

Kaja Altvee näituses “Sisu” HOP galeriis tegeleb kunstnik inimloomuse ja materjali vastupidavuse ja vastastikuse toime uurimisega läbi meditatiivse kunstipraktika.
Kunstnik kirjeldab avatavat näitust järgmiselt:
”Olles viimasel ajal töötanud materjalidest rohkem portselaniga, tundsin juba mõnda aega sügavat ja ürgset soovi sukelduda savisse. Otse ja robustselt, ilma igasuguste abivahenditeta. Minna savi sisse. Tunda erinevate savide tekstuure, pehmust, vormitavust, järeleandlikkust ja vastupanu. Õppida neid järjest tundma nagu me õpime tundma inimesi, keda me oma elus kohtame. Mõtiskledes, kuidas täpsemalt oma ideed realiseerida, pakkus elu mulle kogemuse, millest sai käivitav jõud: ühel tavalisel päeval pidin ma ronima kompuutertomograafi suhteliselt kitsasse torusse ja kogesin seal oma ebameeldivaks üllatuseks klaustrofoobilist episoodi – paanikani minevat tungivat soovi pääseda välja kitsast ruumist. See seik pani mind mõtlema kui palju me ennast tegelikult tunneme ja kuidas mingid keskkonnategurid, nii otsesed kui kaudsed, võivad meis esile kutsuda nii tugevaid füüsilisi ja emotsionaalseid reaktsioone, et kõikvõimas mõistus laseb käed jõuetult rüppe kukkuda. Kas selliste kogemuste vallandamisele võib aidata kaasa see, kuidas oleme praegu sunnitud tajuma maailma enda ümber?
Neist kahest ajendist tõugatuna hakkas kuju võtma käesolev näituseprojekt, milles vaatan korraga nii enda kui materjali sisse, kompan piire, katsetan, loon ja lõhun, tunnen hirmu ja tervenen.
Ehitades enda ümber savikookonit ning seda jäädvustades sai meditatiivsest tegevusest rituaal enese ja materjali tundmaõppimiseks ja vastastikuse mõju uurimiseks: keskkonna mõju materjalile ja inimesele, inimese mõju materjalile, materjali mõju inimesele. Sarnastes situatsioonides reageerivad erinevad inimesed erinevalt. Ka sama inimene võib sarnases olukorras erinevalt reageerida. Midagi on alati teisiti. Meie sees või meie ümber. Sama kehtib ka materjalide kohta”.
Kaja Altvee on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias keraamika osakonnas ning bakalaureusekraadi psühholoogias Tartu Ülikoolis. Hetkel õpetab ta keraamikat Eesti Kunstiakadeemias ja on aastast 2011 osalenud erinevatel grupinäitustel. ”Sisu” on Altvee teine isikunäitus.
Videoinstallatsioon: Péter Kollányi ja Aleksandra Koel Tsupsman
Näituse kujundus: Üla Koppel
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Kaja Altvee näituses “Sisu” HOP galeriis tegeleb kunstnik inimloomuse ja materjali vastupidavuse ja vastastikuse toime uurimisega läbi meditatiivse kunstipraktika.
Kunstnik kirjeldab avatavat näitust järgmiselt:
”Olles viimasel ajal töötanud materjalidest rohkem portselaniga, tundsin juba mõnda aega sügavat ja ürgset soovi sukelduda savisse. Otse ja robustselt, ilma igasuguste abivahenditeta. Minna savi sisse. Tunda erinevate savide tekstuure, pehmust, vormitavust, järeleandlikkust ja vastupanu. Õppida neid järjest tundma nagu me õpime tundma inimesi, keda me oma elus kohtame. Mõtiskledes, kuidas täpsemalt oma ideed realiseerida, pakkus elu mulle kogemuse, millest sai käivitav jõud: ühel tavalisel päeval pidin ma ronima kompuutertomograafi suhteliselt kitsasse torusse ja kogesin seal oma ebameeldivaks üllatuseks klaustrofoobilist episoodi – paanikani minevat tungivat soovi pääseda välja kitsast ruumist. See seik pani mind mõtlema kui palju me ennast tegelikult tunneme ja kuidas mingid keskkonnategurid, nii otsesed kui kaudsed, võivad meis esile kutsuda nii tugevaid füüsilisi ja emotsionaalseid reaktsioone, et kõikvõimas mõistus laseb käed jõuetult rüppe kukkuda. Kas selliste kogemuste vallandamisele võib aidata kaasa see, kuidas oleme praegu sunnitud tajuma maailma enda ümber?
Neist kahest ajendist tõugatuna hakkas kuju võtma käesolev näituseprojekt, milles vaatan korraga nii enda kui materjali sisse, kompan piire, katsetan, loon ja lõhun, tunnen hirmu ja tervenen.
Ehitades enda ümber savikookonit ning seda jäädvustades sai meditatiivsest tegevusest rituaal enese ja materjali tundmaõppimiseks ja vastastikuse mõju uurimiseks: keskkonna mõju materjalile ja inimesele, inimese mõju materjalile, materjali mõju inimesele. Sarnastes situatsioonides reageerivad erinevad inimesed erinevalt. Ka sama inimene võib sarnases olukorras erinevalt reageerida. Midagi on alati teisiti. Meie sees või meie ümber. Sama kehtib ka materjalide kohta”.
Kaja Altvee on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias keraamika osakonnas ning bakalaureusekraadi psühholoogias Tartu Ülikoolis. Hetkel õpetab ta keraamikat Eesti Kunstiakadeemias ja on aastast 2011 osalenud erinevatel grupinäitustel. ”Sisu” on Altvee teine isikunäitus.
Videoinstallatsioon: Péter Kollányi ja Aleksandra Koel Tsupsman
Näituse kujundus: Üla Koppel
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
EKA fotograafia osakond kutsub kõiki 5. märtsil kell 18.00 Mika Taanila filmi “Ebaõnnestunud tühjus” linastusele.
Kestus: 66″
Asukoht: A-101
Pärast linastust järgneb vestlus filmi režissööri Mika Taanilaga.
______
“Ebaõnnestunud tühjus” (2024) kirjeldab kolmenädalast puhkust keset kuumalainet. Peategelane koostab aruandeid, mis hakkavad teda rohkem häirima. Mida sügavamale ta raportisse vajub, seda sügavamale ta iseendasse satub.
______
Mika Taanila (1965) on Helsingis elav filmitegija ja kujutav kunstnik. Taanila töid on näidatud suurematel rahvusvahelistel grupinäitustel, nagu La Biennale di Venezia (2017), Aichi Triennale (2013), Documenta (2012), Shanghai biennaal (2006), Berliini biennaal (2004), Manifesta (2002) ja Istanbuli biennaal (2001). Soolonäitused on Padiglione de l’Esprit Nouveau Bolognas (2020), EMMA Espoo (2018), Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseum Helsingis (2013–14), Kaasaegse Kunsti Muuseum St. Louis (2013), TENT, Rotterdam (2013), Karl Badischer Kunstréal0, Montréba0 (2, Montréba8), (2007) ja Migrosmuseum, Zürich (2005).
Taanila filme on linastunud mitmetel rahvusvahelistel filmifestivalidel ja eriüritustel, sealhulgas TIFF Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil, IFFR Rotterdamil, rahvusvahelisel lühifilmide festivalil Clermont-Ferrand, Karlovy-Vary filmifestivalil, keskööpäikese filmifestivalil, CPH:DOX, IDFA Amsterdamis, Oberhausen Kurzfilmtage’is, Austria Filmimuuseumis ICA ja Corki filmifestivalil Londonis. Ars Fennica auhind 2015 anti üle Mika Taanilale.
Facebooki sündmus.
EKA fotograafia osakond kutsub kõiki 5. märtsil kell 18.00 Mika Taanila filmi “Ebaõnnestunud tühjus” linastusele.
Kestus: 66″
Asukoht: A-101
Pärast linastust järgneb vestlus filmi režissööri Mika Taanilaga.
______
“Ebaõnnestunud tühjus” (2024) kirjeldab kolmenädalast puhkust keset kuumalainet. Peategelane koostab aruandeid, mis hakkavad teda rohkem häirima. Mida sügavamale ta raportisse vajub, seda sügavamale ta iseendasse satub.
______
Mika Taanila (1965) on Helsingis elav filmitegija ja kujutav kunstnik. Taanila töid on näidatud suurematel rahvusvahelistel grupinäitustel, nagu La Biennale di Venezia (2017), Aichi Triennale (2013), Documenta (2012), Shanghai biennaal (2006), Berliini biennaal (2004), Manifesta (2002) ja Istanbuli biennaal (2001). Soolonäitused on Padiglione de l’Esprit Nouveau Bolognas (2020), EMMA Espoo (2018), Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseum Helsingis (2013–14), Kaasaegse Kunsti Muuseum St. Louis (2013), TENT, Rotterdam (2013), Karl Badischer Kunstréal0, Montréba0 (2, Montréba8), (2007) ja Migrosmuseum, Zürich (2005).
Taanila filme on linastunud mitmetel rahvusvahelistel filmifestivalidel ja eriüritustel, sealhulgas TIFF Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil, IFFR Rotterdamil, rahvusvahelisel lühifilmide festivalil Clermont-Ferrand, Karlovy-Vary filmifestivalil, keskööpäikese filmifestivalil, CPH:DOX, IDFA Amsterdamis, Oberhausen Kurzfilmtage’is, Austria Filmimuuseumis ICA ja Corki filmifestivalil Londonis. Ars Fennica auhind 2015 anti üle Mika Taanilale.
Facebooki sündmus.
KASULIK KUNST?! INIMENE JA TÖÖ
EKA kunstikonkurss gümnasistidele
Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond kuulutab taas välja konkursi noortele kunstnikele!
Ootame osalema kunstist huvituvaid loomingulisi keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.
Konkursil osalemise ankeedi leiad SIIT. — > UUS TÄHTAEG! – Avaldusi ootame kuni 6. aprillini kell 23.59.
Osaleda võib mistahes meediumis kunstiteosega (maal, joonistus, graafika, skulptuur, installatsioon, foto, animatsioon, digitaalsed ja interdistsiplinaarsed teosed). Oodatakse terviklikke, korralikult vormistatud teoseid või seeriaid. Osaleda võivad ka kunstnike grupid.
PEAAUHIND – 1000 €
II koht – 200 € + EKA Eelakadeemia kursus
III koht – 100 € + EKA Eelakadeemia kursus
Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele.
Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemias.
Tänavuse konkursi märksõnaks on “Inimene ja töö”. Inimeste maailm on üles ehitatud läbi töö. Tööd on nähtud elu mõttena, õigustusena inimeseks olemisel. Mis on tänapäeval töö roll inimese elus? Kuidas kujundab uus põlvkond töö tähendust – kas see on kohustus või võimalus, piirang või vabadus? Millised on tööd, mida me oma elus teha tahaksime? Millal on töö töö ja millal on töö kutsumus, eneseteostus, elu sisu? Kas looming on töö? Kõigile on tuttav Tammsaare kuulus fraas on “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.” Oscar Wilde ütleb aga, et “töö on pelgupaik neile, kel pole midagi paremat teha.” Kas töö on paratamatus või võimalus? Konkursi eesmärk on avada ja mõtestada töö tähendusi läbi noorte kunsti.
Konkursile on oodatud igas žanris kunstiteosed kajastama vabalt valitud fookusega seda, mida praegused noored ja võimekad tulevased professionaalid mõistavad kaasaegse kunstiteosena.
Kui teadet lugedes hakkas mõte tööle, siis tegutse ja pane oma kunstiteos meie poole teele!
Konkursil osalemise tingimused:
KASULIK KUNST?! INIMENE JA TÖÖ
EKA kunstikonkurss gümnasistidele
Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond kuulutab taas välja konkursi noortele kunstnikele!
Ootame osalema kunstist huvituvaid loomingulisi keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.
Konkursil osalemise ankeedi leiad SIIT. — > UUS TÄHTAEG! – Avaldusi ootame kuni 6. aprillini kell 23.59.
Osaleda võib mistahes meediumis kunstiteosega (maal, joonistus, graafika, skulptuur, installatsioon, foto, animatsioon, digitaalsed ja interdistsiplinaarsed teosed). Oodatakse terviklikke, korralikult vormistatud teoseid või seeriaid. Osaleda võivad ka kunstnike grupid.
PEAAUHIND – 1000 €
II koht – 200 € + EKA Eelakadeemia kursus
III koht – 100 € + EKA Eelakadeemia kursus
Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele.
Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemias.
Tänavuse konkursi märksõnaks on “Inimene ja töö”. Inimeste maailm on üles ehitatud läbi töö. Tööd on nähtud elu mõttena, õigustusena inimeseks olemisel. Mis on tänapäeval töö roll inimese elus? Kuidas kujundab uus põlvkond töö tähendust – kas see on kohustus või võimalus, piirang või vabadus? Millised on tööd, mida me oma elus teha tahaksime? Millal on töö töö ja millal on töö kutsumus, eneseteostus, elu sisu? Kas looming on töö? Kõigile on tuttav Tammsaare kuulus fraas on “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.” Oscar Wilde ütleb aga, et “töö on pelgupaik neile, kel pole midagi paremat teha.” Kas töö on paratamatus või võimalus? Konkursi eesmärk on avada ja mõtestada töö tähendusi läbi noorte kunsti.
Konkursile on oodatud igas žanris kunstiteosed kajastama vabalt valitud fookusega seda, mida praegused noored ja võimekad tulevased professionaalid mõistavad kaasaegse kunstiteosena.
Kui teadet lugedes hakkas mõte tööle, siis tegutse ja pane oma kunstiteos meie poole teele!
Konkursil osalemise tingimused:
Noore Skulptori Preemia 2025 laureaadid on EKA taidestuudiumi magistrant Kati Saarits ja EKA kaasaegse kunsti magister Katariin Mudist ning kaasaegse kunsti magistrandid Jake Shepherd ja Yvette Bathgate.
Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers, Sarah Nõmm, Junny Yeung ja Mara Kirchberg ja Sandra Ernits.
Näitus on avatud kuni 9. märtsini.
Toetavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital.
Noore Skulptori Preemia 2025 laureaadid on EKA taidestuudiumi magistrant Kati Saarits ja EKA kaasaegse kunsti magister Katariin Mudist ning kaasaegse kunsti magistrandid Jake Shepherd ja Yvette Bathgate.
Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers, Sarah Nõmm, Junny Yeung ja Mara Kirchberg ja Sandra Ernits.
Näitus on avatud kuni 9. märtsini.
Toetavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital.
Tule ja osale Vaimse tervise nädalal, kus saad võtta aja maha ja hoolitseda oma heaolu eest!
Esmaspäev – digidetoks
Vaheta oma telefon puuvilja vastu enda valitud ajaks ja naudi hetke ilma ekraanita. Lisaks pakume lõunapausil tervise-shot’te!
Teisipäev – EKAJU Mälumäng
Pane oma teadmised proovile ja osale mälumängus.
Kolmapäev – joogatund (5.03, kl 18, A501)
Leia tasakaal ja lõdvestu joogatunnis.
Sobib kõigile tasemetele!
Eelregistreerimine on vajalik:
https://forms.gle/DHVtfKuGW3qJDvAC8
Kolmapäev & neljapäev – saun (5.–6.03)
Lõõgastu saunas pärast pikka päeva.
Eelregistreerimine on vajalik.
Neljapäev – karjumisruum (D600)
Tule ja vabasta pingeid turvalises keskkonnas! Ja palju muud!
Lisainfo Instagramis
Kohtume Vaimse tervise nädalal!
Tule ja osale Vaimse tervise nädalal, kus saad võtta aja maha ja hoolitseda oma heaolu eest!
Esmaspäev – digidetoks
Vaheta oma telefon puuvilja vastu enda valitud ajaks ja naudi hetke ilma ekraanita. Lisaks pakume lõunapausil tervise-shot’te!
Teisipäev – EKAJU Mälumäng
Pane oma teadmised proovile ja osale mälumängus.
Kolmapäev – joogatund (5.03, kl 18, A501)
Leia tasakaal ja lõdvestu joogatunnis.
Sobib kõigile tasemetele!
Eelregistreerimine on vajalik:
https://forms.gle/DHVtfKuGW3qJDvAC8
Kolmapäev & neljapäev – saun (5.–6.03)
Lõõgastu saunas pärast pikka päeva.
Eelregistreerimine on vajalik.
Neljapäev – karjumisruum (D600)
Tule ja vabasta pingeid turvalises keskkonnas! Ja palju muud!
Lisainfo Instagramis
Kohtume Vaimse tervise nädalal!
Vestlusõhtu Jaapani arhitektuurist Yuma Shinohara’ga
Eesti Kunstiakadeemias esmaspäeval, 10. märtsil kell 17:00 ruumis A-501
Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad osalema vestlusõhtul, kus Šveitsi arhitektuurimuuseumi kuraator Yuma Shinohara tutvustab Jaapani noorema põlvkonna arhitektide loomingut, kelle fookuses on ühiskond ja keskkonnatemaatika. Tavapärasest arhitekt-autori kuvandist eemaldunud, on nad avastanud enda jaoks võlu üheskoos tegutsemises. Vestlusõhtut veavad Siim Tanel Tõnisson ja Saskia Krautman.
Yuma Shinohara kureeritud näitused: “Tegele olemasolevaga: Jaapani arhitektuuri uued suunad“ (2024), “Make Do With Now” (2022), “SAY Swiss Architecture Yearbook” (2023), “Beton” (2021) ja “Swim City” (2019). Enne S AM Šveitsi arhitektuurimuuseumiga liitumist töötas ta toimetaja ja kuraatorina New Yorgis Storefront for Art and Architecture galeriis, Ruby Pressis, Berliini Kunstiakadeemias ja Kanada Arhitektuurikeskuses.
Vestlusõhtu Jaapani arhitektuurist Yuma Shinohara’ga
Eesti Kunstiakadeemias esmaspäeval, 10. märtsil kell 17:00 ruumis A-501
Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad osalema vestlusõhtul, kus Šveitsi arhitektuurimuuseumi kuraator Yuma Shinohara tutvustab Jaapani noorema põlvkonna arhitektide loomingut, kelle fookuses on ühiskond ja keskkonnatemaatika. Tavapärasest arhitekt-autori kuvandist eemaldunud, on nad avastanud enda jaoks võlu üheskoos tegutsemises. Vestlusõhtut veavad Siim Tanel Tõnisson ja Saskia Krautman.
Yuma Shinohara kureeritud näitused: “Tegele olemasolevaga: Jaapani arhitektuuri uued suunad“ (2024), “Make Do With Now” (2022), “SAY Swiss Architecture Yearbook” (2023), “Beton” (2021) ja “Swim City” (2019). Enne S AM Šveitsi arhitektuurimuuseumiga liitumist töötas ta toimetaja ja kuraatorina New Yorgis Storefront for Art and Architecture galeriis, Ruby Pressis, Berliini Kunstiakadeemias ja Kanada Arhitektuurikeskuses.
Avamine 3. märtsil 2025, 18.00-21.00
Näitus avatud 4.-6. märts 2025, 15.00-21.00
Hostel The Monk’s Bunk, Lai 22, Tallinn
Kunstnikud: Bob Bicknell-Knight, Giulio Cusinato, Anastasiia Krapivina, Tonya Kroplya, Denis Kudrjasov, Olev Kuma, Fausta Norekaitė, Rosa-Maria Nuutinen, Anumai Raska, Nora Schmelter ja Aidan Timmer.
Korraldajad: Bob Bicknell-Knight ja Fausta Norekaitė
“Kaardistades aega“ on grupinäitus, mis reageerib oma ebatavalisele asukohale ning koondab uusi ja varasemaid töid kohalikelt ja rahvusvahelistelt kunstnikelt, kes kõik õpivad praegu Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes Tallinnas. Tallinna vanalinnas asuva The Monk’s Bunk hosteli omapärases keskkonnas toimuv näitus uurib teemasid, mis on seotud kodu, aja, reisimise ja identiteedi mõistetega.
Lisaks sellele, et hostel on koht, mis pakub taskukohast majutust, on hostelid ka sotsiaalsed ruumid. Hosteli olemus seisneb selle võimes ühendada erinevaid inimesi ühes ruumis, mis muudab selle ideaalseks kohaks mugavust ja sidemeid otsivatele reisijatele. The Monk’s Bunk hostel on ainulaadne koht mitte ainult oma tänase funktsiooni, vaid ka hoone erilise ajaloo tõttu. Hoone, mille päritolu ulatub tagasi keskaega, on aja jooksul läbinud mitmeid muutusi. Enne, kui sellest sai 20. sajandi keskel Eesti Meditsiiniraamatukogu hoone, asus seal lakivabrik “Pluto“, mis hiljem muudeti Riiklikuks Naha- ja Suguhaiguste Dispanseriks. Hoone allesjäänud struktuurid annavad tunnistust paljudest rollidest, mida see hoone aja jooksul mänginud on, ja köidavad neid, kes hostelit külastavad, selle ajaloolise minevikuga.
“Kaardistades aega” ammutab inspiratsiooni hostelite endi ajutisest olemusest, aga ka antud hoone ajaloost. Näituse eesmärk on uurida, kuidas need sageli ajutised, kuid sügava mõjuga ruumid peegeldavad meie kogemusi muutuste, ülemineku ja pidevalt muutuva kuuluvustunde osas. Näitusel eksponeeritud teosed tegelevad minevikuga, kuid samal ajal on need seotud ka praegu hoones asuva äriga, kutsudes vaatajaid üles küsima, mida tähendab “kuulumine“ maailmas, mis on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt pidevas muutumises. Külastajatena kutsutakse teid üles uurima ruumi ja avastama kunstiteoseid erinevates kohtades üle kogu hoone, kasutades selleks nii kaarti kui ka osalevate ruumide põrandal ja ustel olevaid juhiseid.
Avamine 3. märtsil 2025, 18.00-21.00
Näitus avatud 4.-6. märts 2025, 15.00-21.00
Hostel The Monk’s Bunk, Lai 22, Tallinn
Kunstnikud: Bob Bicknell-Knight, Giulio Cusinato, Anastasiia Krapivina, Tonya Kroplya, Denis Kudrjasov, Olev Kuma, Fausta Norekaitė, Rosa-Maria Nuutinen, Anumai Raska, Nora Schmelter ja Aidan Timmer.
Korraldajad: Bob Bicknell-Knight ja Fausta Norekaitė
“Kaardistades aega“ on grupinäitus, mis reageerib oma ebatavalisele asukohale ning koondab uusi ja varasemaid töid kohalikelt ja rahvusvahelistelt kunstnikelt, kes kõik õpivad praegu Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes Tallinnas. Tallinna vanalinnas asuva The Monk’s Bunk hosteli omapärases keskkonnas toimuv näitus uurib teemasid, mis on seotud kodu, aja, reisimise ja identiteedi mõistetega.
Lisaks sellele, et hostel on koht, mis pakub taskukohast majutust, on hostelid ka sotsiaalsed ruumid. Hosteli olemus seisneb selle võimes ühendada erinevaid inimesi ühes ruumis, mis muudab selle ideaalseks kohaks mugavust ja sidemeid otsivatele reisijatele. The Monk’s Bunk hostel on ainulaadne koht mitte ainult oma tänase funktsiooni, vaid ka hoone erilise ajaloo tõttu. Hoone, mille päritolu ulatub tagasi keskaega, on aja jooksul läbinud mitmeid muutusi. Enne, kui sellest sai 20. sajandi keskel Eesti Meditsiiniraamatukogu hoone, asus seal lakivabrik “Pluto“, mis hiljem muudeti Riiklikuks Naha- ja Suguhaiguste Dispanseriks. Hoone allesjäänud struktuurid annavad tunnistust paljudest rollidest, mida see hoone aja jooksul mänginud on, ja köidavad neid, kes hostelit külastavad, selle ajaloolise minevikuga.
“Kaardistades aega” ammutab inspiratsiooni hostelite endi ajutisest olemusest, aga ka antud hoone ajaloost. Näituse eesmärk on uurida, kuidas need sageli ajutised, kuid sügava mõjuga ruumid peegeldavad meie kogemusi muutuste, ülemineku ja pidevalt muutuva kuuluvustunde osas. Näitusel eksponeeritud teosed tegelevad minevikuga, kuid samal ajal on need seotud ka praegu hoones asuva äriga, kutsudes vaatajaid üles küsima, mida tähendab “kuulumine“ maailmas, mis on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt pidevas muutumises. Külastajatena kutsutakse teid üles uurima ruumi ja avastama kunstiteoseid erinevates kohtades üle kogu hoone, kasutades selleks nii kaarti kui ka osalevate ruumide põrandal ja ustel olevaid juhiseid.
Ootame kõiki praeguseid ja varasemaid EKAkaid ning meie sõpru ajutreeningule!
Mälumängust on oodatud osa võtma võistkonnad kus liikmeid 1-6. Osalemiseks ootame panust 3 eur inimese kohta (võta kaasa sularaha!)
Osalemiseks on vajalik oma võistkond registreerida
Mängu viivad läbi ja küsimused koostavad ehte ja sepise vilistlane Valdek Laur ning MA tudeng Liina Lelov.
EKAJU Facebookis
Ootame kõiki praeguseid ja varasemaid EKAkaid ning meie sõpru ajutreeningule!
Mälumängust on oodatud osa võtma võistkonnad kus liikmeid 1-6. Osalemiseks ootame panust 3 eur inimese kohta (võta kaasa sularaha!)
Osalemiseks on vajalik oma võistkond registreerida
Mängu viivad läbi ja küsimused koostavad ehte ja sepise vilistlane Valdek Laur ning MA tudeng Liina Lelov.
EKAJU Facebookis
Kuidas uurida propagandanäitust? Keskaja ja kaasaja kunst päevapoliitika teenistuses
Vaatluse alla võetakse uurimisväljal seni peaaegu tundmatu hiidnäitus: 1918. a suvel ja sügisel mööda Saksamaad rännanud koloniaalsete ambitsioonidega Livland-Estland-Ausstellung. Paljude tänaste uurijate üllatuseks osalesid näitusel hulga muu materjali seas nii siinse ala keskaegse, valgustusaegse kui ka kaasaegse kunstivälja ühed tuntumad teosed. Vähe sellest, Saksa kuningakodade toetusel toimunud näituse korraldusmeeskonda kuulusid Baltimaade toonased tuntumad kunstiajaloolased Heinz Pirang ja Wilhelm Neumann. Jõekalda tutvustab seminaris teema uusi tahke, mida mitmeaastane arhiivitöö Eesti, Läti ja Saksa kogudes on päevavalgele toonud ja küsib: Kuidas ikkagi tõlgendada sedavõrd kõrgete panustega projekti täna? Kui saksa imperialismi käepikendust? Kui baltisaksa võimu säilitamise viimast õlekõrt? Kui pelka segaste sõja-aastate meeleheitlikku tulemit?
Kuidas uurida propagandanäitust? Keskaja ja kaasaja kunst päevapoliitika teenistuses
Vaatluse alla võetakse uurimisväljal seni peaaegu tundmatu hiidnäitus: 1918. a suvel ja sügisel mööda Saksamaad rännanud koloniaalsete ambitsioonidega Livland-Estland-Ausstellung. Paljude tänaste uurijate üllatuseks osalesid näitusel hulga muu materjali seas nii siinse ala keskaegse, valgustusaegse kui ka kaasaegse kunstivälja ühed tuntumad teosed. Vähe sellest, Saksa kuningakodade toetusel toimunud näituse korraldusmeeskonda kuulusid Baltimaade toonased tuntumad kunstiajaloolased Heinz Pirang ja Wilhelm Neumann. Jõekalda tutvustab seminaris teema uusi tahke, mida mitmeaastane arhiivitöö Eesti, Läti ja Saksa kogudes on päevavalgele toonud ja küsib: Kuidas ikkagi tõlgendada sedavõrd kõrgete panustega projekti täna? Kui saksa imperialismi käepikendust? Kui baltisaksa võimu säilitamise viimast õlekõrt? Kui pelka segaste sõja-aastate meeleheitlikku tulemit?
Seminari ettekanne vaatab, kuidas Kumu kunstimuuseumi püsinäitusel „Identiteedimaastikud“ on lähenetud baltisaksa kunstile ja milliseid võimalusi pakub selleks rahvusvaheline näituseprogramm.
Seminari ettekanne vaatab, kuidas Kumu kunstimuuseumi püsinäitusel „Identiteedimaastikud“ on lähenetud baltisaksa kunstile ja milliseid võimalusi pakub selleks rahvusvaheline näituseprogramm.