Erikursus „1000+31 aastat Ukraina kunsti”

23.–27. jaanuaril annavad EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis erikursust „1000+31 aastat Ukraina kunsti” Ukraina kunstiteadlased Lizaveta German ja Olga Balashova.

Olga Balashova annab laiema ülevaate Ukraina kunsti ajaloost, Lizaveta Germani loengud keskenduvad Ukraina 60ndate generatsiooni mitteametlikule kunstikultuurile ja 1990. aastate mitteametlikele näituse- ja kuraatoripraktikatele. Loengutesarja lõpetab seminar, milles seatakse eesmärgiks leida dialoogi 20. sajandi Eesti ja Ukraina kunsti vahel.

Erikursus annab võimaluse viia ennast kurssi Ukraina kunstiajaloo ning erinevate 20. sajandi mitteametlike kunsti- ja kuraatoripraktikatega.

Registreerimiseks kirjutage aadressile pille.teppan@artun.ee.

Loengud toimuvad Eesti Kunstiakadeemias kell 10–13:

23.01 ruumis A-101
24.01 ruumides A-302 ja A-202
25.01 ruumides A-302 ja A-403
26.01 ruumides A-303 ja A-202
27.01 ruumis A-101

30. jaanuaril kell 17.00 toimub EKA-s ruumis A-501 üritus „Exhibition histories and the roles of documentation: (Re)writing Ukrainian art history”, ettekandeid teevad kunstiajaloolased Lizaveta German, Olga Balashova, Svitlana Biedarieva, diskussant on kunstnik Andrij Bojarov.

Graafilise disaini magistritudngid osalevad 19.–22. jaanuaril Mehhikos, Index kunstiraamatute messil, Kurimanzutto galeriis.

MA tudengid müüvad graafilise disaini osakonna õpilaste kirjutatud, koostatud ja kujundatud raamatuid, mille on välja andnud EKA graafilise disaini osakond.

22. jaanuaril esitlevad II kursuse magistrandid oma vastvalminud raamatuid, mis sisaldavad nende magistritöö uurimuslikku osa.

Vaata lisainformatsiooni siit

Lisaks sellele on Montes Press Radio (MPR) kutsunud graafilise disaini magistritudengid tegema terve raamatumessi vältel “parasiitlikku” raadioprogrammi. Magistrantide raadiosaated toimuvad spontaanselt tühjal eetriajal, teiste MPR raadiosaadete vahel. Saadete pikkused varieeruvad ühest minutist kuni ühe tunnini.

Saateid saab kuulata siit

Dear Friendi näitus ja raamatuesitlus Page Not Found projektiruumis, Haagis

14.-19. jaanuaril toimub Haagis, Page Not Found projektiruumis Dear Friend näitus ja raamatuesitlus. Dear Friend on Ott Kagovere ja Sandra Nuuti EKA graafilise disaini osakonnas algatatud kirjastamise projekt mis avaldas nelja aasta jooksul (2019-2022) kirja formaadis kirjutatud tekste disainist ja visuaalkultuurist. 

2022 aasta septembris toimus EKA galeriis Dear Friend, näitus mille raames anti koos Lugemiku ja EKA kirjastusega välja ka Dear Friend kataloog mis koondab kokku kõik avaldatud tekstid.

Raamatusse on teinud kaastöid Singapuris tegutsev disainikriitik Justin Zhuang, disainer ja kirjutaja Else Lagerspetz ning kunstnik Lieven Lahaye. Raamatu on kujundanud Ott Kagovere ning väljaandjad on Lugemik ja Eesti Kunstiakadeemia.

Dear Friend näitus toimub Lugemik – 100 Books (detsember 2022 – jaanuar 2023) raames, kus toimuvad lisaks Dear Friend näitusele ka Marge Monko, Kristina Õlleku, Erica Hocki ja Lene Baadsvig Ørmen trükiste esitlused ja näitused.

Vaata lisainformatsiooni siit

22. jaanuarist kuni 23. aprillini on Kai kunstikeskuses võimalik külastada Holger Looduse isikunäitust „18 kevadist hetke“, mis on mitmekülgse kunstniku uute teoste esmaesitlus. 

Maali- ja meediakunsti valdkonnas tegutsev EKA maali õppejõud ja vilistlane Holger Loodus eksponeerib kaht videoinstallatsiooni, millega tutvumine on vormitud terviklikuks ruumikogemuseks. Väljapanek on üles ehitatud spiraalina: vaataja saab seda avastada nagu teokarpi ja leida selle südamest väikese pärli. Vastupidi tänapäeva pidevalt kiirustavale ja hakitud elule püüdleb Loodus aeglustumise poole ning jagab selle kohta ideid ja võtteid ka vaatajaga.

Näituse pealkiri, viide nõukogudeaegsele teleseriaalile „Seitseteist kevadist hetke“ (1973, režissöör Tatjana Lioznova) pole juhuslik. Seriaali omapärane visuaalne filosoofia on lähedane selle ajastu „aeglase kino“ pioneeride Andrei Tarkovski ja Ingmar Bergmani loomekreedodele ning kui mitte otseselt sellest kunstipärandist, siis kindlasti tuleks Holger Looduse loomingu juuri otsida sellega seotud ideestikust – veendumusest, et visuaalne kunst on omaette keel, milles võib kõneleda ka kõige keerulisematel teemadel, ja soovist liikuda tegelikkuse aeglasema mõtestamise poole, kus ühes veetilgas võib peituda terve maailm.

Holger Loodus (1970) on muusik, maali-, multimeedia- ja installatsioonikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Tema teostele on iseloomulik kummastava, kohati ulmataolise reaalsuse või alternatiivajaloo situatsioonide konstrueerimine. Selleks kasutab ta analüütilisi ja samas poeetilis-filosoofilisi visuaalseid vahendeid, hüperrealistlikust maalist enda loodud mehhanismide ja videotest ruumilavastusteni. 2018. aastal osales Loodus auhinna Köler Prize nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus pälvis publikupreemia. Alates 2010. aastast on ta esinenud isiku- ja grupinäitustel Eestis, Leedus, Soomes ja Saksamaal, viimased isikunäitused toimusid Tartus Kogo galeriis (2021), Turu Kunstimuuseumis (2019) ja Tallinna Kunstihoone galeriis (2017).

Näitus on avatud K—P kell 12.99–18.99
Pilet 10€/6€

Disaini ja rakenduskunsti ning MACA ühisnäitus „Staying in the Compost: Ghosts and Monsters of the Anthropocene“.

Näitus avatakse neljapäeval, 26. jaanuaril kell 18.00 Kanuti Gildi SAALi keldrisaalis (Pühavaimu 5). 

Näitusel on esitatud disaini ja rakenduskunsti ning kaasaegse kunsti magistrantide tööd, mis on tehtud sügissemestril toimunud Taavi Hallimäe ja Sandra Kosorotova juhendatud kursuse „Ghosts and Monsters of the Anthropocene“ raames. Kursus algas Sepideh Ardalani ja Pire Sova töötubadega MASSIA kunstiresidentuuris (Massiaru, Pärnumaa), jätkus seminaride ja individuaalse tööga ning lõppeb avaliku näitusega Kanuti Gildi SAALis. Lisaks kuue tudengi individuaalsetele projektidele saab näitusel tutvuda Pire Sova töötoast alguse saanud ning tudengite ja komposti lagundavate mikroorganismide ühistööna valminud teosega. 

Kunstnikud: Siew Ching Ang, Y. Derya Balkan, Zody Burke, Katarina Kruus, Viktor Kudriashov, Elle Kannike

Graafiline disainer: Agnes Isabelle Veevo 

Näituse avamisel pakutakse Sveta Baari alkohoolseid jooke ja mittealkohoolset kombucha-teed, mille on valmistanud näitusel osalev kunstnik Elle Kannike. 

Reedel, 27. jaanuaril, kell 17.00–19.00 toimub näitusel lugemisgrupp, mida viib läbi näitusel osalev kunstnik Siew Ching Ang.
Osalemissoovi korral võtke palun Siew’ga ühendust: siew.ang@artun.ee 

Näitus on avatud 27.–29. jaanuaril, kell 13.00–19.00.

Draakoni galeriis EKA graafika külalislektori, töökoja juhataja ja meistri Maria Eriksoni isikunäitus „Pehme puudutus äärel“. 

Näitusel „Pehme puudutus äärel“ vaatleb kunstnik enda suhet graafika protsessiga, millesse on kaasatud kunstniku keha ja litokivi. Võrreldes keha ja selle puutepinda litokivi pinnaga, otsitakse nendevahelisi paralleele ja vastuolusid. Omistades litokivile inimnahale omase võime mäletada, uurib Erikson enda loomingut kui kahe keha – kunstniku ja litokivi – vahelist dialoogi. Materjalide kokkupuute tulemusena kerkivad nende sarnasuste ja erinevuste kaudu esile kehade mittehierarhilised suhtlemisviisid ja uued koosolemise vormid. 

Litokivi pind on sile ja poorne. See on justkui nahk, mille pinnal talletuv puudutus kihistub ajas. Eriksoni loomingus keskne litotušš on joonistusmaterjal, mille kuivamisel kivipinnal tekib niidistikku meenutav abstraktne maastik, milles väljenduvad ühtaegu kivimi geoloogilised protsessid kui ka materjali ning kunstniku vaheline puudutuste jada.  

„Pehme puudutus äärel“ on kolmeosaline näituseprojekt, mille esimene ekspositsioon on Draakoni galeriis, teine tuleb esitlusele märtsis Ratamo galeriis Jyväskyläs ja kolmas Litograafia muuseumis Rootsis aprillis 2023. 

Maria Eriksoni kunstnikupraktika keskmes on materiaalsus ja protsess. Teda huvitavad ruumid ja vaheruumid, mis tekivad materjalide ja trükipindade kokkupuutel. Uutes ruumiinstallatsioonides ja materjalikooslustes täheldab ta nende suhete kihistumist, muutumise kulgu ajas ning sidusust üksteisega. Ta on läbinud kaheaastase litograafia trükitehnoloogia õppe Tamarind Instituudis (USA) ning omandanud magistrikraadi graafika erialal Soome Kunstiakadeemias. 2019. aastal tunnustati Maria Eriksoni Eduard Viiralti nimelise stipendiumiga ja 2021. aastal Ann-Margret Lindelli nimelise graafikastipendiumiga (Rootsi). 

Hiljutisi näitusi: „Märkmeid piiriruumist”, ARSi projektiruum (2022); „Taidegrafiikan tapa olla – materiality, collaboration and agency”, Exhibition Laboratory, Helsingi (2021); „Grafik”, galerii Sander, Norrköping, Rootsi (2021).  

Näitus jääb avatuks 4. veebruarini 2023. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kunstnik tänab: Liina Siib, Paul Rannik, Mart Saarepuu, EKA graafika.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS

17. jaanuaril kell 17:00 toimub EKAs A-501 kirjastuse Rooftop Press äsja välja antud kahe kunstnikuraamatu – Jessie Bullivanti “Attached” ja James Prevetti “Things for Homes / Homes for Things” – esitlus. Raamatute autoritega vestleb Rooftop Pressi kirjastaja Tuukka Kaila. Vestlus toimub inglise keeles. Tuukka Kaila viibib Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna kutsel ning viib 16.-18.01 läbi meistriklassi “Isekirjastatud autoriraamat”.

Esitlusel on võimalik raamatuid ka endale soetada (“Attached” 18 eur ja “Things for Homes/Homes for Things” 27 eur – ainult sularahas).

Jessie Bullivant “Attached” sisaldab erinevate autorite tekste kunstnik Jessie Bullivanti (Austraalia/Soome) viimase kümne aasta rikkalikule kunstnikupraktikale. Teemade hulgas on immateriaalsete kunstiteoste säilitamine, ligipääs ja mäletamine; samuti on esile toodud nüansse, mis fotograafilise dokumentatsiooni käigus tihti kaotsi kipuvad minema. “Attached” pakub ülevaate kunstniku teostest ning ähmastab piire nii kunsti ja selle dokumenteerimise vahel kui ka traditsioonilise monograafia ja eksperimetaalse kunstnikuraamatu vahel.

Raamatu tekstide autorid: Brendan Barnett, Yvonne Billimore, David Bullivant, Freja Bäckman, Christo Crocker, Mitchel Cumming, Eric Demetriou, Paul Doornbusch, Beau Emmet, Mark Friedlander, Max Hannus, Tim Holmes, Lou Hubbard, Anthony Johnson, Mikko Kuorinki, Katie Lenanton, Minna Miettilä, Even Minn, Paul Moses, Anna Parlane, James Prevett, Georgia Robenstone, Geoff Robinson, Ainslie Templeton.

James Prevett “Things for Homes / Homes for Things”, välja antud koos TACO!’ga.

Kas skulptuur suudab kodustes tingimustes ellu jääda, ilma et ta muutuks millekski muuks, kodustatud objektiks – nagu uksestopper või mütsivarn? Trükis hõlmab vestlusi teemal, kuidas me suhestume sotsiaalses mõttes objektidega ja millised on sellest tõukuvad ruumisuhted.

Tekstide autorid: Annie May Demozay, Mat Jenner, Jennifer Powell, Vidha Saumya, Eetu Viren, Vilma Pimenoff, Henni Alava, Sven Claes, Deborah Frimpong, Michael Pleasance, Paul Seymour, Dani Tagen, Riordan Tyson, Karstein Volle, Leena Ylä-Lyly

Jessie Bullivant on Austraaliast pärit kirjanik ja kultuuritöötaja, kes elab Helsingis. Tema huvide fookuses on institutsioonid ja suhted. Bullivant on kaitsnud magistrikraadi Helsingi Kunstiakadeemias 2020 ning hetkel tegeleb ta loovuurimusega, mida toetab Kone Foundation (2022–2025).

Tuukka Kaila elab ja töötab Helsingis. Tema kunstnikupraktika fookuses on fotograafia ja kirjastamise valdkondade piiride laiendamine. Kaila on artist-run kirjastuse Rooftop Press kaasasutaja ning kunstnikuraamatute sündmuste sarja “Bookies” asutaja. Tema töid on eksponeeritud muuseumides ja galeriides Euroopas, USAs ja Hiinas ning tema töid on näiteks Kiasma, Soome Rahvusraamatukogu ja Helsingi Kunstimuuseumi kogudes.

James Prevett kombineerib objekte, sündmusi, teksti ja videot, tehes seda tihti skulpturaalses võtmes. Kunstnik läheneb skulptuurile kui viisile eksperimenteerida nii isikliku kui kollektiivse mõtte ja kehade piirialadel. Ta on oma teoseid eksponeerinud Ühendkuningriigis, Soomes, Tais, USAs, Austrias ja Brasiilias; samuti kuulus Prevett meeskonda, kes esindas Suurbritanniat Veneetsia Arhitektuuribiennaalil 2006. a. Prevettile omistati 2021. aasta. Linnamo auhind. Tema teoseid leidub Kiasma Soome Rahvusgalerii kogus ning arvukates erakogudes. Kunstnik elab ja töötab Helsingis ning töötab skulptuuriosakonna õppejõuna Helsingi Kunstiakadeemias (Uniarts).

Aleyna Canpolat, Andrea Gudiño, Alp Eren Özalp “Meie minu sees” EKA Galeriis 17.01—09.02.2023

Avamine: 17.01 kell 16.00

Andy Goldsworthy on öelnud, et unustame tihti ära, et meie olemegi loodus. Kui kaotame sideme loodusega, oleme kaotanud ka isennast. Näituse autorid Aleyna Canpolat, Andrea Gudiño ja Alp Eren Özalp saavad EKA-s kokku maailma eri otstest Türgist ja Mehhikost ning õpivad urbanistika ja animatsiooni erialadel. Ühise osana kajastavad nad käesoleval näitusel, millisena tajume paika, kus tunneme kuuluvust, mis aktsepteerib sind sellisena nagu sa tõeliselt oled. Loodus pakub ühist katust muulaste ja kohalike jaoks. Puuduvad erinevad piirid, keeled ja riigid. Loodus on ainus entiteet, kes võtab meid täielikult omaks. 

Näitus kutsub osalejaid läbi füüsiliste ja audiovisuaalsete elementide avastama puutepunkte looduse ja iseenda identiteedi vahel. Elemendid on segud erinevatest tekstuuridest, animeeritud aladest ja anonüümsetest siluettidest. Näitus pakub vaatajale perifeerset enesereflektsiooni kogemust isiklikest emotsioonidest läbi orgaaniliste elementide, ootamatute soovide, unistuste varjude ja ambientse ruumi. 

Aleyna Canpolat (s. 1998) on arhitekt ja disainer, kes on omandamas hetkel urbanistika eriala Eesti Kunstiakadeemias. Aastal 2021 lõpetas ta Yildizi Tehnikaülikoolis arhitektuuri eriala  magistriõppe. Loomepraktikas on tema fookus biofiilsel- ja jätkusuutlikul disainil. Haridustee käigus on ta kureerinud palju näituseid ja viinud läbi kunstnikuvestluseid ‘Mimarlık Bunun Neresinde?’ raames. Ta on pälvinud mitmeid auhindu erinevatel võistlustel osalemise eest.

Andrea Gudiño (s. 1993) on Mehhikost pärit rezissöör, animaator ja fotograaf. Tema töö animaatorina seisneb erinevate  segatehnikate kasutamises näiteks nagu stop-motion-, cut out-, rotoskoop- ja 2D tehnikad. Ta on hetkel üliõpilane Eesti Kunstiakadeemias animatsiooni MA õppes.

Alp Eren Özalp (s. 1997) on Türgi päritolu arhitekt ja disainer, kes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias urbanistika erialal. Ta on lõpetanud Yildizi Tehnikaülikooli aastal 2020 ning omab professionaalset töökogemust urbanistika- ja arhitektuuri valdkonnas. Tema nutika küla projekt Aserbaidžaanis pälvis eduka projekti tiitli. Selleks töötas ta välja vastava disaini ning puidust toodete kasutamiseviisi, kasutades puidunikerdamise tehnikat.

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikool ootavad huvilisi erialadevahelise töötoa “Hüljatud maastikud” ettekandepäevadele Kohilas. Sellel aastal on vaatluse all ajalooline tööstus asula südames – Kohila paberivabrik.

Viimastel kümnenditel on tööstusi jõuliselt linnadest välja kolitud ja tööstushoonete saatus on heal juhul olnud muutumine kultuuri- ja vabaaja keskusteks. Ühelt poolt on see ootuspärane, kuid teisalt võtab nendelt hoonetelt argisuse ja igapäevasuse töökeskkonnana. Kohilas käsitleme hoonete uuskasutust sotsiaalselt vastutustundliku ja ringmajandust soosiva keskkonnana.

Esmaspäev, 16. jaanuar kell 14:00 – 17:30: seminar Kohila raamatukogus (mõisa ait-kuivatis)
Ettekanded:
14.00 – Herkki Oro: Valla nägemus Kohilast ja vabrikust
14.10 – Marika Jahilo: Vabriku hetkeseis ja tulevikuvisioon
14.30 – Inna Laanmets: Ruumikava, liikuvusuuring ja miljööväärtused Kohilas
15.00 – Mikk Mutso: Kohila suures pildis
15.20 – Ain Kendra: Kohila teedevõrk ja tulevik
15.40 – tudengite ettekanded:
Tööstus linna silueti kujundajana
Paberitootmine Eestis
Tööstushoonete (taas)kasutus Eestis ja mujal

Reede, 20. jaanuar kell 14:00-17:30: Tudengite grupitööde esitlus Kohila mõisakoolis (tall-tõllakuuris)

„Hüljatud maastikud“ on EKA ja TTÜ erialadevaheline töötubade sari, mis annab muinsuskaitse, arhitektuuri, sisearhitektuuri ja inseneri eriala tudengitele vajaliku ühistöö kogemuse ning panustab pärandialase sisuka diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu. Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud Peri kolhoosikeskuse, Suurpea linnaku, Kodijärve mõisa; Koeru vanadekodu; Tapa raudteejaama; Kopli liinide; Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusalade; Tallinna Dominiiklaste kloostri ja Katariina kirikuga ning Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarjas esineb Kadi Polli, kes tutvustab 2019. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööd “Valgustuskunst. Balti kunstiharrastusest ja joonistuspraktikatest 18. ja 19. sajandi vahetusel“.

Kadi Polli räägib oma doktoritööst, mis võttis vaatluse alla Balti valgustusaegse kunstivälja, keskendudes harrastuslikule pildipärandile. Pöörates fookuse 18. sajandi veel tagasihoidlikult professionaalselt-institutsionaalselt kunstielult laiemale harrastajate ringile ja kunstiliselt kõrgetasemelistelt piltidelt harrastuslikele, argistele, rakenduslikele joonistuspraktikatele (reisi- ja teadusjoonistused, kartograafilised ülestähendused, koduloolised ja muinasteaduslikud pildid, päevikuvinjetid jpm) on jälgitud kunstitundmise ja joonistusoskuse hüppelist kasvu Balti aadli- ja haritlaskonna seas 18.sajandi teisel poolel – ja veel enam, pildimeedia märkimisväärset rolli Balti valgustuses. Selline vaatenurga muutmine ja seniste kohalikku kunstivälja kirjeldavate mustrite teatav ümbermängimine on töös abiks balti kunsti erijoonte esiletoomisel, lubades alaväärsuskompleksita käsitleda siinse varase pildipärandi vähest esteetilist kvaliteeti ja madalat loomelendu ning hinnata sellele omast valgustuslik-pragmaatilist suhtumist ja rakenduslikku-harrastuslikku iseloomu kui baltisaksa kunstikultuuri ühte põhijoont. Koos siinsete harrastajate pildikogemuse ja -eeskujude kaardistamisega võetakse fookusesse Balti valgustuskunsti kõige tähtsam ja iseloomulikum, kohalikku visuaalset identiteeti loov pildižanr – muististe ja vaatamisväärsuste pildilised topograafiad ning maastikujoonistused. Erinevates artiklites lisandub naisuurimuse aspekt, kunstikogude ja –turu teema ning mentaliteediajaloost lähtuv pilk joonistamise erinevatele funktsioonidele ja kunsti/kunstniku positsioonile Balti ühiskonnas. Omaette tähelepanu saavad kunstiharrastuse ja kunstnikuprofessiooni eristamine ja teadvustamine balti mentaliteedis ning mitmed just valgustusajas siinmail väljakujunenud kultuurilised enesedeterminatsioonid, mis jäävad harrastuslikku, valgustuslik-pragmaatilist suhtumist kunstiloomesse toitma ka 19. sajandi edenedes.

Rohkem infot Eesti kunstiteaduse aastasaja kodulehel.