AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Erik Alalooga Tartu Kunstimajas
11.11.2022 — 11.12.2022
Erik Alalooga Tartu Kunstimajas
Installatsioon ja skulptuur
Reedel, 11. novembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Erik Alalooga isikunäitus „Vabastatud masinad“.
Kunstnik kutsub kõiki kümblema lainetavas helimassiivis, sest monumentaalgalerii on täidetud helimasinatega. Suured ja väikesed, akustilised ja võimendatud, mahedad ja agressiivsed, kiired ja aeglased objektid võimaldavad kogeda erinevaid helimustreid piiramatus kombinatsioonide valikus.
Kunstnik selgitab: „Masinate vabastamise kampaania käigus on õnnestunud anda uus identiteet kümnele auto kojamehemootorile ning viiele diskokera mootorile. Enam iial ei pea need sooritama tuimasid liigutusi, et nühkida tuuleklaasilt veepiisku ja linnusitta ega ketrama ööde kaupa tobedat peegelkera higiste ja hööritavate kehade rõõmuks. Monotoonsed rütmid on asendunud dünaamilistega. Lakkamatult soontes pulseeriva alalis– või vahelduvvoolu asemel tuksleb masin juhusegeneraatori ettearvamatutes rütmides. Kapotikaane alust klaustrofoobiat või ööklubi lae üksindust igaveseks hüljates moodustatakse oma mudelikaaslastega ühendatud süsteeme, luuakse kaleidoskoopilisi rütmimustreid ning domineeritakse ruumis. Inimene on siin vaid vaatleja.“
Erik Alalooga (s 1974) on Tallinnas elav visuaalkunstnik, esitaja, lavastaja, helikunstnik, õpetaja ning kultuurikorraldaja. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias skulptuurieriala ja magistrikraadi omandanud interdistsiplinaarsetes kunstides. 2018. aastast alates õpib Eesti Muusika ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktoriõppes. Ta on töötanud EKA IDK õppetooli dotsendina (2006–2010) ning tegevuskunstide õppetooli juhatajana (2010–2013). Hetkel töötab EKA skulptuuri stuudio juhatajana. Alalooga on esinenud näituste ja performance´ite ning eksperimentaalkontsertidega Eestis, Põhja- ja Baltimaades, Saksamaal, Portugalis, Tšehhis, Venemaal, Šveitsis, Austrias, Prantsusmaal, USA-s, Austraalias.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud 11. detsembrini.
Lisainfo:
Urmo Teekivi
Tartu Kunstimaja produtsent
produtsent@kunstimaja.ee
511 0883
www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Erik Alalooga Tartu Kunstimajas
Reede 11 november, 2022 — Pühapäev 11 detsember, 2022
Installatsioon ja skulptuur
Reedel, 11. novembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Erik Alalooga isikunäitus „Vabastatud masinad“.
Kunstnik kutsub kõiki kümblema lainetavas helimassiivis, sest monumentaalgalerii on täidetud helimasinatega. Suured ja väikesed, akustilised ja võimendatud, mahedad ja agressiivsed, kiired ja aeglased objektid võimaldavad kogeda erinevaid helimustreid piiramatus kombinatsioonide valikus.
Kunstnik selgitab: „Masinate vabastamise kampaania käigus on õnnestunud anda uus identiteet kümnele auto kojamehemootorile ning viiele diskokera mootorile. Enam iial ei pea need sooritama tuimasid liigutusi, et nühkida tuuleklaasilt veepiisku ja linnusitta ega ketrama ööde kaupa tobedat peegelkera higiste ja hööritavate kehade rõõmuks. Monotoonsed rütmid on asendunud dünaamilistega. Lakkamatult soontes pulseeriva alalis– või vahelduvvoolu asemel tuksleb masin juhusegeneraatori ettearvamatutes rütmides. Kapotikaane alust klaustrofoobiat või ööklubi lae üksindust igaveseks hüljates moodustatakse oma mudelikaaslastega ühendatud süsteeme, luuakse kaleidoskoopilisi rütmimustreid ning domineeritakse ruumis. Inimene on siin vaid vaatleja.“
Erik Alalooga (s 1974) on Tallinnas elav visuaalkunstnik, esitaja, lavastaja, helikunstnik, õpetaja ning kultuurikorraldaja. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias skulptuurieriala ja magistrikraadi omandanud interdistsiplinaarsetes kunstides. 2018. aastast alates õpib Eesti Muusika ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktoriõppes. Ta on töötanud EKA IDK õppetooli dotsendina (2006–2010) ning tegevuskunstide õppetooli juhatajana (2010–2013). Hetkel töötab EKA skulptuuri stuudio juhatajana. Alalooga on esinenud näituste ja performance´ite ning eksperimentaalkontsertidega Eestis, Põhja- ja Baltimaades, Saksamaal, Portugalis, Tšehhis, Venemaal, Šveitsis, Austrias, Prantsusmaal, USA-s, Austraalias.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud 11. detsembrini.
Lisainfo:
Urmo Teekivi
Tartu Kunstimaja produtsent
produtsent@kunstimaja.ee
511 0883
www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
25.11.2022
Seminar “Kunst, käsitöö ja afekt”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Avalik seminar Eesti Kunstiakadeemias ja #FramedinBelarus töötuba “Kunst, käsi/töö ja afekt: naisajalugude dokumenteerimine ja maailmade loomine“.
Osalejad: #FramedinBelarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar), Katrin Mayer, Mare Tralla
Diskussant: Katrin Kivimaa
Korraldajad Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Ulrike Gerhardt (Potsdami ülikool)
Seminar on eelregistreerimisega siin
Käsi/töö on naasnud jõuliselt kaasaegsesse kunsti. Mitmed kunstnikud on leidnud oma väljendusvahendid just traditsioonilises meedias, mis nõuab tihti spetsiaalset väljaõpet ja selliseid oskusi, mida on põlvest põlve pikka aega edasi antud. Ometi kannavad need käelised esivanematelt päritud tehnikad endaga täiendavaid konnotatsioone, mis on seotud nende spirituaalse, kommunikatiivse, ökoloogilise, eksistentsiaalse aga ka majanduslike otstarvetega.
Käsitöö ja tekstiili valdkonnad on pikka aega olnud kunstiajaloos marginaliseeritud, kuigi nende tehnikate kasutamine pakub uusi võimalusi vastupanuks ja (alternatiivsete) maailmade loomiseks. Erinevates Ida-Euroopa riikides on 1960ndate lõpust kuni 1980ndate keskpaigani moodustatud tekstiilikunsti ümber kogukondi, mis on muutnud selle žanri eksperimentaalseks, progressiivseks ning kogukonda toetavaks praktikaks (Hock 2013). Feministlikud kunstiajaloolased on leidnud, et tikkimine ja teised sarnased praktikad on pakkunud naistele vahendeid vastupanuks, mille abil on proovile pandud nii kõrge ja madala vahelised piirid kunstis, kui ka soo ja klassisuhted ning nende põimumised identiteedi, rassi ja diasporaa mäluga (Parker 1984, Smith 2014, Plummer 2022)
Viimase kümnendi jooksul on tekstiili, ja eeskätt tikkimise tehnikad teinud läbi uuestisünni. Need arengud kunstis sunnivad meid ümbermõtestama omavahel põimunud ja interdistsiplinaarseid kunsti, disaini, materiaalkultuuri ja käsitöö valdkondade seoseid. Käesolev avatud seminar toob kokku kahe kunstniku loomingu ja ühe kollektiivse käsitöö-aktivismi projekti. Selle käigus tutvustavad oma kogemusi ja loomingulist uurimustööd Mare Tralla(London/Tallinn), Katrin Mayer (Düsseldorf/ Berlin) ja Framed in Belarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar, Praha), keskendudes naiste lugude ja nende materiaalse vormi omavahelistele suhtetele. Nad toovad esile kuidas käsi/tööd patriarhaalse korraldusega ühiskondades on pikka aega kasutatud alternatiivse kommunikatsiooni kanalina nii naiste õiguste eest võitlemise kui igapäevaraskuste vahendamise viisina. Kehastatud naiste lugusid võib mõista naiste ajaloona, mis on peidetud ja kodeeritud tehnikatesse ja mustritesse, mille kaudu kantakse edasi, elatakse ja muudetakse teadmisi ajaloost. Enamik sellistest sõnumitest on ometi jäänud kunstiajaloos tähelepanuta, mis on marginaliseerinud nii tekstiilikunsti kui traditsioonilisi tehnikaid vaatamata nende tugevale kontseptuaalsele ja episteemilisele baasile.
Seminari kesksed küsimused on: kuidas seletada tagasipöördumist traditsiooniliste ja põlvkondade vaheliste tehnikate juurde kaasaegsetes jälgimiskapitalismi ja diasporaa ühiskondades? Kuidas lubavad need dokumenteerida ja seostada erinevaid feministlikke võitlusi ning ühendada omavahel kaasaegset ja ajaloolist vastupanu? Seminari kontekstis uurivad kunstiajaloolased Margaret Tali (Tallinn) ja Ulrike Gerhardt (Potsdam) käsi/töö kui materiaalse töö ja uuesti interpreteeritava traditsiooni rolli ja selle viise väljendada seda, mida on keeruline kommunikeerida, sh rahvusvaheline solidaarsus, vastupanu aktid, vaimne tervis ja alternatiivsed maailma loomise praktikad.
26. novembril toimub koostöös Vabamu muuseumiga seminari raames ka rühmituse #FramedinBelarus töötuba.
Mare Tralla on eesti kväär-feministlik kunstnik ja aktivist, kes elab Londonis.
Katrin Mayer elab Berliinis ja tema lähenemine kunstnikuna toetub teadmiste arheoloogiale, mille käigus ta uurib kohalikke soopoliitilisi ajalugusid ja tõlgib need ruumilisse ja materiaalsesse vormi.
Rufina Bazlova on valgevene kunstnik, kes töötab traditsioonilise rahvatikandiga, et avada sotsiaalpoliitilisi teemasid.
Sofia Tocar on kuraator ja kultuurikorraldaja, kes töötab aktivistide koostöö projektidega ning dokumentaalfilmidega Kesk- ja Ida-Euroopas.
#FramedinBelarus on sotsiaalne kunsti projekt, mis pühendub poliitilistele vangidele Valgevenes, mida organiseerib kunstirühmitus Stitchit. Rühmituse Stitchit moodustavad kunstnik Rufina Bazlova ja kuraator Sofia Tocar, kes kaasavad oma tegevusse erinevaid kogukondi ja inimesi.
Katrin Kivimaa on kunstiajaloolane, kelle peamised uurimisvaldkonnad on feministlik kunstiajalugu, eesti moodne ja kaasaegne kunst, Eesti kunstiajaloo historiograafia, naiste kujutamine kunstis ja visuaalkultuuris.
Ulrike Gerhardt on visuaalkultuuri uurija, kelle fookuseks on kultuurilise mälu praktikad post-sotsialistlikus kunstis: samuti on ta üks feministliku videoplatvormi D’EST loojatest.
Margaret Tali on kunstiajaloolane ja kultuuriteoreetik, kelle uurimustöö tegeleb mälupoliitika, kunstimuuseumide ja keeruliste ajalugude kureerimisega. Ta on projekti „Vahendades keerulist ajalugu“ üks kuraatoritest.
Seminari korraldamist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Kunstiakadeemia ja Potsdami Ülikool.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Seminar “Kunst, käsitöö ja afekt”
Reede 25 november, 2022
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Avalik seminar Eesti Kunstiakadeemias ja #FramedinBelarus töötuba “Kunst, käsi/töö ja afekt: naisajalugude dokumenteerimine ja maailmade loomine“.
Osalejad: #FramedinBelarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar), Katrin Mayer, Mare Tralla
Diskussant: Katrin Kivimaa
Korraldajad Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Ulrike Gerhardt (Potsdami ülikool)
Seminar on eelregistreerimisega siin
Käsi/töö on naasnud jõuliselt kaasaegsesse kunsti. Mitmed kunstnikud on leidnud oma väljendusvahendid just traditsioonilises meedias, mis nõuab tihti spetsiaalset väljaõpet ja selliseid oskusi, mida on põlvest põlve pikka aega edasi antud. Ometi kannavad need käelised esivanematelt päritud tehnikad endaga täiendavaid konnotatsioone, mis on seotud nende spirituaalse, kommunikatiivse, ökoloogilise, eksistentsiaalse aga ka majanduslike otstarvetega.
Käsitöö ja tekstiili valdkonnad on pikka aega olnud kunstiajaloos marginaliseeritud, kuigi nende tehnikate kasutamine pakub uusi võimalusi vastupanuks ja (alternatiivsete) maailmade loomiseks. Erinevates Ida-Euroopa riikides on 1960ndate lõpust kuni 1980ndate keskpaigani moodustatud tekstiilikunsti ümber kogukondi, mis on muutnud selle žanri eksperimentaalseks, progressiivseks ning kogukonda toetavaks praktikaks (Hock 2013). Feministlikud kunstiajaloolased on leidnud, et tikkimine ja teised sarnased praktikad on pakkunud naistele vahendeid vastupanuks, mille abil on proovile pandud nii kõrge ja madala vahelised piirid kunstis, kui ka soo ja klassisuhted ning nende põimumised identiteedi, rassi ja diasporaa mäluga (Parker 1984, Smith 2014, Plummer 2022)
Viimase kümnendi jooksul on tekstiili, ja eeskätt tikkimise tehnikad teinud läbi uuestisünni. Need arengud kunstis sunnivad meid ümbermõtestama omavahel põimunud ja interdistsiplinaarseid kunsti, disaini, materiaalkultuuri ja käsitöö valdkondade seoseid. Käesolev avatud seminar toob kokku kahe kunstniku loomingu ja ühe kollektiivse käsitöö-aktivismi projekti. Selle käigus tutvustavad oma kogemusi ja loomingulist uurimustööd Mare Tralla(London/Tallinn), Katrin Mayer (Düsseldorf/ Berlin) ja Framed in Belarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar, Praha), keskendudes naiste lugude ja nende materiaalse vormi omavahelistele suhtetele. Nad toovad esile kuidas käsi/tööd patriarhaalse korraldusega ühiskondades on pikka aega kasutatud alternatiivse kommunikatsiooni kanalina nii naiste õiguste eest võitlemise kui igapäevaraskuste vahendamise viisina. Kehastatud naiste lugusid võib mõista naiste ajaloona, mis on peidetud ja kodeeritud tehnikatesse ja mustritesse, mille kaudu kantakse edasi, elatakse ja muudetakse teadmisi ajaloost. Enamik sellistest sõnumitest on ometi jäänud kunstiajaloos tähelepanuta, mis on marginaliseerinud nii tekstiilikunsti kui traditsioonilisi tehnikaid vaatamata nende tugevale kontseptuaalsele ja episteemilisele baasile.
Seminari kesksed küsimused on: kuidas seletada tagasipöördumist traditsiooniliste ja põlvkondade vaheliste tehnikate juurde kaasaegsetes jälgimiskapitalismi ja diasporaa ühiskondades? Kuidas lubavad need dokumenteerida ja seostada erinevaid feministlikke võitlusi ning ühendada omavahel kaasaegset ja ajaloolist vastupanu? Seminari kontekstis uurivad kunstiajaloolased Margaret Tali (Tallinn) ja Ulrike Gerhardt (Potsdam) käsi/töö kui materiaalse töö ja uuesti interpreteeritava traditsiooni rolli ja selle viise väljendada seda, mida on keeruline kommunikeerida, sh rahvusvaheline solidaarsus, vastupanu aktid, vaimne tervis ja alternatiivsed maailma loomise praktikad.
26. novembril toimub koostöös Vabamu muuseumiga seminari raames ka rühmituse #FramedinBelarus töötuba.
Mare Tralla on eesti kväär-feministlik kunstnik ja aktivist, kes elab Londonis.
Katrin Mayer elab Berliinis ja tema lähenemine kunstnikuna toetub teadmiste arheoloogiale, mille käigus ta uurib kohalikke soopoliitilisi ajalugusid ja tõlgib need ruumilisse ja materiaalsesse vormi.
Rufina Bazlova on valgevene kunstnik, kes töötab traditsioonilise rahvatikandiga, et avada sotsiaalpoliitilisi teemasid.
Sofia Tocar on kuraator ja kultuurikorraldaja, kes töötab aktivistide koostöö projektidega ning dokumentaalfilmidega Kesk- ja Ida-Euroopas.
#FramedinBelarus on sotsiaalne kunsti projekt, mis pühendub poliitilistele vangidele Valgevenes, mida organiseerib kunstirühmitus Stitchit. Rühmituse Stitchit moodustavad kunstnik Rufina Bazlova ja kuraator Sofia Tocar, kes kaasavad oma tegevusse erinevaid kogukondi ja inimesi.
Katrin Kivimaa on kunstiajaloolane, kelle peamised uurimisvaldkonnad on feministlik kunstiajalugu, eesti moodne ja kaasaegne kunst, Eesti kunstiajaloo historiograafia, naiste kujutamine kunstis ja visuaalkultuuris.
Ulrike Gerhardt on visuaalkultuuri uurija, kelle fookuseks on kultuurilise mälu praktikad post-sotsialistlikus kunstis: samuti on ta üks feministliku videoplatvormi D’EST loojatest.
Margaret Tali on kunstiajaloolane ja kultuuriteoreetik, kelle uurimustöö tegeleb mälupoliitika, kunstimuuseumide ja keeruliste ajalugude kureerimisega. Ta on projekti „Vahendades keerulist ajalugu“ üks kuraatoritest.
Seminari korraldamist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Kunstiakadeemia ja Potsdami Ülikool.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
03.11.2022 — 29.11.2022
Inimkäsn ekraanide ajastul
Kaasaegne kunst
Alates neljapäevast, 3. novembrist on ARS Showroom galeriis avatud Kaisa Maasiku isikunäitus „Inimkäsn ekraanide ajastul“. Uus projekt toob kokku laste poolt filmitud materjali, mille keskmes on lastele omane soov järgi teha kõike, mida nad näevad ja kuulevad. Näitus jääb avatuks 29. novembrini.
Näitusel kombineeritud materjali süžeevalikus on äratuntavad massimeedia, peavoolu filmi- ja muusikatööstuse mõjud. Nullindatest alates, kui salvestustehnika muutus kättesaadavamaks ka noortele, seda nii video-, veebi-, digikaamerate kui ka mobiiltelefonide kujul, on laste seas toimunud aktiivne nähtu taasetendamine. “Laste lõputu kujutlusvõime, siirus ja entusiasm teoses on vinged, kuid neid varjutab vägivald, mida paljudes stseenides etendatakse. Minu meelest peegeldavad lapsed ümbritsevat jäljendades hästi ühiskonnas laiemalt toimuvat,” lisab kunstnik.
Avatud E–R 12–18, sissepääs tasuta
NB! Näitus on erandkorras avatud kahel laupäeval: 19.11 ja 26.11 kl 13–16
ARS Showroom galerii
ARS kunstilinnak
Pärnu mnt 154
11317 Tallinn
www.arsfactory.ee
Lisainfo:
Kaisa Maasik
kaisamaasik@gmail.com
5396 2524
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
Inimkäsn ekraanide ajastul
Neljapäev 03 november, 2022 — Teisipäev 29 november, 2022
Kaasaegne kunst
Alates neljapäevast, 3. novembrist on ARS Showroom galeriis avatud Kaisa Maasiku isikunäitus „Inimkäsn ekraanide ajastul“. Uus projekt toob kokku laste poolt filmitud materjali, mille keskmes on lastele omane soov järgi teha kõike, mida nad näevad ja kuulevad. Näitus jääb avatuks 29. novembrini.
Näitusel kombineeritud materjali süžeevalikus on äratuntavad massimeedia, peavoolu filmi- ja muusikatööstuse mõjud. Nullindatest alates, kui salvestustehnika muutus kättesaadavamaks ka noortele, seda nii video-, veebi-, digikaamerate kui ka mobiiltelefonide kujul, on laste seas toimunud aktiivne nähtu taasetendamine. “Laste lõputu kujutlusvõime, siirus ja entusiasm teoses on vinged, kuid neid varjutab vägivald, mida paljudes stseenides etendatakse. Minu meelest peegeldavad lapsed ümbritsevat jäljendades hästi ühiskonnas laiemalt toimuvat,” lisab kunstnik.
Avatud E–R 12–18, sissepääs tasuta
NB! Näitus on erandkorras avatud kahel laupäeval: 19.11 ja 26.11 kl 13–16
ARS Showroom galerii
ARS kunstilinnak
Pärnu mnt 154
11317 Tallinn
www.arsfactory.ee
Lisainfo:
Kaisa Maasik
kaisamaasik@gmail.com
5396 2524
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
14.11.2022 — 25.11.2022
Nele Tiidelepp Kanuti Gildi SAALis
Vabade kunstide teaduskond
Kanuti Gildi SAALis esietendub EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna lõpetanud kunstniku ja kirjaniku Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”
14. novembril jõuab Püha Vaimu SAALi lavale Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”, mis valmib kümne noore kunstniku koostöös. Laval ja lava taga on etendajatest, kunstnikest, muusikutest ning kunstitöötajatest koosnev kollektiiv – Riin Maide, Gregor Kulla, Henri Särekanno, Ekke Janisk, Andreas Kübar, Ats Kruusing, Oliver Issak, Raul Markus Vaiksoo ja Leon Allik.
Lavastuse keskmes on proov minevikke unustada ning selle võimatusest tingitud ängistus, kaoselisus, võõristus ja siirus. Samuti vaatleb lavastus, kuidas aja jooksul kujuneb välja kindel viis asjadest rääkimiseks – kasutatakse samu sõnu, lauseid ning intonatsiooni, kuni viimaks loo algne tähendus meelest ära läheb.
Grupi loomingulised teed on varasemaltki ristunud: “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas” on mõtteline järg kahele Tiidelepa performance’ile, mis toimusid Ajuokse Avangaaris ning EKA galeriis etenduskunstide kobarprojekti “festival…showcase” osana. Tiidelepa sõnul ongi lavastuse alustala senistes koostöödes kehtestunud loominguline üksteisemõistmine ning ühised väärtused. Lisaks noorele eale ja aktiivsele tööle kultuurivaldkonnas ühendab neid lavastaja sõnul ka tugev põlvkonna- ja ajastutunnetus.
Lavastust on võimalik näha vaid seitsmel korral ning iga etendus on eelmisest veidi erinev. Tiidelepp selgitab valikut järgmiselt: “Iga mängukord lähtub prooviprotsessis tõusnud teemadest, kehtestatud struktuurist ja lähtepunktidest. See tähendab, et on võimalik minevikke ümber kirjutada ja loobuda eelmisel etendusel lausutud sõnadest. Igal õhtul sünnivad seosed uuesti.”
Nele Tiidelepp (1998) on kunstnik ja kirjanik, kelle praktika on ajendatud spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Tema teosed paiknevad teljel, mille kummaski otsas on vastuolulise loomuga meediumid: skulptuur ja tekst. Kusagil nende vahel, staatika ja kaalutu kujutlusvõime keskel ilmneb performance, mis keerab materjali ümber ja teeb nähtavaks minevikkude paljususe. Tiidelepp on avaldanud oma tekste erinevates kultuuriväljaannetes ning osalenud näitustel ja kultuurisündmustel Eestis, Belgias, Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Portugalis, Soomes ja Leedus.
Esietendus ja etendused toimuvad 14., 16., 18., 19., 22., 24. ja 25. novembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 16. novembril järgneb eestikeelne kunstnikuvestlus, mida viib läbi Urmas Lüüs, ning pärast 24. novembri etendust ingliskeelne vestlus, mida juhib Taavi Piibemann.
Lavastus: Nele Tiidelepp; esitus: Nele Tiidelepp, Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusing, Andreas Kübar, Ekke Janisk; kunstnik: Riin Maide; dramaturgiline tugi: Oliver Issak; valgustaja: Leon Allik; koreograafia: Raul Markus Vaiksoo; projektijuht: Kaie Küünal; kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Nele Tiidelepp; toetus: Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo: www.saal.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Nele Tiidelepp Kanuti Gildi SAALis
Esmaspäev 14 november, 2022 — Reede 25 november, 2022
Vabade kunstide teaduskond
Kanuti Gildi SAALis esietendub EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna lõpetanud kunstniku ja kirjaniku Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”
14. novembril jõuab Püha Vaimu SAALi lavale Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”, mis valmib kümne noore kunstniku koostöös. Laval ja lava taga on etendajatest, kunstnikest, muusikutest ning kunstitöötajatest koosnev kollektiiv – Riin Maide, Gregor Kulla, Henri Särekanno, Ekke Janisk, Andreas Kübar, Ats Kruusing, Oliver Issak, Raul Markus Vaiksoo ja Leon Allik.
Lavastuse keskmes on proov minevikke unustada ning selle võimatusest tingitud ängistus, kaoselisus, võõristus ja siirus. Samuti vaatleb lavastus, kuidas aja jooksul kujuneb välja kindel viis asjadest rääkimiseks – kasutatakse samu sõnu, lauseid ning intonatsiooni, kuni viimaks loo algne tähendus meelest ära läheb.
Grupi loomingulised teed on varasemaltki ristunud: “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas” on mõtteline järg kahele Tiidelepa performance’ile, mis toimusid Ajuokse Avangaaris ning EKA galeriis etenduskunstide kobarprojekti “festival…showcase” osana. Tiidelepa sõnul ongi lavastuse alustala senistes koostöödes kehtestunud loominguline üksteisemõistmine ning ühised väärtused. Lisaks noorele eale ja aktiivsele tööle kultuurivaldkonnas ühendab neid lavastaja sõnul ka tugev põlvkonna- ja ajastutunnetus.
Lavastust on võimalik näha vaid seitsmel korral ning iga etendus on eelmisest veidi erinev. Tiidelepp selgitab valikut järgmiselt: “Iga mängukord lähtub prooviprotsessis tõusnud teemadest, kehtestatud struktuurist ja lähtepunktidest. See tähendab, et on võimalik minevikke ümber kirjutada ja loobuda eelmisel etendusel lausutud sõnadest. Igal õhtul sünnivad seosed uuesti.”
Nele Tiidelepp (1998) on kunstnik ja kirjanik, kelle praktika on ajendatud spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Tema teosed paiknevad teljel, mille kummaski otsas on vastuolulise loomuga meediumid: skulptuur ja tekst. Kusagil nende vahel, staatika ja kaalutu kujutlusvõime keskel ilmneb performance, mis keerab materjali ümber ja teeb nähtavaks minevikkude paljususe. Tiidelepp on avaldanud oma tekste erinevates kultuuriväljaannetes ning osalenud näitustel ja kultuurisündmustel Eestis, Belgias, Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Portugalis, Soomes ja Leedus.
Esietendus ja etendused toimuvad 14., 16., 18., 19., 22., 24. ja 25. novembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 16. novembril järgneb eestikeelne kunstnikuvestlus, mida viib läbi Urmas Lüüs, ning pärast 24. novembri etendust ingliskeelne vestlus, mida juhib Taavi Piibemann.
Lavastus: Nele Tiidelepp; esitus: Nele Tiidelepp, Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusing, Andreas Kübar, Ekke Janisk; kunstnik: Riin Maide; dramaturgiline tugi: Oliver Issak; valgustaja: Leon Allik; koreograafia: Raul Markus Vaiksoo; projektijuht: Kaie Küünal; kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Nele Tiidelepp; toetus: Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo: www.saal.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
08.11.2022
EKA teaduskohvik: kunstiajakirjanduse seis
Doktorikool
Kuidas sünnivad kunstiväljaanded ja oma kuvandit loovad/hoiavad? Kes neid teevad? Milline on nende (oodatud) publik? Kuidas autorite valik ja visuaalne identiteet kujunevad? EKA seekordne teaduskohvik arutab nende küsimuste üle KUNST.EE, Sirbi ja A Shade Colderi näitel – vestlusringis osalevad Kaarin Kivirähk, Andreas Trossek, Reet Varblane. Modereerib Kristina Jõekalda.
Nagu mitmel varasemalgi korral, toimub teaduskohviku raames ühtlasi Teaduste Akadeemia korraldatud doktorantide konkursi “Teadus 3 minutiga” EKA eelvoor. Üles astuvad:
– Triin Talk (muinsuskaitse-konserveerimise doktorant), “Kas rohkem on alati uhkem? Turism Tallinna vanalinnas”
– Jelizaveta Sedler (kunstiteaduse-visuaalkultuuri doktorant), “Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana”
– Maria Hansar (muinsuskaitse-konserveerimise doktorant), “Kui sügav on maalipragu?”
– Jelizaveta Sedler (kunstiteaduse-visuaalkultuuri doktorant), “Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana”
– Maria Hansar (muinsuskaitse-konserveerimise doktorant), “Kui sügav on maalipragu?”
Eelnevatel aastatel on sel konkursil oma uurimistöö selge kommunikeerimise ja populariseerimise eest auhindu pälvinud mitmed EKAlased (vt nende videoklippe: 2015, 2017, 2019, 2022).
Kuulama ja kaasa rääkima on oodatud tudengid, töötajad, vilistlased ja kõik teemast huvitujad. Pakume kohvi ja suupisteid.
EKA Teaduskohvik toimub teisipäeval, 8. novembril 2022, kell 16.00 raamatupoes Puänt (Telliskivi 60a/1).
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA teaduskohvik: kunstiajakirjanduse seis
Teisipäev 08 november, 2022
Doktorikool
Kuidas sünnivad kunstiväljaanded ja oma kuvandit loovad/hoiavad? Kes neid teevad? Milline on nende (oodatud) publik? Kuidas autorite valik ja visuaalne identiteet kujunevad? EKA seekordne teaduskohvik arutab nende küsimuste üle KUNST.EE, Sirbi ja A Shade Colderi näitel – vestlusringis osalevad Kaarin Kivirähk, Andreas Trossek, Reet Varblane. Modereerib Kristina Jõekalda.
Nagu mitmel varasemalgi korral, toimub teaduskohviku raames ühtlasi Teaduste Akadeemia korraldatud doktorantide konkursi “Teadus 3 minutiga” EKA eelvoor. Üles astuvad:
– Triin Talk (muinsuskaitse-konserveerimise doktorant), “Kas rohkem on alati uhkem? Turism Tallinna vanalinnas”
– Jelizaveta Sedler (kunstiteaduse-visuaalkultuuri doktorant), “Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana”
– Maria Hansar (muinsuskaitse-konserveerimise doktorant), “Kui sügav on maalipragu?”
– Jelizaveta Sedler (kunstiteaduse-visuaalkultuuri doktorant), “Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana”
– Maria Hansar (muinsuskaitse-konserveerimise doktorant), “Kui sügav on maalipragu?”
Eelnevatel aastatel on sel konkursil oma uurimistöö selge kommunikeerimise ja populariseerimise eest auhindu pälvinud mitmed EKAlased (vt nende videoklippe: 2015, 2017, 2019, 2022).
Kuulama ja kaasa rääkima on oodatud tudengid, töötajad, vilistlased ja kõik teemast huvitujad. Pakume kohvi ja suupisteid.
EKA Teaduskohvik toimub teisipäeval, 8. novembril 2022, kell 16.00 raamatupoes Puänt (Telliskivi 60a/1).
Postitas Andres Lõo — Püsilink
03.11.2022
EKA VR labor ja Johanna Jõekalda “Uudishimu tippkeskuses”
Uncategorized
3. novembril, kell 22.35, on ETV-s eetris “Uudishimu tippkeskus”, kus EKA Virtuaalreaalsuse Labori juhataja Johanna Jõekalda räägib oma loomepraktika ja juhendamistöö pinnalt füüsilise ja virtuaalse ruumi koostoimevormidest, aga ka VR tehnoloogiate seni vähe kasutatud potentsiaalist sotsiaalsete probleemide mõistmisel ja esile tõstmisel.
Näiteks VR Labori ja ERMi koostöös toimunud “Kaasava elu” (2021) kursusel kasutati VR tehnoloogiaid selleks, et mõista erivajadustega kasutajate ruumikogemusi ja kavandada kõiki kaasavat sisearhitektuurset keskkonda, Politsei- ja Piirivalveametiga koostöös toimunud “48h kongi” (2019) kursusel uuriti, millist mõju avaldab katseisikutele vahistamise käigus kogetud ruumide ja protseduuride järgnevus ja tehti selle pinnalt ettepanekuid Põhja Prefektuuri politseijaoskonna ruumide ümber kavandamiseks.
Loe lähemalt Novaatorist.
“Uudishimu tippkeskus” on Eesti Rahvusringhäälingu teadust populariseeriv telesaatesari, mis on ETV programmi kuulunud alates 2017. aasta sügisest. Sarjas käsitletakse nii teaduse ja meie igapäevaelu kokkupuutepunkte kui ka Eesti teadlaste rolli maailma tippteaduses. Teadlased kutsutakse laborist välja seiklema ja teadussaavutusi tutvustama. “Uudishimu tippkeskuse” saadetes käsitletud teemasid arendatakse igal nädalal edasi ERR-i muudes kanalites: teadusportaalis ERR Novaator, suhtlusvõrgustikes ning Raadio 2 saates “Agenda” ja Vikerraadio saates “Huvitaja”. Saated on tähtajatult järelvaadatavad ERR-i portaalis Jupiter.
“Uudishimu tippkeskus” 3. novembril, kell 22.35
episood 8/5 “Kas kukume jäneseurgu?”
Virtuaalne on üha enam reaalne. Millal me enam aru ei saa kumb on kumb? Vanasti oli see karistus, kui last õue mängima ei lastud, aga nüüd näevad vanemad kurja vaeva, et oma võsukesi ekraani tagant hoovi peale saada.
Saatejuht-peatoimetaja Maarja Merivoo-Parro, toimetaja Airika Harrik, režissöör Andres Lepasar, tegevprodutsent Carmen-Louise Suuroja.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA VR labor ja Johanna Jõekalda “Uudishimu tippkeskuses”
Neljapäev 03 november, 2022
Uncategorized
3. novembril, kell 22.35, on ETV-s eetris “Uudishimu tippkeskus”, kus EKA Virtuaalreaalsuse Labori juhataja Johanna Jõekalda räägib oma loomepraktika ja juhendamistöö pinnalt füüsilise ja virtuaalse ruumi koostoimevormidest, aga ka VR tehnoloogiate seni vähe kasutatud potentsiaalist sotsiaalsete probleemide mõistmisel ja esile tõstmisel.
Näiteks VR Labori ja ERMi koostöös toimunud “Kaasava elu” (2021) kursusel kasutati VR tehnoloogiaid selleks, et mõista erivajadustega kasutajate ruumikogemusi ja kavandada kõiki kaasavat sisearhitektuurset keskkonda, Politsei- ja Piirivalveametiga koostöös toimunud “48h kongi” (2019) kursusel uuriti, millist mõju avaldab katseisikutele vahistamise käigus kogetud ruumide ja protseduuride järgnevus ja tehti selle pinnalt ettepanekuid Põhja Prefektuuri politseijaoskonna ruumide ümber kavandamiseks.
Loe lähemalt Novaatorist.
“Uudishimu tippkeskus” on Eesti Rahvusringhäälingu teadust populariseeriv telesaatesari, mis on ETV programmi kuulunud alates 2017. aasta sügisest. Sarjas käsitletakse nii teaduse ja meie igapäevaelu kokkupuutepunkte kui ka Eesti teadlaste rolli maailma tippteaduses. Teadlased kutsutakse laborist välja seiklema ja teadussaavutusi tutvustama. “Uudishimu tippkeskuse” saadetes käsitletud teemasid arendatakse igal nädalal edasi ERR-i muudes kanalites: teadusportaalis ERR Novaator, suhtlusvõrgustikes ning Raadio 2 saates “Agenda” ja Vikerraadio saates “Huvitaja”. Saated on tähtajatult järelvaadatavad ERR-i portaalis Jupiter.
“Uudishimu tippkeskus” 3. novembril, kell 22.35
episood 8/5 “Kas kukume jäneseurgu?”
Virtuaalne on üha enam reaalne. Millal me enam aru ei saa kumb on kumb? Vanasti oli see karistus, kui last õue mängima ei lastud, aga nüüd näevad vanemad kurja vaeva, et oma võsukesi ekraani tagant hoovi peale saada.
Saatejuht-peatoimetaja Maarja Merivoo-Parro, toimetaja Airika Harrik, režissöör Andres Lepasar, tegevprodutsent Carmen-Louise Suuroja.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
22.10.2022 — 18.11.2022
Kaia Ansip Reverso galeriis
Ehte- ja sepakunst
“Murtud metsad” räägib loo Pedrogão Grande surmava metsatulekahju enne ja pärast. See analüüsib suhet maaga, mis näib olevat hakanud ohtlikult ja ettearvamatult toimima. Teos on vastus traumale, mis tuleneb antropotseeni postapokalüptilisel maastikul elamisest. See väljendab muret, armastust ja hirmu koha pärast, mida eukalüptiistandused on muutnud.
Teosed on valatud Quercus Suberi ehk korgitamme esimese korgi saagi sisse. Quercus Suber, erinevalt sissetoodud eukalüptist, on pärit Portugalist ja on tänu oma koorele üks tulekindlamaid puid. Kuum sulametall paneb korgi järjekordsele proovile.
Siin välja toodud tööd on jätk Eesti Kunstiakadeemia lõputööle.
Rohkem infot Reverso galerii veebis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kaia Ansip Reverso galeriis
Laupäev 22 oktoober, 2022 — Reede 18 november, 2022
Ehte- ja sepakunst
“Murtud metsad” räägib loo Pedrogão Grande surmava metsatulekahju enne ja pärast. See analüüsib suhet maaga, mis näib olevat hakanud ohtlikult ja ettearvamatult toimima. Teos on vastus traumale, mis tuleneb antropotseeni postapokalüptilisel maastikul elamisest. See väljendab muret, armastust ja hirmu koha pärast, mida eukalüptiistandused on muutnud.
Teosed on valatud Quercus Suberi ehk korgitamme esimese korgi saagi sisse. Quercus Suber, erinevalt sissetoodud eukalüptist, on pärit Portugalist ja on tänu oma koorele üks tulekindlamaid puid. Kuum sulametall paneb korgi järjekordsele proovile.
Siin välja toodud tööd on jätk Eesti Kunstiakadeemia lõputööle.
Rohkem infot Reverso galerii veebis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.11.2022 — 19.11.2022
Empiiria. Klaasikunstnike ühenduse preemia nominentide näitus
Klaas
Juba kümnendat korda annab Eesti Klaasikunstnike Ühendus välja aunimetust “Tunnustatud klaasikunstnik”. Tunnustust jagatakse üle kahe aasta keskendudes laureaadi selgitamisel tema loomingule ja erialasele tegevusele just viimastel aastatel. Keerukatele koroona-aastatele 2020 ja 2021 tagasi vaadates valis Eesti Klaasikunstnike Ühendus aunimetuse nominentideks Merle Kannuse, Kati Kerstna ja Rait Präätsa.
Auhind antakse üle Okapi galeriis 2. novembril kl 18.00, kus sel puhul avatakse kolme nominendi ühisnäitus ¨empiiria¨. Näituse rahvusvahelises kunstielus aktiivsete autorite kodumail olevatest teostest pani kokku Maarja Mäemets, kelle sõnul: “Kati Kerstnat, Merle Kannust ja Rait Präätsa ühendab neile omane empiiriline inimese ja tema loodud süsteemide vaatlus, mis eri moel kunstnike teostesse kandub ja materjalis vormub. Läbi isiklike teraste uurimuste saavad klaasis ainest kihistunud narratiivid, kus teiste seas märksõnadeks satiir, konflikt, taipamine”.
Tunnustatud klaasikunstniku 2020-2021 valib välja žürii koosseisus Elo Liiv (skulptor, installatsioonikunstnik, pedagoog), Anneli Porri (kunstiteadlane, kunstikriitik, pedagoog), Karin Vicente (kunstiteadlane, Adamson-Ericu muuseumi programmijuht-kuraator), Tiina Sarapu (klaasikunstnik) ja Urmas Puhkan (keraamik, Eesti Kunstiakadeemia professor).
2022. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks klaasiaastaks. Sellel pika ajalooga materjalil on asendamatu roll paljudes valdkondades (tehnoloogia, majandus, keskkond, kultuur, meditsiin jne). Eesti Klaasikunstnike Ühenduse sündmused on pühendatud rahvusvahelisele klaasiaastale.
Täname toetajaid:
Klaasissepa OÜ
Aindhooven OÜ
Anora Estonia AS
Näitus jääb avatuks 19. novembrini.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Empiiria. Klaasikunstnike ühenduse preemia nominentide näitus
Kolmapäev 02 november, 2022 — Laupäev 19 november, 2022
Klaas
Juba kümnendat korda annab Eesti Klaasikunstnike Ühendus välja aunimetust “Tunnustatud klaasikunstnik”. Tunnustust jagatakse üle kahe aasta keskendudes laureaadi selgitamisel tema loomingule ja erialasele tegevusele just viimastel aastatel. Keerukatele koroona-aastatele 2020 ja 2021 tagasi vaadates valis Eesti Klaasikunstnike Ühendus aunimetuse nominentideks Merle Kannuse, Kati Kerstna ja Rait Präätsa.
Auhind antakse üle Okapi galeriis 2. novembril kl 18.00, kus sel puhul avatakse kolme nominendi ühisnäitus ¨empiiria¨. Näituse rahvusvahelises kunstielus aktiivsete autorite kodumail olevatest teostest pani kokku Maarja Mäemets, kelle sõnul: “Kati Kerstnat, Merle Kannust ja Rait Präätsa ühendab neile omane empiiriline inimese ja tema loodud süsteemide vaatlus, mis eri moel kunstnike teostesse kandub ja materjalis vormub. Läbi isiklike teraste uurimuste saavad klaasis ainest kihistunud narratiivid, kus teiste seas märksõnadeks satiir, konflikt, taipamine”.
Tunnustatud klaasikunstniku 2020-2021 valib välja žürii koosseisus Elo Liiv (skulptor, installatsioonikunstnik, pedagoog), Anneli Porri (kunstiteadlane, kunstikriitik, pedagoog), Karin Vicente (kunstiteadlane, Adamson-Ericu muuseumi programmijuht-kuraator), Tiina Sarapu (klaasikunstnik) ja Urmas Puhkan (keraamik, Eesti Kunstiakadeemia professor).
2022. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks klaasiaastaks. Sellel pika ajalooga materjalil on asendamatu roll paljudes valdkondades (tehnoloogia, majandus, keskkond, kultuur, meditsiin jne). Eesti Klaasikunstnike Ühenduse sündmused on pühendatud rahvusvahelisele klaasiaastale.
Täname toetajaid:
Klaasissepa OÜ
Aindhooven OÜ
Anora Estonia AS
Näitus jääb avatuks 19. novembrini.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
04.11.2022
EKA oksjon
Kommunikatsiooniosakond
Eesti Kunstiakadeemia 108. sünnipäeva puhul toimub EKA oksjon, kus panustatakse nii vilistlaste kui tudengite loomingule.
Teosed lähevad pakkumisele alghinnaga 108€. Müügihinnast saab teose autor 50% ja 50% annetatakse Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku preemia fondi, mis jagatakse TASE lõputööde näituse raames võitjatele.
Oksjon toimub EKA aulas, 4. novembril kell 20.00 ning seda viib läbi Reigo Kuivjõgi.
Kui soovid EKA aulas oksjonil osaleda, palume eelregistreeruda siin (registreerumine on võimalik ka kohapeal enne oksjoni algust). Registreeruda tuleb ka siis, kui kohale tulla pole võimalik, kuid huvi mõnele teosele panustada siiski on. Kohapeal osalemiseks on vaja soetada sündmusele ka pilet hinnaga 7€/5€ Fientast.
Vaata oksjonil osalevaid töid:
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA oksjon
Reede 04 november, 2022
Kommunikatsiooniosakond
Eesti Kunstiakadeemia 108. sünnipäeva puhul toimub EKA oksjon, kus panustatakse nii vilistlaste kui tudengite loomingule.
Teosed lähevad pakkumisele alghinnaga 108€. Müügihinnast saab teose autor 50% ja 50% annetatakse Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku preemia fondi, mis jagatakse TASE lõputööde näituse raames võitjatele.
Oksjon toimub EKA aulas, 4. novembril kell 20.00 ning seda viib läbi Reigo Kuivjõgi.
Kui soovid EKA aulas oksjonil osaleda, palume eelregistreeruda siin (registreerumine on võimalik ka kohapeal enne oksjoni algust). Registreeruda tuleb ka siis, kui kohale tulla pole võimalik, kuid huvi mõnele teosele panustada siiski on. Kohapeal osalemiseks on vaja soetada sündmusele ka pilet hinnaga 7€/5€ Fientast.
Vaata oksjonil osalevaid töid:
Postitas Andres Lõo — Püsilink
08.11.2022
Veebiseminar ettevõtjatele „Prügigurmee – kuidas kasutada tootmisjääke ehituskultuuri arendamiseks?“
Tallinna ettevõtluskeskus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga korraldab 8. novembril “Loovakadeemia 2022” veebiseminari „Prügigurmee – kuidas kasutada tootmisjääke ehituskultuuri arendamiseks?“
Uus ruumikultuur peab kiirelt liikuma muutuste suunas ja näitama üles initsiatiivi jäägitult ehitusmaterjaliga ümber käia.
Ühelt poolt on oluline leida kasutust tootmises tekkivatele jääkidele, kuid teiselt poolt liikuda aina enam materjali arvestava ja jäägivaba projekteerimise suunas.
Anna Tommingas ja Sille Pihlak (PhD) EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskusest PAKK (pakk.artun.ee) tutvustavad keskuse tegevust ja tootmisjääkide taaskasutusprojekte ning avavad nende telgitaguseid.
Tutvustatakse esmakordselt PAKKu viimast arendusprojekti, mille käigus valmis eskiisprojekt Tartu kultuuripaviljonile.
Seminar on tasuta, kuid palume registreeruda: https://taotlen.tallinn.ee/teenus/prugigurmee-kuidas-kasutada-tootmisjaake
Lisainfo:
Krista Kink, Tallinna ettevõtluskeskus, krista.kink@tallinnlv.ee, 640 4225
Karin Kiigemägi, Eesti Kunstiakadeemia, karin.kiigemagi@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Veebiseminar ettevõtjatele „Prügigurmee – kuidas kasutada tootmisjääke ehituskultuuri arendamiseks?“
Teisipäev 08 november, 2022
Tallinna ettevõtluskeskus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga korraldab 8. novembril “Loovakadeemia 2022” veebiseminari „Prügigurmee – kuidas kasutada tootmisjääke ehituskultuuri arendamiseks?“
Uus ruumikultuur peab kiirelt liikuma muutuste suunas ja näitama üles initsiatiivi jäägitult ehitusmaterjaliga ümber käia.
Ühelt poolt on oluline leida kasutust tootmises tekkivatele jääkidele, kuid teiselt poolt liikuda aina enam materjali arvestava ja jäägivaba projekteerimise suunas.
Anna Tommingas ja Sille Pihlak (PhD) EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskusest PAKK (pakk.artun.ee) tutvustavad keskuse tegevust ja tootmisjääkide taaskasutusprojekte ning avavad nende telgitaguseid.
Tutvustatakse esmakordselt PAKKu viimast arendusprojekti, mille käigus valmis eskiisprojekt Tartu kultuuripaviljonile.
Seminar on tasuta, kuid palume registreeruda: https://taotlen.tallinn.ee/teenus/prugigurmee-kuidas-kasutada-tootmisjaake
Lisainfo:
Krista Kink, Tallinna ettevõtluskeskus, krista.kink@tallinnlv.ee, 640 4225
Karin Kiigemägi, Eesti Kunstiakadeemia, karin.kiigemagi@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink