Avatud loeng: Helmut Völter “Pilveuuringud”

22. märtsil kell 18.00 auditooriumis A-501 Helmut Völteri avatud loeng “Cloud Studies”.

7. märtsil kell 19.00 Uus Rada Galeriis videoteoste linastusõhtu. 

Linastuvad videoteosed, mille on loonud 26 EKA üliõpilast/kunstnikku, nende seas Lauri Lest, Rebeca Parbus, Laura De Jaeger, Mirjam Varik, Daria Kylm, Viktoria Martjanova, Łukasz Rygał, Andrea Gudiño, Paulina Belik, Noah Emanuel Morrison, SEigrid Morrison Barranco Ballonga, Sarah Noonan, Jim Wolff, Inessa Saarits, Alina Birjuk, Raahel Rüütel, Kristel Zimmer, Kelli Tõnurist, Kirke Selirand, Lara Žagar, Inka Jerkku, Siew Ching Ang ja Josefine Flora Green.

Videod esitati žüriivaba avatud konkursiga lühikestele eksperimentaalsetele videotele.

Saab suppi ja jooke saab ise kaasa võtta.

Sissepääs tasuta.

Uus Rada Galerii asub aadressil Raja 11a.

Lisateabe või küsimuste korral kirjutada aadressil uusrada@artun.ee või Instagramis @uusrada

9. märtsil kell 18.00 toimub Kai kunstikeskuses Kristina Õlleki uue raamatu “Filter Feeders, Double Binds & Other Blooms” esitlus.

Raamatuesitlusel vestleb Õllek kuraatori ja tõlkija Keiu Krikmanniga. Vestlus toimub eesti keeles ning raamat on müügil soodushinnaga 15 eurot. Sündmus toimub Kai auditoorium-kinosaalis ning on tasuta.

Mere- ja rannikuökoloogiast huvituva kustniku Kristina Õlleki uus trükis “Filter Feeders, Double Binds & Other Blooms” (tõlkes “Filtertoidulised, kaksikseosed ja teised vohamised”) põhineb tema neli aastat kestnud uurimustööl ja isiklikel tähelepanekutel ning kutsub kaasa mõtlema antropotsentriliste mõjude üle mereökoloogiale. Trükis keskendub Põhjamerele ja selle filtreerijatele: sinimerekarpidele, austritele ja laienevale meduuside populatsioonile; samuti Läänemerele ja selle tsüanobakteritele, sinivetikate õitsengule ja surnud aladele.

Väljaanne sisaldab kirjavahetust Kristina Õlleki ja kuraator Angeliki Tzortzakaki vahel, samuti Õlleki, Tzortzakaki ja raamatu disaineri Kert Viiarti koostöös valminud visuaalset esseed. Raamatusse kirjutas essee ka Amsterdami Ülikooli keskkonna humanitaaria professor Jeff Diamanti. Lisaks on väljaandes lai valik näitusevaateid Õlleki kolmest hiljutisest isikunäitusest Draakoni galeriis (Tallinn, 2020), A Tale of A Tub (Rotterdam, 2021) ja ISSP galeriis (Riia, 2022). Raamatu kirjastas Lugemik.

Kristina Õllek (sünd.1989) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (fotograafia osakond, BA 2013, MA 2016) ning täiendanud end Berliinis Kunsthochschule Berlin-Weissensees (2012) ja Rotterdamis Piet Zwarti instituudis (2016). Õllek tegeleb fotograafia, video ja installatsiooniga (ruumi)installatiivsel viisil, keskendudes representatsiooni protsesside, orgaanilise ja sünteetilise mateeria, mereökoloogia ja inimese loodud keskkondade uurimisele. Oma praktikas kasutab ta uurimustöö põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega loob ta olukordi, kus fakt ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal omavahel põimuvad ning muutuvad uue ja ümbermõeldud tähendusega hübriidseks objektiks/aineks.

www.kristinaollek.com

Kolmapäeval, 8. märtsil kell 18.00 toimub OKAPI galeriis Elle Kannikese isiknäituse  „Keelenäitajad“ avamine.
Näitus jääb avatuks 25. märtsini.

Näitus „Keelenäitajad“ räägib kliimakriisis avalduvatest nähtustest, millest iga inimene on justkui teadlik, aga mida me tegelikult ei teadvusta. Need nähtused toimuvad liig suurel skaalal, on hoomamatud ning me lihtsalt ei suuda toimuvate muutuste suurust tajuda.

Teisest küljest on need nähtused ka väga ebamugavad, et neid näha või endale tunnistada. Eksponeeritud klaasist objektid, installatsioon ja video tõstavad kliimamuutuste seisukohalt fookusesse inimese ja vee vahelised suhted.
Näitus on meeldetuletus külastajale mõtisklema selle üle, kuidas taltsutada oma tahtmisi ja tarbimist. Kuidas jõuda äratundmiseni, et vesi, mis meid elus hoiab, on laenuks antud meile kõikide eelnevate ja tulevaste põlvede poolt.

Elle Kannike (s 1980) on Tallinnas elav ja töötav mosaiigi-, klaasi ja joonistuskunstnik. Tema tööd käsitlevad keskkonnamuresid ja räägivad inimese põhjustatud karjuvast kliimahäirest. Hetkel õpib Kannike Eesti Kunstiakadeemias klaasi erialal magistriastmes, kus tema praktika keskmes on klaasi agentsuse uurimine. Lisaks klaasile otsib ta koosloomise võimalusi loodusega ja liikuvate materjalidega nagu jää ja elavad mikroorganismid. Ta on
rahvusvahelise kaasaegsete mosaiigikunstnike assotsiatsiooni AIMC liige.

8. märtsil 2023 kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Maria Izabella Lehtsaare & Sarah Nõmme ühisnäitus „Kaunitar koletise kõhus“.

Näituse kuraatorid on Anita Kodanik ja Brigit Arop.

Näitus jääb avatuks 1. aprillini 2023.

Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme näituse „Kaunitar koletise kõhus“ keskmes on sarnased huvid inimeste vahelise intiimsuse, seksuaalse eneseväljenduse ning armastuse ja vägivalla väljendusviiside vastu. Näitus lähtub magamistoast kui kohast kus puhata, unistada, tunda mõnu ja hirmu, kus loetakse tekste, mis vormivad meid inimeste ja loojatena ning kus on toimunud ka kohtumised selle koostöö raames. Magamistoas toimuv on ühiskondlikul foonil vastuolusid täis teema. See on ihule lähedal, näitab meist nüansse, mis on privaatsed ja teevad meid haavatavaks. See on täielikult oma, kuid ka täielikult jagatud kõige kallimatega. Samal ajal kõik magamistoad ei ole turvalised ning lisaks pehmusele võib seal kogeda armastuse katuse all toimuvat vägivalda.

Näitusel eksponeeritavad teosed tegelevad magamistoa intiimsusesse puutuvate vastuoludega, kus põimuvad õrnuse ja karmuse väljendusvahendid. Näiteks Nõmme teos „Vitsake“ viitab haiget tegemiseks mõeldud objektile, mida saab lugeda eri viisidel. Esiti on tegu võimu ja vägivalla objektiga, millega karistatakse allumatuid kehasid, teisalt on piitsal oma koht seksuaalpraktikates, mis karmuse abil aitavad pakkuda hoolt ja mõnu. Lehtsaare uued linoollõiked „Pillow Princess“ ja „Tundmatud naudingud“ jätkavad tema visuaalse kväär-sõnavara täiendamist ning teos „Loveless V“ lõpetab tema loomingus poksi kui enesekaitse ja -armastuse käsitlemise, muuhulgas osutades kunstniku huvile panna proovile ekstreemsete või vägivaldsete spordialadega seotud soopõhised arusaamised. Nõmme installatsioon „Sõlmi lahti mu siidipaelad“ on inspireeritud mittenormatiivsetest romantilistest suhetest, mis kohustuslikuna tunduva monogaamiaga kaasa ei löö. Lehtsaare kaisurelvad seeriast „Kõige pehmem puudutus“ ja käsilaos trükitud pildid „Kväärid käärid I II III“ vaatleb lesbilisusega seotud märgimaailma, seda kord enda võimestamiseks kasutades, teinekord aga üheülbalisi stereotüüpe jaburuseni korrates.

Lood kaunitari ja koletise põimunud saatustest on vähemalt sama vanad kui tsivilisatsioon. Need algavad üldjuhul pantvangi võetud printsessiga ning lõppevad draakoni tapnud printsiga abieluranda seilamisega. Ehkki neid lugusid on jutustatud ka agentsema printsessi vaatepunktist, mille raames võib näiteks selguda, et prints on veel õudsam koletis kui draakon, et printsess suudab end ise päästa või valib endale partneriks hoopis kellegi teise, ei ütle need lood meile midagi uue paarikese argipäevast või sellest, millised koletised nende voodi all magavad. „Kaunitar koletise kõhus“ loodab pakkuda mitmekesisemaid narratiive lähedusest ning tähtsustades turvaliste kogemuste rolli inimeste heaolule, künda pinnast üksteise mõistmiseks.

Maria Izabella Lehtsaar on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes kombineerib oma loomingus tekstiili, graafikat, joonistust, installatsiooni ja teksti. Tema teosed tegelevad põhiliselt kväärkogemuse ja vaimse tervise teemadega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia hapral piiril. Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe graafika erialal ning õpib praegu kaasaegse kunsti magistriõppes. 2021. aastal pälvis ta Edmund Valtmani fondi stipendiumi ja oli 2022. aastal koos Sarah Nõmmega nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale.

Sarah Nõmm on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Ta käsitleb oma loomingus naise keha ja seda ümbritsevaid ruume. Tema teosed põhinevad sageli isiklikel kogemustel ja vaatavad kehateemasid rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide kaudu. Nõmm on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal. 2021. aastal pälvis ta noore skulptori preemia, 2022. aastal oli ta koos Maria Izabella Lehtsaarega nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale ja oli Eduard Wiiralti stipendiaat.

Anita Kodanik on Eesti-Ukraina päritolu vabakutseline kunstitöötaja, kes tegutseb Tallinnas. Tema uurija- ja kuraatoripraktika huviorbiiti jäävad regionaalse, kogukondliku ja isikliku identiteedipoliitika visuaalkultuurilised väljendused. Kodanik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse erialal ning jätkab hetkel magistriõpinguid kuraatoriõppes. Tema viimased kuraatoriprojektid on Maardu dekennaali peanäitus „Kujutlused tühikutes“ ja koostöös roam Berlin residentuuriprogrammiga korraldatud rühmanäitus „Harjutused unistuste pidamiseks“.

Brigit Arop on Tallinnas tegutsev semiootika taustaga vabakutseline kunstitöötaja, kes peamiselt kureerib ja kirjutab. Teda huvitavad kunstilised praktikad, mis kasutavad poeesiat, materjalitundlikke lähenemisi ja huumorit, et nihestada kivistunud väärtushinnanguid. Arop on lõpetanud Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõppe, hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes kureerimise erialal. Tema viimane kuraatoriprojekt oli rühmanäitus „Tervitused ja mis iganes taastaks meie katkema kippuva suhte“ Kogo galeriis Tartus (2023).

Graafiline disainer: Kertu Klementi

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EKA Üliõpilasesindus
Eriline tänu: Anton Serdjukov, Karl-Christoph Rebane, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond, Eda Urmet, Kristi Kongi, Marge Monko

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

9. märtsil kl 18 annab arhitekt ja urbanist Marcel Smets loengusarja esimese loengu Kaasaegne taristumaastik (The modern landscape of infrastructure). Kuna peamised avalikud investeeringud on tänapäeval pühendatud taristute rajamisele, peame käsitlema maanteid, raud- ja kergliiklusteid jt mitte ainult transpordisoontena, vaid pigem olulise avaliku ruumina. Loengus visandatakse, kuidas infrastruktuuri projekteerimine on liikunud algselt arhitektuurilväljalt inseneriprojektiks, ja selgitada, miks see areng on tänapäeval tagasi pöördumas. Smets tutvustab paradigmasid, mis domineerivad tänasel infrastruktuuri kujundamise maastikul.

Reedel 10. märtsil kl 11.30 toimub Marcel Smetsi raamatu “Foundations of Urban Design” (2022) tutvustus ja avatud seminar 4. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengitega EKA 4. korruse aatriumis (A400).

Kõik on oodatud!

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Marcel Smets on Leuveni Ülikooli emeriitprofessor, kes on õpetanud linnaplaneerimist Leuveni Ülikoolis ja Harvard GSD-s. Urbanistina on ta olnud oluliste linnaliste ümberehituste, nagu Leuveni raudteejaama piirkond, Nantes’i saare, Antwerpeni ringi oluliste sõlmpunktide peaarhitekt. Marcel Smets on töötanud avalikus sektoris Leuveni linna ruuminõunikuna (1995–2001) ja Flaami riigiarhitektina (2005–2010) ning juhtinud olulisi linnaehituse projekte Brüsselis, Rouenis, Genovas, Oportos ja Coneglianos. Avaldanud mitmeid artikleid ning raamatuid, millest viimaste seas on „The Landscape of Contemporary Infrastructure“ (2010–2016, koos K. Shannoniga) ja “Foundations of Urban Design” (2022).

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

www.avatudloengud.ee

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

9. märtsil kl 16.00 peab EKA aulas arhitektuuriloengu energiatõhusatest fassaadidest Thomas Eschenbach, Priedemann Facade-Lab GmbH arendusdirektor.

25-aastase fassaaditööstuse kogemusega inseneri ettekanne “Active Cavity Transition (ACT) Facade – transparency made energy-efficient” käsitleb kaasaegsete hoonefassaadide igas mõttes efektiivseid lahendusi. Vaatluse all on fassaadide ehituslikud eripärad, ruumisäästvus, energiakoormus, ehitusefektiivsus, valgustus ja temperatuurimõjud ning renoveerimislahendused, millega kaasaegne arhitekt projekteerides silmitsi seisab.

ACT tehnoloogia ühendab traditsiooniliste alumiiniumprofiilidest soojapidavate fassaadide eelised kaasaegsete valgustus-, õhuvahetuse- ja temperatuurilahendustega kokku täiesti uude süsteemi, mis tunduvalt vähendab investeeringuid ja ekspluatatsioonikulusid

Priedemann Fasade-LAB on kompetentsikeskus, mis osaleb aktiivselt unikaalsete tehnoloogiate väljatöötamisel ning tehes koostööd teadusasutuste ja erialaliitudega, suunab praktikas fassaadide ehitustulevikku.

Loeng on mõeldud arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Loeng toimub EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Rahvusvaheline koostööprojekt “Algae for Design-led Transition Towards Blue Bio-economy” ja näitus “Tseremoonia vetikatele” veebiajakirjas Dezeen.

Algae for Design-led Transition Towards Blue Bio-economy

“Over the years, the design and architecture faculties of the Estonian Academy of Arts (EKA) have focused on local environments – from post-industrial landscapes to wild forests and the Baltic Sea.

“While focusing on process and experience-led methods in design education, EKA has been involved in the following ongoing project, including summer schools, fieldwork, laboratory experiments, exhibitions and published texts.

“The main objective of the joint projects is to realise the potential of what is emergent – to co-design alternative pathways for bio-economy development in the Nordic-Baltic region – while preserving the health and well-being of ecosystems.

Loe edasi:
https://www.dezeen.com/2023/02/27/estonian-academy-of-arts-algae-project-schoolshows/

Koostööprojekti rahastab Nordplus.

Tartu Kunstimaja suures saalis Sirja-Liisa Eelma isikunäitus „Peegelduste pealispind“.

Näitusel saab näha kunstniku kõige uuemat, käesoleval ja möödunud aastal valminud maaliloomingut. Teosed lähtuvad maaliseeriast „Must peegel“, mis oli osaliselt eksponeeritud Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu samanimelisel ühisel näitusel 2022. aasta suvel Draakoni galeriis.

Sirja-Liisa Eelma maalid valmivad suurte seeriatena, mille juures on oluline kujundi kordus ja aeglane muutumine. Esmapilgul küll korduv, kuid alati unikaalne kujund tekib maalimise protsessi käigus, kus kunstnik täidab lõuendipindu ruutsentimeeterhaaval just nii laia pintsliga töötades. Käesolevas maaliseeriaski ei kordu ainult n-ö mustrivälju moodustav kujund, vaid ka maalid oma hierarhiavabas kompositsioonis on üksteisega kohati sarnased. Ometi on siingi sarnasus vaid näiline ning nii on maal ja iga kujund sellel teisest erinev, nagu erineb iga hingetõmme ja südamelöök talle eelnevast.

Autor lisab: „Peegelduses oleme kahekesi. Mina ja peegelpilt. Nii olen mina maali loojana ja vaataja näitusesaalis maaliga silmitsi nagu peegliga. Maal on pind, värviga kaetud tükk lõuendit, mis võib, aga ei pea esitama väljakutse kolmandale, sügavuse dimensioonile. Sügavuse illusiooni kõrval veetleb mind mõte pealispinnast. Selles on valmisolekut ja potentsiaali enamaks, ometi ka pretensioonitust ja suuremeelsust olla see, mis ollakse.“

Sirja-Liisa Eelma (s 1973) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) maalikunsti eriala 1996. aastal. Alates 2018. aastast õpib EKA doktorikoolis ja töötab hetkel EKA maaliosakonna külalisdotsendina. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga, aastal 2021. oli tema maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime“ nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale. Tema viimane isikunäitus Tartu Kunstimajas toimus 2017. aastal.

Kunstnik tänab: Kaarel Eelma, Maris Karjatse.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus jääb avatuks 26. märtsini.

Neljapäeval, 2. märtsil kell 18 toimub Kumu näitusel „Kunst või teadus“ loeng teemal „Kehad ja katsed. Meditsiin ja teaduspraktikad kunstiajaloos“, mida viib läbi Liisa-Helena Lumberg-Paramonova.

Alates renessansiajast süvenes tajutava maailma, sealhulgas inimese enda keha mõõtmise ja tundmaõppimise soov. 17. sajandil välja töötatud teaduslik meetod, valgustuslikud ideed ning piiritletumateks valdkondadeks jagunenud 19. sajandi teadusilm olid selle soovi edasi arendatud väljenduseks. Kuna visuaal (teadusjoonis) on teadmiste loomisel ja talletamisel mänginud väga vajalikku rolli, siis saab teadustegevust näha ka kunstiteostes, jõudes niiviisi potentsiaalselt laiema publikuni. Loengus vaadeldakse kunsti ja teaduse põimingut selliste kunstiteoste näitel, mille puhul ilmneb mõni teaduslik (meditsiiniline) praktika. Enamasti on need ühel või teisel moel seotud inimkehaga, mis võib avaneda ootamatust vaatenurgast.

Liisa-Helena Lumberg-Paramonova on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor ja doktorant. Loenguid peab ta põhiliselt Euroopa kunstiajaloost: renessansist 19. sajandi keskpaigani. Oma doktoritöös uurib ta 19. sajandi alguse baltisaksa kunsti ja kunstikirjutust kui teadmisloomet.

Näitus „Kunst või teadus“ võtab vaatluse alla kunsti seosed loodus- ja reaalteadustega 19. sajandil ja 20. sajandi alguses: kunstnike ja teadlaste panuse Eesti, aga ka laiemalt Vene impeeriumi botaanika, zooloogia, meditsiini, kliima, paleontoloogia jms uurimisel ja kujutamisel. Üldisem eesmärk on rõhutada pildi tähtsust teadmiste loomisel, kujundamisel ja kontrollimisel. Näitus on valminud Tartu Ülikooli muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös. Nüüdisaja kunstnikuna on kaasatud Kristina Norman.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga.