AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Interaktsioonidisaini online infosessioon: küsimused ja vastused
23.02.2023
Interaktsioonidisaini online infosessioon: küsimused ja vastused
Interaktsioonidisain
⚡️ Kas oled huvitatud Interaktsioonidisaini magistrikavaga liitumsiest? On sul tekkinud küsimusi või kõhklusi? Ootame sind liituma meie küsimuste ja vastuste sessiooniga 23. veebruaril kell 15! Sul on võimalus kohtuda õppejõududega ja esitada küsimusi voo kommentaaride kaudu. Vastame neile otseülekande ajal.
⚡️ Liitu sündmusega läbi Facebooki: https://fb.me/e/5CGcCUExJ
Postitas Tanel Kärp — Püsilink
Interaktsioonidisaini online infosessioon: küsimused ja vastused
Neljapäev 23 veebruar, 2023
Interaktsioonidisain
⚡️ Kas oled huvitatud Interaktsioonidisaini magistrikavaga liitumsiest? On sul tekkinud küsimusi või kõhklusi? Ootame sind liituma meie küsimuste ja vastuste sessiooniga 23. veebruaril kell 15! Sul on võimalus kohtuda õppejõududega ja esitada küsimusi voo kommentaaride kaudu. Vastame neile otseülekande ajal.
⚡️ Liitu sündmusega läbi Facebooki: https://fb.me/e/5CGcCUExJ
Postitas Tanel Kärp — Püsilink
10.02.2023 — 04.03.2023
Solveig Lill ja Olev Kuma Hobusepea galeriis
Kaasaegne kunst
4. märtsini on Hobusepea galeriis avatud EKA vilistlaste Solveig Lille ja Olev Kuma näitus “Piirideta aed”
Aed on piiritletud ökosüsteem, milles loodusvormide kujunemise ja kasvamise ohjad on inimene enda kätte haaranud. Aia loomise ajendiks võib olla nii esteetiline, kogemuslik kui praktiline kaalutlus. Peamiseks aia tunnuseks, ükskõik kui metsiku või hooldatu, on aedniku võim, kontroll seal toimuva üle. Inimene seab aias omad piirid väga mitmel tasandil, otsutades ühteaegu, millised liigid kokku viia, millised hävitada, mille kasvu piirata ja millel vabamalt vohada lasta.
Inimkonna aastatuhandete pikkused kogemused on istutanud meisse sügavale aia arhetüübi. Tunneme selle arhetüübi jõudu, kui meid lummab vapustav vaade, vaimustab õitsev liilia,
või kui viibime aia lõõgastavas rahus.
Aednikena ei saa me muud, kui püüame ikka ja jälle luua seda ürgset aeda, mis eksisteerib meie hinges, kuid ei avaldu kunagi piisavalt välises reaalsuses.
See aed on, nagu Carl Gustav Jung ütleb, meie kollektiivse alateadvuse toode. Ja ülaltoodud definitsiooni järgides on selle toote tingimuseks kontrolli olemasolu. Nii ei eksisteeri ilma inimese kontrollita ei ühtegi aeda, ühtegi kasvandust, ühtegi parki. Aed kõlab kaunilt, aga on planeedi koloniseerimise üks esmaseid tunnuseid. Kas on võimalik sellest kontrollist kuidagi vabaneda? Tegutseda, olla ja unistada ilma omastamata, väljendada end ilma võimu ja piire kehtestamata?
Sellele küsimusele otsivad vastust, kumbki omal moel, maalikunstnikud Solveig Lill ja Olev Kuma. Kuigi Lill ja Kuma töötavad ühe mõiste erinevates sfäärides, otsivad mõlemad olukordi, kus toimub piiri mõiste pidev ümberhindamine, kus miski ei seisa paigal ega ole kunagi päris kindel.
Solveig Lille akvarellid viivad vaataja bioloogilise skaala mikrotasandile, kustpoolt vaadates on kelle iganes kehtestatud piirid nii mõõtmatult kaugel, et vabastavad kogeja tunnetuse nii füüsilistest kui vaimsetest barjääridest. Lill osutab, et piirid lõpevad seal, kus lõpeb meie nägemine, silm või mikroskoop. Edasise otsustab meie kujutlusvõime.
Olev Kuma läheneb piiridega tegelemisele psühholoogilises võtmes. Tema abstraktsed, samas põhjaliku struktuurse ülesehitusega maalid on justkui alateadvuse erinevate kihtide kogumid. Need viitavad meie tajudele, nende teinekord vaevumärgatavatele muutustele, ning võimalusele tajudega kusagil ohutunde piiril manipuleerida. Kollektiivse alateadvuse piiride kompamine on Kuma tööde üks teadlikult manifesteeritud eesmärke.
Kahe kunstniku töödest moodustub kokku tervik, mis annab tundlikule vaatajale võimaluse uurida omaenda sisemist aeda, selle kontrollitust. Ja ehk mõelda selle üle, kuipalju seda harida või kuipalju lasta sel umbrohtu kasvada.
Holger Loodus
Solveig Lill (1994) on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti õppekaval (2020). Samuti on ta ennast täiendanud vahetusüliõpilasena Berliini Kunstiülikoolis (UdK). Lill kõneleb läbi erinevate visuaalsete meediumite mikromaailmast, rõhutades selle kõige võõrama, ent füüsiliselt lähima looduse kihi võtmerolli kõiges meie tajutasandil toimuvas. Kujutluse vahendusel rakke ja kudesid ellu kutsudes avab Lill teise tee tollele füüsiliselt kättesaamatule skaalale. Lill on osalenud mitmetel näitustel Tallinnas, Tartus, Vilniuses ja Berliinis. Tema eelmine isiknäitus “Mikroobi kalleim mälestus”
leidis aset 2022. aastal Tartu Kunstimajas.
leidis aset 2022. aastal Tartu Kunstimajas.
Olev Kuma (1990) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias graafilise disaini ja maali erialad ning täiendanud ennast Läti ja Slovakia kunstiakadeemiates. Kuma praktika keskne huviobjekt on nägemise ja alateadvuse vahelised seosed, teda paeluvad värvi ja ruumi suhted ning inimese arenguloo ja reaalsuse olemuse salajased tahud. Tema “Piirideta aia” raames esitletud looming on mõtteline jätk eelmisel aastal toimunud isiknäitusele “Ülekanne”. Kuma on osalenud näitustel Eestis, Soomes, Austrias ja Inglismaal.
Kunstnikud tänavad: Holger Loodus, Madli Kaljuste, Tambet Muide, Mihkel Raev, Valge Kuup. Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Solveig Lill ja Olev Kuma Hobusepea galeriis
Reede 10 veebruar, 2023 — Laupäev 04 märts, 2023
Kaasaegne kunst
4. märtsini on Hobusepea galeriis avatud EKA vilistlaste Solveig Lille ja Olev Kuma näitus “Piirideta aed”
Aed on piiritletud ökosüsteem, milles loodusvormide kujunemise ja kasvamise ohjad on inimene enda kätte haaranud. Aia loomise ajendiks võib olla nii esteetiline, kogemuslik kui praktiline kaalutlus. Peamiseks aia tunnuseks, ükskõik kui metsiku või hooldatu, on aedniku võim, kontroll seal toimuva üle. Inimene seab aias omad piirid väga mitmel tasandil, otsutades ühteaegu, millised liigid kokku viia, millised hävitada, mille kasvu piirata ja millel vabamalt vohada lasta.
Inimkonna aastatuhandete pikkused kogemused on istutanud meisse sügavale aia arhetüübi. Tunneme selle arhetüübi jõudu, kui meid lummab vapustav vaade, vaimustab õitsev liilia,
või kui viibime aia lõõgastavas rahus.
Aednikena ei saa me muud, kui püüame ikka ja jälle luua seda ürgset aeda, mis eksisteerib meie hinges, kuid ei avaldu kunagi piisavalt välises reaalsuses.
See aed on, nagu Carl Gustav Jung ütleb, meie kollektiivse alateadvuse toode. Ja ülaltoodud definitsiooni järgides on selle toote tingimuseks kontrolli olemasolu. Nii ei eksisteeri ilma inimese kontrollita ei ühtegi aeda, ühtegi kasvandust, ühtegi parki. Aed kõlab kaunilt, aga on planeedi koloniseerimise üks esmaseid tunnuseid. Kas on võimalik sellest kontrollist kuidagi vabaneda? Tegutseda, olla ja unistada ilma omastamata, väljendada end ilma võimu ja piire kehtestamata?
Sellele küsimusele otsivad vastust, kumbki omal moel, maalikunstnikud Solveig Lill ja Olev Kuma. Kuigi Lill ja Kuma töötavad ühe mõiste erinevates sfäärides, otsivad mõlemad olukordi, kus toimub piiri mõiste pidev ümberhindamine, kus miski ei seisa paigal ega ole kunagi päris kindel.
Solveig Lille akvarellid viivad vaataja bioloogilise skaala mikrotasandile, kustpoolt vaadates on kelle iganes kehtestatud piirid nii mõõtmatult kaugel, et vabastavad kogeja tunnetuse nii füüsilistest kui vaimsetest barjääridest. Lill osutab, et piirid lõpevad seal, kus lõpeb meie nägemine, silm või mikroskoop. Edasise otsustab meie kujutlusvõime.
Olev Kuma läheneb piiridega tegelemisele psühholoogilises võtmes. Tema abstraktsed, samas põhjaliku struktuurse ülesehitusega maalid on justkui alateadvuse erinevate kihtide kogumid. Need viitavad meie tajudele, nende teinekord vaevumärgatavatele muutustele, ning võimalusele tajudega kusagil ohutunde piiril manipuleerida. Kollektiivse alateadvuse piiride kompamine on Kuma tööde üks teadlikult manifesteeritud eesmärke.
Kahe kunstniku töödest moodustub kokku tervik, mis annab tundlikule vaatajale võimaluse uurida omaenda sisemist aeda, selle kontrollitust. Ja ehk mõelda selle üle, kuipalju seda harida või kuipalju lasta sel umbrohtu kasvada.
Holger Loodus
Solveig Lill (1994) on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti õppekaval (2020). Samuti on ta ennast täiendanud vahetusüliõpilasena Berliini Kunstiülikoolis (UdK). Lill kõneleb läbi erinevate visuaalsete meediumite mikromaailmast, rõhutades selle kõige võõrama, ent füüsiliselt lähima looduse kihi võtmerolli kõiges meie tajutasandil toimuvas. Kujutluse vahendusel rakke ja kudesid ellu kutsudes avab Lill teise tee tollele füüsiliselt kättesaamatule skaalale. Lill on osalenud mitmetel näitustel Tallinnas, Tartus, Vilniuses ja Berliinis. Tema eelmine isiknäitus “Mikroobi kalleim mälestus”
leidis aset 2022. aastal Tartu Kunstimajas.
leidis aset 2022. aastal Tartu Kunstimajas.
Olev Kuma (1990) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias graafilise disaini ja maali erialad ning täiendanud ennast Läti ja Slovakia kunstiakadeemiates. Kuma praktika keskne huviobjekt on nägemise ja alateadvuse vahelised seosed, teda paeluvad värvi ja ruumi suhted ning inimese arenguloo ja reaalsuse olemuse salajased tahud. Tema “Piirideta aia” raames esitletud looming on mõtteline jätk eelmisel aastal toimunud isiknäitusele “Ülekanne”. Kuma on osalenud näitustel Eestis, Soomes, Austrias ja Inglismaal.
Kunstnikud tänavad: Holger Loodus, Madli Kaljuste, Tambet Muide, Mihkel Raev, Valge Kuup. Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
28.02.2023
KUHI kunstiõpetajate konverents „Heureka! Kunstiga teadmisteni“
EKA Õpe
EKAs toimub KUHI kunstiõpetajate konverents „Heureka! Kunstiga teadmisteni“
2023. aasta KUHI Kunstihariduse Ideede konverents ja töötoad loovad silda kunsti ja teadmise vahele.Võtame fookusesse loovuurimuse ja laiemalt loovtegevuse käigus tekivad teadmised, kogemused, üldoskuste arengu, deklaratiivsete teadmiste kõrval vaiketeadmiste ja käeliste teadmiste tähtsustamise.“Heureka!” tähistabki rõõmsat avastust, mida ise oma (loov)tegevuse käigus saame teha.
Konverentsi avab Elen Lotman, filmioperaator ja BFMi õppejõud, kes küsib, kas me saame selleks, kelleks me saame, tänu koolile või vaatamata koolile. Oma ettekandes peegeldab Elen Lotman BFMis filmikunsti õppekava kogemusi sellest, kuidas ehitada üles struktuuri, mis loova mõtlemise väljakujunemist toetaks. Kunstnik ja EKA lektor Urmas Lüüs tutvustab enda loomepraktikat. Tekstiilikunstnik ja pärandtekstiilide uurija Ave Matsin Viljandi Kultuuriakadeemiast avab pärandoskuste rolli tänapäeval. Kunstnik ja BFMi lektor Jane Remm räägib teadmusloomest kunsti abil – milliseid teadmisi loodusest saab kunst luua, kuidas need erinevad loodusteaduslikest teadmistest ning kuidas kunst saab seeläbi looduse uurimisse ja loodushoidu panustada.
Ettekandeid modereerib kunstiteadlane ja EKA teadusprorektor Anu Allas.
Töötubades teevad kunstnikud-õpetajad Liisi Tani, Kristi Markov, Catlin Kaljuste, Anna-Kaisa Vita ja Britta Benno läbi erinevates tehnikates praktilisi loovülesandeid, kunstnik ja õpetaja Kalev Vapper kutsub uurima ulatuse ulatust kunstitunnis, EKA lektor Anneli Porri tutvustab visuaalseid uurimismeetodeid. Kunstihariduse Ühing kutsub kaasa rääkima kunstiolümpiaadi planeerimisel, BFMi lektor ja kunstiõpetaja Helen Arov üldoskuste ja kunstiõppe terviku kavandamisel. Kunstiainete õppekava töörühma juht Kristi Laanemäe tutvustab uut riiklikku õppekava ja vastab küsimustele ning Helen Arov ja Jane Remm teevad töötoa “Edu ja tegu” ettevõtlikuspädevust toetava õpiobjektiga. Üks töötuba toimub ka Kumu kunstimuuseumi näitusel “Kunst ja teadus”, kus kunstiteadlane Kadi Polli ja kuraator Kristiina Tiideberg teevad tuuri näitusel.
“Kunstihariduse ideed” on Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia kunstihariduse populariseerimise ja mõttevahetuse platvorm. KUHI eesmärk on ühendada õpetajaharidust, üldharidus- ja huvikoolide tegevõpetajaid ning kaasaegset kunstimaailma loovate küsimuste, uurimistööde ning parimate praktikate jagamise abil.
KUHI konverents “Heureka! Kunstiga teadmisteni” toimub teisipäeval 28. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemia aulas (A-101). Konverents toimub TLÜ BFMi ja EKA koostööna.
Konverents on osalejale tasuta. Pakutakse lõunat ja kohvipausi, osalejal on võimalik saada osalust kinnitav tunnistus. Korraldajatel on õigus teha vajadusel ajakavas ja esinejate nimistus vajadusel muudatusi.
Küsimuste korral kirjuta:
Anneli Porri anneli.porri@artun.ee
Konverentsi kodulehekülg Facebookis www.facebook.com/groups/Kunstihariduseideed/
Postitas Andres Lõo — Püsilink
KUHI kunstiõpetajate konverents „Heureka! Kunstiga teadmisteni“
Teisipäev 28 veebruar, 2023
EKA Õpe
EKAs toimub KUHI kunstiõpetajate konverents „Heureka! Kunstiga teadmisteni“
2023. aasta KUHI Kunstihariduse Ideede konverents ja töötoad loovad silda kunsti ja teadmise vahele.Võtame fookusesse loovuurimuse ja laiemalt loovtegevuse käigus tekivad teadmised, kogemused, üldoskuste arengu, deklaratiivsete teadmiste kõrval vaiketeadmiste ja käeliste teadmiste tähtsustamise.“Heureka!” tähistabki rõõmsat avastust, mida ise oma (loov)tegevuse käigus saame teha.
Konverentsi avab Elen Lotman, filmioperaator ja BFMi õppejõud, kes küsib, kas me saame selleks, kelleks me saame, tänu koolile või vaatamata koolile. Oma ettekandes peegeldab Elen Lotman BFMis filmikunsti õppekava kogemusi sellest, kuidas ehitada üles struktuuri, mis loova mõtlemise väljakujunemist toetaks. Kunstnik ja EKA lektor Urmas Lüüs tutvustab enda loomepraktikat. Tekstiilikunstnik ja pärandtekstiilide uurija Ave Matsin Viljandi Kultuuriakadeemiast avab pärandoskuste rolli tänapäeval. Kunstnik ja BFMi lektor Jane Remm räägib teadmusloomest kunsti abil – milliseid teadmisi loodusest saab kunst luua, kuidas need erinevad loodusteaduslikest teadmistest ning kuidas kunst saab seeläbi looduse uurimisse ja loodushoidu panustada.
Ettekandeid modereerib kunstiteadlane ja EKA teadusprorektor Anu Allas.
Töötubades teevad kunstnikud-õpetajad Liisi Tani, Kristi Markov, Catlin Kaljuste, Anna-Kaisa Vita ja Britta Benno läbi erinevates tehnikates praktilisi loovülesandeid, kunstnik ja õpetaja Kalev Vapper kutsub uurima ulatuse ulatust kunstitunnis, EKA lektor Anneli Porri tutvustab visuaalseid uurimismeetodeid. Kunstihariduse Ühing kutsub kaasa rääkima kunstiolümpiaadi planeerimisel, BFMi lektor ja kunstiõpetaja Helen Arov üldoskuste ja kunstiõppe terviku kavandamisel. Kunstiainete õppekava töörühma juht Kristi Laanemäe tutvustab uut riiklikku õppekava ja vastab küsimustele ning Helen Arov ja Jane Remm teevad töötoa “Edu ja tegu” ettevõtlikuspädevust toetava õpiobjektiga. Üks töötuba toimub ka Kumu kunstimuuseumi näitusel “Kunst ja teadus”, kus kunstiteadlane Kadi Polli ja kuraator Kristiina Tiideberg teevad tuuri näitusel.
“Kunstihariduse ideed” on Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia kunstihariduse populariseerimise ja mõttevahetuse platvorm. KUHI eesmärk on ühendada õpetajaharidust, üldharidus- ja huvikoolide tegevõpetajaid ning kaasaegset kunstimaailma loovate küsimuste, uurimistööde ning parimate praktikate jagamise abil.
KUHI konverents “Heureka! Kunstiga teadmisteni” toimub teisipäeval 28. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemia aulas (A-101). Konverents toimub TLÜ BFMi ja EKA koostööna.
Konverents on osalejale tasuta. Pakutakse lõunat ja kohvipausi, osalejal on võimalik saada osalust kinnitav tunnistus. Korraldajatel on õigus teha vajadusel ajakavas ja esinejate nimistus vajadusel muudatusi.
Küsimuste korral kirjuta:
Anneli Porri anneli.porri@artun.ee
Konverentsi kodulehekülg Facebookis www.facebook.com/groups/Kunstihariduseideed/
Postitas Andres Lõo — Püsilink
14.03.2023
Institutsionaalse akrediteerimise koolitus
Rektoraat
Teisipäeval, 14. märtsil kl 11–16 toimub ruumis A-501 HAKA koolitus institutsionaalsest akrediteerimisest. Koolitust viivad läbi Heli Mattisen ja Liia Lauri HAKAst ning selles käsitletakse, mis on institutsionaalse akrediteerimise nõuded, kuidas protsess toimub ning jagatakse seniseid kogemusi teiste kõrgkoolide akrediteerimisest Eestis. Koolitusel võiks osaleda võimalikult paljud EKA osapooled: senati ja juhtkogu liikmed, õppekavade juhid, üliõpilased. Palun jagage infot ja registreeruge hiljemalt 12. märtsil.
Registreeru 14. märtsi koolitusele.
Soovi korral lisa koolitus ka enda Google kalendrisse
Postitas Kristiina Krabi — Püsilink
Institutsionaalse akrediteerimise koolitus
Teisipäev 14 märts, 2023
Rektoraat
Teisipäeval, 14. märtsil kl 11–16 toimub ruumis A-501 HAKA koolitus institutsionaalsest akrediteerimisest. Koolitust viivad läbi Heli Mattisen ja Liia Lauri HAKAst ning selles käsitletakse, mis on institutsionaalse akrediteerimise nõuded, kuidas protsess toimub ning jagatakse seniseid kogemusi teiste kõrgkoolide akrediteerimisest Eestis. Koolitusel võiks osaleda võimalikult paljud EKA osapooled: senati ja juhtkogu liikmed, õppekavade juhid, üliõpilased. Palun jagage infot ja registreeruge hiljemalt 12. märtsil.
Registreeru 14. märtsi koolitusele.
Soovi korral lisa koolitus ka enda Google kalendrisse
Postitas Kristiina Krabi — Püsilink
01.03.2023
Noore Skulptori Preemianäitus 2023
Installatsioon ja skulptuur
Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakond esitleb: Noore Skulptori Preemianäitus 2023
1. märtsil, ARS Projektiruumis toimuval Noore Skulptori Preemianäitusel (NSPN) osalevad:
Josefine Green, Sophia Hallmann, Mara Kirchberg, Lisethe Maas, Rose Magee, Eke Ao Nettan, Sarah Noonan, Paula Oberndorfer, Didi van der Putte, Kertu-Liisa Sarap, Asmus Soodla, Sonja Sutt, Kail Timusk ja Mattias Veller.
Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 1. märtsil.
Preemianäituse peakorraldaja Taavi Talve: “Preemianäitusel saab näha laia valikut erinevatest kunstilistest praktikatest alates esmapilgul pea märkamatuksjäävatest sekkumistest näituseruumi kuni vaatajat enesega aktiivselt suhtlema kutsuvate töödeni. Tuleb tõdeda, et valiku tegemine ühtlaselt tõusva tasemega teoste hulgast pole enam ammu lihtne ülesanne ja jääb loota, et ka kõik ülejäänud projektid leiavad samuti ühel või teisel viisil tee oma vaatajani”.
NSPN on tänaseks kujunenud üheks nimekamaks eesti uue kunsti preemiaks. Tähelepanu ja võit näitusel on saanud hüppelauaks otse eesti kunsti keskväljakule.
2022. aasta võitjat, EKA kaasaegse kunsti magister Junny Yeungi, tunnustati ka EKA Noore kunstniku magistri taseme preemiaga 2022. aastal. NSPN-i 2021. aasta laureaat Sarah Nõmm sai olulise tunnustuse 2022. aasta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi näol. Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Noore Skulptori Preemianäitus 2023
Kolmapäev 01 märts, 2023
Installatsioon ja skulptuur
Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakond esitleb: Noore Skulptori Preemianäitus 2023
1. märtsil, ARS Projektiruumis toimuval Noore Skulptori Preemianäitusel (NSPN) osalevad:
Josefine Green, Sophia Hallmann, Mara Kirchberg, Lisethe Maas, Rose Magee, Eke Ao Nettan, Sarah Noonan, Paula Oberndorfer, Didi van der Putte, Kertu-Liisa Sarap, Asmus Soodla, Sonja Sutt, Kail Timusk ja Mattias Veller.
Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 1. märtsil.
Preemianäituse peakorraldaja Taavi Talve: “Preemianäitusel saab näha laia valikut erinevatest kunstilistest praktikatest alates esmapilgul pea märkamatuksjäävatest sekkumistest näituseruumi kuni vaatajat enesega aktiivselt suhtlema kutsuvate töödeni. Tuleb tõdeda, et valiku tegemine ühtlaselt tõusva tasemega teoste hulgast pole enam ammu lihtne ülesanne ja jääb loota, et ka kõik ülejäänud projektid leiavad samuti ühel või teisel viisil tee oma vaatajani”.
NSPN on tänaseks kujunenud üheks nimekamaks eesti uue kunsti preemiaks. Tähelepanu ja võit näitusel on saanud hüppelauaks otse eesti kunsti keskväljakule.
2022. aasta võitjat, EKA kaasaegse kunsti magister Junny Yeungi, tunnustati ka EKA Noore kunstniku magistri taseme preemiaga 2022. aastal. NSPN-i 2021. aasta laureaat Sarah Nõmm sai olulise tunnustuse 2022. aasta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi näol. Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.02.2023
Intervjuu Scan Magazine’ga
Disainiteaduskond
Taidestuudium @ Scan Magazine
Estonian Academy of Arts (EKA): Develop your field at Estonia’s world-leading arts academy
By Lena Hunter
Inside the Craft Studies Master’s programme
The Craft Studies course is spearheaded by the interdisciplinary artists Juss Heinsalu and Kärt Ojavee, whose own practices in ceramics, smart textiles and broader material exploration shape the uniquely inquisitive curriculum. Accepting some ten students per year, the course offers a framework for drafting individual material-based practice and advancing critical thinking.
“It’s a heavily studio-based approach, composed of one-on-one mentoring, collaborative and unconventional learning experiences. In the contemporary world, studio practice is not something fixed. Nomadic aspects have to be considered. The crucial footwork – collective field trips – takes us to the local bogs, wild woods and coastal boundaries here by the Baltic Sea, as well as on journeys further afield,” explains Heinsalu.
…
Estonian Academy of Arts (EKA): Develop your field at Estonia’s world-leading arts academy
Postitas Juss Heinsalu — Püsilink
Intervjuu Scan Magazine’ga
Esmaspäev 06 veebruar, 2023
Disainiteaduskond
Taidestuudium @ Scan Magazine
Estonian Academy of Arts (EKA): Develop your field at Estonia’s world-leading arts academy
By Lena Hunter
Inside the Craft Studies Master’s programme
The Craft Studies course is spearheaded by the interdisciplinary artists Juss Heinsalu and Kärt Ojavee, whose own practices in ceramics, smart textiles and broader material exploration shape the uniquely inquisitive curriculum. Accepting some ten students per year, the course offers a framework for drafting individual material-based practice and advancing critical thinking.
“It’s a heavily studio-based approach, composed of one-on-one mentoring, collaborative and unconventional learning experiences. In the contemporary world, studio practice is not something fixed. Nomadic aspects have to be considered. The crucial footwork – collective field trips – takes us to the local bogs, wild woods and coastal boundaries here by the Baltic Sea, as well as on journeys further afield,” explains Heinsalu.
…
Estonian Academy of Arts (EKA): Develop your field at Estonia’s world-leading arts academy
Postitas Juss Heinsalu — Püsilink
02.03.2023
EKA avatud uksed 2023
EKA avatud uste päev toimub 2. märtsil 2023!
Kui tähekombinatsioon E, K ja A paneb sind pead pöörama ja kõrvu kikitama, siis võta kätte punane pliiats ja tõmba kalendrisse 2. märtsi ümber üks rasvane ring. Sest just siis teeme me lahti Kunstiakadeemia uksed ja aknad ning kutsume sisse kõik huvilised!
REGISTREERU SIIN
Avatud uste päeval on võimalik tutvuda EKA erialadega, kohtuda tudengite ja õppejõududega, vaadata ringi EKA auhinnatud hoones ning saada väärtuslikku infot ettevalmistuskursuste, sisseastumise, õppimise ja tudengielu kohta.
Toimuvad teaduskondade ja erialade tutvustused, töötoad, proovieksamid, loengud, majatuurid, portfoolio konsultatsioonid jpm. Terve päeva vältel on avatud infopunkt, mõnus olelemisala, tudengikohvik ning väljapanekud majas sees ja majast väljas.
Tule kohtu oma tulevikuga – olgu selleks arhitektuur, disain, kunst või teadus!
PROGRAMMI JA AJAKAVA LEIAD SIIT: artun.ee/avatuduksed
Leia EKA avatud uksed ka Facebookist
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
EKA avatud uksed 2023
Neljapäev 02 märts, 2023
EKA avatud uste päev toimub 2. märtsil 2023!
Kui tähekombinatsioon E, K ja A paneb sind pead pöörama ja kõrvu kikitama, siis võta kätte punane pliiats ja tõmba kalendrisse 2. märtsi ümber üks rasvane ring. Sest just siis teeme me lahti Kunstiakadeemia uksed ja aknad ning kutsume sisse kõik huvilised!
REGISTREERU SIIN
Avatud uste päeval on võimalik tutvuda EKA erialadega, kohtuda tudengite ja õppejõududega, vaadata ringi EKA auhinnatud hoones ning saada väärtuslikku infot ettevalmistuskursuste, sisseastumise, õppimise ja tudengielu kohta.
Toimuvad teaduskondade ja erialade tutvustused, töötoad, proovieksamid, loengud, majatuurid, portfoolio konsultatsioonid jpm. Terve päeva vältel on avatud infopunkt, mõnus olelemisala, tudengikohvik ning väljapanekud majas sees ja majast väljas.
Tule kohtu oma tulevikuga – olgu selleks arhitektuur, disain, kunst või teadus!
PROGRAMMI JA AJAKAVA LEIAD SIIT: artun.ee/avatuduksed
Leia EKA avatud uksed ka Facebookist
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
22.02.2023 — 24.06.2023
Pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri” vol 2
Arhitektuuriteaduskond
22. veebruaril taasavatakse Ülemiste City Öpiku majas pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri”, mis avati esimest korda eelmisel aastal Uus Euroopa Bauhaus’i festivali satelliitüritusena, Krulli kvartalis, Tallinnas.
REKrulli superstuudio eesmärgiks oli Eesti Kunstiakadeemia tudengitega arendada jätkusuutlikest materjalidest paindlikku arhitektuuri, mis põhineb digitaalsel disainil ja -valmistamisviisil. Stuudio raames uuriti tavapärasest korteriühistu omandimudelist erinevaid kooselamise viise. Sihiks on seatud välja töötada kaasaegsed, kohandatavad ja tõhusad hoonekonstruktsioonid, kvaliteetsete ja hea keskkonnamõjuga ruumide loomiseks.
EKA arhitektuuriteaduskonna värske dekaani Sille Pihlaku sõnul on “Rekrulli näitus oluline näidisprojekt, sellest kuidas suured arendused saaksid innovatsiooni ja teadust veel enne detailprojekti planeeringut kaasata. Lihtsamalt öeldes, meie erksad tudengid küsivad õigel ajal õigeid küsimusi ja saavad läbi selle suunata arendusplaanide kulgu. ReKrulli on üks nendest lahendustest, mille abil uurisime, kuidas soovime koos elada? Küsisime endalt, kas saaksime jagada kaugelt rohkem ruume, kas saaksime kütta ja jahutada tervet kvartalit 100m ujumisbasseiniga? Seda kõike tehes, kas ka õpetajad ja tuletõrjujad saaaksid endale sellises eluruumis endale korterit lubada? Nii pragmaatiliselt kui poeetiliselt teemale lähenedes, jõuame tuleviku kooselu ruumini, millest on igal linnajao esindajal, ärksal kogukonnaliikmel ning arendajal midagi kaasa võtta.”
REKrulli superstuudio toetab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK käimasolevat uurimisprojekti “sLender”, mis uurib, millist tüüp-kortermaja Tallinn täna vajab ning kuidas lahendada uus kortermaja Eesti puidutööstuse ning arhitektide kõige paremaid teadmisi rakendades.
Rauno Mätas, Mainor Ülemiste juhatuse liige ja arendusjuht, lisab: “On äärmiselt tänuväärne, et EKA tudengid on REKrulli stuudio raames läbi puitarhitektuuri tegelenud niivõrd oluliste teemadega nagu ringmajandus, modulaarsus, privaatne ja jagatud ruum ning vaimne tervise. Nimetatud teemad kattuvad Ülemiste City väärtustega ning loodetavasti leiame nii mõnegi idee käesolevatest projektidest, et neid Ülemiste City elukondliku hoonestuse planeerimisel silmas pidada ja ellu viia.“
Seekordne puitarhitektuuri võimalusi presenteeriv näitus on loogiline jätk Ülemiste linnaku püüdlustele – luua põnevat ja jätkusuutlikku linnaruumi.
Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits lisab: “Aasta tagasi käsitleti Ülo Pärnitsa nimelise stipendiumifondi raames puidust korrusmajadega seonduvaid väljakutseid koostöös TalTechiga. Oleme väga rõõmsad, et EKA-ga sõlmitud koostööleping leiab linnakus rakendamist nii erinevatel ja viljakatel viisidel.”
Avamisel võtavad sõna, lisaks Kadi Pärnitsale, Sille Pihlakule, Rauno Mätasele ka Eesti Puitmajaliidu tegevjuht, Annika Kadaja ja näituse kuraatorid Helin Kuldkepp ja Mattias Ots.
REKrulli 2022. aasta näitusest EKA veebis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri” vol 2
Kolmapäev 22 veebruar, 2023 — Laupäev 24 juuni, 2023
Arhitektuuriteaduskond
22. veebruaril taasavatakse Ülemiste City Öpiku majas pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri”, mis avati esimest korda eelmisel aastal Uus Euroopa Bauhaus’i festivali satelliitüritusena, Krulli kvartalis, Tallinnas.
REKrulli superstuudio eesmärgiks oli Eesti Kunstiakadeemia tudengitega arendada jätkusuutlikest materjalidest paindlikku arhitektuuri, mis põhineb digitaalsel disainil ja -valmistamisviisil. Stuudio raames uuriti tavapärasest korteriühistu omandimudelist erinevaid kooselamise viise. Sihiks on seatud välja töötada kaasaegsed, kohandatavad ja tõhusad hoonekonstruktsioonid, kvaliteetsete ja hea keskkonnamõjuga ruumide loomiseks.
EKA arhitektuuriteaduskonna värske dekaani Sille Pihlaku sõnul on “Rekrulli näitus oluline näidisprojekt, sellest kuidas suured arendused saaksid innovatsiooni ja teadust veel enne detailprojekti planeeringut kaasata. Lihtsamalt öeldes, meie erksad tudengid küsivad õigel ajal õigeid küsimusi ja saavad läbi selle suunata arendusplaanide kulgu. ReKrulli on üks nendest lahendustest, mille abil uurisime, kuidas soovime koos elada? Küsisime endalt, kas saaksime jagada kaugelt rohkem ruume, kas saaksime kütta ja jahutada tervet kvartalit 100m ujumisbasseiniga? Seda kõike tehes, kas ka õpetajad ja tuletõrjujad saaaksid endale sellises eluruumis endale korterit lubada? Nii pragmaatiliselt kui poeetiliselt teemale lähenedes, jõuame tuleviku kooselu ruumini, millest on igal linnajao esindajal, ärksal kogukonnaliikmel ning arendajal midagi kaasa võtta.”
REKrulli superstuudio toetab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK käimasolevat uurimisprojekti “sLender”, mis uurib, millist tüüp-kortermaja Tallinn täna vajab ning kuidas lahendada uus kortermaja Eesti puidutööstuse ning arhitektide kõige paremaid teadmisi rakendades.
Rauno Mätas, Mainor Ülemiste juhatuse liige ja arendusjuht, lisab: “On äärmiselt tänuväärne, et EKA tudengid on REKrulli stuudio raames läbi puitarhitektuuri tegelenud niivõrd oluliste teemadega nagu ringmajandus, modulaarsus, privaatne ja jagatud ruum ning vaimne tervise. Nimetatud teemad kattuvad Ülemiste City väärtustega ning loodetavasti leiame nii mõnegi idee käesolevatest projektidest, et neid Ülemiste City elukondliku hoonestuse planeerimisel silmas pidada ja ellu viia.“
Seekordne puitarhitektuuri võimalusi presenteeriv näitus on loogiline jätk Ülemiste linnaku püüdlustele – luua põnevat ja jätkusuutlikku linnaruumi.
Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits lisab: “Aasta tagasi käsitleti Ülo Pärnitsa nimelise stipendiumifondi raames puidust korrusmajadega seonduvaid väljakutseid koostöös TalTechiga. Oleme väga rõõmsad, et EKA-ga sõlmitud koostööleping leiab linnakus rakendamist nii erinevatel ja viljakatel viisidel.”
Avamisel võtavad sõna, lisaks Kadi Pärnitsale, Sille Pihlakule, Rauno Mätasele ka Eesti Puitmajaliidu tegevjuht, Annika Kadaja ja näituse kuraatorid Helin Kuldkepp ja Mattias Ots.
REKrulli 2022. aasta näitusest EKA veebis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
01.02.2022 — 01.05.2022
Daily ambient reklaam
Disain ja innovatsioon
EKA visuaalse kommunikatsiooni tudengid teavitasid põhikoolide õpilasi tervislikust ja mitmekesisest toitumisest.
EKA x Daily toitlustaja koostöö kampaania raames olid tudengite poolt väljatöötatud koolisööklate jaoks ambient reklaam – interaktiivsed stendid-loosirattad.
Juhendas üliõpilasi Kerstin Raidma.
Projektis osalenud visuaalse kommunikatsiooni tudengid:
Aile Bekman, Madli Utt, Jevgenija Nesterenko, Eliza Kobin, Kairi Saarekanno, Silvia Saks, Paula Helena Kuklane, Luisa Harjak, Valerija Kozlova.
Postitas Andrei Špakovs — Püsilink
Daily ambient reklaam
Teisipäev 01 veebruar, 2022 — Pühapäev 01 mai, 2022
Disain ja innovatsioon
EKA visuaalse kommunikatsiooni tudengid teavitasid põhikoolide õpilasi tervislikust ja mitmekesisest toitumisest.
EKA x Daily toitlustaja koostöö kampaania raames olid tudengite poolt väljatöötatud koolisööklate jaoks ambient reklaam – interaktiivsed stendid-loosirattad.
Juhendas üliõpilasi Kerstin Raidma.
Projektis osalenud visuaalse kommunikatsiooni tudengid:
Aile Bekman, Madli Utt, Jevgenija Nesterenko, Eliza Kobin, Kairi Saarekanno, Silvia Saks, Paula Helena Kuklane, Luisa Harjak, Valerija Kozlova.
Postitas Andrei Špakovs — Püsilink
01.09.2021 — 01.05.2022
Tootmisjääkidest istemööbel
Disain ja innovatsioon
EKA ja Tarmeko LPD vahelises koostöös valmis keskkonnahoidlik istemööbel.
Aasta pikkuses koostööprojekti käigus olid ruumikujunduse tudengite poolt kavandatud, projekteeritud ja valmistatud Tarmeko LPD tootmisjääkides funktsionaalsed isted-prototüübid.
Juhendajad: Elmet Treier, Mihkel Arold, Avo Tragel.
Projektis osalenud ruumikujunduse üliõpilased:
Jane Riikjärv
Kadri Aare
Piret Carson
Kristina Aidla
Mirjam Püss
Anne-Gret Reinu
Kirill Gvozdev
Liisa Adamson
Postitas Andrei Špakovs — Püsilink
Tootmisjääkidest istemööbel
Kolmapäev 01 september, 2021 — Pühapäev 01 mai, 2022
Disain ja innovatsioon
EKA ja Tarmeko LPD vahelises koostöös valmis keskkonnahoidlik istemööbel.
Aasta pikkuses koostööprojekti käigus olid ruumikujunduse tudengite poolt kavandatud, projekteeritud ja valmistatud Tarmeko LPD tootmisjääkides funktsionaalsed isted-prototüübid.
Juhendajad: Elmet Treier, Mihkel Arold, Avo Tragel.
Projektis osalenud ruumikujunduse üliõpilased:
Jane Riikjärv
Kadri Aare
Piret Carson
Kristina Aidla
Mirjam Püss
Anne-Gret Reinu
Kirill Gvozdev
Liisa Adamson
Postitas Andrei Špakovs — Püsilink