AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Seminar “Michel Sittow in the North and South”
23.11.2022
Seminar “Michel Sittow in the North and South”
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Kolmapäeval, 23. novembril, kell 16.00, toimub EKA saalis A101 seminar “Michel Sittow in the North and South”.
Seminari töökeel on inglise keel.
Ettekanded: Oskar Rojewski, Sileesia Ülikool Katowices, Rey Juan Carlose Ülikool Madriidis
Michel Sittow’s service to Isabel of Castille (1492-1502) and Habsburgs (1505-1515)
Greta Koppel, Eesti Kunstimuuseum
Michel Sittow in the North? Is there any material evidence to testify his artistic activities?
Anu Mänd, Tallinna Ülikool
Michel Sittow in the archival documents of Tallinn
Järgneb vestlusring Michel Sittowi pärandi teemadel.
Seminari fookuses on Tallinnas sündinud rahvusvaheliselt tuntud kunstnik Michel Sittow (u 1469–1525). Madalmaade kunstikeskuses Brugges väljaõppinud ning erinevates Euroopa õukondades tegutsenud Sittow oli kunstnikuna Tallinnas tegev ligi viisteist aastat. Tema isik ja teosed ning nende loomise laiem kultuurikontekst pakuvad jätkuvalt huvi nii uurijatele kui ka laiemale avalikkusele. Ülimenuka näituse Kumu kunstimuuseumis ja Rahvusgaleriis Washingtonis (2018) üheks järjeks on Eesti Kunstimuuseumi ja Hälsinglandi muuseumi uurimisprojekt „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“. Seminaril peab ettekande Oskar Rojewski, kes väisab EKAt Transform4Europe partnerluse raames.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Seminar “Michel Sittow in the North and South”
Kolmapäev 23 november, 2022
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Kolmapäeval, 23. novembril, kell 16.00, toimub EKA saalis A101 seminar “Michel Sittow in the North and South”.
Seminari töökeel on inglise keel.
Ettekanded: Oskar Rojewski, Sileesia Ülikool Katowices, Rey Juan Carlose Ülikool Madriidis
Michel Sittow’s service to Isabel of Castille (1492-1502) and Habsburgs (1505-1515)
Greta Koppel, Eesti Kunstimuuseum
Michel Sittow in the North? Is there any material evidence to testify his artistic activities?
Anu Mänd, Tallinna Ülikool
Michel Sittow in the archival documents of Tallinn
Järgneb vestlusring Michel Sittowi pärandi teemadel.
Seminari fookuses on Tallinnas sündinud rahvusvaheliselt tuntud kunstnik Michel Sittow (u 1469–1525). Madalmaade kunstikeskuses Brugges väljaõppinud ning erinevates Euroopa õukondades tegutsenud Sittow oli kunstnikuna Tallinnas tegev ligi viisteist aastat. Tema isik ja teosed ning nende loomise laiem kultuurikontekst pakuvad jätkuvalt huvi nii uurijatele kui ka laiemale avalikkusele. Ülimenuka näituse Kumu kunstimuuseumis ja Rahvusgaleriis Washingtonis (2018) üheks järjeks on Eesti Kunstimuuseumi ja Hälsinglandi muuseumi uurimisprojekt „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“. Seminaril peab ettekande Oskar Rojewski, kes väisab EKAt Transform4Europe partnerluse raames.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
03.11.2022
Avatud arhitektuuriloeng: Bika Rebek
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Bika Rebek (Some Place Studio): Between Worlds
Tähelepanu koondumispunktiks on Berliin. Mida selles linnas tehakse, millised arhitektuuribürood Berliinis tegutsevad, mida ehitatakse ja mille üle mõeldakse: EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel Saksamaa pealinna ja Euroopa ühte kirevamasse metropoli, külalisteks arhitektid just Berliinist.
3. novembril mõtestab EKA aulas Berliini arhitekt, koolitaja ja kuraator Bika Rebek, arhitektuuristuudio Some Place Studio juht ja kaasasutaja. Stuudio tegeleb erinevate kogukondade ruumide loomisega, lähenedes ruumile läbi tehnoloogilise arhitektuuriprisma ning arvestades arhitektuuri ja disaini mõju kaasaegsetele psühholoogilistele, keskkondlikele, võrdsuse ja jätkusuutlikkuse aspektidele. Some Place Studio tegutseb peamiselt Berliinis, ent ka Viinis ja New Yorgis koondades üleilmselt arhitekte, disainereid ja strateege.
Warum Berlin?
Loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliin laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Johan Tali
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
Avatud arhitektuuriloeng: Bika Rebek
Neljapäev 03 november, 2022
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Bika Rebek (Some Place Studio): Between Worlds
Tähelepanu koondumispunktiks on Berliin. Mida selles linnas tehakse, millised arhitektuuribürood Berliinis tegutsevad, mida ehitatakse ja mille üle mõeldakse: EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel Saksamaa pealinna ja Euroopa ühte kirevamasse metropoli, külalisteks arhitektid just Berliinist.
3. novembril mõtestab EKA aulas Berliini arhitekt, koolitaja ja kuraator Bika Rebek, arhitektuuristuudio Some Place Studio juht ja kaasasutaja. Stuudio tegeleb erinevate kogukondade ruumide loomisega, lähenedes ruumile läbi tehnoloogilise arhitektuuriprisma ning arvestades arhitektuuri ja disaini mõju kaasaegsetele psühholoogilistele, keskkondlikele, võrdsuse ja jätkusuutlikkuse aspektidele. Some Place Studio tegutseb peamiselt Berliinis, ent ka Viinis ja New Yorgis koondades üleilmselt arhitekte, disainereid ja strateege.
Warum Berlin?
Loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliin laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Johan Tali
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
01.11.2022
Mis on sooline võrdsus ning kas ja kuidas peaks EKA seda edendama?
Personaliosakond
Kutsume kõiki Kunstiakadeemia liikmeid teisipäeval, 1. novembril kell 14.00–17.00 EKA aulasse kuulama, mõtlema ja arutlema selle üle, mis on sooline võrdsus ning kas ja kuidas seda EKAs edendada saab.
Soolise võrdsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse ekspert Helen Biin (Civitta Eesti AS) tutvustab, mis on sooline (eba)võrdsus ja võrdne kohtlemine, kuidas teadvustamata stereotüübid meie käitumist ja otsuseid juhivad (ning miks see pole alati tingimata halb), kas ja mil moel nõuab seadus ülikoolidelt soolise võrdsuse ning võrdse kohtlemise edendamist ning kuidas seda teha.
Seminaril tutvustatakse ka EKA soolise võrdsuse kava ehk seda, milliseid samme astume akadeemias järgmistel aastatel soolise võrdsuse toetamiseks ja edendamiseks. Loengule ja kava tutvustusele järgneb arutelu, kus kõik osalejad saavad teha ettepanekuid, kuidas soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise vallas EKA-s järgmistel aastatel tegutseda.
Osalemiseks palume ka registreerida, hiljemalt 31. oktoobriks kl 12!
Ajakava:
13:50-14:00 Kogunemiskohv ja -suupisted
14:00-15:00 H. Biini seminar-ettekanne
15:00-15:15 Kohvipaus
15:15-15:45 EKA soolise võrdõiguslikkuse kava tutvustus
15:45-17:00 Seminari jätk: arutelu ja kokkuvõtted
Postitas Pille Epner — Püsilink
Mis on sooline võrdsus ning kas ja kuidas peaks EKA seda edendama?
Teisipäev 01 november, 2022
Personaliosakond
Kutsume kõiki Kunstiakadeemia liikmeid teisipäeval, 1. novembril kell 14.00–17.00 EKA aulasse kuulama, mõtlema ja arutlema selle üle, mis on sooline võrdsus ning kas ja kuidas seda EKAs edendada saab.
Soolise võrdsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse ekspert Helen Biin (Civitta Eesti AS) tutvustab, mis on sooline (eba)võrdsus ja võrdne kohtlemine, kuidas teadvustamata stereotüübid meie käitumist ja otsuseid juhivad (ning miks see pole alati tingimata halb), kas ja mil moel nõuab seadus ülikoolidelt soolise võrdsuse ning võrdse kohtlemise edendamist ning kuidas seda teha.
Seminaril tutvustatakse ka EKA soolise võrdsuse kava ehk seda, milliseid samme astume akadeemias järgmistel aastatel soolise võrdsuse toetamiseks ja edendamiseks. Loengule ja kava tutvustusele järgneb arutelu, kus kõik osalejad saavad teha ettepanekuid, kuidas soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise vallas EKA-s järgmistel aastatel tegutseda.
Osalemiseks palume ka registreerida, hiljemalt 31. oktoobriks kl 12!
Ajakava:
13:50-14:00 Kogunemiskohv ja -suupisted
14:00-15:00 H. Biini seminar-ettekanne
15:00-15:15 Kohvipaus
15:15-15:45 EKA soolise võrdõiguslikkuse kava tutvustus
15:45-17:00 Seminari jätk: arutelu ja kokkuvõtted
Postitas Pille Epner — Püsilink
26.10.2022
Disainer Linda van Deurseni avatud loeng
Graafiline disain
Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 17.30 annab EKA aulas (A101) avatud loengu disainer Linda van Deursen.
Linda van Deursen on Hollandis tegutsev graafiline disainer. Koos Armand Mevisega algatas ta 1987. aastal stuudio Mevis & van Deursen, mis on teinud koostööd erinevate kultuuriasutustega: nende partneriteks on mh olnud Stedelijki muuseum, documenta 14, Haus der Kulturen der Welt ja kunstnikud Armin Linke, Yael Davids ja Aglaia Konrad, kellega nad on töötanud väljaannete ja näituste kallal.
1990. aastast on Linda van Deursen õpetanud erinevates koolides, näiteks Amsterdamis Gerrit Rietveldi akadeemias (kus ta oli graafilise disaini osakonna juhatajaks), Yale’i kunstikoolis ja hetkel Haagi Kuninglikus Kunstiakadeemias programmis Non Linear Narrative.
Loeng toimub inglise keeles.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Disainer Linda van Deurseni avatud loeng
Kolmapäev 26 oktoober, 2022
Graafiline disain
Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 17.30 annab EKA aulas (A101) avatud loengu disainer Linda van Deursen.
Linda van Deursen on Hollandis tegutsev graafiline disainer. Koos Armand Mevisega algatas ta 1987. aastal stuudio Mevis & van Deursen, mis on teinud koostööd erinevate kultuuriasutustega: nende partneriteks on mh olnud Stedelijki muuseum, documenta 14, Haus der Kulturen der Welt ja kunstnikud Armin Linke, Yael Davids ja Aglaia Konrad, kellega nad on töötanud väljaannete ja näituste kallal.
1990. aastast on Linda van Deursen õpetanud erinevates koolides, näiteks Amsterdamis Gerrit Rietveldi akadeemias (kus ta oli graafilise disaini osakonna juhatajaks), Yale’i kunstikoolis ja hetkel Haagi Kuninglikus Kunstiakadeemias programmis Non Linear Narrative.
Loeng toimub inglise keeles.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
29.10.2022 — 18.12.2022
Crawl out Through the Fallout EKKMis
Fotograafia
Camille Laurelli
Keiu Maasik
Marco Laimre
Martin Buschmann
Reimo Võsa-Tangsoo
EKKM
29. oktoober – 18. detsember 2022
Teemanäitus „Crawl out Through the Fallout” on koostööprojekt viie kunstniku vahel: Marco Laimre (EKA fotograafia, endine õppejõud), Reimo Võsa-Tangsoo (EKA fotograafia õppejõud), Martin Buschmann (EKA fotograafia magister), Camille Laurelli (EKA fotograafia õppejõud) ja Keiu Maasik (EKA fotograafia magister), kes avavad düstoopiliste digitaalsete mängude mängimise kogemust kaasaegse kunsti näituse kontekstis.
Need viis kunstnikku, kes on ühtlasi aktiivsed mängurid ehk geimerid, kasutavad erinevaid meediume nagu video, installatsioonid, fotograafia ja heli, et kontseptuaalselt analüüsida virtuaalsete mängude mängimist ja pakkuda seeläbi abstraktseid ning diskursiivseid käsitlusi „virtuaalse“ ning „tegeliku“ maailma suhetest.
Näitus on Marco Laimre teine loominguline kuraatoriprojekt, mis on osa kunstniku samateemalisest doktoritööst „Dystopian Digital Games and Contemporary Art. How to use Analytical Digital Gaming in Contemporary Art”.
Näitus jääb avatuks 18. detsembrini 2022.
„Crawl out Through the Fallout” on Sheldon Allmanni 1960. aastal salvestatud kogumikplaadil „Folk Songs for the 21st Century People” esineva loo pealkiri, mis on ühtlasi ka Diamond City Radio playlistis Fallout 4 mängus.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Akzo Nobel, Alas-Kuul.
Publikuprogramm:
Kogu näituse vältel toimuvad giidituurid eesti, vene, inglise ja ukraina keeles.
Näituse raames toimuvad igal teisel neljapäeval (3.11, 17.11, 1.12, 15.12) kell 18.00 vestlused ja üritused teemadel:„Digitaalsed mängud ja sõltuvus”
„Digitaalsed mängud ja heli”
„Digitaalsed mängud ja kunst”
„Videomängud ja fotograafia”
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Crawl out Through the Fallout EKKMis
Laupäev 29 oktoober, 2022 — Pühapäev 18 detsember, 2022
Fotograafia
Camille Laurelli
Keiu Maasik
Marco Laimre
Martin Buschmann
Reimo Võsa-Tangsoo
EKKM
29. oktoober – 18. detsember 2022
Teemanäitus „Crawl out Through the Fallout” on koostööprojekt viie kunstniku vahel: Marco Laimre (EKA fotograafia, endine õppejõud), Reimo Võsa-Tangsoo (EKA fotograafia õppejõud), Martin Buschmann (EKA fotograafia magister), Camille Laurelli (EKA fotograafia õppejõud) ja Keiu Maasik (EKA fotograafia magister), kes avavad düstoopiliste digitaalsete mängude mängimise kogemust kaasaegse kunsti näituse kontekstis.
Need viis kunstnikku, kes on ühtlasi aktiivsed mängurid ehk geimerid, kasutavad erinevaid meediume nagu video, installatsioonid, fotograafia ja heli, et kontseptuaalselt analüüsida virtuaalsete mängude mängimist ja pakkuda seeläbi abstraktseid ning diskursiivseid käsitlusi „virtuaalse“ ning „tegeliku“ maailma suhetest.
Näitus on Marco Laimre teine loominguline kuraatoriprojekt, mis on osa kunstniku samateemalisest doktoritööst „Dystopian Digital Games and Contemporary Art. How to use Analytical Digital Gaming in Contemporary Art”.
Näitus jääb avatuks 18. detsembrini 2022.
„Crawl out Through the Fallout” on Sheldon Allmanni 1960. aastal salvestatud kogumikplaadil „Folk Songs for the 21st Century People” esineva loo pealkiri, mis on ühtlasi ka Diamond City Radio playlistis Fallout 4 mängus.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Akzo Nobel, Alas-Kuul.
Publikuprogramm:
Kogu näituse vältel toimuvad giidituurid eesti, vene, inglise ja ukraina keeles.
Näituse raames toimuvad igal teisel neljapäeval (3.11, 17.11, 1.12, 15.12) kell 18.00 vestlused ja üritused teemadel:„Digitaalsed mängud ja sõltuvus”
„Digitaalsed mängud ja heli”
„Digitaalsed mängud ja kunst”
„Videomängud ja fotograafia”
Postitas Andres Lõo — Püsilink
28.10.2022
EKA Anima 2022 Tartus
Animatsioon
Reedel 28. oktoobril, kell 18.00, toimub Tartu Elektriteatris EKA animatsiooni osakonna lõpetajate filmide linastus.
EKA Anima 2022 programmis linastuvad animatsiooni osakonna lõpetanud bakalaureuse- ja magistri tudengite filmid.
John Francis Quirk, Aspasia Kazeli, Sophia Michele Bazalgette, Lukas Manuel Winter, Jass Kaselaan, Anne Mirjam Kraav, Hleb Kuftseryn, Andrei Bljahhin, Kadi Sink, Ida Lepparu, Sameliina Paurson, Anna Dvornik
Sissepääs tasuta!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA Anima 2022 Tartus
Reede 28 oktoober, 2022
Animatsioon
Reedel 28. oktoobril, kell 18.00, toimub Tartu Elektriteatris EKA animatsiooni osakonna lõpetajate filmide linastus.
EKA Anima 2022 programmis linastuvad animatsiooni osakonna lõpetanud bakalaureuse- ja magistri tudengite filmid.
John Francis Quirk, Aspasia Kazeli, Sophia Michele Bazalgette, Lukas Manuel Winter, Jass Kaselaan, Anne Mirjam Kraav, Hleb Kuftseryn, Andrei Bljahhin, Kadi Sink, Ida Lepparu, Sameliina Paurson, Anna Dvornik
Sissepääs tasuta!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
26.10.2022 — 09.11.2022
ERKI Moeshow 2022 III vaatus
ERKI Moeshow
26. oktoobril kell 15.00 avaneb Viru keskuses ERKI Moeshow järelnäitus, millega esitatakse viie tugevalt omanäolise moekunstniku loomingut.
Kahel korrusel on eksponeeritud moedisainerite Eneken Johansoni, Mairo Seire, Siim Oja, Ron Jonas Verlini ja Laura Luize Valtere taiesed. Iga disaineri kollektsiooni kuulub vähemalt viis komplekti. Näitusele valitud kunstnikel on oma loomingus tugevalt eriilmeline nägemus ja köitvad lähtekohad. Näiteks on Mairo Seire kollektsioon tõukunud oma vanaema lapivaipadest (“Põrmandurõõva”), Eneken Johanson on materjalina taaskasutanud vanu elektrijuhtmeid (“Who Let The Dust Out?”), Laura Luize Valteret inspireeris koroonapandeemiaga kaasnenud hullumeelsus ja rahu (“Self-Portrait”), Ron Jonas Verlini looming räägib tema enda paranemisest (“This Is Where The Bloodline Ends”) ja Siim Oja otsib oma disainides maagilisi olendeid (“define: chimera, cute, eerie”).
Näitus jääb avatuks 9. novembrini.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
ERKI Moeshow 2022 III vaatus
Kolmapäev 26 oktoober, 2022 — Kolmapäev 09 november, 2022
ERKI Moeshow
26. oktoobril kell 15.00 avaneb Viru keskuses ERKI Moeshow järelnäitus, millega esitatakse viie tugevalt omanäolise moekunstniku loomingut.
Kahel korrusel on eksponeeritud moedisainerite Eneken Johansoni, Mairo Seire, Siim Oja, Ron Jonas Verlini ja Laura Luize Valtere taiesed. Iga disaineri kollektsiooni kuulub vähemalt viis komplekti. Näitusele valitud kunstnikel on oma loomingus tugevalt eriilmeline nägemus ja köitvad lähtekohad. Näiteks on Mairo Seire kollektsioon tõukunud oma vanaema lapivaipadest (“Põrmandurõõva”), Eneken Johanson on materjalina taaskasutanud vanu elektrijuhtmeid (“Who Let The Dust Out?”), Laura Luize Valteret inspireeris koroonapandeemiaga kaasnenud hullumeelsus ja rahu (“Self-Portrait”), Ron Jonas Verlini looming räägib tema enda paranemisest (“This Is Where The Bloodline Ends”) ja Siim Oja otsib oma disainides maagilisi olendeid (“define: chimera, cute, eerie”).
Näitus jääb avatuks 9. novembrini.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.10.2022 — 27.10.2022
Ehte ja sepise eriala tudengite näitus “B106”
Ehte- ja sepakunst
21. oktoobril avatakse EKA trepigaleriis (Põhja pst 7, Tallinn) Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite grupinäitus “B106”, mis tegeleb meid ümbritsevate sisestruktuuride uurimise ja tõlgendamisega. Näitus jääb avatuks 27. oktoobrini ning on vaadeldav EKA trepigaleriis.
B106 tähistab liigendatud sisemist struktuuri, millest võrsuvad EKA uue põlvkonna metallikunstnikud. Kõik nad on küll isemoodi, kuid neid ühendab uudishimu materjalis peituva vastu. Näha saab tudengite tõlgendusi nii sisemiste struktuuride erinevatest vormidest kui ka üdini kaevuvast väljendusest.
Näitusel eksponeeritud tööd on loodud kahenädalase töötoa raames Tobias Birgerssoni juhendamisel.
Näituse avamine 21. oktoobril, kell 18.00, EKA Trepigalerii aknal.
Näitust toetab: Sveta baar
Lisainfo:
Valdek Laur
Valdek.Laur@artun.ee
Telefon: 524 6235
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Ehte ja sepise eriala tudengite näitus “B106”
Reede 21 oktoober, 2022 — Neljapäev 27 oktoober, 2022
Ehte- ja sepakunst
21. oktoobril avatakse EKA trepigaleriis (Põhja pst 7, Tallinn) Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite grupinäitus “B106”, mis tegeleb meid ümbritsevate sisestruktuuride uurimise ja tõlgendamisega. Näitus jääb avatuks 27. oktoobrini ning on vaadeldav EKA trepigaleriis.
B106 tähistab liigendatud sisemist struktuuri, millest võrsuvad EKA uue põlvkonna metallikunstnikud. Kõik nad on küll isemoodi, kuid neid ühendab uudishimu materjalis peituva vastu. Näha saab tudengite tõlgendusi nii sisemiste struktuuride erinevatest vormidest kui ka üdini kaevuvast väljendusest.
Näitusel eksponeeritud tööd on loodud kahenädalase töötoa raames Tobias Birgerssoni juhendamisel.
Näituse avamine 21. oktoobril, kell 18.00, EKA Trepigalerii aknal.
Näitust toetab: Sveta baar
Lisainfo:
Valdek Laur
Valdek.Laur@artun.ee
Telefon: 524 6235
Postitas Andres Lõo — Püsilink
28.10.2022
Tulevikuhariduse labor II. Milline on õpe loovkõrgkoolis aastal 2045?
EKA Õpe
Kutsume looverialade õppejõude, tudengeid ja töötajaid EKAsse “tuleviku-arhiivi” loomise laboritesse!
(Laborid toimuvad kahel päeval ja on identsed)
Milliseks on muutunud õpetamise praktikad loovkõrgkoolis (nagu näiteks EKA) aastaks 2045? Millised uusi meetodeid ja lähenemisviise on kasutusele võetud? Mis on “vana hea”, mis on säilinud? Millised on õpetamisfilosoofiad, väärtused, hierarhiad, kogemused? Milline on korralduslik pool ja kuidas õppejõud end tunneb, millised on sellise töökoha rahuldust pakkuvad ja millised masendavad küljed? Mis on muutunud võrreldes käesoleva ajaga?
Nendele küsimustele otsitakse vastust tulevikuuuringutest pärit meetodi, nn tuleviku-arhiivi loomise kaudu. Kummalgi päeval on kõigepealt sissejuhatav, mõtteid tagant tõukav ja käivitav osa ning siis asuvad osalejad kas üksi või gruppides looma artefakte, mis räägivad midagi (olulist!) õppe kohta loovülikoolis aastal 2045, st. artefaktid luuakse justkui aastal 2045. NB! Töötada võib nii helge tuleviku lootuses kui ka düstoopia valguses!
Tuleviku-arhiivi võivad sattuda manifestid, leidobjektid, performanceite salvestused, GIFid, kollaažid, “kellegi” märkmikud, maketid, lõhn, heli, midagi söödavat jne. – aga need kõik peavad rääkima mingit lugu või adresseerima mingit tahku õpetamisepraktikate kohta tulevikus. Iga artefakti juurde tuleb täita “kartoteegikaart” ja pärast on kummagi labori lõpus väike väljapanek ja ühine arutelu. Osaleja peaks olema nõus ka oma arhiivipanuse ülespildistamisega ning hilisema (loomulikult viidatud!) kasutamisega projekti käigus.
Neljapäevase ja reedese labori vahel sisulist vahet ei ole, saab valida endale sobivama päeva!
Miks sellised laborid?
Laborid toimuvad Erasmus+ projekti “Future Art School Trend 2045” raames. Fast45 projekt hõlmab 11 partnerit üle Euroopa – loovkõrgkoole, loovettevõtteid, loovkõrgkoolide ühendusi jne. Projekti eesmärgiks on arutada loovkõrghariduse väljavaadete üle ühiskonna ning tööturu kontekstis ning küsida, millise ettevalmistusega kunstnike, arhitekte, disainereid, muusikuid, tantsijaid jt vajatakse tulevikus? Projekti periood on jaanuar 2021 – detsember 2023, EKA poolt olen projektijuht mina ning toimunud on juba töötubasid ning on olnud võimalik kuulata partnerite korraldatud online-loengud ja webinare. Rohkem infot SIIT
Labori korraldusest
Inspireerima tuleb Jaak Tomberg, kirjandusteadlane, kes on keskendunud sci-fi ja utoopiate uurimisele kirjanduses.
Frederik Klanberg De Structurast, mis on üle-Euroopaline kunstitudengite algatus, et toetada vilislasi ülikooli-järgse elu/töö kujundamisel.
Töötuba viivad läbi EKA poolt Maarin Ektermann, Eva Liisa Kubinyi ja Kristiina Krabi-Klanberg ning kolleegid LUCAst ja Uniartsist.
Töötoas on kasutusel nii eesti- kui inglise keel – omavahel saab arutada nii eesti- kui inglise keeles, kuid avalikuks jagamiseks märkmed ja esitlused peaksid olema inglise keeles.
Palun registreerida hiljemalt 25. oktoobril: 28.10 laborisse SIIT
Küsimuste-kommentaaride-ettepanekutega palun kirjutage Maarin Ektermannile
Postitas Kristiina Krabi — Püsilink
Tulevikuhariduse labor II. Milline on õpe loovkõrgkoolis aastal 2045?
Reede 28 oktoober, 2022
EKA Õpe
Kutsume looverialade õppejõude, tudengeid ja töötajaid EKAsse “tuleviku-arhiivi” loomise laboritesse!
(Laborid toimuvad kahel päeval ja on identsed)
Milliseks on muutunud õpetamise praktikad loovkõrgkoolis (nagu näiteks EKA) aastaks 2045? Millised uusi meetodeid ja lähenemisviise on kasutusele võetud? Mis on “vana hea”, mis on säilinud? Millised on õpetamisfilosoofiad, väärtused, hierarhiad, kogemused? Milline on korralduslik pool ja kuidas õppejõud end tunneb, millised on sellise töökoha rahuldust pakkuvad ja millised masendavad küljed? Mis on muutunud võrreldes käesoleva ajaga?
Nendele küsimustele otsitakse vastust tulevikuuuringutest pärit meetodi, nn tuleviku-arhiivi loomise kaudu. Kummalgi päeval on kõigepealt sissejuhatav, mõtteid tagant tõukav ja käivitav osa ning siis asuvad osalejad kas üksi või gruppides looma artefakte, mis räägivad midagi (olulist!) õppe kohta loovülikoolis aastal 2045, st. artefaktid luuakse justkui aastal 2045. NB! Töötada võib nii helge tuleviku lootuses kui ka düstoopia valguses!
Tuleviku-arhiivi võivad sattuda manifestid, leidobjektid, performanceite salvestused, GIFid, kollaažid, “kellegi” märkmikud, maketid, lõhn, heli, midagi söödavat jne. – aga need kõik peavad rääkima mingit lugu või adresseerima mingit tahku õpetamisepraktikate kohta tulevikus. Iga artefakti juurde tuleb täita “kartoteegikaart” ja pärast on kummagi labori lõpus väike väljapanek ja ühine arutelu. Osaleja peaks olema nõus ka oma arhiivipanuse ülespildistamisega ning hilisema (loomulikult viidatud!) kasutamisega projekti käigus.
Neljapäevase ja reedese labori vahel sisulist vahet ei ole, saab valida endale sobivama päeva!
Miks sellised laborid?
Laborid toimuvad Erasmus+ projekti “Future Art School Trend 2045” raames. Fast45 projekt hõlmab 11 partnerit üle Euroopa – loovkõrgkoole, loovettevõtteid, loovkõrgkoolide ühendusi jne. Projekti eesmärgiks on arutada loovkõrghariduse väljavaadete üle ühiskonna ning tööturu kontekstis ning küsida, millise ettevalmistusega kunstnike, arhitekte, disainereid, muusikuid, tantsijaid jt vajatakse tulevikus? Projekti periood on jaanuar 2021 – detsember 2023, EKA poolt olen projektijuht mina ning toimunud on juba töötubasid ning on olnud võimalik kuulata partnerite korraldatud online-loengud ja webinare. Rohkem infot SIIT
Labori korraldusest
Inspireerima tuleb Jaak Tomberg, kirjandusteadlane, kes on keskendunud sci-fi ja utoopiate uurimisele kirjanduses.
Frederik Klanberg De Structurast, mis on üle-Euroopaline kunstitudengite algatus, et toetada vilislasi ülikooli-järgse elu/töö kujundamisel.
Töötuba viivad läbi EKA poolt Maarin Ektermann, Eva Liisa Kubinyi ja Kristiina Krabi-Klanberg ning kolleegid LUCAst ja Uniartsist.
Töötoas on kasutusel nii eesti- kui inglise keel – omavahel saab arutada nii eesti- kui inglise keeles, kuid avalikuks jagamiseks märkmed ja esitlused peaksid olema inglise keeles.
Palun registreerida hiljemalt 25. oktoobril: 28.10 laborisse SIIT
Küsimuste-kommentaaride-ettepanekutega palun kirjutage Maarin Ektermannile
Postitas Kristiina Krabi — Püsilink
27.10.2022
Tulevikuhariduse labor I. Milline on õpe loovkõrgkoolis aastal 2045?
EKA Õpe
Kutsume looverialade õppejõude, tudengeid ja töötajaid EKAsse “tuleviku-arhiivi” loomise laboritesse!
(26. ja 27. oktoobri laborid on identsed.)
Milliseks on muutunud õpetamise praktikad loovkõrgkoolis (nagu näiteks EKA) aastaks 2045? Millised uusi meetodeid ja lähenemisviise on kasutusele võetud? Mis on “vana hea”, mis on säilinud? Millised on õpetamisfilosoofiad, väärtused, hierarhiad, kogemused? Milline on korralduslik pool ja kuidas õppejõud end tunneb, millised on sellise töökoha rahuldust pakkuvad ja millised masendavad küljed? Mis on muutunud võrreldes käesoleva ajaga?
Nendele küsimustele otsitakse vastust tulevikuuuringutest pärit meetodi, nn tuleviku-arhiivi loomise kaudu. Kummalgi päeval on kõigepealt sissejuhatav, mõtteid tagant tõukav ja käivitav osa ning siis asuvad osalejad kas üksi või gruppides looma artefakte, mis räägivad midagi (olulist!) õppe kohta loovülikoolis aastal 2045, st. artefaktid luuakse justkui aastal 2045. NB! Töötada võib nii helge tuleviku lootuses kui ka düstoopia valguses!
Tuleviku-arhiivi võivad sattuda manifestid, leidobjektid, performanceite salvestused, GIFid, kollaažid, “kellegi” märkmikud, maketid, lõhn, heli, midagi söödavat jne. – aga need kõik peavad rääkima mingit lugu või adresseerima mingit tahku õpetamisepraktikate kohta tulevikus. Iga artefakti juurde tuleb täita “kartoteegikaart” ja pärast on kummagi labori lõpus väike väljapanek ja ühine arutelu. Osaleja peaks olema nõus ka oma arhiivipanuse ülespildistamisega ning hilisema (loomulikult viidatud!) kasutamisega projekti käigus.
Neljapäevase ja reedese labori vahel sisulist vahet ei ole, saab valida endale sobivama päeva!
Miks sellised laborid?
Laborid toimuvad Erasmus+ projekti “Future Art School Trend 2045” raames. Fast45 projekt hõlmab 11 partnerit üle Euroopa – loovkõrgkoole, loovettevõtteid, loovkõrgkoolide ühendusi jne. Projekti eesmärgiks on arutada loovkõrghariduse väljavaadete üle ühiskonna ning tööturu kontekstis ning küsida, millise ettevalmistusega kunstnike, arhitekte, disainereid, muusikuid, tantsijaid jt vajatakse tulevikus? Projekti periood on jaanuar 2021 – detsember 2023, EKA poolt olen projektijuht mina ning toimunud on juba töötubasid ning on olnud võimalik kuulata partnerite korraldatud online-loengud ja webinare. Rohkem infot SIIT
Labori korraldusest
Inspireerima tuleb Jaak Tomberg, kirjandusteadlane, kes on keskendunud sci-fi ja utoopiate uurimisele kirjanduses.
Frederik Klanberg De Structurast, mis on üle-Euroopaline kunstitudengite algatus, et toetada vilislasi ülikooli-järgse elu/töö kujundamisel.
Töötuba viivad läbi EKA poolt Maarin Ektermann, Eva Liisa Kubinyi ja Kristiina Krabi-Klanberg ning kolleegid LUCAst ja Uniartsist.
Töötoas on kasutusel nii eesti- kui inglise keel – omavahel saab arutada nii eesti- kui inglise keeles, kuid avalikuks jagamiseks märkmed ja esitlused peaksid olema inglise keeles.
Palun registreerida hiljemalt 25. oktoobril: 27.10 laborisse SIIT
Küsimuste-kommentaaride-ettepanekutega palun kirjutage Maarin Ektermannile
Postitas Kristiina Krabi — Püsilink
Tulevikuhariduse labor I. Milline on õpe loovkõrgkoolis aastal 2045?
Neljapäev 27 oktoober, 2022
EKA Õpe
Kutsume looverialade õppejõude, tudengeid ja töötajaid EKAsse “tuleviku-arhiivi” loomise laboritesse!
(26. ja 27. oktoobri laborid on identsed.)
Milliseks on muutunud õpetamise praktikad loovkõrgkoolis (nagu näiteks EKA) aastaks 2045? Millised uusi meetodeid ja lähenemisviise on kasutusele võetud? Mis on “vana hea”, mis on säilinud? Millised on õpetamisfilosoofiad, väärtused, hierarhiad, kogemused? Milline on korralduslik pool ja kuidas õppejõud end tunneb, millised on sellise töökoha rahuldust pakkuvad ja millised masendavad küljed? Mis on muutunud võrreldes käesoleva ajaga?
Nendele küsimustele otsitakse vastust tulevikuuuringutest pärit meetodi, nn tuleviku-arhiivi loomise kaudu. Kummalgi päeval on kõigepealt sissejuhatav, mõtteid tagant tõukav ja käivitav osa ning siis asuvad osalejad kas üksi või gruppides looma artefakte, mis räägivad midagi (olulist!) õppe kohta loovülikoolis aastal 2045, st. artefaktid luuakse justkui aastal 2045. NB! Töötada võib nii helge tuleviku lootuses kui ka düstoopia valguses!
Tuleviku-arhiivi võivad sattuda manifestid, leidobjektid, performanceite salvestused, GIFid, kollaažid, “kellegi” märkmikud, maketid, lõhn, heli, midagi söödavat jne. – aga need kõik peavad rääkima mingit lugu või adresseerima mingit tahku õpetamisepraktikate kohta tulevikus. Iga artefakti juurde tuleb täita “kartoteegikaart” ja pärast on kummagi labori lõpus väike väljapanek ja ühine arutelu. Osaleja peaks olema nõus ka oma arhiivipanuse ülespildistamisega ning hilisema (loomulikult viidatud!) kasutamisega projekti käigus.
Neljapäevase ja reedese labori vahel sisulist vahet ei ole, saab valida endale sobivama päeva!
Miks sellised laborid?
Laborid toimuvad Erasmus+ projekti “Future Art School Trend 2045” raames. Fast45 projekt hõlmab 11 partnerit üle Euroopa – loovkõrgkoole, loovettevõtteid, loovkõrgkoolide ühendusi jne. Projekti eesmärgiks on arutada loovkõrghariduse väljavaadete üle ühiskonna ning tööturu kontekstis ning küsida, millise ettevalmistusega kunstnike, arhitekte, disainereid, muusikuid, tantsijaid jt vajatakse tulevikus? Projekti periood on jaanuar 2021 – detsember 2023, EKA poolt olen projektijuht mina ning toimunud on juba töötubasid ning on olnud võimalik kuulata partnerite korraldatud online-loengud ja webinare. Rohkem infot SIIT
Labori korraldusest
Inspireerima tuleb Jaak Tomberg, kirjandusteadlane, kes on keskendunud sci-fi ja utoopiate uurimisele kirjanduses.
Frederik Klanberg De Structurast, mis on üle-Euroopaline kunstitudengite algatus, et toetada vilislasi ülikooli-järgse elu/töö kujundamisel.
Töötuba viivad läbi EKA poolt Maarin Ektermann, Eva Liisa Kubinyi ja Kristiina Krabi-Klanberg ning kolleegid LUCAst ja Uniartsist.
Töötoas on kasutusel nii eesti- kui inglise keel – omavahel saab arutada nii eesti- kui inglise keeles, kuid avalikuks jagamiseks märkmed ja esitlused peaksid olema inglise keeles.
Palun registreerida hiljemalt 25. oktoobril: 27.10 laborisse SIIT
Küsimuste-kommentaaride-ettepanekutega palun kirjutage Maarin Ektermannile
Postitas Kristiina Krabi — Püsilink