõpuks anda tõuke suurematele sotsiaalsetele muutustele?

Näituse pealkiri on tuletatud Vana-Rooma poeedi Juvenalise aforismist „Andke neile tsirkust ja leiba ning nad ei mässa kunagi.” See viitab leivale kui kultuurideülesele sümbolile, mis tähistab nii argist heaolu ja esmaseid vajadusi kui ka nende kasutamist opressiooni vahendina. Näitusel kohtuvad tekstiilist skulptuurid ning interaktiivsed ja mängulised teosed, mis uurivad mälu ja inimese ning ühiskonna vahelisi suhteid, tuues esile lootuse leidmise võimalikkuse maailmas, mis võib sageli tunduda lämmatav ja piirav.

Karl Joonas Alamaa (2000) on õppinud moekunsti Eesti Kunstiakadeemias ja kostüümikunsti Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias. Praktikas keskendub ta teemadele nagu kaastunne, lootus, argised rituaalid ning möödavaadatud ja marginaliseeritud narratiivid. Näitus on kasvanud välja tema magistritööst, mille eest on ta pälvinud Mathilde Horlait-Dapsens Prize’i, JAT Prize’i ja Future Proef Award auhinnad.

Lõbus kolmik: Karl Joonas Alamaa, Linda Mai Kari, Mikk Lahesalu
Keeletoimetaja: Olivia Soans
Valguskunstnik: Mikk-Mait Kivi
Tehniline tugi: Erik Hõim
Graafiline disainer: Fatima-Ezzahra Khammas
Täname: Myriam Van Gucth, Esther Severi, Vaast Colson, Helena Kask, Martin Lahesalu, Visa Nurmi, Andres Alamaa, Siiri Alamaa, Peeter Kari, Asmus Soodla, Jim Wockenfuß, Lisette Sivard, Royal Academy of Fine Arts Antwerp, Eesti Vabaõhumuuseum.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Mathilde Horlait-Dapsens Foundation ja Tallinna Linn.
Avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.

Vaata avamisgaleriid siit.

Kunstnik Karl Joonas Alamaa ning kuraator Mikk Lahesalu viivad EKA Galeriis näitusel „Igapäevane mäng ja leib” läbi kolm ringkäiku:
– neljapäeval, 13. märtsil kell 16.00, eesti keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 16.00, inglise keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 17.00, eesti keeles

Ringkäikudest osavõtmine on tasuta.

VÕIMALIKUD MAAILMAD
EKA Väligaleriis 3.03.–2.04.2025
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Graafilise disaini osakonna III kursuse näitus, mille raames tudengid on kasutanud väligaleriid, et tutvustada fragmente oma lõputööprojektidest.

Osalevad: Andres Alliksaar, Rasmus Einman, Anete Ots, Mette Mari Kaljas, Kätriin Reinart, Nelli Viisimaa, Filipp Rodtšenkov, Diana Tammets, Kasper Korsen, Hanna Marnat, Markus Laanisto, Lola Pärna, Ines Uudam, Martin Merirand, Rasmus Lukas, Marlene Schwindt

Juhendajad: Ott Kagovere, Kert Viiart

Jaapani õnnetunne. Otsides sisemist rahulolu läbi esteetilise kogemuse

Näitus ARS Projektiruumis
7.-23. märts 2025

Avamine (ainult kutsetega): 6. märts 18:00

Giidituurid ja töötoad etteregistreerimisel: E-R

Näitus avatud: L-P 12:00–18:00

Kui on midagi, mis ühendab inimkonda, siis on see tõenäoliselt õnneotsing. Vaatamata ees seisvatele väljakutsetele ei kao meie soov õnne järele kunagi. Üle kogu maailma otsivad inimesed erinevaid viise õnnetunde saavutamiseks, mistap meil on palju, mida üksteiselt õppida. Näitus “Jaapani õnnetunne. Otsides sisemist rahulolu läbi esteetilise kogemuse” kutsub külastajaid avastama uusi ja sageli tähelepanuta jäävaid inspiratsiooniallikaid, mis rikastavad meie elu. Näitus toob esile esteetika ja õnne vahelise sügava seose, mis on tugevalt juurdunud jaapani kultuuris. See aistiline näitus valgustab seoseid õnne ja jaapani esteetika vahel, kasutades selleks igapäevaseid esemeid, disainitooteid ja kunstiteoseid. Eksponeerimisele tulevad näiteks nii ülima detailitundlikkusega loodud metallist tööriistad kui ka Wim Wendersi filmist “Täiuslikud päevad” tuntuks saanud Tokyo avalike käimlate puhastajate vormirõivad.

Näitusel eksponeeritavad esemed valisid kuraator Philipp Teufeli kutsel välja 20 jaapani kultuurist innustunud kunsti-, disaini-, filosoofia-, kokanduse-, japanistika-, muusika-, ilukirjanduse-, moe-, fotograafia- ja tüpograafiavaldkonna esindajat nii Euroopast kui Jaapanist. Näituse initsiaatoriteks on Düsseldorfis tegutsev filosoofiakultuuri arendav Identity Foundation ning Peter Behrensi nimelise kunstikooli (PBSA) näitusekujunduse eriala emeriitprofessor Philipp Teufel. Tegemist on rändnäitusega, mis avanes esmakordseltlt 2024. aasta kevadel Kölnis Jaapani Kultuuriinstituudis. Näituse kujundus valmis PBSA näitusekujunduse eriala ning EKA sisearhitektuuri magistritudengite koostöös. Tudengite loodud näitusekujundus on ühtaegu eksperimentaalne ja mänguline, sellest õhkub rahulikkust ja lihtsust ning see kutsub esile erinevaid meelelisi muljeid.

Näitus ARS Projektiruumis (Pärnu mnt 154) on publikule avatud nädalavahetustel: 8.-9., 15.-16. ja 22.-23. märtsil 12.00-18.00. Kõigil teistel päevadel toimub näituse külastamine etteregistreeritud giidituuriga. Näitust saadab igapäevane lisaprogramm töötubade, filmiõhtute, loengute ja vestluringidega, mida korraldamisel löövad kaasa Jaapani Kultuuri Koda, Jaapani Suursaatkond Eestis, Tallinna Tehnikakõrgkool.

Info töötubade ja giidituuride kohta: https://www.artun.ee/et/erialad/sisearhitektuur/jaapani-parane-onnetunne/korvalprogramm/

Kuraator: Philipp Teufel

Näituse toimkond: Masayo Ave, Annika Kaldoja, Jüri Kermik, Veiko Liis, Ranvir Singh Sandhu, Rainer Zimmermann, Gregor Taul

Korraldaja: Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond

Koostööpartnerid:  edi –  Düsseldorfi Peter Behrensi nimelise rakenduskõrgkooli näitusekujunduse instituut, Tallinna Tehnikakõrgkool, Jaapani Kultuuri Koda, Jaapani Suursaatkond Eestis

Toetajad:  ARS Kunstilinnak, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Erasmus+, Identity Foundation

Teate koostas Gregor Taul

Lisainfo:

Gregor Taul
EKA sisearhitektuuri osakonna külalislektor
gregor.taul@artun.ee
+372 55690456

Kaja Altvee näituses “Sisu” HOP galeriis tegeleb kunstnik inimloomuse ja materjali vastupidavuse ja vastastikuse toime uurimisega läbi meditatiivse kunstipraktika.

Kunstnik kirjeldab avatavat näitust järgmiselt:

”Olles viimasel ajal töötanud materjalidest rohkem portselaniga, tundsin juba mõnda aega sügavat ja ürgset soovi sukelduda savisse. Otse ja robustselt, ilma igasuguste abivahenditeta. Minna savi sisse. Tunda erinevate savide tekstuure, pehmust, vormitavust, järeleandlikkust ja vastupanu. Õppida neid järjest tundma nagu me õpime tundma inimesi, keda me oma elus kohtame. Mõtiskledes, kuidas täpsemalt oma ideed realiseerida, pakkus elu mulle kogemuse, millest sai käivitav jõud: ühel tavalisel päeval pidin ma ronima kompuutertomograafi suhteliselt kitsasse torusse ja kogesin seal oma ebameeldivaks üllatuseks klaustrofoobilist episoodi – paanikani minevat tungivat soovi pääseda välja kitsast ruumist. See seik pani mind mõtlema kui palju me ennast tegelikult tunneme ja kuidas mingid keskkonnategurid, nii otsesed kui kaudsed, võivad meis esile kutsuda nii tugevaid füüsilisi ja emotsionaalseid reaktsioone, et kõikvõimas mõistus laseb käed jõuetult rüppe kukkuda. Kas selliste kogemuste vallandamisele võib aidata kaasa see, kuidas oleme praegu sunnitud tajuma maailma enda ümber?

Neist kahest ajendist tõugatuna hakkas kuju võtma käesolev näituseprojekt, milles vaatan korraga nii enda kui materjali sisse, kompan piire, katsetan, loon ja lõhun, tunnen hirmu ja tervenen.

Ehitades enda ümber savikookonit ning seda jäädvustades sai meditatiivsest tegevusest rituaal enese ja materjali tundmaõppimiseks ja vastastikuse mõju uurimiseks: keskkonna mõju materjalile ja inimesele, inimese mõju materjalile, materjali mõju inimesele. Sarnastes situatsioonides reageerivad erinevad inimesed erinevalt. Ka sama inimene võib sarnases olukorras erinevalt reageerida. Midagi on alati teisiti. Meie sees või meie ümber. Sama kehtib ka materjalide kohta”.

Kaja Altvee on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias keraamika osakonnas ning bakalaureusekraadi psühholoogias Tartu Ülikoolis. Hetkel õpetab ta keraamikat Eesti Kunstiakadeemias ja on aastast 2011 osalenud erinevatel grupinäitustel. ”Sisu” on Altvee teine isikunäitus.

Videoinstallatsioon: Péter Kollányi ja Aleksandra Koel Tsupsman

Näituse kujundus: Üla Koppel

Graafiline disain: Cristopher Siniväli

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

EKA fotograafia osakond kutsub kõiki 5. märtsil kell 18.00 Mika Taanila filmi “Ebaõnnestunud tühjus” linastusele.

Kestus: 66″
Asukoht: A-101
Pärast linastust järgneb vestlus filmi režissööri Mika Taanilaga.
______

“Ebaõnnestunud tühjus” (2024) kirjeldab kolmenädalast puhkust keset kuumalainet. Peategelane koostab aruandeid, mis hakkavad teda rohkem häirima. Mida sügavamale ta raportisse vajub, seda sügavamale ta iseendasse satub.
______

Mika Taanila (1965) on Helsingis elav filmitegija ja kujutav kunstnik. Taanila töid on näidatud suurematel rahvusvahelistel grupinäitustel, nagu La Biennale di Venezia (2017), Aichi Triennale (2013), Documenta (2012), Shanghai biennaal (2006), Berliini biennaal (2004), Manifesta (2002) ja Istanbuli biennaal (2001). Soolonäitused on Padiglione de l’Esprit Nouveau Bolognas (2020), EMMA Espoo (2018), Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseum Helsingis (2013–14), Kaasaegse Kunsti Muuseum St. Louis (2013), TENT, Rotterdam (2013), Karl Badischer Kunstréal0, Montréba0 (2, Montréba8), (2007) ja Migrosmuseum, Zürich (2005).

Taanila filme on linastunud mitmetel rahvusvahelistel filmifestivalidel ja eriüritustel, sealhulgas TIFF Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil, IFFR Rotterdamil, rahvusvahelisel lühifilmide festivalil Clermont-Ferrand, Karlovy-Vary filmifestivalil, keskööpäikese filmifestivalil, CPH:DOX, IDFA Amsterdamis, Oberhausen Kurzfilmtage’is, Austria Filmimuuseumis ICA ja Corki filmifestivalil Londonis. Ars Fennica auhind 2015 anti üle Mika Taanilale.

Facebooki sündmus.

KASULIK KUNST?! INIMENE JA TÖÖ

EKA kunstikonkurss gümnasistidele

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond kuulutab taas välja konkursi noortele kunstnikele!

Ootame osalema kunstist huvituvaid loomingulisi keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.

Konkursil osalemise ankeedi leiad SIIT. — > UUS TÄHTAEG! – Avaldusi ootame kuni 6. aprillini kell 23.59.

Osaleda võib mistahes meediumis kunstiteosega (maal, joonistus, graafika, skulptuur, installatsioon, foto, animatsioon, digitaalsed ja interdistsiplinaarsed teosed). Oodatakse terviklikke, korralikult vormistatud teoseid või seeriaid. Osaleda võivad ka kunstnike grupid.

PEAAUHIND – 1000 €

II koht – 200 € + EKA Eelakadeemia kursus

III koht – 100 € + EKA Eelakadeemia kursus

Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele.

Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemias.

Tänavuse konkursi märksõnaks on “Inimene ja töö”. Inimeste maailm on üles ehitatud läbi töö. Tööd on nähtud elu mõttena, õigustusena inimeseks olemisel. Mis on tänapäeval töö roll inimese elus? Kuidas kujundab uus põlvkond töö tähendust – kas see on kohustus või võimalus, piirang või vabadus? Millised on tööd, mida me oma elus teha tahaksime? Millal on töö töö ja millal on töö kutsumus, eneseteostus, elu sisu? Kas looming on töö? Kõigile on tuttav Tammsaare kuulus fraas on “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.” Oscar Wilde ütleb aga, et “töö on pelgupaik neile, kel pole midagi paremat teha.” Kas töö on paratamatus või võimalus? Konkursi eesmärk on avada ja mõtestada töö tähendusi läbi noorte kunsti.

Konkursile on oodatud igas žanris kunstiteosed kajastama vabalt valitud fookusega seda, mida praegused noored ja võimekad tulevased professionaalid mõistavad kaasaegse kunstiteosena.

Kui teadet lugedes hakkas mõte tööle, siis tegutse ja pane oma kunstiteos meie poole teele!

Konkursil osalemise tingimused:

• Konkursile ootame lõpetatud ja vormistatud valmis kunstiteoseid.
• Palume teosed dokumenteerida ning edastada konkursile digitaalsel kujul.
• Teose dokumentatsioon peab vastama osalemistingimustes toodud nõuetele: https://tinyurl.com/2jufnase.
• Teosed palume lisada failina osavõtu ankeedile ning salvestada hiljemalt 30.03.2025, kell 23:59.
• Küsimuste korral palume pöörduda aadressil kasulikkunst@artun.ee
• Vaata lisaks: https://fb.me/e/7ZZvjWom4

Tule ja osale Vaimse tervise nädalal, kus saad võtta aja maha ja hoolitseda oma heaolu eest!

Esmaspäev – digidetoks
Vaheta oma telefon puuvilja vastu enda valitud ajaks ja naudi hetke ilma ekraanita. Lisaks pakume lõunapausil tervise-shot’te!

Teisipäev – EKAJU Mälumäng
Pane oma teadmised proovile ja osale mälumängus.

https://fb.me/e/63DbEu5zp

Kolmapäev – joogatund (5.03, kl 18, A501)
Leia tasakaal ja lõdvestu joogatunnis.
Sobib kõigile tasemetele!

Eelregistreerimine on vajalik:
https://forms.gle/DHVtfKuGW3qJDvAC8

Kolmapäev & neljapäev – saun (5.–6.03)
Lõõgastu saunas pärast pikka päeva.

Eelregistreerimine on vajalik.

Neljapäev – karjumisruum (D600)
Tule ja vabasta pingeid turvalises keskkonnas! Ja palju muud!

Lisainfo Instagramis

Kohtume Vaimse tervise nädalal!

Vestlusõhtu Jaapani arhitektuurist Yuma Shinohara’ga

Eesti Kunstiakadeemias esmaspäeval, 10. märtsil kell 17:00 ruumis A-501

Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad osalema vestlusõhtul, kus Šveitsi arhitektuurimuuseumi kuraator Yuma Shinohara tutvustab Jaapani noorema põlvkonna arhitektide loomingut, kelle fookuses on ühiskond ja keskkonnatemaatika. Tavapärasest arhitekt-autori kuvandist eemaldunud, on nad avastanud enda jaoks võlu üheskoos tegutsemises. Vestlusõhtut veavad Siim Tanel Tõnisson ja Saskia Krautman.

Yuma Shinohara kureeritud näitused: “Tegele olemasolevaga: Jaapani arhitektuuri uued suunad“ (2024), “Make Do With Now” (2022), “SAY Swiss Architecture Yearbook” (2023), “Beton” (2021) ja “Swim City” (2019). Enne S AM Šveitsi arhitektuurimuuseumiga liitumist töötas ta toimetaja ja kuraatorina New Yorgis Storefront for Art and Architecture galeriis, Ruby Pressis, Berliini Kunstiakadeemias ja Kanada Arhitektuurikeskuses.