Valguspidu “Valguse vägi” Kohtla-Järvel

Kohtla-Järvel peetud valguspeo “Valguse vägi” raames näitasid EKA visuaalse kommunikatsiooni (endine meediagraafika) ja animatsiooni tudengid enda videomappingu projekte publikule Kohtla-Järve kultuurimaja fassaadile.

Juhendas üliõpilasi Taavi Varm.

Visuaalse kommunikatsiooni tudengid:
Mart Erman, Paula-Helena Kuklane, Karl-Kristjan Kits, Kaspar Kallaste, Kairi Saarekanno, Jevgenia Nesterenko, Jakko Pitk, Inga Protassova, Madli Utt, Luisa Harjak, Valerija Kozlova, Eliza Kobin, Aile Bekman.

Kunstnik Britta Benno ulmeline maastikuabstraktsioon “Polaarulm” rändab enne rahvusvahelist jääkarupäeva Viljandist Tallinna loomaaia polaariumisse. Esmakordselt tutvustatakse kaasegset kunsti polaariumi asukatele jääkarudele, kelle vaatevälja seatakse näituselt kaks suuremõõtmelist teost.

Näituse avamine on loomaaia jääkarumajas reedel, 17. veebruaril kell 16.00. 

Rahvusvahelist jääkarupäeva tähistab loomaaed koos Eesti Polaarklubiga 25. veebruaril. Kavasse mahuvad vaatemänguline jääkarude söötmine, Tiit ja Maris Pruuli emotsionaalsed lood kohtumistest jääkarudega ning Tiit Marani mõtisklus jääkarude tuleviku üle looduses.

Britta Benno isikunäituse peategelaseks on abstraheeritud maastik, jääkihid ja maakihid on joonistustel elu- ning värviküllased. Jahedalt kumava värvipaletiga joonistused ja graafika uitavad jää plastilistes vormides, kujutise avatus annab ruumi mõtisklusteks ja unistusteks. Mäed ja maastikud on elusad, mäed on inuiti keel. Põhjapoolus kuulub unistustele, olenditele ja mineraalidele, mis võbelevad kõigis maakihtides. Jää vormis meie rändrahnulise maa, mägede raskus on sirgeks triigitud maa peal rännates endiselt tajutav, lubadused on endiselt õhus. Laulvalt voolav jää ja Maa on ebakindlad muutumise vormid, mis oma pidevas saamises ei püsi kunagi paigal. Maastik muutub abstraktseks kujundiks, muutub hingavaks olendiks.

Benno joonistuskeel laieneb näituseruumis kõikehõlmavasse ruumiinstallatsiooni.

Näitus jääb Tallinna loomaaia polaariumis avatuks kuni 5. märtsini.

Britta Benno (s 1984) on Tallinnas elav ning töötav joonistus- ja graafikakunstnik. Teda huvitavad eri tehnikad ja materjalid ning nende kõrvutamisel ja kombineerimisel avanevad uued perspektiivid.

Benno on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalureuse- ja magistriõppe graafika erialal ning täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. 2018. aastast jätkab ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal, loomepõhise uurimistöö teemaks on „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ja graafikaväljal“. 

Kunstnikulehekülg: www.brittabenno.com  

Kunsti ja disaini doktorantide Arife Dila Demiri ja Nesli Hazal Oktay doktoriprojektide eelretsenseerimine toimub 20. veebruaril 10.00-15.30 EKAs ruumis A501.
Eelretsenseerimisel on võimalik osaleda ka zoomi kaudu, osalemise link asub SIIN (passcode: 054867).

Ajakava
10.00–10.15 Kogunemine ja kohv
10.15–10.30 Avasõnad
10.30–12.00 Arife Dila Demiri eelretsenseerimine

12.00–14.00 lõunapaus
14.00–15.30 Nesli Hazal Oktay eelretsenseerimine

4. aasta doktorant Arife Dila Demir esitleb oma doktoritöö juurde kuuluvat kolmandat case study “Pain Creature”. Doktoritöö juhendajad on dr Nithikul Nimkulrat (OCAD University, Canada) ja dr Kristi Kuusk (EKA).
Eelretsensendid on dr Claudia Núñez-Pacheco ja dr Michaela Honauer.

3. aasta doktorant Nesli Hazal Oktay esitleb oma doktoritöö juurde kuuluvat teist case study “Intimacy with Far-away Bodies”. Doktoritöö juhendajad on dr Kristi Kuusk (EKA) ja prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark).
Eelretsensendid on dr Oscar Tomico (ELISAVA School of Design and Engineering,  Eindhoven University of Technology) ja dr Verena Fuchsberger (University of Salzburg).

Loe edasi

Videoteoste linastus (Video Works Screening) on uus algatus, mille eesmärk on ühendada kunstnike üliõpilased kõigist EKA osakondadest ja luua kogukonnapõhiseid seltskondlikke üritusi!

Hindame eksperimenteerimist, pooleliolevaid töid, valmis töid, dokumentaalfilme ja animatsioone. Kõik ideed, mis julgustavad uusi tehnikaid ja vaatenurki, on teretulnud. 

Võtame vastu filme, mille kestus on alla 5 minuti*. Esitamise tähtaeg on hiljemalt kolmapäeval, 22. veebruaril. Saateid ei hinnata žüriis ja loodame, et kõik videod, mis vastavad esitamisjuhistele, vaadatakse läbi. Linastusaeg antakse kõige varem laekunud töödele, seega palume kandideerida esimesel võimalusel.

Link rakendusele Avatud kutse – videoteoste näitamine: Uus Rada Open Call Application: Video Works Screening

Lisainfo või küsimuste puhul võite meile kirjutada aadressil uusrada@artun.ee
Instagram: @uusrada

“KONTAKT—JOON” EKA kunstnike grupinäitus Stockmanni 5. korruse galeriis
16.02–16.04.2023
Näituse avamine 16. veebruaril, kell 18.00

“KONTAKT—JOON” on grupinäitus, mis ühendab endas Eesti Kunstiakadeemia maali, keraamika, moe ja sepise tudengite värskemaid töid, nende kunstipraktikaid ja tehnikaid. Stockmanni viiendal korrusel asuvas galeriis astuvad visuaalselt üksteisega kontakti tudengite teosed, mida varasemalt ei ole laialdaselt eksponeeritud. Näitusel kohtab töid, mis on inspireeritud nii loodusest, linnakeskkonnast kui ka iga kunstniku mälestustest ja tunnetest.

Maal, värv ja lõuend on materjalid, mille abil tegeletakse enda sisemaailma ning end ümbritseva maailma tunnetamise ja lahti mõtestamisega. Maalidele ainest andnud isiklikud narratiivid, emotsionaalsed läbielamised ja meeleseisundid jätavad vaatajale küllalt tõlgendamisruumi. Loomult rahulikud keraamika teosed ja tarbenõud annavad näitusel ühele vanimale kunstivormile kaasaegse esitlemisvõimaluse. Stockmanni Galerii südamikust leiab loodusega paralleele loova moetudengi erinevatest kollektsioonidest kokku pandud komplektid ning näitusele lisavad jõulisust kahe metallikunstniku tööd.

Näituse kuraatorid:

Cristopher Siniväli, Santa Zukker

Näitusel osalevad EKA kunstnikud:

Karola Ainsar, Margus Elizarov, Maria Hindreko, Sander Karjus, Paavo Kuldkepp, Daria Kylm, Lilian Maasik, Rebecca Norman, Visa Eino Eduard Nurmi, Valerija Oja, Valeria Poljakova, Karl-Christoph Rebane, Maria Elise Remme, Marion Saarik, Siret Schutting, Cristopher Siniväli, Helena Tääker, Marta Vikentjeva, Anna-Liisa Villmann, Elisa Margot Winters, Santa Zukker 

Tänud:

Stockmann, Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond, maaliosakond ja tekstiilidisaini osakond, Põhjala Pruulikoda

Näitusel olevaid töid on ka võimalik soovi korral osta. Täpsemat info saab küsida, kirjutades e-mailie: taakerhelena@gmail.com

Mis on Erasmus+? Millistesse ülikoolidesse saab vahetusõpingutele minna? Kuidas stipendiumi taotleda?

EKA disain ja innovatsiooni õppekava ruumikujunduse eriala taas kutsub sisseastujaid ja kõiki teisi huvilisi osa saama ruumikujunduse infotunnist, kus vestlusringi formaadis kaks sisearhitektuuri spetsialisti Maarja Valk-Falk ja Elina Steinpilm arutlevad sisseastujaid puudutavate valdkonna teemade üle ja vastavad kuulajate küsimustele.

Vestlusring toimub neljapäeval, 02. märtsil kell 18.00-19.00 Eesti Kunstiakadeemias (Põhja pst 7) ruumis A502.

Võimalik osaleda ka distantsilt.

REGISTREERU SIIN

Lisainfo sündmuse kohta:
Andrei Špakovs, andrei.spakovs@artun.ee

Teiselpool sinist sealpoolsust

Denisa Štefanigová koos Johanna Ruukholmi ja Marleen Suviga. Kuraator Yilin Ma. 

16.02–16.03.2023
Avamine 16.02, kell 17.00

Kultuuriajaloolane Astrida Neimanis kirjutab raamatus “Hüdrofeminism ehk veekoguks muutumisest”, kuidas meie ja teiste vaheline ruum on sama-aegselt nii, kauge kui eelajalooliste vete laotus, kui lähemal meie oma nahast. Štefanigová näitusel “Teiselpool sinist seapoolsust” sulavad inimesed hoovusteks, et siis teiste olevustega jagatud kehas ühes elada. 

Štefanigová praeguste tööde keskmes on voolav liikumine inim- ja mitte-inimsubjektide vahel, kus elusolendid pole teineteisest puutumata ega lahutatud. Nagu kõike hõlmav vesi, mis hoiab meid kehades ringlemise läbi lõpmatult kestvas saamise seisundis, immitsevad Štefanigová teosed “Teiselpool sinist sealpoolsust” endast välja uutele territooriumitele. Spetsiaalselt näituse jaoks loodud teoste kaudu, uurib “Teiselpool sinist sealpoolsust” võimalusi kokkuvoolamiseks ja ühtesulamiseks, tehes seda sarnaselt meie kehade soontes endasse suubuvale veele. 

Kui vaadata Štefanigová teoseid läbi sidususpuntkide, võib märgata nende välja joonistumist ja nende juurdumist – nii heas kui halvas – meie eraelusse. Neimanis on kirjutanud, kuidas: “Hoolimata sellest, et me oleme kõik veest tehtud, teineteisse nõrguvad ja voolavad kehad, paneme me vastu täielikule ühtesulamisele, ainelisele hävingule. Täpsemalt, me lükkame seda edasi kuniks “põrm saab põrmuks ja vesi veeks””. Tõestuse sellele väitele saab leida Štefanigová’ teostes, kus vesi, õhk ja meid siduv miski töötavad kehadevahelise suhtlusvahendina, ühendades vaatajaid ning hõlbustades kehalisusest teadlikuks saamist. Nõnda lähenedes tõusevad nähtavale nii olnud kui olev. Meie kehad hoiavad endas minevikku, kiikudes samaaegselt tuleviku äärel. Oleme keset kestvat endaks saamise seisundit, milles puudub taassünni naiivsus. 

Štefanigová lähenemises, mis esitab väljakutse inimliku ja mitte-inimliku piiridele – kõigele, mis hoiab neid kahte sfääri sotsiaalselt ja keskkondlikult lahus – on midagi kvääri. Nagu selle kohta on kirjutanud bell hooks: “Kväär ei tähista seda, kellega sa seksid. See võib küll olla osa sellest, kuid kväär tähistab seesmise mina vastaseisu ümbritsevaga ning tungi selles luua ja leida koht vestluseks,  edenemiseks ja armastuseks”

Štefanigová praktikas täidab vesi olulist rolli – alustades veest, millest koosneb akrüülvärvi keha, lõpetades vee enda kuivamisjälgedega lõuendil. Štefanigová ühe joone tehnika äratab maalides mingi niiske tõe – peegelduse, mis on lõpmatus liikumises. Asetades maalid teineteise kõrvale, loob Štefanigová laine, mis voogab läbi ruumi. 

Näitusel on eksponeeritud Denisa Štefanigová maalid ja installatsioonid koos Marleen Suvi skulptuuridedga. Näitust saadab piiratud tiraažiga kataloog, mis uurib näitust läbi kunstnik Denisa Štefanigová ja kuraator Yilin Ma dialoogi. Kataloogi on kujundanud Johanna Ruukholm. 

Denisa Štefanigová (s. 1995) on Tšehhi kunstnik, kes töötab peamiselt maali vallas. Ta kaitses hiljuti magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekavas – bakalauresusekraadi Brno tehnikaülikooli vabade kunstide teaduskonnas, olles ennast lisaks täiustanud õpingutel Bilbaos aastal 2021. Štefanigová oli sel aastal üks 15 nominendist ülebaltikumilisele Young Painter Prize-ile. Tema viimasteks näitusepaikadeks on olnud MO muuseum Vilniuses, Hobusepea ja Hoib galeriid. Štefanigová teoseid võib leida nii KogArt-i kui SYNLAB-i kogudest. Sel aastal ootavad teda nii isikunäitused Tallinnas, Prahas kui grupinäitus Ungari kunstniku Asztrid Csatlosega Brnos. 

Marleen Suvi (s.1998) on kaitsenud bakalaureusekraad Eesti Kunstiakadeemia maali erialal ning on hetkel EKA magistrant kaasaegse kunsti õppekaval. Oma praktikas uurib Suvi inimkeha ja -hinge vastastikust põimumist. Parasjagu on tema käsitlevate ideede keskmes endaga kohtumise võimalikkus, vastuse leidmine küsimusele: “kuidas lasta lahti isekusest”, ning mida tähendab enda kujutamine seksuaalsel viisil.
Valdav enamus Suvi loomingust on autoportreed. Haikuloome puhul on kunstnik proovinud mõtestada tühje, teaduvustamatusest pinnale kerkinud, otsekui kellelegi teisele kuuluvaid fraseeringuid. Peamisteks materjalideks, millega kunstnik töötab, on õlivärv, lõuend ja klaas. Tema hiljutistest näitusteks vääriksid välja toomist “Külaline” (Hobusepea galerii, 2022) ning “Et keha ei unustaks” (Vent Space, 2021).

Johanna Ruukholm (s. 1996) on graafiline disainer ja kunstnik, disainistuudio Jojo&me liige. Ruukholmi haardeulatus graafilise disaini vallas on lai, ulatudes veebilehtedest illustratsioonideni ning ta naudib väga lugude jutustamist läbi erksate ja mõistatuslike tegelaste ja maailmate. Peale igapäevase töö arvuti ja joonistusvahenditega, loob Ruukholm keeramilisi skulptuure ja tarbekunsti Nestworkersi brändi alt. Ta on samuti üks Tallinnas toimuvate peoürituste sarja “HoneyCombat” loojaid.

Yilin Ma (s. 1995) on Helsingis baseeruv kuraator ja kirjutaja, kes töötab kirjanduse ja visuaalkultuuri lõikepunktides, fookuspunktiga Ida-Aasia kväär diasporaa narratiividel ja kväär-feministlikel mõistmisviisidel lüürilise ja materjaalse lõikepunktides. Praegusel hetkel on ta omandamas magistrikraadi näituse-uuringutes Helsingi kunstiülikoolis. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia

Näituse avamisjoogid pakub Punch

13. veebruaril esietendub  e⁻lektroni uus kaasproduktsioon, Taavet Janseni ja Tambet Tuisu lavastus “Memento”.

Ühtlasi on “Memento” Taavet Janseni loovuurimusliku doktoritöö teine eelretsenseeritav lavastus.

“Memento” on hübriid-lavastus – veebivaatajad saavad sekkuda etendusse elektron.art leheküljel https://elektron.art/projects/memento
ja etendust saab vaadata ka füüsilises ruumis Cyclorama stuudios, Vilma majas, Viljandis (Turu 7).

Kuna kohtade arv kohapeal on piiratud, siis palume oma tulekust teatada  kaie@elektron.art.

Järgmised etendused toimuvad 14., 15., 20., 21. ja 22. veebruaril, algusega kell 19.00.

10. veebruaril, kell 18.00, avatakse ARS Kunstilinnakus rahvusvaheline helikunstifestival „Seintel on kõrvad“.

Iga kahe aasta tagant toimuma planeeritud sündmus koondab esimesel aastal nii kodu- kui välismaiseid artiste, kelle peamiseks väljenduskeeleks on heli. Jäika kuraatoripositsiooni vältivas programmis esitlevad autorid nii interaktiivseid, osaluspõhiseid, tajupõhiseid, asukohaspetsiifilisi kui ka kontseptuaalseid teoseid.

Kunstinäitusel osalevad kunstnikud:
Therese Frisk (SE), Kaisa Maasik & Gerda Nurk (EE), Kat Austen (DE/GB), Katrin Enni (EE), Madlen Hirtentreu (EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Taavi Suisalu (EE),

Performance programmis esinevad:
Sabotanic Garden (FI), Yuri Landmann (NL), Simonas Nekrošius (LT), THRVS (Matthias Kampf, AT), Sister Clara (PT), Katrin Enni (EE), SSSS (Sten Saarits ja Sven Sosnitski, EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Erik Alalooga (EE), Janno Bergmann (EE)

Programm

Helikunsti näitus 11. – 18.02.2023. Avatud 13.00 – 19.00

Reede 10.02
Helikunsti näituse avamine kell 18.00 (näitus jääb avatuks 11. – 18.02.2023)
Festivali avamisperformance-installatsioon stuudios 98 (Erik Alalooga & Janno Bergmann)

Teisipäev 15.02 / Performance õhtu vol. 1
Sister Clara (PT/DE) – ARS Projektiruum

Reede 17.02 / Performance õhtu vol. 2
SSSS (EE) – Stuudio 98
Helen Västrik (EE), Jaanika Arum (EE), Mari-Liis Rebane (EE) – ARS Projektiruum
Katrin Enni (EE) – Stuudio 53
Simonas Nekrošius (LT) – Stuudio 98
Järelkaja Burgerboxis: Katja Adrikova (EE)

Laupäev 18.02 / Performance õhtu vol. 3
Yuri Landmann (NL) – Stuudio 98
THRVS (Matthias Kampf, AT) – Stuudio 98
Erik Alalooga (EE) – Stuudio 53
Sabotanic Garden (FI) – Stuudio 98
Järelkaja Burgerboxis

Festivali koduleht: www.seintelonkorvad.ee

Festivalil toimuvat vahendab veebigalerii post-gallery.online 

Graafiline disain: Kert Viiart
Festivali korraldajad: Erik Alalooga, Sten Saarits
Festivali toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital, ARS Kunstilinnak