EKA Tudengite Kväärühendus esitleb: Spooky Drag Night

Laupäeval, 19. oktoobril toimub EKKMis EKA Tudengite Kväärühenduse (ETKÜ) poolt korraldatud Spooky Drag Night, kus astuvad üles drag-kunstnikud nii EKAst kui mujalt.

Üritusega tähistatakse uue tudengialgatuse sündi, mille eesmärk on tuua kokku EKA kväärkogukond ja seista turvalisema õppekeskkonna eest. Esinema on oodatud ka inimesed, kes sooviksid esmakordselt dragi proovida, kuid pole seni leidnud selleks võimalust.

Sõrmed sügelevad paruka, huulepulga ja soo performatiivsuse laval lahtivõtmise järele? Selleks kirjuta ETKÜ Instagrami kontole @kv22rid.ekas või meiliaadressile ekakvaar@gmail.com ja sulle leitakse koht!

Asukoht: EKKM

Aeg: 19.10 kell 20.00

Piletiinfo: Sissepääs annetusepõhine.

Lisainfo: https://fb.me/e/1SJ2IwwjT

25.10 kell 19:30 avaneb Vent Space galeriis Keithy Kuuspu näitus CONCEPT STORE! 

CONCEPT STORE on pidevalt muutuv kunstipood, kuhu on loonud teosed näituse külastajad. Poodi tulles on sul võimalus:

• valida endale juba valmis kontseptsioon

• luua ise kontseptsioon

• luua savist teos inspireerudes valitud/loodud kontseptsioonist ning panna see poodi müügile

• soetada endale kunsti!

Poe komisjonitasu müüdavatele teostele on 50% hinnast!

Kui teost ära ei müüda, taaskasutatakse teose materjal ning kasutatakse tulevaste teoste loomiseks!

Pood avaneb tühjana. Avamise käigus luuakse poodi esimesed teosed.

Poe avamine toimub 25.10.2025 kell 19:30

Pood on avatud 28-30.10 kell 12:00-17:00

E-pood ilmub jooksvalt siia: https://www.instagram.com/k8y6pu/

FB: https://fb.me/e/4lAO15HYd

“Paljassaare palimpsest. Rännak prügi ja aarde vahealadel.”

18. oktoobril kell 13.00–17.00 Paljassaares 

Urbanistika esmakursuslased on taaskord veetnud pool semestrit Paljassaaret uurides – seda sama maasäärt, kuhu täna suundub kogu linna jääde … ent kuhu ka kujutletakse tuleviku Tallinna uut fookuspunkti, põhjamaise pealinna kaasaegset keset. Sel reedel, 18. oktoobril, kutsuvad tudengid kõiki huvitunuid kaasa rännakule prügi ja varanduste vahele Paljassaare (post)industriaalses südames, et uurida, mis protsessid ning väärtusotsused tänast ruumi kujundavad.

Kogunemine 18. oktoobril kell 13:00 Maleva 2A maja ees.

Ligikaudu 5-kilomeetrine rännak toimub õues muutuvates maastiku- ja ilmaoludes ning lõpeb Pikakari ranna lähistel lõkke ümber. Üritus on inglise keeles.

Palun võta kaasa või valmistu vastavalt:

• suupisted + jook
• kõrvaklapid
• tass
• riietu soojalt
• kanna veekindlaid jalanõud

Rohkem infot Urbanistika sotsiaalmeediast: https://www.facebook.com/urbantallinn

+372 5696 3525

Esmaspäeval, 21. oktoobril, kell 17.00 toimuvad EKAs A-501 Berit Schneidereiti ja Saskia Fischeri artistivestlused.

Kunstnikud viibivad Tallinnas, et viia läbi meistriklasse Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas.

Berit Schneidereiti kunstnikutöö keerleb fotograafia olemuse ning vaatamise füüsilise ja kehalise akti ümber. Fotograafias juurdunud tema praktika ulatub ruumiinstallatsiooni ja skulptuurini. Erinevaid tehnikaid kasutades loob Berit Schneidereit läheduse ja distantsi, reaalsuse ja sugestiooni tähtkujusid, millega ta loob pideva võnkumise pildiruumi ja reaalsuse vahel.

Berit Schneidereit (s. 1988, Frankfurt Maini ääres, Saksamaa) õppis Düsseldorfi Kunstakademie’s, mille lõpetas magistrantuuris 2017. aastal. Teda on eksponeeritud Düsseldorfi Museum Kunstpalastis; G2 Kunsthalle Leipzigis; Kunsthalle Recklinghausen; CCA Andratxis, Mallorcal; NAK Neuer Aachener Kunstverein; de Warande Turnhoutis Belgias ja Goethe Institut Pariisis. Ta sai Stiftung Kunstfondi tööstipendiumi, dhCS-stuudio stipendiumi Kunstverein für die Rheinlande und Westfalenilt Düsseldorfis, samuti van-Rinsumi stipendiumi Cité Internationale des Arts’ile Pariisis. Ta elab ja töötab Düsseldorfis.

https://www.beritschneidereit.de/

Instagram: beritschneidereit

Saskia Fischer on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab piltide, objektide, tekstide ja keskkondadega.

Tema uurimistöö on seotud paradigmadega, mis kujundavad ja teavitavad maastikku kui kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtuste peegeldust. Ta uurib, kuidas läänelik arusaam eraldab antropoloogilise urbanismi koloniaalsest looduskontseptsioonist, tugevdades naiselikkuse ja “loomuliku” probleemseid arusaamu. Tema töömotiivid tuginevad mööduvatele arhitektuuridele ning väljamõeldud barjäärile looduse ja tavade vahel. Seda interdistsiplinaarset uurimistööd väljendavad fotod ja installatsioonid, mis sünteesivad erinevaid meediamaterjale ja motiive arhitektuurist, mobiilsusest, linnaplaneerimisest, maastikukujundusest, aiandusest, soouuringutest ja kunstiajaloost.

Töötab praegu õppejõuna Stuttgardis, Stuttgartis ja riiklikus kunsti- ja disainiakadeemias Mathilde Planck Stiftung. Ta on omandanud magistrikraadi Goldsmithsi ülikoolis, Londoni ülikoolis, Suurbritannias 2016–2018 ja õppinud fotograafiat Folkwangi kunstiülikoolis Essenis, DE, 2010–2015.

https://www.saskia-fischer.com

https://www.instagram.com/___saskia_/

Reedel, 18. oktoobril kell 13.00 avatakse Keskturu lihasaali teisel korrusel Keskpuuri galeriis uus hooaeg Marto Mägi videoinstallatsiooniga “7 liigutust suure potentsiaaliga”.

Eelmisel aastal EKA stsenograafia osakonna lõpetanud Marto Mägi tegeleb peamiselt fookuskauguse mängimisega, ümber sõnastades diskursust suurte ja väikeste ning tähtsate ja tähendusetute vahede üle.

Kuraator: Kaur Järve

Keldrimäe 9, 10113 Tallinn- teine korrus

Näitus on avatud 18.-30. oktoobril.

Oktoober. E-P kell 9.00-18.00

Rohkem infot:
Kaur Järve
kaur.jarve@artun.ee

EKA muuseumi näitus „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias“
19.10.–29.11.2024
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 18.10.2024 kell 17.00

Eesti Kunstiakadeemia 110. sünnipäevaks valminud suure ülevaatenäituse teema puudutab kõiki, kes siin kunagi haridust on omandanud või praegu tudengi seisuses. Inimese kujutamine, elava modelli järgi joonistamine, maalimine, modelleerimine, on käinud kunstihariduse juurde läbi aegade, erandiks ei ole siinkohal ka Eesti Kunstiakadeemia oma eelkäijatega. 

EKA muuseumi näitus „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias“ toob fondidest välja kooli stuudiotes sündinud õppetööd: seisvad, istuvad või lamavad aktid ja rõivastatud modellid, figuurigrupid, joonistused kätest ja jalgadest, anatoomilised detailid. Valik näitab, kuivõrd mitmekesiselt ja erinevate rõhuasetustega on võimalik inimest kujutada. Külg-külje kõrval on viimistletud taustaga akadeemiliselt siledad pildid ja aastatuhandevahetuse seniseid kaanoneid purustavad hiiglaslikud inimesekujutised, mustvalged ja värvilised tööd, mille liigitamine tehnika ja alusmaterjali järgi kas joonistuseks või maaliks ei mängi siinses kontekstis enam rolli.

Väljapanek tugineb valdavalt EKA muuseumi kollektsioonile, kuid aastakümnete jooksul tallele pandust mahtus valikusse vaid murdosa. Kooli tegutsemise esimeste kümnendite näitlikustamiseks tuli lisa võtta Eesti Kunstimuuseumist ja erakogudest. Figuuriõpe on olnud läbivaid teemasid ka skulptuuris, kuid kuna omaaegne skulptuuri osakonna kogu on hävinud, tuli ruumilise kunsti näitusele leidmiseks teha kuratoorseid jõupingutusi: kuigi vähemuses, on skulptuur näitusel siiski esindatud. Autoritelt sai lisa küsitud ka 21. sajandi algupoole figuuriõppe osas, et katta ajavahemik, mis jääb EKA muuseumi loomise (2019) ja metoodilisse fondi tööde kogumise lõppemise vahele sajandivahetusel. Kuna figuurijoonistamine on olnud kõigi akadeemia erialade õppekavas ning kogutud on väljapaistvaid töid neilt kõigilt, on püütud valikuid tehes arvestada ka seda mitmekesisust. 

Näitusel osaleb 138 autorit 187 tööga. Võimalus kiigata tuntud kunstnike ja disainerite kujunemisaega on kahtlemata intrigeeriv, kuid üllatusmomente pakuvad kindlasti ka tänasel päeval tundmatute autorite meistriteosed. Põnevust lisavad tööde kõrvutused, mis ei jälgi traditsioonilisemat kronoloogilist liini, vaid on loodud kooskõla ja vastastikmõju alusel.

Näitusel osalevad kunstnikud:

Eero Alev, Jüri Arrak, Raivo Behrsin, Britta Benno, Teddy Böckler, Rem Dementjev, Olga Dubrovskaja, Herald Eelma, Jaan Elken, Herlet Elvisto, Merike Estna, Margarita Feofanova, Nikolai Guli, Heikki Halla, Gerda Hansen, Inga Heamägi, Hugo Hiibus, Aleksander Igonin, Ants Jaanimägi, Andrus Johani, Aivar Juhanson, Iris Jurma-Kangur, Sandra Jõgeva, Pille Jänes, Villu Järmut, Heli Jürissaar (Kase), Jüri Kaarma, Katrin Kaev, Catlin Kaljuste, Maria Kallau, Anu Kalm (Anderson), Elin Kard, Gleb Karlsen, Saskia Kasemaa, Alice Kask, Eve Kask, Jüri Kask, Maret Kernumees, Ando Keskküla, Kaalu Kirme, Tiiu Kirsipuu, Raoul Koik, Epp Maria Kokamägi, Ellen Kolk, Luule Kormašova, Nikolai Kormašov, Orest Kormašov, Aimar Kristerson, Mart Krull, Epp Kubu, Viive Kuks, Leili Kuldkepp, Laura Kõiv, Andrus Kõresaar, Tõnis Kärema, Annika Künnap, Allex Kütt, Vello Laanemaa, Heldur Lassi, Pille-Riin Lass, Tõnu Lauk, Emil Lausmäe, Malle Leis, Tea Lemberpuu, Ly Lestberg, Mihkel Liinat, Silvi Liiva, Bruno Lillemets, Ivika Luisk (Kivik-Luisk), Anu Maarand, Aet Maasik, Viktor Madison, Ülle Marks, Vladimir Matiiko, Aarne Mesikäpp, Rein Mets, Gregorio Migliaccio, Peeter Mudist, Maarit Murka, Tõnu Mäsak, Arseni Mölder, Reigo Nahksepp, Mall Nukke, Liisa Nurklik, Lydia Nüüd, Evald Okas, Kaido Ole, Jaan Paris, Ede Peebo, Imbi Ploompuu (Karu), Urmas Ploomipuu, Mari Prekup, Mark Antonius Puhkan, Aapo Pukk, Kaie Pungas, Brenda Purtsak, Laura Põld, Matti Pärk, Katrin Pärt, Liisi Pääsuke, Tiit Pääsuke, Tiit Rammul, Tiina Reinsalu, Uno Roosvalt, Eesi Rosenberg, Peeter Rudaš, Sirje Runge (Lapin), Tõnis Saadoja, Hugo Sepp, Kati Simpson, Piret Smagar, Jaak Soans, Tõnu Soo, Aleksander Suuman, Silja Šergalin, Juri Šestakov, Vladimir Taiger, Mari-Liis Tammi-Kelder, Endel Taniloo, Anne Tapper, Olga Terri, Evi Tihemets, Tiina Tiitus, Ilmar Torn, Margus Tõnnov, Maria-Kristiina Ulas, Peeter Ulas, Anne Vaher, Katrin Vaher, Valentin Vaher, Silver Vahtre, Mall Valk (Sooster), Janika Vesberg, Heldur Viires, Hanna Vinter, Ekke Väli, Eduard Wiiralt, Elisa Margot Winters

Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundaja ja kaaskuraator: Britta Benno
Näituse graafiline disain: Pärtel Eelmere
Näituse assistent: Anna Birgitta Erikson

Näitusega kaasneb samanimeline kataloog, kus on suurte reprodena ära toodud kõik näitusetööd. Lisaks teemakohasele ajaloolisele ülevaatele (Reeli Kõiv) lisavad raamatule värve intervjuud joonistamise õppejõududega – Tiit Pääsuke, Matti Pärk, Maiu Rõõmus, Maria-Kristiina Ulas, Ülle Marks, Tõnis Saadoja, kes arutlevad inimese kujutama õppimise vajalikkuse ja tähenduste üle. Intervjuusid täiendab graafiku ja joonistamise õppejõu Britta Benno esseistlik arutlus figuurijoonistamisest kunstiakadeemias, taas on avaldatud Jüri Haini kogutud Peeter Ulase ja Herald Eelma meenutused oma õpiajast. 

Kataloogi saatesõnad on rektor Mart Kalmult, kataloogi koostaja ja autor on EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv. 

Raamat on eesti ja inglise keeles; keeletoimetaja Elo Rohult, tõlkinud Epp Aareleid. Fotod Madis Kurss, kujundanud Stuudio Stuudio, maht 288 lk, trükitud Tallinna Raamatutrükikojas. 

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

4. novembril kaitseb kunsti ja disaini eriala ekstern Ulvi Haagensen doktoritööd “Vahepealsuses. Uurimusi kunsti ja igapäevaelu vahelisest joonest visuaalkunstniku silmade läbi” (“In the In-Between: Explorations into the Line Between Art and Everyday Life as Seen Through the Eyes of a Practising Visual Artist”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Liina Unt (Tartu Ülikool), dr Jan Guy (Sydney Ülikool)
Eelretsensendid: prof Mika Elo (Helsingi Kunstiülikool), dr Rolf Hughes (Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituut
Oponent: prof Mika Elo

Avangard pärandist võrsunud kaasaegne kunst kohtub, kattub ja põrkub sageli tavalise igapäevaeluga, mõnikord tahtlikult, mõnikord mitte. Selles valdkonnas töötava kunstniku jaoks võib kunsti ja elu suhe olla eriti intrigeeriv; mõnikord on see mõistatuslik, teinekord võib olla raske eristada üht teisest, teada, millal midagi on või ei ole kunst ja millal on või ei ole elu.

“Vahepealsuses. Uurimusi kunsti ja igapäevaelu vahelisest joonest visuaalkunstniku silmade läbi” küsib, milliseid uusi lähenemisviise, meetodeid, tehnikaid võib see põrkumine paljastada ning milliseid alternatiivseid mõtlemis- ja vaateviise võib see kaasa tuua, mis aitavad mõista kunsti ja elu salapärast suhet.

Doktoritöö lähtekohaks on vahetu kunstipraktika ja sellega seotud protsessid. Töö hõlmab kehalisi ja multisensoorseid kogemusi, kasutab huumorit ja mängulist lähenemist, mis iseloomustab kolme fiktsionaalse sõbra – Thea Koristaja, Olive Puuvilla ja Artist Researcher’i – vahel. Kujuteldavate tegelaste kasutamine võimaldab vaatenurkade vahetamist ja aitab välja tuua erinevaid viise, kuidas kunst ja igapäevaelu kohtuvad ja põrkuvad protsessides, kus kunstnik valmistab näitust ette, loob teoseid installeerib näitust ning seejärel mõtiskleb kolme doktoritöö aluseks oleva näituse üle arvestades samas koristus-performance’ite (mida tegi peamiselt Thea Koristaja), teiste näituste ja igapäevaeluga.

Nagu uurimuse käigus selgub, on töö üheks eesmärgiks ühildada praktiseeriva kunstniku vaatest kunst, kunsti tegemine, argipäev ja uurimistöö. Selle saavutamisel mängivad olulist rolli kolm kujuteldavat sõpra, samuti vahepealsuse taktika ja bricoleuse’I mõisted. Sedakaudu sõnastatakse ja mõtestatakse doktoritöös lahti „hägustumise“, „võõrandamise“, „võrdsustamise“ ja „destabiliseerimise“ ja „objektist lähtuva mõtlemise” meetodid ja lähenemisviisid, mis aitavad muuta, mõista ja ühitada kunsti ja igapäevaelu visuaalkunstniku perspektiivist.

Doktoritööga saab tutvuda EKA digivaramus.

Kaitsmiskomisjon: dr Jaana Päeva, dr Anu Allas, prof Kirke Kangro, dr Kristi Kuusk, prof Indrek Ibrus, dr Varvara Guljajeva

Teisipäeval, 8. oktoobril kell 18.30  Arhitektuurimuuseumis vestlusarja (H)arutus üritus “Muinsuskodud renoveerimislaines”.

Eesti on seadnud eesmärgiks renoveerida 2050. aastaks põhjalikult kõik enne käesolevat sajandit ehitatud hooned. Seekordne (H)arutus küsib, mida tähendab see muinsuskaitsealustele elamutele – kas muinsuskodud jäävad pealtvaataja rolli või sõidavad renoveerimislainega kaasa? 

Muinsuskodude positsiooni üle renoveerimislaines arutlevad TalTechi ehitusfüüsika professor Targo Kalamees, Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik Katrin Koit ja restaureerimisarhitekt Mihkel Koppel. Arutelu modereerib arhitektuuripärandi spetsialist Maris Mändel.

Muinsuskaitsealuseid hooneid on energiatõhususe vaates seni käsitletud erandina, millele energiatõhususe miinimumnõuded ei laiene. Kas muinsuskodude kõrvalejätmine renoveerimislainest on ikka hea mõte? Kompame erinevaid stsenaariume ning uurime, kas ja kuidas on võimalik jõuda muinsuskodudes kaasaegse elukvaliteedini, ohverdamata sealjuures muinsuskaitselisi väärtusi.

Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

(H)ARUTUS toimub 8. oktoobril algusega kell 18.30 Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).

Sündmus on tasuta.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed, ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

Seekordne vestlus toimub koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ja selle korraldamist toetab teadusarendusprogramm LIFE heritageHOME, mida kaasrahastab Euroopa Liit. Ürituse sisu eest vastutavad selle korraldajad ja see ei peegelda tingimata Euroopa Komisjoni või CINEA arvamusi. Üritusel avaldatud seisukohtade ja arvamuste eest ei vastuta Euroopa Liit ega toetust andvad asutused.

*Sündmuse päises on kasutatud fotot Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kogust.

Sel korral toimub vestlus koostöös EKAga.

Seekordset vestlusringi toetab teadusarendusprojekt LIFE heritageHOME

Üritus on kõigile avatud ja tasuta.

Täpsem info:
Arhitektuurimuuseumi lehel ja Facebookis

“Köite(v)ahel”
Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus
05.10–05.12.2024 

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali “Konstruktiivsuse õrnad jooned” satelliitnäitus

Seitsme aksessuaari ja köite osakonna tudengi kunstnikuraamatud on valminud õppetöö käigus. Need on köiteks vormunud lood autorite mälestuste ahelast.

Kursust alustades sai seatud eesmärgiks jõuda köitmisel pelgast kosmeetilisest tasandist sügavamale. Niipea, kui esmased iluvõtted enam ei toiminud, olid tudengid sunnitud vaatama raamatusse nagu peeglisse. Kes sealt vastu vaatab? Proovisime leida viise, kuidas köitmise kaudu lugusid jutustada, kuidas lugejat köita. Vaatlesime köitekunsti kui silda lugeja ja loetava vahel, mis sõnatult mõtteid vahendab.

–Urmas Lüüs

Näitusel osalevad:
Anna Abrosimova, Hanna Eliise Lahe, Meeli Kombe, Julia Korovina, Helina Raud ja Jürgen Sinnep.

Kursust juhendasid Urmas Lüüs ja Eve Kaaret.

Kuraatorituur näitusel “ÕhuLoss. Jää jumalaga, gravitatsioon” Tartu Ülikooli muuseumi pööningul. 

13. oktoobril kell 14.00 on kõik huvilised oodatud ehtenäituse „õhuLoss. Jää jumalaga, gravitatsioon“ kuraatorituurile Tartu Ülikooli muusuemi põõningul (Lossi 25).

Tuuri viivad läbi kunstnikud Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus, Kristiina Laurits ja Villu Plink, teema juhatab sisse ajaloolane Inna Jürjo, kes avab laiemalt pildirüüste temaatikat.

16. sajandi kirikliku reformiliikumise kaasnähtusena toimusid pildirüüsted paljudes kirikutes üle Euroopa. See puudutas ka mitmeid kirikuid Eestis. Kõige radikaalsemal kujul toimus pildirüüste 1525. aasta jaanuaris Tartus, kulmineerudes lausa relvastatud konfliktiga. Tartu pildirüüste keskne figuur ja initsieerija oli kasuksepast usureformaator Melchior Hoffmann.

Kunstnike loomingu impulsiks oligi pildi ja rüüste, usu ja kujutise, ajaloo ja sureliku hetke kohtumisel tekkiv tähendus.

Rühmituse õhuLoss esimene näitus toimus 1999. aastal Hollandis Marzee galerii katusekorrusel. Järgnesid näitused Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Prantsusmaal, Iisraelis, Hiinas ja Lätis. Mainekas kunstnikerühmitus ei ole ka Eestit kõrvale jätnud: 2001. aastal oli näitus Rakvere Muuseumis, 2011. aastal Tallinnas põhja tuletornis, 2015. aastal Haapsalus Evald Okase Muuseumis ja 2018. aastal Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Ülikooli muuseum.

Näitus on avatud 24. augustist 27. oktoobrini ning kuulub Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 lisaprogrammi.

Tartu Ülikooli muuseum Toomemäel on avatud kolmapäevast pühapäevani 11–17.